← Eesti

1-20-7115/88

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev

  1. juuni 2022 Kriminaalasja number 1-20-7115 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Istungisekretär Margit Mägi Tõlk - Kriminaalasi Reno Tossi süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
  2. detsembri
  3. a otsus Apellant Reno Tossi kaitsja vandeadvokaat Sirje Must Teised apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Reno Toss, isikukood 38509286030; elukoht: puudub (viibib vahistatuna Tartu Vanglas) Prokuratuur, esindaja Tartu ringkonnaprokurör Ainar Koik Ringkonnaprokuratuuri kannatanu T.I. Asja läbivaatamise viis Suuline menetlus, kohtuistung
  4. aprill 2022 RESOLUTSIOON
  5. Jätta Tartu Maakohtu
  6. detsembri
  7. a otsus muutmata ja Reno Tossi kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  8. Apellatsioonimenetluses tekkinud kulud jätta Reno Tossi kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 1 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistus
  9. Reno Tossile esitati süüdistus KarS § 113 lg 1 järgi selles, et tema ajavahemikul 19.05.2020 kuni 20.05.2020 kella 09.55 Viljandi maakonnas XXX elamu ühes toas tungis tapmise eesmärgil kallale V.R. le, keda peksis korduvalt käte, jalgade ja metallist torutangidega pea ja keha piirkonda, tekitades kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel V.R. sündmuskohal suri. Ekspertiisiakti nr 20E-LÕS0017/153 kohaselt on V.R. surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma koos ämblikuvõrkkelmealuste traumaatiliste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. II. Maakohtu otsus
  10. Maakohus tunnistas R. Tossi
  11. detsembri
  12. a otsusega süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja mõistis karistuseks 10 aastat 6 kuud vangistust kandmise algusajaga 20.05.
  13. Kohus lahendas asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused ja jättis rahuldamata kaitsja taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks SKHS § 18 lg 2 alusel.
  14. Maakohus märkis esmalt, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus selles, et süüdistatav tundis V.R. t pikema aja vältel, ta elas ja viibis ka süüdistuses märgitud ajavahemikul 19.05.2020 kuni 20.05.2020 kell 9.55 samas korteris, kust leiti kannatanu V.R. surnukeha. R. Tossi ja V.R. peamiseks ühiseks tegevuseks kuni 19.05.2020 oli alkoholi tarvitamine. Eelmärgitud asjaolu on tõendamist leidnud tunnistajate J.T. e, V.V. , K.S. , H.P. u ning süüdistatava ütlustega. Vaidlus on selles, kas R. Toss tappis V.R. .
  15. Süüdistatav R. Toss eitas talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemist, ühtlasi eitas ta ka V.R. löömist või peksmist, kuna tal ei olnud tüli V.R. ga, mistõttu ei olnud tal põhjust teda peksta.
  16. Maakohus luges tunnistajate J.T. e ja süüdistatava R. Tossi ütlustega tõendatuks, et 18.05.2020 lõuna paiku tarvitasid J.T. e, V.R. ja R. Toss koos viina. J.T. e oli V.R. juures umbes tunni, siis läks ära koju. Järgmise päeva, 19.05.2020 hommikul kella 10.00 paiku kutsus R. Toss teda vaatama isikut, kes lebab V.R. korteris toa põrandal, kuna R. Toss ei tundnud seda isikut ära. J.T. e nägi, et V.R. lamas põrandal 2-3 m kaugusel korteriuksest ainult aluspükste väel ning liigutas ennast veidi. 20.05.2020 nägi J.T. e kella 10 paiku R. Tossi, kes ütles talle, et V.R. on surnud. Seejärel kutsusid nad kiirabi. Häirekeskuse kõnesalvestis tõendab, et R. Toss teavitas Häirekeskust 20.05.2020 kella 09.53 ajal V.R. surmast ja selgitas, et V.R. oli samal ööl ühe inimese käest peksa saanud. Tunnistaja V.T. ütluste ning politsei rinnakaamera salvestisega on tõendatud, et 20.05.2020 ajavahemikus kella 10.14 kuni 10.36 paiku tuvastasid politseipatrull ja kiirabitöötajad, et XXX alevikus, XXX asuvas korteris viibis R. Toss ning korteri toapõrandal oli V.R. surnukeha, millel olid nähtavad mitmed vigastused ja vägivallatundemärgid – hematoomid näos ja kehal. R. Toss selgitas sündmuskohal V.R. l tuvastatud vigastusi sellega, et kõrvalkorteris number X oli eelmisel päeval olnud pidu ja V.R. käis sealt kostuva valju muusika pärast korrale kutsumas ja oli V.K. käest peksa saanud. See sündmus oli toimunud õhtul kella 11 paiku.
  17. V.R. peksmisel puuduvad vahetud pealtnägijad. Tähelepanuväärne on, et süüdistatav on esitanud nii 20.05.
  18. Häirekeskusele tehtud kõnes, kui ka samal kuupäeval sündmuskohale saabunud politseiametnikule V.T. le selgitusi andes, ning 22.05.2020 kohtus vahistamistaotluse 2 läbivaatamisel ja ka kohtuistungil ristküsitluses antud ütlustes omapoolse versiooni V.R. peksja kohta. Kaitsja küsimusele vastas R. Toss, et ta tegelikult ei tea, kas V.R. läks neid keelama, kuna ta ainult arvas nii. R. Toss kinnitas kohtuistungil ka seda, et kiirabisse helistades ta tegelikult mõtles omast peast välja, et V.R. sai ühe inimese käest peksa.
