← Eesti

1-22-4383/6

Obsah (4)§ 199§ 30§ 7§ 208

1-22-4383 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2022, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-4383 (19230101031) Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatu

§ 199lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel.

3. 06.05.2022 lõpetas Põhja Ringkonnaprokuratuur kogu menetluse

§-de 199 lg 1 p 1-200 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel.

  1. X OÜ esindaja Helmeri Indela esitas Riigiprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse lõpetamise peale, taotledes kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tühistamist ja menetluse jätkamist. Riigiprokuratuuri määrus
  2. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse lõpetamine on olnud seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust selle menetlusotsuse muutmiseks või tühistamiseks. Riigiprokurör märkis esmalt, et täiendavate tõendite kogumist kaebaja taotlenud pole ning kuna ka riigiprokurör ei tuvastanud kriminaalasja materjalidega tutvunult vajadust täiendavalt tõendeid koguda, tuleb asuda seisukohale, et välja on selgitatud kõik võimalikud tähtsust omavad asjaolud ning kaebus puudutab üksnes olemasolevate tõendite hindamist ning tõusetunud kahtluste 1

(8)1-22-4383 tõendatust. Käesolevas menetluses on üle kuulatud kõik võimalikud teadaolevad isikulised tõendiallikad ning uuritud dokumentaalseid tõendeid. Menetlusotsuse vastuvõtmisel on põhjendatult lähtutud ka

§-st 7 lg 3, mille kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tõlgendada (võimaliku)kahtlustatava kasuks. 5.1 C OÜ episoodi osas nõustus riigiprokurör ringkonnaprokuratuuriga, et pole piisavalt tõendeid, esitamaks kahtlustust mistahes varavastases kuriteos sh ka kaebaja viidatud omastamises X OÜ juhatuse liikmele F-le. Pelgalt fakt, et ta on kinnitanud ülekanded, millega maksed tehti, pole piisavaks tõendiks väita, et tegemist oleks omastamisega. Osadel OÜ C arvetel on OÜ L sõiduki number ning OÜ L alt teostati reaalseid vedusid. Seega ei saa tõsikindlalt öelda, et kõik need arved on alusetult esitatud. X OÜ veokorraldajana töötanud Z ütlusi, kes selgitas, et põhjus, miks mõned veod logistikaprogrammis MarkusXsped ei olnud seotud kindlate vedudega, võis olla tingitud sellest, et osade ettevõtetega oli kokku lepitud kuukilomeetrid, millises suuruses X OÜ pakub neile tööd. Kui juhtus, et ühes kuus ei tulnud kilomeetrid kokku, siis kuu alguses tehti puuduvate kilomeetrite peale arve. Näiteks jaanuar-veebruar on logistikaäris kehvad kuud. Kui on lubatud kuus näiteks anda tööd 9000 kilomeetrit, kuid tegelikult sai pakkuda vaid 6000 kilomeetrit, siis 3000 kilomeetri eest tehti arve. Kolmel või neljal firmal oli selline leping X OÜ-s. Igal veol oli logistikaprogrammis oma veonumber