Obsah (5)

§ 637§ 652§ 639§ 150§ 638

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Gea Lepik ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-16953 Kohtuasi Reval

) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata. 15. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta

§ 637

lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu määrus

1. mai 2021 määrus tsiviilasjas 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
2. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse seetõttu, et maakohus pole hinnanud kostja väiteid, et hageja omandatud korteriomandi väärtus sisaldab summat 43 075 eurot, mille hageja peaks kostjale hüvitama. Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus maakohtu otsust tühistada kostja apellatsioonkaebuse väidete alusel.
3. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et praeguses asjas pidi maakohus tuvastama hagejale täitemenetluses müüdud kinnisasja väärtuse. Hageja esitas kostja vastu nõude, sest hageja täitis kostja kohustuse, mille täitmise tagamiseks on hageja kinnisasjale seatud hüpoteek. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja omandas täitemenetluses avalikul enampakkumisel kinnisasja, mis on koormatud hüpoteekidega Swedbank AS kasuks kogusummas 1 347 000 Eesti krooni ehk 3 2-21-16953 86 088,99 eurot, kuid mis tagab kostja ja Swedbank AS laenulepingust tulenevaid kostja kohustusi summas 43 075 eurot. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et hageja on tasunud kostja laenulepingust tulenevate kohustuste katteks, mille täitmise tagamiseks on hageja kinnisasi koormatud hüpoteegiga, Swedbank AS-le 7548,88 eurot. Vastuses hagile oli kostja märkinud, et hagejal ei ole nõudeõigust kostja vastu, sest hageja on tagatisvara omandamisega võtnud endale kohustuse tasuda kostja laenujääk summas 43 075 eurot. Maakohus on otsuses märkinud, et ta ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja on koormatud kinnisasja omandamisega võtnud endale kohustuse tasuda kostja laenujääk Swedbank AS ees 43 075 eurot. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja ka maakohtu järeldust, et ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hagejale oleksid üle läinud kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad kostja kohustused panga ees. Asjaolu, et hageja on omandanud kinnisasja, mis on koormatud hüpoteegiga, ei vabasta kostjat täitmast tema laenulepingust tulenevaid kohustusi. Seega tuleb kostjal igal juhul lõppastmes täita laenulepingust tulenev kohustus tagastada laen endal ja seda ka olukorras, kui laenulepingust tulenev nõue rahuldataks hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Kuna hageja tegi kostja eest kostja laenulepingust tulenevaid laenu tagasimakseid vaid seetõttu, et hageja kinnisasi on koormatud hüpoteegiga, siis on maakohus õigesti tuvastanud, et hagejale läks seaduse (AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p 2) alusel üle Swedbank AS nõue kostja vastu hageja poolt rahuldatud ulatuses.
4. Kolleegium märgib, et erinevalt apellatsioonkaebuse väidetest, ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks varem menetluses üldse väitnud, et hageja omandatud kinnisasjaga seoses oleks hagejal justkui kohustus hüvitada kostjale 43 075 eurot. Samuti ei saa nõustuda kostjaga, et kostja väitest, et temal ei ole kohustust hageja ees, sest hageja on omandanud kinnisasja koos hüpoteegiga, millega on tagatud 43 075 euro suurune nõue, saab järeldada kostja nõuet hageja vastu summas 43 075 eurot, ja mõista seda kui kostja tahteavaldust väidetav kostja nõue tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Seetõttu ei ole võimalik järeldada, et maakohus oleks käesoleva asja lahendamisel pidanud kohaldama TMS § 94 lg-t 1, mille kohaselt kui pärast enampakkumist selgub, et alghinna määramisel arvestatud pandiõigus või muu õigus ei kehti või on lõppenud, peab ostja, kes teadis või pidi teadma, et õigus ei kehti või on lõppenud, tasuma lisaks ostuhinnale ka alghinna määramisel arvestatud summa õiguse väärtuses. Samas ei ole kostja ka apellatsioonkaebuses väitnud, et kinnisasja alghinna määramisel arvestatud pandiõigus 43 075 eurot ei kehtiks või oleks lõppenud ja seda teadis ka hageja. Täitemenetluses läbiviidud toiminguid kostja vaidlustanud ei ole ja ka käesolevas asjas ei pidanud kohus hindama täitemenetluses enampakkumisel müüdud kinnisasja hinna kujunemist. Kolleegium peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti.

631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

19. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata.

§ 637

lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil. 20. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 639lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kostja kanda.

Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud apellatsioonkaebust hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal olla enne 4 2-21-16953 apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumit hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ning kostjal ei tule hagejale apellatsioonimenetluses kantud kulusid hüvitada. 21. Lisaks on kostjal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

22. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse

§ 638

lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt) 5