  19. Maakohus jättis süüdistatava ütlused selle kohta, et V.R. käis 18.05.2020 õhtul või ööl vastu 19.05.2020 kõrvalkorteris V.V. t ja V.K. valju muusika kuulamise pärast keelamas, tõendikogumist välja. Tunnistajate V.V. ja V.K. ütlustest ei nähtu, et V.R. oleks neid süüdistuses märgitud ajavahemikul käinud keelamas. Samuti ei nähtu nende ütlustest, et V.K. oleks ajavahemikul 18.-20.05.2020 V.R. suhtes vägivallategusid toime pannud, kuna V.K. ja V.V. veetsid 18.05.2020 õhtul aega koos ja V.R. t ei näinud. Samal põhjusel tuleb tõendikogumist välja jätta süüdistatava ütlused selle kohta, et tema ja V.K. vahelise rüseluse lõpetamisse sekkus lisaks V.V. le ka V.R. . Maakohus pidas tunnistajate V.V. ja V.K. ütlusi süüdistatava ütlustest usaldusväärsemaks, kuna need riimuvad muude asjas kogutud tõenditega. Seejuures tõendab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, et V.K. kasutuses olnud abonentnumber oli 18.05.2020 XXX tugijaama levipiirkonnas kella 19.00-st kuni kella 20.48ni, kuid samal õhtul kella 21.04 paiku oli liikunud XXX st Viljandi linnas Paalalinna linnaosa katvate tugijaamade levipiirkonda. Alates kella 21.
  20. on V.K. Viljandis Männimäel Riia mnt 6 asuva tugijaama levipiirkonnas. Ta ei pöördunud enam ei samal ööl ega järgneval paaril päeval XXX sse tagasi, järelikult ei saanud V.K. V.R. t ajavahemikul 18.05.2020-20.05.2020 peksta.
  21. Maakohus jättis kõrvale ka R. Tossi ütlused V.K. agressiivsuse kohta ning luges tunnistajate V.V. ja V.K. ütlustega tõendatuks, et 18.05.2020 õhtul oli ilmselgelt agressiivselt meelestatud R. Toss, kes alkoholijoobes olles püüdis vähimagi põhjuse või selgituseta V.K. rusikaga lüüa. Samal õhtul mõni aeg pärast seda sisenes uuesti V.V. korterisse, tõukas V.K. ning võttis tal käega kõrist kinni ja pigistas.
  22. Kohus nõustus prokuratuuri seisukohaga, et puuduvad tõendid, mis kinnitavad versiooni, et V.R. peksti surnuks kusagil mujal kui enda korteris. Esmalt märkis maakohus, et V.V. kasutuses oleva 1-toalise korteri tuba on küll oma väljanägemise poolest korratu, kuid lõhkumise või rüseluse jälgi korteris ei avastatud, mida tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokolli fotod. V.R. elukohast leiti lisaks surnukehale verekahtlast määrdumist mitmetelt esemetelt, s.h surnukeha kõrvalt paberilt, köögilaual tualettpaberi rullilt, tolmuimejalt ja vaibalt, Intex õhkmadratsi karbilt ning korteri põrandat katvalt põrandapapilt.
  23. DNA ekspertiisiga leidis tõendamist, et V.R. surnukeha kõrvalt leitud tualettpaberil olevad verejäljed kuulusid nii V.R. le kui ka R. Tossile. R. Tossil puudus seletus, kuidas võisid nii tema kui ka V.R. verejäljed sattuda viimase surnukeha juurest leitud tualettpaberile. Küll aga selgitab kohtu hinnangul süüdistatava vigastuste fikseerimiseks 20.05.2020 koostatud kiirabikaart ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde lisatud fototabel, s.o süüdistatava kätel vigastuste (mh marrastuste) esinemine süüdistatava vere sattumist eelmärgitud tualettpaberile. Süüdistatav on küll selgitanud täiendavalt antud ütlustes, et tal oli verejooks ninast ja veri läks dressipluusi peale, kuid ta ei ole rääkinud, et nina verejooksu tõttu oleks määrdunud V.R. surnukeha juurest leitud tualettpaber.
  24. Köögilaualt leitud poolikult tualettpaberirullilt ja tolmuimeja kaane pealt võetud proovidest, samuti Intex õhkmadratsi karbil olnud verejäljest saadi DNA-analüüsil profiilid, mis on kokkulangevad V.R. DNA-profiiliga. R. Tossil puudus seletus, kuidas võis V.R. veri sattuda tema korteris olnud tolmuimeja ja pappkasti peale. Sündmuskohalt leitud proovidest 3 põrandaplaadilt ja vaibalt saadi samuti DNA-analüüsil täisprofiilid, mis on kokkulangevad V.R. DNA-profiiliga (p.1.2.). R. Toss selgitas, et veri sattus sinna, kui V.R. elutoas kukkus, kuid ei ütle, millal ja mis põhjusel kukkus.
  25. Maakohus leidis, et V.R. surnuks peksmist tema enda korteris kinnitavad surnukehal olevad hulgivigastused ning verejälgede leidmine näo piirkonnas. Peksmise käigus tekkinud haavadest sattus V.R. veri tema korteri põrandale, vaibale ja muudele esemetele (s.h tualettpaberile, tolmuimejale ja Intex õhkmadratsi karbile), millised leiti surnukeha vahetust lähedusest. V.R. surnukeha leiti tema korteri põrandalt 20.05.2020 hommikul, s.o samast kohast, kus V.R. oli abituna lamanud juba 19.05.2020 hommikul. Tunnistaja J.T. e nägi V.R. t 19.05.2020 kella 10.00 paiku oma korteri põrandal maas ainult aluspükste väel, varem ei olnud ta kannatanut selliselt riietatuna näinud. V.R. surnukeha leiti 20.05.2020 hommikul samas kohas ja samuti napis riietuses, tal oli ülakeha paljas, hommikumantel ühte varrukat pidi seljas. Eluliselt ei ole usutav, et 70-aastane kannatanu käis väljaspool korterit ringi selliselt riietatuna.