genereeritud ja selle numbri järgi sai arve sisestada. Kuid mingid teenused, mis ei olnud veoga seotud, siis pandi need üldnumbri alla. Ka laevapiletid näiteks on üldnumbri all. Iga kuu kohta oli üks üldnumber. Ei W ega V ei ole kinnitanud, et F oli olukorrast teadlik, seega ei aita ka need tõendiallikad tuvastada F seost võimaliku omastamisega. Lisaks tuleb tähelapanu pöörata sellele, et V ei tunnista kelmuse toime panemist, seega on aimatav, et ta ei tunnista ka omastamise toime panemist. Tema puhul ei nähtu tõenditest, et ta teadis, mis rahadest edasi saab ning milles täpsemalt W tegevus seisneb. Seega ei nähtu, et ta oleks tegu kuidagi valitsenud või tahtlikult omastamisele kaasa aidanud. V-l ei olnud võimalik ise omastamist ega kelmust lõpuni viia. Kuna W ei omanud juurdepääsu X arvelduskontole, siis ei saa seal olevat vara lugeda temale usaldatud varaks, seetõttu ei saanud tema omastamist ise toime panna. Antud juhul pole tõendeid, mis vastuvaidlematult kinnitaks, et F oli teadlik arvete ebaõigsusest, ning selliste tõendite täiendava kogumise võimalust ei märgi ka kaebaja. Seega saab vaid oletada, mida ta teadis ja mida mitte, kuid oletustele kahtlustust/süüdistust rajada ei saa. Omastamise kahtlustuse esitamist on kohtueelses menetluses kaalutud, kuid just eespool toodud põhjustel on sellest loobutud. Ka kelmuse osas ei õnnestunud koguda sedavõrd kaalukaid tõendeid, mis võimaldaks asjaga kohtusse minna. Kelmuse puudumist möönab ka kaebaja ise, kuna ei vaidlusta selles osas lõpetamist. Tähelepanuta ei saa jätta, et kahtlustused hõlmasid pikka ajaperioodi, mille jooksul on olnud mitmeid kontrolle, ning arved, mis ei olnud konkreetsete vedudega seotud, olid selgelt eristatavad ja soovi korral üle kontrollitavad. Asjaolu, et F-le on esitatud süüdistus KarS 2172 lg 1 järgi, ei tähenda, et see tõendaks omastamise toimepanemist. Vastupidi, see näitab seda, et nn põhiasjas nr 18730000244 ei peetud võimalikuks omastamise süüdistuse esitamist, sest KarS § 2172 tuleb kõne alla üksnes siis, kui puudub omastamine. 5.2 OÜ G episoodi osas selgitas riigiprokurör, et F osas kehtivad samad põhjendused mis C OÜ puhul. Lisaks, kogutud tõendite pinnalt ei ole välistatud agenditasude maksmine, kuna ei saa jätta kõrvale S tunnistajana antud ütluseid, et tegemist oli agenditasuga. Tema menetlusstaatuse hilisem muutumine kahtlustatavaks ei muuda tema ütluseid olematuks. Sellist agenditasude maksmist saab kasvõi kaudselt järeldada ka muudest tõenditest (nt vandeaudiitori ütlused, M ütlused). Agendilepingu ja agenditasu arvete puudumine ei tähenda, et sellistel asjaoludel agenditasu maksmist üldse ei toimunud. Vaid summade suurusest lähtuvalt ei saa teha järeldusi kuriteo toimepanemise kohta. Arvestada tuleb ka ajaperioodi, mille peale need summad jagunevad. 2

(8)1-22-4383 5.3 Riigiprokurör nõustus ringkonnaprokuratuuriga, et väidetav dokumentide võltsimine oleks hõlmatud kelmuse kahtlustusega. Selliselt toimitakse näiteks ka maksuasjades, kus valearved on hõlmatud maksukuriteoga. Puutuvalt lõpetamise määruses viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga – asjaolust, et Riigikohus ei võtnud asja menetlusse, saab järeldada Riigikohtu toetavat seisukohta ringkonnakohtu otsuse järeldustele. 5.4. 29.10.2021.a lõpetati kriminaalmenetlus samas asjas osaliselt, s.o episoodis, mis puudutas Q OÜ-d,

§ 199lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel.

Sündmuse asjaolud kõigi kolme äriühinguga sh ka OÜ-dega C ja G OÜ seonduvalt olid samad. Tallinna Ringkonnakohtu 7.02.2022 määrusega asjas nr 1-22-32 jäeti X OÜ esindaja kaebus rahuldamata. 5.

  1. Riigiprokurör märkis, et kriminaalmenetlust lõpetades hinnatakse kõiki kaalumisele tulla võivaid koosseise, kuid põhistatakse neist vaid kõige tõenäolisemaid. Ehk siis antud juhul kriminaalmenetlust lõpetades on ringkonnaprokuratuur asunud seisukohale, et kahtlustatavate tegevuses pole tõendatud ühegi KarS eriosas sätestatud süüteokoosseisu esinemine. Kriminaalmenetluses ei otsustata, kas kahtlustatav on tõenäolisemalt süüdi või süütu. Prokuratuur saab isikut kuriteos süüdistada vaid siis, kui on veendunud, et tema süü on tõendatud. Antud juhul taolist veendumust ülaltoodule tuginedes pole. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
  2. Tallinna Ringkonnakohtule esitas X OÜ esindaja Helmeri Indela kaebuse, milles palutakse tühistada Põhja Ringkonnaprokuratuuri 06.05.2022 määrus kriminaalmenetluse nr 19230101031 lõpetamise kohta ja Riigiprokuratuuri 17.06.2022 kaebuse rahuldamata jätmise määrus ning kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust. 6.1 Kaebuses tuuakse välja kriminaalmenetluse käik ning tõenditega tuvastatavad asjaolud. Kaebaja on seisukohal, et Riigiprokuratuuri 17.06.2022 määrus on motiveerimata ning põhjendamatu, selles ei ole käsitletud 16.05.2022 kaebuses esitatud sisulisi põhjendusi ja teo toimepanemist kinnitavaid tõendeid, vaid on pelgalt tõstatatud suvalisi ning ka kriminaalmenetluses kontrollimata jäetud oletusi, miks ei ole kuritegu toime pandud. Ometigi ei saa mööda vaadata faktist, et X OÜ on tasunud juhatuse liikme F poolt kinnitatud OÜ C võltsarveid 206 830,77 euro ulatuses ning OÜ C juhataja V on kinnitanud, et võltsarvetel kajastatud veoteenuseid ei ole X OÜ-le kunagi osutatud. Kannatanu on seisukohal, et ta on puhtakujulise omastamise ohvriks langenud. 6.2 Riigiprokuratuur on jätnud tähelepanuta, et kriminaalasjas tuvastatud asjaolud võimaldavad X OÜ juhatuse liiget F, X OÜ töötajat S ja OÜ G juhatuse liiget M kahtlustada KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel kvalifitseeritava kuriteokoosseisu realiseerimises, mistõttu kriminaalmenetluse lõpetamine on põhjendamatu. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 06.05.2022 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtuvalt on kriminaalasjas OÜ G poolt X OÜ-le esitatud arveid puudutavas episoodis varavastastest kuritegudest kontrollitud üksnes kelmuse kuriteokooseisu KarS § 209 lg 2 p 3 ja 4 alusel, jättes täielikult tähelepanuta, et kriminaalajas tuvastatud asjaolud võimaldavad X OÜ juhatuse liiget F, töötajat S ja OÜ G juhatuse liiget M kahtlustada X OÜ vara omastamises kolmanda isiku OÜ G kasuks kaastäideviimise vormis ja suures ulatuses. Kannatanu osundab, et juhtis juba menetlejale 03.09.2020 esitatud tsiviilhagis menetleja tähelepanu tõigale, et eelduslikult on kannatanu suhtes toime pandud just omastamiskuritegu. Põhja Ringkonnaprokuratuur on 06.05.2022 määrusest nähtuvalt jätnud aga KarS § 201 lg 2 p-de 3 ja 4 alusel kvalifitseeritava kuriteo esinemise aga üldse hindamata, kuigi asjaoludest ja Riigikohtu praktikast nähtuvalt on kannatanu suhtes toime pandud just selge omastamiskuritegu. Riigiprokuratuur asus 17.06.2022 määruses seisukohale, et puudub alus kahtlustada kedagi omastamiskuriteos. Kannatanu X OÜ on 3

(8)1-22-4383 seisukohal, et Riigiprokuratuuri 17.06.2022 määruses esitatud seisukohad on täielikult motiveerimata, kuna asjaoludest ja kriminaaltoimikus olevatest tõenditest nähtuvalt on selgelt tuvastatav omastamiskuriteo toimepanemine. Vaidlust ei saa olla asjaolus, et X OÜ poolt OÜ-le G üle kantud 256 952,74 euro osas on tegemist F, S ja M jaoks võõra varaga, mille käsutamise õigust omas X OÜ juhatuse liige F. Seega oli X OÜ vara näol tegemist juhatuse liikme F-le usaldatud võõra varaga. 6.3 X OÜ viitab, et ainuüksi viidatud tõenditest nende kogumis ja vastastikuses seoses on selgelt tuvastatav, et F, V ja M on X OÜ suhtes pannud toime suures ulatuses grupiviisilise omastamiskuriteo, milles X OÜ töötaja V ja G OÜ juhatuse liige M organiseerisid ajavahemikul 01.06.2014-07.06.2018 X OÜ-le fiktiivsete arvete kogusummas 256 952,74 eurot esitamise, mille X OÜ juhatuse liige F heaks kiitis ning isiklikult X OÜ arveldusarvetelt AS-is SEB Pank ja AS-is Swedbank G OÜ arveldusarvetele tasus. Seejuures on kuritegu toime pandud ainuüksi X OÜ poolt varakäsutuse tegemisega ning tähtsust ei oma, mida kolmas isik G OÜ tema arveldusarvetele laekunud rahaga edasi tegi. 6.4 Kannatanu viitab Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu 11.06.2021 lahendi nr 1-185732 p-s 48 selgitatule, et kuna kannatanu oma raha eest vastusooritust ei saanud, toimis süüdistatav OÜ Rahila võltsarvete eest tasudes kannatanu juhatuse liikmena majanduslikult ebaotstarbekalt ja seega ka KarS § 201 mõttes ebaseaduslikult. Riigikohus on korduvalt kinnitanud juriidilise isiku juhatuse liikme vastutust KarS § 201 järgi, kui juhatuse liige teeb juriidilise isiku varast endale või kolmandale isikule väljamakseid, mille eest juriidiline isik vastusooritust ei saa (3-1-1-43-13, p 24; 3- 1-1-62-14, p 14). Asjaoludest nähtuvalt ei ole X OÜ saanud mistahes vastusooritust G OÜ-le tasutud fiktiivsete arvete kogusummas 256 952,74 euro vastu ehk X OÜ juhatuse liikme F poolt G OÜ fiktiivsete arvete kogusummas 256 952,74 euro tasumisega pani F toime KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel kvalifitseeritava kuritegu. Seejuures on G OÜ ainuke töötaja O tunnistanud, et X OÜ-le ei ole kunagi mistahes rahvusvahelisi veoteenuseid või haagiseveo teenuseid osutatud. Asjaolu, et G OÜ arveldusarvetele laekunud rahalised vahendid on sularahas välja võetud, kinnitab täiendavalt, et neid rahalisi vahendeid ei ole kunagi kasutatud mistahes teenuste X OÜ-le osutamiseks. 6.5 Kaebuses leitakse, et F, V ja M on omastamiskuriteo toime pannud kaastäideviijatena (KarS § 201 lg 2 p 4). Kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, millest nähtub, et grupiviisilise kuriteo toimepanemises realiseerus käesoleval juhtumil kaastäideviimisele iseloomulik teopanus. Nii nähtub asjaoludest, et igaüks täitis omastamiskuriteo toimepanemisel olulist rolli – käesoleva kriminaalasja materjalide juurde võetud M poolt kriminaalasjas nr 18730000244 antud ütluste kohaselt tulid M-le X OÜ-le esitatavate arvete koostamiseks vajalikud andmed (rahasummad, arvete selgitused ja kuupäevad jms) S-lt. M koostas G OÜ nimelt võltsarved ja esitas need X OÜ raamatupidamisse ja juhatuse liikmele F-le kinnitamiseks ning tasumiseks. X OÜ juhatuse liige F viseeris ja tasus 256 952,74 euro eest fiktiivseid arveid, ilma et X OÜ oleks tasutava raha vastu mingit vastusooritust saanud. Asjaolu, et X OÜ tasutud 256 952,74 euro vastu mingit vastusooritust ei saanud, kinnitab täiendavalt, et F toimis võltsarvete eest tasudes kannatanu juhatuse liikmena majanduslikult ebaotstarbekalt ja seega ka KarS § 201 mõttes ebaseaduslikult (vt 1-18-5732, p 48). 3.10. Edasi võeti OÜ G arveldusarvele laekunud rahalised vahendid OÜ G arveldusarvelt sularahas välja. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Seega realiseeruvad F, S ja M käitumises sisalduvad teopanused X OÜ raha omastamisel kaastäideviimisele iseloomulikud tunnused. Alternatiivselt on S ja M poolt võltsarvete koostamine ja X OÜ-le esitamine on käsitletav kuriteole kaasaaitamisena (vt 3-1-1- 6-11, p 13.3). 4
(8)1-22-4383 6.6 Kaebuses leitakse, et tegu on toime pandud suures ulatuses (KarS § 201 lg 2 p 2). X OÜ on tasunud OÜ G arveid 256 952,74 euro eest ehk KarS § 121 p 2 mõistes suures ulatuses. Riigiprokuratuuri seisukoht – F osas kehtivad samad põhjendused mis C OÜ puhul – veenab materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning tulenevalt Riigikohtu eelviidatud selgitustele ei baseeru Riigiprokuratuuri seisukohad kehtival õigusel. Riigiprokuratuuri 17.06.2022 määruses väljendatud seisukoht – ei saa välistada agenditasude maksmist – on täielikult ainetu, vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega ja eluliselt mitteusutav: 1) uurija on 17.12.2020 vaatlusprotokollis (I kd lk 133137) tuvastanud, et S-le ei ole X OÜ mistahes agenditasu kunagi maksnud. 2) kui X OÜ üldse kellelegi agenditasu maksis, siis maksti seda vaid konkreetsetele isikutele, kellega oli sõlmitud X OÜ-ga konkreetne agendileping. 3) S-ga ei ole X OÜ sõlminud mistahes agendilepinguid ega ka mitte agenditasu kokkuleppeid, temaga oli sõlmitud tööleping ning talle on makstud vaid töötasu, nagu on ka uurija 17.12.2020 vaatlusprotokollis (I kd lk 133-137) tuvastanud. 4) kui X OÜ oleks kunagi sõlminud S-ga mingeid kokkulepped agenditasu maksmise kohta, siis millisel eluliselt usutaval põhjusel oleks pidanud kolmas isik G OÜ esitama X OÜ-le arveid selgitusega „transportteenus“ või „haagiseveoteenus“, kui X OÜ oleks koheselt võinud tasuda agenditasu otse Sle selgitusega „agenditasu“ või „agenditeenus“. Kui V oleks kasutanud mõnda enda äriühingut, oleks samuti märgitud arvele „agenditasu“ või „agenditeenus“, mitte aga tegelikkusele mittevastav „transportteenus“ või „haagisevedu“. 5) V ei olnud G OÜ juhatuse liige ega osanik ehk raha ei makstud otseselt S-le või tema kontrolli all olevale äriühingule. 6) peale kahtlustatavate S ja M paljasõnaliste ütluste, ei ole „agenditasu teooria“ kohta kriminaaltoimikus ühtegi tõendit, kusjuures kahtlustatavate väiteid ei kinnita ka nende poolt G OÜ nimel korraldatud ja X OÜ-le esitatud arvetel kajastatud selgitused, kuna arvetele oli märgitud „transportteenus“ või „haagisvedu“. Lisaks on kahtlustatavate ütlused vastuolus uurija poolt 17.12.2020 koostatud vaatlusprotokollis (I kd lk 133-137) tuvastatud asjaoluga, et S-le ei ole X OÜ mistahes agenditasu kunagi maksnud. 7) Lisaks eelnevale on kaitseversioon, mille kohaselt ca nelja aasta jooksul kanti X OÜ-st välja ca veerand miljoni euro ulatuses raha justkui mingi S „agenditasuna“, ka eluliselt mitteusutav. Arvestades, et fiktiivseid arveid esitati X OÜ-le perioodil 01.06.2014-07.06.2018 ehk ca 4 aasta (48 kuud) jooksul kogusummas 256 952,74 eurot, teeb see kokku igakuiselt ca 5353 eurot (256 952,74 eurot / 48 kuuga). S töötasu oli uurija poolt 17.12.2020 koostatud vaatlusprotokolli (I kd lk 133-137) kohaselt vahemikus ca 2600-3500 eurot ehk ei ole eluliselt usutav, et V sai X OÜ-st „agenditasuna“ igakuiselt lisaks ca 5353 eurot. 8) Riigiprokuratuur, väites X OÜ poolt S-le agenditasude maksmist summas 256 952,74 eurot, ei ole ka esile toonud, millistest tõenditest nähtub agendilepingu sõlmimine, millal see sõlmiti, kelle vahel see sõlmiti ning millistel tingimustel sõlmiti ning millistest tõenditest nähtub agendilepingu sõlmimine X OÜ ja S vahel. Kahtlustatavate vastuoluliste, ebausaldusväärsete ning teiste tõenditega selgelt vastuolus olevate ütluste Riigiprokuratuuri poolt kontrollimatult usaldamine ei ole põhjendatud ning veenab 17.06.2022 määruse täielikku motiveerimatust. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri oletuslikult seisukohad mingitest kokkulepitud tasude korrigeerimistest või veokorraldajatele agenditasude maksmisest on täielikult sisutud, spekulatiivsed ning täielikult vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega. 6.7 Riigiprokuratuuri seisukohad KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 kuriteokoosseisude puudumisest on põhjendamatud ning vastuolus Riigikohtu praktikaga (Riigikohtu kohtulahendi nr 1-18-5732 p-des 54-55, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 1- 16-5757/65, p 12, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi nr 3-1-1-96-16, p 21). Erinevalt KarS §-st 346 ei ole sama seadustiku §-des 344 ja 345 sätestatud kuriteokoosseisude objektide ring piiratud üksnes ametlike dokumentidega. Seega on nende kuriteokoosseisude järgi karistatav kõigi dokumentide intellektuaalne või materiaalne võltsimine ja sellisena kasutamine. Ka ühe äriühingu arve teisele äriühingule on kohtupraktika kohaselt dokument KarS §-de 344 ja 345 tähenduses. Sellise arve võltsimine ja/või võltsitud arve kasutamine on muude koosseisutunnuste täidetuse korral karistatav. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2018. a otsus nr 1-16-10888/62, p 50) Kuigi tsiviilõigused ja 5
(8)1-22-4383 kohustused tulenevad üldjuhul arve väljastamise aluseks olevast õigussuhtest, võib arve olla kasutatav õiguse olemasolu tõendamisel. Võltsimist ei välista ka asjaolu, et nii arve koostaja kui ka arve adressaat on teadlikud sellest, et arve sisaldab ebaõigeid andmeid. (Vt viidatud otsus nr 1-1610888/62, p 51.). Eelnevast tulenevalt on täielikult ainetud viited Tartu Ringkonnakohtu otsusele nr 1-20-
  1. Liiatigi ei ole Riigikohus kriminaalasja nr 1-20-1041 menetlenud, mistõttu pole Riigikohus pidanud vajalikuks muuta enda lahendi nr 1-18-5732 p-des 54-55 väljendatud praktikat, mis kinnitab käesolevas asjas asjaolu, et kahtlustatavad siiski on KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 kuriteokooseisud realiseerinud. X OÜ osundab, et W ja V ning S ja M tegevus vastavalt OÜ C ja OÜ G tegelikkusele mittevastava sisuga võltsarvete koostamisel X OÜ-le ning X OÜ-le esitamisel realiseerib eeltoodud Riigikohtu lahendi valguses nii KarS § 344 lg 1 kui ka § 345 lg 1 kuriteokoosseisud. X OÜ on seisukohal, et KarS § 345 lg 1 alusel on vastutav ka X OÜ endine juhatuse liige F, kes kasutas võltsarveid X OÜ rahaliste vahendite OÜ-le C ja OÜ-le G ülekandmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, asub seisukohale, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Riigiprokuratuuri määruse muutmiseks.
  3. Esmalt märgib ringkonnakohus, et tulenevalt

§-st 208 saab ringkonnakohus anda hinnangu vaid Riigiprokuratuuri 17.06.

  1. a määrusele, mistõttu jääb kannatanu lepingulise esindaja poolt kaebuses toodud taotlus Põhja Ringkonnaprokuratuuri 06.05.
  2. a määruse tühistamiseks tagajärjetuks.
  3. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt

§ 30

lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Eelmärgitu tähendab seda, et prokuratuuril on kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud kaalutlusruum, millesse kohus süüdistuskohustusmenetluses ei sekku. Ringkonnakohus hindab süüdistuskohustusmenetluses esmajoones kriminaalmenetluse lõpetamise õiguspärasust ehk seda, kas uurimisasutuse või prokuratuuri otsustus ei rajane materiaalõiguse vääral tõlgendusel või kriminaalmenetlusõiguse reeglite rikkumisel, kas on läbi viidud vajalikud ja antud kuriteoliigiga seotud tavapärased menetlustoimingud, teiseks, kas konkreetse menetluse asjaolud viitavad võimalusele viia läbi täiendavaid toiminguid ja kolmandaks, kas edasiste toimingute läbiviimine on mõistlik, arvestades nende edulootust ja selleks kuluvaid ressursse. Kui prokuratuur ei ole tõendamisvõimaluste käsitlemisel selgelt eksinud, pole ringkonnakohtul alust prokuratuuri kriminaalmenetluse toimetamiseks või selle jätkamiseks kohustada. 10. Märkida tuleb, et kaebuse esitaja ei ole riigiprokuratuurile kaebuse esitamisel ega ringkonnakohtule esitatud kaebuses täiendavate tõendite kogumist taotlenud. Ringkonnakohus nõustub riigiprokuröriga, et vajadust täiendavalt tõendeid koguda ei esine ning välja on selgitatud kõik võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Kaebus puudutab üksnes olemasolevate tõendite hindamist KarS § 201 omastamise koosseisu valguses ja KarS § 344 ja 345 koosseisu esinemises ning nende koosseisude esinemiseks tõusetunud kahtluste tõendatust. 11. Riigiprokuratuurile heidab kaebaja ette seda, et 17.06.2022 määrus on motiveerimata ning põhjendamatu, selles ei ole käsitletud 16.05.2022 kaebuses esitatud sisulisi põhjendusi ja teo toimepanemist kinnitavaid tõendeid. Ringkonnakohus kaebuse esitajaga ei nõustu. 6

(8)1-22-4383 11.1 Esmalt tuleb märkida, et Riigiprokuratuuri määruses on käsitletud kaebaja poolt Riigiprokuratuurile esitatud kaebuse põhjendusi. Põhjendamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis kui põhjendused puuduvad. Vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse kohta seda järeldust teha ei saa. Kaebaja peamine etteheide seisnes selles, et kriminaalmenetluse lõpetamisel jättis prokuratuur tähelepanuta, et X OÜ juhatuse liiget F, X töötajat W ja OÜ C juhatuse liiget V on võimalik kahtlustada KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel kvalifitseeritava kuriteokoosseisu realiseerimises. Ringkonnakohus leiab, et kuigi kriminaalmenetluse lõpetamisel on ringkonnaprokuratuur jätnud hinnangu andmata KarS § 201 omastamiskoosseisu esinemisele/puudumisele, on kriminaalmenetluse lõpetamisel lähtutud ja antud hinnangu kogutud tõenditele tuginevalt. Märkimist vajab, et kriminaalmenetlus nr 19230101031 eraldati X OÜ juhatuse liikmete suhtes menetletavast menetlusest 19.09.2019 ning kahtlustused esitati V-le, Wle, S-le ja M-le KarS § 209 lg 2 p 3, 4 alusel kelmuse toimepanemises. Menetlus toimus pika ajaperioodi vältel ning koguti hulgaliselt tõendeid, mida ringkonnaprokurör kriminaalmenetluse lõpetamisel põhjalikult analüüsis. Ringkonnakohtul puudub vähimgi alus järelduseks, et menetleja jättis pika menetluse käigus lihtsalt tähelepanuta, et kahtluse all olevad isikud realiseerisid KarS § 201 koosseisu. Riigiprokurör on selgitanud, et omastamise kahtlustuse esitamist on kohtueelses menetluses kaalutud, kuid sellest loobutud. Seejuures on riigiprokurör analüüsinud nii C OÜ-le esitatavate arvete alusel omastamiskoosseisu võimalikku olemasolu kui ka OÜ-le G esitatud arvete näol omastamiskoosseisu võimalikku olemasolu. 11.2. Ringkonnakohus nõustub viidatud Riigikohtu praktikas käsitletud juriidilise isiku vastutusega KarS § 201 järgi, kuid kaebuse esitaja jätab tähelepanuta, et menetleja ei tuvastanud kogutud tõendite pinnalt, et tegemist oleks fiktiivsete või võltsitud arvetega, mille eest vastusooritust kindlalt ei tehtud. Ainuüksi V ütlustest ei saa tõsikindlalt järeldada, et X tasus fiktiivsete arvete alusel V ettevõttele selleks vastusooritust saamata. Nõustuda tuleb siinjuures menetleja seisukohaga, et V ja W ütluste vahel on tegemist sõna-sõna vastu olukorraga, mille puhul ei ole alust eelistada ühe ütluseid teisele. W aga fiktiivsete arvete esitamist ilma veoteenuseta tunnistajana ülekuulamisel eitas. Asjas kogutud muud tõendid ei kinnita fiktiivsete arvete esitamist ning täiendavate tõendite kogumine ei ole võimalik. Seega tuleb antud juhul sellises olukorras KarS § 7 lg 3 põhimõtte kohaselt tõlgendada kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava kasuks. Tõsi, teatud juhtudel saab ka sõna-sõna vastu olukordades langetada süüdistatavale kahjulik otsus, kuid selleks peavad muud kogutud tõendid toetama menetleja siseveendumuse kujunemist. Käesoleval juhul ei toeta asjas kogutud tõendid kahtlusteta kannatanu versiooni. Märkida tuleb sedagi, kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu muude tõenditega kõrvaldada, tuleb in dubio pro reo põhimõttel (

§ 7

lg 3) langetada otsus kahtlustatava kasuks, mitte aga teha kahtlustatavale kahjulikku otsust puudulike tõendite alusel. Kriminaalmenetlusõiguses on omaks võetud põhimõte, mille kohaselt kannatanul ei ole õigust nõuda riigilt tema õigusi kahjustanud isikute kriminaalkorras süüditunnistamist ja karistamist (RKKK 3-1-1-18-06 p 7; 3-1-1-1-06 p 9). Kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamisel on aga just seda taotletud. Kannatanu õiguse tõhusale õiguskaitsele kriminaalmenetluse alustamisel või lõpetamisel tagab õigus pöörduda kohtusse prokuratuuri menetlusotsustuse vaidlustamiseks. 11.3 Kaebuse esitaja selgitused, et KarS § 201 alusel on kuritegu toime pandud suures ulatuses ning F, V ja M panid omastamiskuriteo toime kaastäideviijatena, on olukorras, kus kogutud tõenditega ei ole võimalik asuda kindlale seisukohale, et omastamise koosseis oleks üleüldse täidetud, ainetu ega kummuta kriminaalmenetluse lõpetamise seaduslikkust ja põhjendatust. 12. Seonduvalt KarS § 344 ja 345 koosseisu realiseerimisega tuleb märkida, et Riigikohtu seisukoha kohaselt on ka ühe äriühingu arve teisele äriühingule kohtupraktika kohaselt dokument 7

(8)1-22-4383 KarS §-de 344 ja 345 tähenduses. Sellise arve võltsimine ja/või võltsitud arve kasutamine on muude koosseisutunnuste täidetuse korral karistatav. Võltsimist ei välista ka asjaolu, et nii arve koostaja kui ka arve adressaat on teadlikud sellest, et arve sisaldab ebaõigeid andmeid. Samas selliseid tõendeid, mis kinnitaks, et esitatud arved võimaldasid tekitada õigusnäivuse, et ühel äriühingul on teise äriühinguga lepinguline õigussuhe, mille alusel on võimalik saada vastusooritus, asjas kogutud ei ole. Nagu eelpool märgitud, et ole fiktiivsete arvete esitamist tõsikindlalt tuvastatud. Seega ei ole alust ka kriminaalmenetluse jätkamiseks ja etteheiteks KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 koosseisu realiseerimiseks.
  1. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kohtule esitatud kaebuses on suures osas korratud juba Riigiprokuratuurile esitatud seisukohti ja vastuväiteid, millele aga riigiprokurör on oma vaidlustatavas määruses sisuliselt ja põhjalikult vastanud. Kaebuses ei ole esitatud vastuväiteid, konkreetseid asjaolusid või viidatud asjas kogutud tõenditest tulenevale informatsioonile, mis lükkaks Riigiprokuratuuri määruses toodud seisukohad ümber. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebuse rahuldamata jätmine oli põhjendatud ning sellekohase menetlusotsustuse tühistamiseks puudub alus.
  2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 208lg 5 p-st 1, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 17.06.2022. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.