KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.06.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-11422 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks G.J sünd. XXX, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt eestlane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 12.07.2011 ja lõpp 27.11.2012 Jätta G.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 10.05.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav G.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. G.J on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 29.02.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §199 lg.2 p.4, 7, 8, 9 ja §266 lg.2 p.3 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1, 2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 1 aasta 4 kuud 15 päeva alates 12.07.
- Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetavaga on vangistuse ajal toimunud psühholoogilised nõustamised. Vangistuse jooksul on kinnipeetavat regulaarselt toetanud ema. Täitmata rahalisi kohustusi kinnipeetaval ei ole, vabanemisfondis on 96,19 €. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad isa, ema ja vend. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kellega koos ta pani toime kuritegusid. Kinnipeetav tarvitas enne 1 vangistust alkoholi iganädalaselt ja korduvalt, kõik kuriteo episoodid on toime pandud alkoholijoobes. Narkootikumidest on kinnipeetav tarvitanud kanepit, amfetamiini ja ecstasyt. Kinnipeetav on kõrge enesehinnanguga, oma tegemistes aktiivne, kuid ei suuda neid lõpuni viia. Kinnipeetaval esineb probleeme teiste seisukohtadest arusaamise ja tõlgendamisega. Oma tegude tagajärgi hindab kinnipeetav alles tagantjärele adekvaatselt. Positiivne on asjaolu, et kinnipeetaval on olemas teda sotsiaalselt ja majanduslikult toetav tugivõrgustik perekonna näol. Samas on see olnud ka varem ning kinnipeetaval on kogu aeg olnud võimalus saada oma eluga hakkama seaduskuulekalt, pigem ei ole kinnipeetav seda ise soovinud. Kinnipeetav on olnud üheks kuritegude eestvedajaks ning organisaatoriks, mis viitab sellele, et kinnipeetaval on kuritegelikud hoiakud. Kinnipeetava suhtes on hetkel menetluses kriminaalasi süüdistuses KarS §306 lg.1 järgi. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et arvestades kinnipeetava varasemat käitumist, tema poolt väljendatud suhtumist õppetöösse, tema sõprussuhteid ja isikuomadusi ning eelnevaid õiguserikkumisi, võib eeldada, et kriminaalhooldus ei ole kinnipeetava puhul olnud otstarbekas, kuna kinnipeetav pani uue kuriteo toime järjekordselt katseajal. Kriminaalhoolduse ajal rikkus kinnipeetav talle määratud kontrollnõudeid ja ei täitnud püstitatud eesmärke, suhtus kriminaalhooldusesse ükskõikselt ja vastutustundetult. Toimepandud kuritegude iseloom viitab ühiskonnanormidest mitte hoolimisele ja uute õiguserikkumiste toimepanemise oht vabaduses on kinnipeetava poolt olemas. Kinnipeetav oli koolis käitumiselt ettearvamatu – püüdis saada tähelepanu ja poolehoidu igasuguste käitumismallidega. Lapseeas on kinnipeetaval diagnoositud hüperaktiivsus. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt puudub kinnipeetaval tahe ja püsivus, isa sõnade kohaselt on kinnipeetav iseloomult ülbe, oskab manipuleerida ja käitub nii, nagu talle on parem. Kinnipeetava sõpradeks olid kriminaalkorras karistatud koolikaaslased. xxx nimekirjast kustutati kinnipeetav seoses õppetööst mitteosavõtmisega. xxx jäi kinnipeetav õpetajatele silma rahutu käitumisega, oli kohati impulsiivne, väsis kiiresti ja tahtis endale tähelepanu tõmmata. Õpetajate sõnul oli kinnipeetav iseteadlik, tegutses mõtlematult ja ei huvitunud oma tegude tagajärgedest. Kinnipeetava pere sissetulek on 800 – 1000 € kuus. Kinnipeetava isa töötab talle endale kuuluvas ettevõttes ja ema majahaldurina. Kinnipeetava isa lubas kinnipeetava enda juurde tööle vormistada. Perekonna elamistingimused on väga head, tegemist on värskelt renoveeritud puitelamuga. Kinnipeetava perekonnas on väidetavalt peresuhted sõbralikud, välja arvatud kinnipeetavaga. Isa sõnul on ta pidevalt vestelnud pojaga tema kohustustest, kuid kinnipeetav suhtus isa nõuannetesse ükskõikselt ja üleolevalt. Pärast viimast kuritegu käitus kinnipeetav tõrjuvalt ja õigustavalt. Maakohtu istung Kinnipeetav G.J taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, seletas, et kuriteokaaslastega ta ei suhtle, kuid need elavad endiselt xxx. Samuti seletas kinnipeetav, et tahab minna tööle ja asuda õppima õhtukoolis. Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus arvamuses toetas prokuröri abi kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Vangistuse ajal on kinnipeetavale määratud üks distsiplinaarkaristus. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava puhul ei ole ilmselgelt tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Ühiskonnas kehtestatud reegleid ei suuda kinnipeetav täita ei vabaduses ega ka vangistuses. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub kinnipeetav käitumine enne vangistust. Selle kohaselt puudub kinnipeetaval püsivus ja tahe, ta on impulsiivne, iseteadlik ja käitub mõtlematult. Kriminaalhoolduse ajal rikkus kinnipeetav talle määratud käitumiskontrolli nõudeid, ei täitnud püstitatud eesmärke, suhtus kriminaalhooldusesse ükskõikselt ja vastutustundetult. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku kirjalikus arvamuses väljendatud seisukohaga, et kinnipeetava selline senine käitumine ei tee kriminaalhoolduse taasmääramist otstarbekaks. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneva katseaja läbida nõuetekohaselt, täidab kõiki talle pandud kohustusi ja ei pane taas katseajal toime uust kuritegu. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav suhtes on menetluses veel üks kriminaalasi. Kinnipeetav kinnitas maakohtu istungil, et ta on I astmes juba selles kriminaalasjas süüdi mõistetud, ka ringkonnakohus jättis kohtuotsuse muutmata. Kohtuotsus ei ole käesoleval ajal veel jõustunud, kuna kinnipeetava kaitsja esitas kassatsioonkaebuse. Kinnipeetav kinnitas, et antud kuritegu, milles ta süüdi mõisteti, oli samuti toime pandud kehtival katseajal. Ülaltoodu alusel ei pea maakohus võimalikuks ja põhjendatuks kinnipeetava vabastamise vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus leiab, et vangistuses on kinnipeetaval võimalik eesmärgipärasemalt tegeleda enda probleemidega ja osaleda vastavates sotsiaalprogrammides. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 3