  26. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks R. Tossi ütlusi selle kohta, et tema magas rahulikult ajal, kui samas ruumis V.R. t jõhkralt peksti, arvestades talle tekitatud vigastuste rohkust ja ei kuulnud kannatanu peksmisega kaasnevaid löögihelisid, põrandale kukkumist. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kannatanu talus peksmist ja kehavigastuste tekitamist vaikides. Kohtuarst-eksperdi Helen Riimuse ütlused kinnitavad, et kannatanu V.R. asend peksmise käigus oli muutuv ning võis algselt olla püstises või istuvas asendis, hiljem lamavas asendis. Kannatanul tuvastatud roidemurrud võisid olla tekkinud nii löögist, kui ka sellest, et löökide tagajärjel inimene kukub selili. Pea piirkonnas paiknevad vigastused on hulgalised vigastused, mis ainult kukkumise tagajärjel ei teki. Kannatanu ei pruukinud silmapilkselt surra pärast vigastuste (peatrauma) saamist, ta võis olla selle aja jooksul võimeline liikuma ja rääkima.
  27. Maakohus leidis, et V.K. l ei ole puutumust V.R. peksmisega ja kannatanu surma põhjustas süüdistatav.
  28. Kohtule esitatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nähtub, et R. Tossile süüksarvatud teole vastavalt ajal oli R. Toss alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude kaugtagajärgede suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused. Tunnistajate J.T. e ja V.V. ütlused kinnitavad, et alkoholi tarbides V.R. ja R. Toss vaidlesid lärmakalt ja tülitsesid omavahel. Kannatanu T.I. on kirjeldanud, et V.R. võis olla mõnikord terava väljaütlemisega, aga ei kasutanud kellegi vastu vägivalda. Küll aga iseloomustavad tunnistajate V.V. ja V.K. ütlused R. Tossi isikuna, kes muutus alkoholijoobes vägivaldseks. Ka kriminaalasjas esitatud õiend politseiandmebaasis R. Tossiga ajavahemikul 28.04.2015-02.11.2019 fikseeritud juhtumitest kinnitab R. Tossi kalduvust lahendada erimeelsusi alkoholijoobes füüsilist vägivalda tarvitades. Tunnistajate V.V. ja V.K. ütlused tõendavad, et 18.05.2020 õhtul oli R. Toss agressiivne ja kõrgendatud meeleolus, mida kinnitab R. Tossi poolt enda XXX krahviks nimetamine ja V.K. suhtes agressiivne käitumine.
  29. Maakohus leidis, et R. Toss tekitas V.R. le hulgaliselt vigastusi, millised on tõendatud surnu kohtuarstliku ekspertiisaktiga. V.R. surma põhjus on pea kinnine tömp trauma koos ämblikvõrkkelmealuste traumaatiliste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. V.R. surm võis saabuda orienteeruvalt 7-9 tundi enne surma tuvastamist 20.05.2020 kella 10.06 paiku s.o 20.05.2020 ajavahemikus kella 01.00 – 03.00 vahel. V.R. l tuvastatud vigastused on tekitatud ligikaudu kuni ööpäev enne V.R. surma saabumist, antud juhul alates 19.05.2020 esimestest tundidest arvates. 4
  30. Lisaks kannatanu ja süüdistatava verejälgedele sündmuskohal nähtub DNAekspertiisiaktist, et R. Tossi sõrmeküüntelt võetud proovides (parema käe kesksõrmelt, vasaku käe nimetasõrmelt ning parema ja vasema käe väikeselt sõrmelt võetud proovis) ei saa välistada V.R. lt pärinevat bioloogilist materjali 29-30). Eelmärgitud asjaolu tõendab seda, et R. Toss oli kehalises kontaktis kannatanuga. V.R. korteripõrandalt leitud süüdistatava ja kannatanu verejäljed, kannatanu juuksesalk ning surnu kohtuarstliku ekspertiisiga kannatanu surnukehal tuvastatud vigastused, mh õlavarte sirutuspindadel ja labakäe sirutuspindadel paiknevad värsked nahaalused verevalumid, tõendavad süüdistatava ja kannatanu võitlust ning kannatanu enesekaitset talle vigastuste tekitamise ajal.
  31. Eksperdiarvamusega ja kohtuarst-eksperdi H. Riimuse kohtuistungil antud ütlustega on leidnud tõendamist, et kannatanule tekitati vigastusi kõva tömbi piiratud esemega – s.h rusikas käega, kängitsetud jalaga ning torutangidega. Süüdistatava kätel esinevad vigastused (mh marrastused kätel) kinnitavad eksperdiarvamuses toodud seisukohta, et vigastused kannatanule tekitati rusikas käega. Maakohus ei pidanud usutavaks süüdistatava ütlusi selles, et ta lõi käega vastu uksepiita lihtsalt niisama, ilma igasuguse põhjuseta. Lähtudes nii kannatanu kui ka süüdistatava verejälgede esinemisest V.R. surnukeha läheduses, luges maakohus tõendatuks, et vigastused süüdistatava kätele tekkisid V.R. peksmise käigus.
  32. V.R. surnukehal sedastatud ümar-ovaalse kujuga väikesemõõdulised nahaalused verevalumid tekitati eksperdiarvamuse kohaselt torutangide haaradepoolse osaga (s.o käepidemete otstega), eelkõige nahaaluseid verevalumid rindkerel, seljal, puusa külgpinnal, üla- ja alajäsemel. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et metallist torutangide haarad asuvad lähestikku, mille tõttu on võimalik torutangide haarade (e käepidemete) otstega tekitada lähestikku asuvaid ümar-ovaalse kujuga verevalumeid. Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et talle oli teada, et torutangid asuvad kirjutuslaua alumises sahtlis, kuna ta oli neid tarvitanud V.R. korteris remonditööde tegemisel. Täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et kirjutuslaua sahtel oli avatud asendis ning sealt leiti torutangid. DNAekspertiisiaktiga ( p 1.8, 1.10.) on tõendatud, et torutangide käepidemelt ja torutangide pea poolt võetud proovist saadi DNA-analüüsil proov, mille alusel ei saa välistada R. Tossilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. Seega eelmärgitud tõendid kogumis kinnitavad asjaolu, et R. Toss kasutas V.R. le vigastuste tekitamiseks mh ka metallist torutange, milliseid hoidis käes nii käepidemest kui ka torutangide pea poolt.
  33. Maakohus leidis, et eelnevalt käsitletud tõendikogumiga on R. Tossi süü V.R. tapmises täielikult tõendatud. Esineb kausaalseos süüdistatava teo – kannatanule peksmisega kehavigastuste tekitamise ja surma saabumise vahel. Peapiirkonnas paiknevate vigastuste tekitamise ja nende tagajärjel traumaatilise peaaju turse mõttelisel ärajätmisel oleks jäänud tagajärjena kannatanu surm saabumata. Süüdistatav realiseeris teise inimese tapmise objektiivse teokooseisu KarS § 113 lg 1 järgi.
  34. Süüdistatav tekitas peksmisega kannatanule V.R. le hulgi vigastusi peapiirkonda, kus asuvad elutähtsad organid. Eelmärgitud asjaolu kinnitab süüdistataval tapmistahtluse olemasolu. Tapmise subjektiivse koosseisu realiseerimist võimaldab tuvastada väline teopilt. Tapmise tahtlust kinnitab mh ka asjaolu, et 19.05.2020 hommikul jättis ta kannatanule abi andmata, kuigi nägi, et kannatanu lebab abitult vigastatuna põrandal. Süüdistatav jättis kannatanu sinnasamasse põrandale veel üheks ööpäevaks lamama, kiirabi välja kutsumata. Nii peksmise kui ka hilisema abi osutamata jätmisega ilmutas R. Toss kannatanu suhtes täielikku ükskõiksust ning möönas mistahes tagajärge, s.h kannatanu surma. R. Toss pani maakohtu 5 hinnangul V.R. tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks, et kannatanule käte, jalgadega ja metallist torutangidega pea ja rindkere piirkonda pekstes võib kannatanule tekitada eluohtlikke tervisekahjustusi, mille tagajärjel saabub kannatanu surm, ja möönas seda.
  35. Maakohus asus seisukohale, et R. Toss oli temale süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal süüdiv, tal ei olnud oma psüühilisest seisundist tulenevalt takistusi oma tegude ja nende tagajärgede mõistmiseks ja neile adekvaatse hinnangu andmiseks.
  36. Karistuse mõistmisel võttis maakohus arvesse, et R. Tossil pole kehtivaid kriminaalkaristusi. Tema süü on suur, kuna ta põhjustas korduva peksmisega kannatanule hulgivigastusi. Karistust raskendava asjaoluna arvestas kohus KarS § 58 p 3 järgi süüteo toimepanemise kõrges eas inimese suhtes. V.R. oli 70-aastane, kuid lisaks sellele oli ta tunnistaja J.T. e ja kannatanu T.I. i ütluste kohaselt liikumisraskustega. Karistust kergendavaks asjaoluks luges maakohus KarS § 57 lg 2 alusel sideandmete päringuga tõendite kogumisel toimunud rikkumist (otsuse p 3.1.17), tuginedes Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 18.06.
  37. a otsuses asjas nr 1-16-6179 (p 89, 107), et rikkumise heastamise alternatiivina pole välistatud mh karistuse kergendamine. Eeltoodut arvesse võttes mõistis maakohus R. Tossile karistuse KarS § 113 lg 1 sanktsiooni keskmises määras, milleks on 10 aastat ja 6 kuud vangistust. III. Apellatsioon
  38. Kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 17.12.
  39. a kohtuotsus R. Tossi süüdimõistmises KarS § 113 lg 1 järgi täies ulatuses ja teha uus otsus, millega mõista R. Toss KarS § 113 lg 1 järgi õigeks, jätta I astmes ja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulu riigi kanda ning hüvitada R. Tossile süüteomenetlusega tekitatud kahju. Kaitsja leiab, et kohtuotsus R. Tossi süüditunnistamises KarS § 113 lg 1 järgi ei ole seaduslik ega põhjendatud ning rajaneb üksnes oletustel. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ning rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust.
  40. Apellandi seisukohad on kokkuvõetult järgmised.
  41. Kaevatavast kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada, millistele tõenditele tuginedes on kohus oma siseveendumuse kujundanud ja teinud R. Tossi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Peamiselt tugineb R. Tossi süüditunnistamine nn elulise usutavuse printsiibile. Tulenevalt kohtueelse menetluse käigus esinevatest puudustest pidanuks kohus temale esitatud tõendeid analüüsima ja tekkinud kahtlused kõrvaldama. Seda kohus teinud ei ole, millega on rikkunud KrMS § 7 lg
  42. Samuti on maakohus rikkunud kohtulahendi põhistamise kohustust KrMS § 3051 lg 1 kohaselt, mis on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kaitsja heidab maakohtule ette, et otsuses on refereeritud Riigikohtu lahendeid, kuid ei nähtu millised järeldused neist tehti.
  43. R. Tossi ütlusi ei ole maakohtus kahtluse alla pannud, tema poolt kohtuistungil antud ütluste osas vastuolusid esile ei kerkinud. Kohtuliku uurimise käigus ei leidnud tõendamist, et kohtus ülekuulatud isikutest oleks keegi midagi kuulnud või näinud seoses V.R. le tekitatud vigastustega ja tema surmaga. Otsusest ei selgu, mida on kohus pidanud kohtualuse käitumises tähelepanuväärseks. Kahtlust ei ole selles, et R. Toss vastas Häirekeskuse töötaja poolt temale esitatud küsimustele, samuti vastas ta politseitöötaja poolt esitatud küsimustele sündmuskohal. Seda tõendavad kohtule esitatud salvestised. Tähelepanuväärseks ei saa pidada R. Tossi poolt väljendatud mõtet, et keegi teine, st mitte tema, võis peksta V.R. t. R. Toss ei ole kordagi 6 eitanud, et tegemist on tema arvamusega ja ta ei tea, kes oli V.R. peksja. Süüdistatava oletust ei oleks tulnud pidada ebausutavaks, vaid kohtueelse menetluse käigus kontrollida. Tähelepanuta ei saa jätta seda, et R. Tossil oli konflikt V.K. ga. Seda on kinnitanud nii V.K. ise kui ka V.V. . Välistatud ei ole, et V.K. ja R. Tossi vahelisse konflikti sekkus ka V.R. .
  44. Kaitsja leiab, et V.V. ütlusi selle kohta, et R. Toss oli alkoholijoobes agressiivne, ei saa pidada tõele vastavateks. V.V. ütlustest saab teha järelduse, et tal puudus igasugune läbikäimine R. Tossiga. Kohus on jätnud tähelepanuta V.V. ütlused selles osas, millistes ta kinnitas, et V.K. l on ka varasemalt olnud kokkupuude R. Tossiga, nende vahel oli mingi juhtum varasemalt. Tunnistaja V.K. eitas kohtus, et ta tunneb R. Tossi. V.K. ütlused ei lange kokku V.V. poolt kohtus antud ütlustega. Kohus ei ole vastuolule tähelepanu pööranud ega vastuolu kõrvaldanud. V.V. ütlused ei riimu ühegi teise kohtus ülekuulatud isiku ütlustega, sest mitte keegi ei ole mitte kunagi R. Tossi kutsunud XXX krahviks ega kuulnud ka kedagi teist teda selle nimega nimetamas.
  45. Kohtueelse menetluse käigus ei ole teostatud V.V. kasutuses oleva korteri korrektset ülevaatust, vaid ainult pealiskaudne sündmuskoha vaatlus. Ei ole otsitud jälgi, mis võimaldaksid teha järeldusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Ei ole võetud DNAproove majas viibivatelt teistelt isikutelt, sh V.K. lt, V.V. korteris asuvatelt esemetelt, nt ukselt ja uksepiidalt.
  46. Kohtu järeldus, et V.K. ei saanud V.R. t ajavahemikul 18.05.2020-20.05.2020 peksta on meelevaldne, kuna sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei anna meile mitte mingisugust informatsiooni selle kohta, mis toimus 18.05.2020 õhtul kella 21.04-ni, st ajani, kui V.K. viibis veel XXX tugijaama piirkonnas. Samuti põhjusel, et kohtuliku uurimise käigus ei olnud võimalik tuvastada V.R. peksmise täpset kellaaega ega täpset surmaaega. Sideettevõtjalt saadud andmete kohaselt oli V.K. kasutuses olnud telefoni abonentnumber 18.05.2020 XXX tugijaama levipiirkonnas kella 19.00-st kuni kella 20.48-ni.
  47. Eksperdi seisukoht, et V.R. oli peale tema peksmist võimeline liikuma, on käesolevas asjas olulise tähtsusega. Kohus heidab R. Tossile ette, et vastates prokuröri küsimusele, ei osanud R. Toss selgitada, kuidas võis sattuda V.R. veri tolmuimejale, pappkasti peale. Ei ole võimalik välistada, et jäljed võisid pärineda varasemat ajast. Samuti ei saa välistada seda, et V.R. veri sattus nendele esemetele seoses V.R. peksmisega 18.05.2020, sest tema nägu oli verine. R. Tossi arvamus, et V.R. võis kukkuda, on kooskõlas kohtuarstliku ekspertiisiaktiga ja kohtus ülekuulatud eksperdi H. Riimuse ütlustega. R. Toss kinnitas korduvalt kohtus, et sündmusest ei tea ta midagi, kuna ta magas ja midagi ei näinud ega kuulnud. Tegemist on üksnes R. Tossi arvamusega. Eeltoodule tuginedes on kohus jõudnud järeldusele, et uuritud tõendeid kogumis hinnates saab teha järelduse, et V.R. peksti surnuks tema enda korteris. Milliseid tõendeid kohus kogumis hindas, otsusest ei selgu.
  48. Kohus ei pea usutavaks, et 70-aastane kannatanu käis väljaspool korterit ringi selliselt riietatuna (ülakeha paljas, hommikumantel üksnes ühte varrukatpidi seljas) ja teeb sellest järelduse, et R. Tossi poolt tõstatatud kahtlus V.R. peksmise kohta väljaspool tema enda tuba ei ole kinnitust leidnud. Ei ole välistatud, et hommikumantel võis sündmuste käigus V.R. kehalt ära libiseda, ega see, et V.R. , riietatuna hommikumantlisse võis käia vajadusel ühisköögis, milline oli XXX elamus, samuti tualetis, mis asus koridoris. V.R. riietus ei anna mingisugust teavet selle kohta, kas teda peksti tema korteris või mujal. 7
  49. Isegi kui nõustuda kohtuga, et V.R. t peksti tema enda korteris, puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et V.R. t peksis R. Toss. V.R. korteris teostati sündmuskoha vaatlust kahel korral. Kohus käsitleb sündmuskoha täiendavat vaatlusprotokolli ja DNA- ekspertiisi, millest nähtub, et V.R. korteris olnud tolmuimejalt verekahtlasest määrdumisest võetud proovist saadi DNA segaprofiil, mis on kokkulangev V.R. DNA- profiiliga. Kohus heidab R. Tossile ette, et viimane ei osanud seletada, kuidas võisid tema ja V.R. verejäljed sattuda surnukeha juurest leitud tualettpaberile, kuid see ei tõenda, et R. Toss on toime pannud kuriteo. R. Toss selgitas, et tal on V.R. korteris jooksnud nina mitmel korral verd ja tema veri võis sattuda seetõttu nii paberile kui mujale. R. Toss võis rüseluses V.K. ga ennast kuidagi vigastada. Kuidas sattus V.R. veri tualettpaberile, selles osas avaldas R. Toss vaid oma arvamust. Ta nägi V.R. näol verd, kust võis veri sattuda korteris olevatele asjadele, V.R. võis kukkuda. Kohus on jätnud tähelepanuta, et veriselt paberilt võetud proovides ei olnud DNA- profiil seostatav ei V.R. ega R. Tossi DNA-profiiliga.
  50. Kohtu järeldus süüdistatava kätel esinevate marrastuste kohta on meelevaldne, kuna R. Tossi suhtes ei ole teostatud arstlikku ülevaatust ega ka kohtuarstlikku ekspertiisi. R. Toss selgitas, et tema kätel olevad vigastuste jäljed pärinevad varasemast eluperioodist, ta tegeles nooruses ka poksiga. R. Toss rääkis, et ta läks sündmuskohal närvi ja ta lõi käega vastu uksepiita. Pidades silmas R. Tossi vaimset seisundit, võib ta reageerida tavapäratutes olukordades närviliselt ning ebaadekvaatselt, võib ennast ka vigastada. Kas selle löögi tagajärjel tekkis R. Tossi kätele vigastusi, kindlaks tehtud ei ole. Kohtus üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et R. Toss ei kaldunud vägivaldsusele. Seda, et R. Toss ei kasutanud kunagi vägivalda V.R. suhtes, kinnitas tunnistaja J.T. e.
  51. Kohus paneb kahtluse alla R. Tossi ütlused selles, et ta magas ajal, kui V.R. t peksti. Kohtuotsuses puudub analüüs, millistele tõenditele tuginedes jõuab kohus järeldusele, et R. Tossi ütlused ei ole eluliselt usutavad. Kohus välistab võimaluse, et kuriteo võis toime panna mõni teine isik, kuid on jätnud märkimata, milliseid tõendeid on silmas peetud. 18.05.2020 õhtul mängis V.V. korteris vali muusika. See aga ei takistanud R. Tossil magama jäämist. Pealegi oli ta purjus. Kohtu seisukoht, et R. Toss oleks pidanud kuulma V.R. peksmist on oletuslik, sest puudub igasugune teave selle kohta, et V.R. oleks sündmuse käigus karjunud või appi hüüdnud. Ka tunnistajad J.T. e, V.V. ja ka V.K. ei kuulnud mitte midagi.
  52. DNA-ekspertiis on käesolevas kriminaalasjas olulise tähtsusega tõend. Kohus märgib, et R. Tossi sõrmeküüntelt võetud proovidest ei saa välistada V.R. lt pärinevat bioloogilist materjali. Seega ei tõenda ekspertiisiaktis toodud seisukoht seda, et tegemist oli 100% R. Tossilt pärineva bioloogilise materjaliga. Ei saa välista ka võimalust, et V.R. bioloogiline materjal sattus R. Tossi sõrmeküüntele seetõttu, et R. Toss puutus põrandal lebava V.R. kehaga kokku, kui ta V.R. le teki peale pani ja viimasega suhtles. Torutangide käepidemelt võetud proovis (L200829) esineb mitme isiku DNA-d. R. Tossi DNA esinemist torutangide käepidemel ei saa välistada. Torutangide pea poolt võetud proovist (L200830) saadi DNA-analüüsil osaline profiil, mis pärineb samuti mitmelt isikult. Ei saa kindlalt välistada R. Tossilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaprofiilis. Kellele kuuluvad ülejäänud profiilid, kindlaks tehtud ei ole. Torutangidega seoses on R. Toss kohtuistungil selgitanud, et ta kasutas V.R. le kuuluvaid tange mitmel korral, kui oli vaja parandada või vahetata kraani V.R. korteris. Kohtuotsuse kohaselt asusid torutangid lauasahtlis, mis oli avatud. See fakt ei välista võimalust, et torutange võis sahtlist võtta ükskõik kes. Seoses läbiviidud DNA- ekspertiisiga jäävad vastuseta küsimused, kellele kuulusid DNA-proovid, mis leiti ekspertide poolt neile uurimiseks antud esemetelt. Kohtueelse menetluse käigus ei ole selle selgitamiseks midagi ette võetud. Ekspertide käsutusse anti kontrollimiseks ainult R. Tossi ja V.R. . DNA. Ainuke objekt, millel 8 esineb R. Tossi DNA, on viinapits, mis on arusaadav, kuna ta ise kinnitas, et tarvitas V.R. ga 18.05.2020 ühiselt alkoholi. Seega ei tõenda DNA-ekspertiisi tulemused seda, et R. Toss oli isikuks, kes pani toime V.R. tapmise.
  53. Kohtuotsuses toodud analüüs elulise usutavuse põhjendamiseks on kaootiline, halvasti jälgitav ja oletuslik. Eluliselt ei ole usutav, et R. Toss pani kuriteo toime ilma, et surnukehal ja seda ümbritsevatel esemetel, sh põrandal ja vaibal tema DNA-d ei esinenud. Eriti tähelepanuväärne on see, et R. Tossi riietelt mingisuguseid kuriteole viitavaid jälgi ei leitud, s.o verekahtlast määrdumist või plekke valgel T- särgil. R. Toss oli sündmuste toimumise ajal raskes joobes, teda ei saa pidada kõrge intellektiga inimeseks, mistõttu ei oleks ta olnud suuteline kuriteo jälgi hävitama või neid peitma.
  54. Korteri põrandal leiduvad verekahtlased määrdumised ja kannatanu veri mõnedel esemetel ei tõenda võitluse toimumist R. Tossi ja kannatanu vahel. Selle kohta tõendeid pole, R. Tossil seljas olnud riietel ja tema jalanõudel puudusid jäljed, mis viitaks tema kokkupuutele kannatanuga, tema kehal puuduvad võitlusele viitavad jäljed. Ekspertiisiakti kohaselt on osa V.R. le põhjustatud vigastusi tekitatud kängitsetud jalaga. Millised olid jalanõud, kellele need kuulusid ja kes tekitas V.R. le kängitsetud jalaga vigastusi, ei selgunud. R. Tossile kuuluvatelt jalanõudelt mingeid jälgi leitud ei ole. V.R. korteri uks oli lukustamata ja lauasahtel, kus asusid torutangid, oli avatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa välistada, et korteris võis käia mõni teine isik, kuna mingisuguseid takistusi selleks ei olnud. Samuti olid torutangid sahtlis nähtaval kohal.
  55. Kohtuotsuse puuduseks on ka see, et ei ole räägitud, millisel motiivil võis R. Toss toime panna temale inkrimineeritud kuriteo. Motiivi osas ei ole avaldanud oma seisukohta ka riiklik süüdistaja. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditest on tekkinud arusaamine nagu oleks tahetud R. Tossile esitatud süüdistust siduda omakasu motiiviga, kuid süüdistuse tekstist sellist järeldust teha võimalik ei ole. IV. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  56. Tartu Ringkonnakohtus 12.04.2022 toimunud kohtuistungil jäi kaitsja apellatsioonis toodud seisukohtade juurde, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja R. Tossi õigeksmõistmist.
  57. Prokurör palub jätta Tartu Maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Prokurör ei nõustu kaitsjaga selles, et maakohtu otsuses puudub tõendite analüüs. Olmetapmiste puhul on raske välja tuua selget motiivi. R. Toss on tapmise toime pannud. Teisi isikuid peale V.R. ja R. Tossi süüdistuse jaoks olulistel päevadel ja öödel alkoholi V. Rändva korteris ei tarvitanud. Tõendid on piisavad, usaldusväärsed ja haakuvad ning võimaldavad kogumis teha järelduse, et R. Toss on V.R. tapmises süüdi. Karistusmäära kergendamiseks alust ei ole. V. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  58. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 17.12.
  59. a otsuse tühistamiseks alust ei ole. Apellandi etteheited maakohtule materiaal -ja menetlusnormide rikkumises on põhjendamatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ning nende alusel tehtud järeldustega. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale R. Tossi süüdimõistmises KarS § 113 lg 1 järgi. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud küsimustele. 9
  60. Esmalt märgib kaitsja, et maakohus ei ole seadnud kahtluse alla R. Tossi ütlusi. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Asjaolust, et R. Tossi varem antud ütlusi ei avaldatud maakohtu istungil neis olevate vastuolude tõttu, ei saa järeldada, et need on õiged. Maakohus on korduvalt selgitanud, miks R. Tossi ütlused ei ole õiged või miks tema versioon toimunu kohta (V.R. t peksis keegi teine ja mitte tema enda korteris) ei vasta tõele ning jätnud tema ütlused seetõttu ebausaldusväärsetena kõrvale. Nimelt on R. Tossi ütlused vastuolus teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. R. Tossi ütluste usaldusväärsuse hindamisel omab tähtsust veel asjaolu, et ta oli pikka aega (ca kuu aega) tarvitanud igapäevaselt alkoholi ja tegi seda ka sündmuste toimumise ajal, ta oli eksperdi arvamuse kohaselt alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Ekspert-psühhiaater Katrin Eino ütluste kohaselt on alkoholijoobele omane, et sündmuste ajaline järjekord, toimumisaeg võib segineda. R. Toss oli alkoholijoobes samuti kahtlustatavana kinnipidamise ajal, tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,24 mg /l kohta (indikaatorvahendi kasutamise protokoll, kd 2, tl 89). Ka sellest tulenevalt ei pruugi ta kõiki asjaolusid täpselt mäletada. Seda näitab samuti tema ristküsitlemine, mille käigus ta on paljudele küsimustele vastanud, et ei mäleta. Kaitsja küsimusedki kordavad sageli seda, kas ta mäletab. Iseenesest ei ole süüdistatava ütluste osaline tõendina kasutamine välistatud ega vastuolus kohtupraktikaga (Riigikohtu
  61. mai
  62. a otsuses asjas nr 3-1-1-131-13, p 13). Nimelt on ütluste osaline arvestamine võimalik ka siis, kui ütlused samal ajal süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ja isik on ütluste sellisest tähendusest teadlik. R. Tossi puhul puhul see nii on. Maakohus ongi arvestanud tema ütlusi osas, kus need kattuvad teiste tõenditega.
  63. Järgnevad kaitsja argumendid seonduvad sellega, et R. Tossi Häirekeskusele tehtud kõnes väljakäidud oletust, et peksja võis olla keegi teine, oleks tulnud kontrollida, mitte pidada ebausutavaks. V.V. korteris aga põhjalikku sündmuskoha vaatlust ei teostatud.
  64. Ringkonnakohtu hinnangul näitab V.V. korteris sündmuskoha vaatluse teostamine, et menetleja kontrollis R. Tossi poolt esitatud versiooni. Seda kinnitab ka V.K. ja V.V. telefonide asukoha kohta sideettevõtjatelt andmete küsimine. Mis puudutab V.V. korteris teostatud sündmuskoha vaatlust (kd 2, tl 128-131), siis ei ole võimalik eeldada, et see oli pealiskaudne. Protokollis on märgitud, et tuba on korratu, kuid lõhkumise või rüseluse jälgi ei avastatud. Kui menetleja oleks sündmuskohta vaadeldes ja fotografeerides näinud midagi, mis oleks viidanud sellele, et nimetatud korteris on keegi tapetud (on verekahtlast määrdumist vmt), kajastuks see ka protokollis. Nimelt tuleb KrMS § 87 kohaselt protokolli kanda mh sündmuskoha olustiku kirjeldus, kuriteojälgede kirjeldus, avastatud objektid ja nende tunnused. Kui midagi sellist ei leitud, siis protokoll ei saagi seda kajastada. Küll aga tuleb nõustuda sellega, et käesolevas asjas oleks menetlejal olnud võimalik teostada lisaks veel toiminguid, ennekõike kontrollida, kas R. Tossi riietel, temalt kinnipidamisel ja tema korterist ära võetud valgetel T-särkidel oli verd ning määrata selle päritolu kindlaks tegemiseks DNA-ekspertiis. Kinnipidamisprotokolli (kd 2, tl 83-85), asitõendi vaatlusprotokolli (kd 2, tl 132-135) ja R. Tossi elukoha läbiotsimisprotokolli andmetel (kd 2, tl 139-146) oli neil verekahtlane määrdumine. Sellele puudusele oleks pidanud tähelepanu pöörama menetlust juhtiv prokurör enne kriminaalasja kohtusse saatmist. Praegu saab vaid nõustuda kaitsjaga, et R. Tossi riietel ega jalatsitel pole kannatanu verd tuvastatud. Vaatamata sellele leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et olemasolevad tõendid on piisavad selleks, et tunnistada R. Toss talle inkrimineeritud teos süüdi. Selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks ja mis tooks kaasa R. Tossi õigeksmõistmise, asjas pole. 10
  65. Kaitsja seadis kahtluse alla V.K. ütlused
  66. mail V.V. korteris toimunu kohta, samuti maakohtu järelduse selles, et V.K. ei saanud V.R. t peksta, kuna sideettevõtjalt saadud andmete kohaselt ei olnud tema telefon XXX tugijaama levipiirkonnas. Ei ole teada, kus ta oli 18.05.2020 ajavahemikus kell 19.00 – 20.
  67. Samuti ei pea kaitsja usaldusväärseks V.V. ütlusi.
  68. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust V.K. ja V.V. ütlustes kahelda. V.K. tunnistab, et tal oli 18.05.2020 konflikt R. Tossiga. Seda kinnitas ka V.V. . V.K. ja V.V. ja ütlustes ei ole olulisi vastuolusid. Selle kohta, et V.K. oli varasemast ajast V. Tossiga tuttav, avaldas V.V. vaid oma arvamust, öeldes, et tema teada olid nad tuttavad. Kust temal selline teadmine tekkis, ei ole ristküsitlemisel täpsustatud. V.K. aga kinnitas, et nägi R. Tossi 18.05.2020 esimest korda, seda küll mitmel korral: nii ühisköögis suitsu tehes kui ka siis, kui R. Toss teda V.V. korteris ründas. R. Tossi kinnitas sama, ta teab V.K. vaid selle rüseluse tõttu. Kumbki tunnistajatest aga V.R. t sel õhtul ei näinud. V.V. kuulis toast V.R. ja R. Tossi hääli, nägi aknast R. Tossi poest viinapudelitega tulemas, mis kattub R. Tossi enda ütlustega, samuti asitõendi vaatlusprotokolliga, millest nähtub, et R. Toss käis 18.05.2020 kella 20.25 paiku Uueveski Konsumis (kd 1, tl 185-187). V.V. ja R.K. veetsid 18.05.2020 õhtu koos. V.V. sõnul läksid nad koos V.K. ga välja napsi võtma ja tagasi koju tuli ta üksi kella poole kümne või kümne paiku, V.K. läks bussiga koju. Sama tunnistas V.K. . See kattub V.K. mobiiltelefoni positsioneerimise andmetega, mille kohaselt ta ei viibinud XXX tugimasti piirkonnas peale kella 20.48 ning alates kella 21.04-st on tema telefoni asukoht Viljandis, kus on ka V.K. elukoht. V.K. ja V.V. on kriminaalasjas tunnistajad. Neil ei olnud võimalik tutvuda kriminaalasja materjalidega ega arvestada telefoni positsioneerimise andmetega, et leppida oma ütlustes kokku.
  69. Maakohtu järeldus selle kohta, et V.K. ei saanud V.R. t ajavahemikul 18.05.202020.05.2020 peksta, ei ole meelevaldne, vaid tugineb nii V.V. kui ka V.K. ühesugustele ütlustele ja nendega kattuvatele V.K. telefoni positsioneerimise andmetele. Lisaks tunnistajate ütlustele välistab ka eksperdi arvamus võimaluse, et V.R. le surma põhjustanud kehavigastused tekitas V.K. 18.05.2020 õhtupoolikul, s.o ajal kui ta viibis XXX s XXX elamus V.V. juures. Kuigi ekspert ei suuda öelda V.R. le kehavigastuste tekitamise täpset aega, ei ole eksperdi arvamuse kohaselt vigastused siiski tekitatud 18.05.2020 vaid hiljem, s.o kuni ööpäev enne kiirabi brigaadi poolt 20.05.2020 kell 10.06 V.R. surma tuvastamist (kd 1, rl 151-165). Ekspert H. Riimus selgitas ütlusi andes, et selline arvamus tuleneb sellest, et V.R. nahamarrastused ja peapiirkonna nahaalune turse olid värsked. Need püsivad sellisena umbes ööpäeva, siis hakkab nahaalune turse ära kaduma, nahamarrastused püsivad niiskena samuti ööpäeva. V.K. aga lahkus XXX st vähemalt poolteist ööpäeva varem ja sinna hiljem ei naasnud.
  70. V.V. ütlused kattuvad ka tunnistaja J.T. e ütlustega. Nimelt oli V.V. sõnul V.R. korteris 19.05.2020 hommikul vaikne. Vaikus oli ka siis, kui ta tuli samal õhtul kella 21.30 paiku töölt. Ta arvas, et V.R. ja R. Toss on purjus ja magavad. 18.05.2020 aga oli V.R. korterist kuulda nii tema kui R. Tossi hääli. J.T. e nägi V.R. t 19.05.2020 hommikul kella 10 paiku palja ülakehaga põrandal lamamas ja soovitas R. Tossil panna talle tekk peale. J.T. e ütluste kohaselt V.R. liigutas end, justkui keeras. Selliselt poolpaljana tekiga kaetult V.R. surukeha järgmisel hommikul ka leiti. See kinnitab, et vähemasti tõsisemad kehavigastused, mille tüsistusena tekkis peaajuturse, olid talle tekitatud varem ja järgneva ööpäeva jooksul ei olnud V.R. seetõttu enam võimeline oma asukohta vahetama, vaid suri samas 20.05.2020 öösel (eksperdi arvamuse järgi 7-9 tundi enne surma tuvastamist).
  71. Kaitsja väide selle kohta, et V.V. ütlused pole usaldusväärsed põhjusel, et keegi pole R. