KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-20-18695 Määruse tegemise aeg ja koht 26. august 2022, Pärnu Tsiviilasi X hagi C’a v

§ 430

lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Aktsiate omandiõiguse üleandmine toimub AÕS § 92 lg 2 alusel (koostoimes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg-ga 2 ja §-iga 56).

1. Pooled on kokku leppinud, et C annab üle ja X võtab vastu C.-le kinnisasjast asukoha aadressiga xxx, registriosa nr xxxxxx, ühisomandiõiguse alusel kuuluva ½ mõttelise osa omandi.
2. Pooled on kokku leppinud, et X annab üle ja C võtab vastu abikaasade ühisomandis olevast Xxxxxxxx xx aktsiate omandiõigusest Xle kuuluva ½ mõttelise osa omandi.
3. Pooled on kokku leppinud, et kompromissi punktis 2 kokkulepitud X rahalise kohustuse täitmise tagamiseks seatakse tema ainuomandisse jäävale kinnisajale, asukoha aadressiga xxx (registriosa nr xxxxxx), C.-le kasuks hüpoteek hüpoteegisummaga 16 900 eurot (kuusteist tuhat üheksasada eurot), kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele kompromissist tulenevate C.-le nõuete rahuldamiseks. X ja C soovivad kinnistusraamatusse hüpoteegikande tegemist kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel. III Nõusolekud ja tahteavaldused
4. Kompromissile alla kirjutamisega annavad X ja C kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxx teises jaos kande nr 2 all C.-le omandiõiguse kohta tehtud kande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse kinnistu ainuomanikuna X (isikukood xxxxxxxxxxx).
5. Kompromissile alla kirjutamisega annab X kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses nõusoleku xxx, asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxx) koormamiseks hüpoteegiga C.-le (C; isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks kompromissis kokkulepitud rahalise kohustuse täitmise tagamiseks hüpoteegisummaga 16 900 € (kuusteist tuhat üheksasada eurot). X ja C soovivad kinnistusraamatusse hüpoteegikande tegemist kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel.
6. Jõustunud kohtumäärus asendab X ja C.-le nõusolekuid (TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8). IV Kinnistamisavaldus X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja C (isikukood xxxxxxxxxxx) avaldavad soovi kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel järgnevate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse:
7. Kinnisaja, asukoha aadressiga xxx, registriosa nr xxxxxx, teises jaos kustutada kanne C.-le omandiõiguse kohta ja teha uus kanne, millega kinnisasja ainuomanikuna kantakse kinnistusraamatusse X (isikukood xxxxxxxxxxx).
8. Kanda kinnisasja, asukohaga xxx, registriosa nr xxxxxx, IV jakku esimesele vabale järjekohale hüpoteek C.-le (C, isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks hüpoteegisummaga 16 900 eurot käesolevast kompromissist C.-le tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks.
9. Riigilõivu kinnistu registriosas nr xxxxxx taotletud omanikukannete tegemise eest tasub X.
10. Riigilõivu kinnistu registriossa nr xxxxxx taotletud hüpoteegikande tegemise eest tasub C.
11. Pooled taotlevad, et kinnistusosakond teavitaks riigilõivu tasumiseks kohustatud isikuid tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest ning selle tasumise tähtajast.
12. Jätta menetlusse võtmata X hagi C vastu elatise väljamõistmiseks.
13. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-20-
15. Menetluskulud on jaotatud kompromisslepinguga ja jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
16. Vabastada X hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumiseks saadud menetlusabi Eesti Vabariigile hüvitamise kohustusest (alus:

§ 190lg 7).

6. Saata jõustunud kohtumäärus kompromissis sisalduva kinnistamisavalduse täitmiseks ja kinnistusraamatusse kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 2

§ 661

lg 4 alusel saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 2 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. X (hagi esitamise ajal perekonnanimega P.) esitas Pärnu Maakohtule hagi C.-le vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks.
2. 08.04.2022 kohtuotsusega (osaotsus) kohus rahuldas X hagi C.-le vastu abielu lahutamiseks ning lahutas poolte abielu. Ühisvara jagamise nõudes menetlus jätkus.
3. 05.05.2022 esitas hageja X kohtule täiendava nõude kostjalt C.-lelt hageja kasuks välja mõista elatise 250 eurot kuus alates 05.05.2022 kuni hageja tervenemiseni.
4. Kohtuistungil 18.augustil 2022 pooled jõudsid kokkuleppele ühisvara jagamise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis pooltega arutatud kompromissi tingimused. Hageja kompromissi sõlmimise tõttu loobus elatise nõudest. Kuivõrd kompromissi määrusega kinnitamisel selgus, et kompromissi tingimustest oli välja jäänud ühisvarasse kuuluv laenukohustus, mis kompromissi tingimuste kohaselt pidi jääma hageja kanda ning laenukohustuse jäägi suurusest ½ võrra vähendati kostjale makstavat hüvitist, ei kinnitanud kohus kokkulepet protokollitud tingimuste alusel, vaid koostas täpsustatud kompromissi projekti ja saatis selle pooltele ning nende esindajatele. 5. 24.08.2022 saabus kohtule 24.08.2022 hageja X ja kostja lepingulise esindaja A.S. poolt digitaalselt allkirjastanud kompromissleping. Menetlusosalised kohtule esitatud kompromisslepingus paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud lühendada kompromissi kinnitava ja tsiviilasja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani määruse kättetoimetamisest arvates. 6.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kohtule esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 annab kaasomanikele õiguse kaasomandi lõpetamiseks vastavalt kaasomanike kokkuleppele. AÕS § 77 lg 2 kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohus leiab, et eeltoodu ei välista pärast hagi kohtule esitamist asja jagamist abikaasade kokkuleppega, mille kohus kinnitab. Pooled on kokku leppinud ühisvara jagamises ning makstava hüvitise suuruses.
2. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. 3

§ 430

lg 6 kohaselt kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist.

1. Kinnistusraamatusse kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 alusel nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 5 kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek olema notariaalselt kinnitatud, kuid tulenevalt KRS § 341 lg-st 3 võib puudutatud isiku nõusolek sisalduda ka kinnistamisavalduses. Sama paragrahvi 8.lõike järgi võib puudutatud isiku nõusolekut asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Kostja ja hageja on kohtumäärusega kinnitatavas kompromissis andnud nõusolekud kokkuleppe täitmiseks vajalike omanikukannete muutmiseks, see tähendab, et kohtumäärus on käsitatav kohtulahendina, millega kohus on tuvastanud poolte kohustuse anda vajalikud tahteavaldused.
2. Kõike eelnevat arvestades kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 11. Kinnistusraamatusse kannete tegemiseks kohus vastavalt poolte taotlusele saadab jõustunud kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohus selgitab pooltele, et kompromisslepingus sisalduv kinnistamisavaldus ei pruugi olla piisav ja kinnistusosakond võib nõuda täiendavat digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus. Samuti tuleb pooltel tasuda omanikukande muutmise ja hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmise eest ettenähtud riigilõivu. Pooled on kokku leppinud, et kinnistusraamatusse kannete tegemisega seotud riigilõivu tasub vastava kande tegemisest huvitatud pool. 12.

§ 661

lg 4 lubab hagimenetluses poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Vastavalt poolte kokkuleppele saab selles asjas määruse peale edasi kaevata lühendatud tähtaja, 2 tööpäeva, jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Elatise nõude menetlusse võtmata jätmine 13. 05.05.2022 hageja X esitatud hagi kostjalt C.-lelt hageja kui abielu ajal töövõime kaotanud abikaasa ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks ei ole kohus veel menetlusse võtnud. Menetlust lõpetavas lõpplahendis peab kohus võtma seisukoha kõigi seni kohtule esitatud ja lahendamata nõuete kohta. 18.08.2022 toimunud kohtuistungil hageja teatas, et kompromissi korral ta loobub elatise nõudest.

§ 428

lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud See eeldab aga, et kohus on hagi menetlusse võtnud. Praeguses asjas on hageja elatise nõue menetlusse võtmise otsustamise staadiumis, s.t kohus saab teha otsustuse, kas hagi menetlusse võtta või jätta menetlusse võtmata. Kuna pooled sõlmisid asjas kompromissi ja taotlevad ühisvara jagamise menetluse lõpetamist, hageja on selgelt teatanud, et sellisel juhul ta ei soovi ka elatise nõude menetlemist, siis ei ole esitatud hagi menetlemine enam hageja huvides.

§ 371

lg 2 p 1 ja 2 alusel kohus jätab X hagi C.-le vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmata. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid 4

§ 372lg 4 ja lg 6).

Menetluskulude jaotus 14.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 168

lg 1 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Selles asjas on pooled ühisvara nõude osas kokku leppinud, et kulud jäävad poolte endi kanda. Elatise nõudega seotud menetluskulud jäävad hageja kanda. Menetlusse võtmis otsustamise staadiumis ei ole kostja elatise nõude menetluses osalenud ja tal ei ole tekkinund kulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda (liiati kostja lepinguline esindaja teatas 18.08.2022 istungil, et temale jäi hageja menetlusdokumendis sisaldunud elatise nõue tähelepanuta). Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte kanda nende enda menetluskulud. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust menetluskulude suurust

§ 174lg 1 kohaselt kindlaks määrata.

Saadud menetlusabi hüvitamine 15. Kohus 27.10.2021 määrusega andis Xle menetlusabi, vabastades ta hagi esitamisel nõutava 400,00 euro suuruse riigilõivu tasumisest täies ulatuses. Riigilõivust 100 eurot oli ette nähtud abielulahutuse nõude ja 300 eurot ühisvara jagamise nõude eest. Ühisvara jagamise nõude menetlus lõpeb poolte kompromissi kinnitamisega ja pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Abielulahutuse nõude kohus rahuldas, kuid

§ 164

lg 1 alusel kohus 08.04.2022 osaotsuses jättis ka abielulahutuse nõudega seotud menetluskulud poolte endi kanda, märkides, et Xle antud menetlusabi hüvitamise kohustuse määrab kohus kindlaks asja lõplikul lahendamisel. 16.

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse.

§ 190

lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. 17. Kohus leiab, et abielulahutuse nõude rahuldamisele vaatamata ei tekkinud kostjale kohustust hüvitada Eesti Vabariigile selle nõudega seotud riigilõivu tasumiseks hagejale antud menetlusabi. Kui hageja oleks riigilõivu tasunud menetlusabi kasutamata, ei oleks tal tekkinud õigust nõuda kostjalt riigilõivu hüvitamist. Kostjale ei saa tekkida menetluskulude jaotusest sõltumatuid kulusid selle tõttu, et hageja sai menetlusabi. Kohus leiab, et selles osas on tegemist seaduselüngaga ning hüvitamiskohustus tuleb määrata seaduse analoogiat kasutades

§ 190

lg 4 alusel – hageja peab riigile hüvitama menetlusabi nende kulude osas, mis seaduses ettenähtud menetluskulude jaotuse järgi jäävad lahendiga hageja kanda. Kuna abielulahutuse nõude menetluskulud jäävad poolte endi kanda, on ka saadud menetlusabi hüvitamise kohustus hageja enda kohustus ja tuleks

§ 190sätestatud.

Pooled ühisvara jagamise kompromissis leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis

§ 190

lg 4 alusel tuleks Xlt ka ühisvara jagamise nõude riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi temalt riigituludesse välja mõista. 18. Abielu lahutamise nõude osas tegi kohus 08.04.2022 osaotsuse. Pooled loobusid otsusele kaebuse esitamise õigusest, seega hagejal oleks riigilõivu summas 100 eurot tasumise järel

§ 150lg 2 p 3 kohaselt õigus taotleda poole riigilõivu (s.o 50,00 euro) tagastamist ehk hüvitatava menetlusabi suuruseks jääks 50 eurot. 5

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt õigus taotleda kohe ka sellest poole (s.o 150,00 euro) tagastamist. Riigilõivu tagastamise nõudeõigus tekiks X-l ka saadud menetlusabi 400 euro hüvitamise järel. Seega jääks riigile hüvitatava menetlusabi summaks kokku 200,00 eurot (50 eurot + 150 eurot). 19.

§ 190

lg 7 teine lause sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3 – 6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema kuupäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et selles asjas on mõistlik ja õiglane vabastada X talle riigilõivu tasumiseks antud menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest täies ulatuses. X on puuduva töövõimega ja liikumispuudega, menetlusabi andmise alus ei ole ära langenud. Jagatavaks ühisvaraks oli kinnistu, kus X elab, ühisvara jagamise tulemusel jäi X kanda ka kinnistu soetamiseks võetud laenu jääk. Eeltoodu alusel kohus vabastab X riigilõivu tasumisel saadud menetlusabi riigile hüvitamise kohustusest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 6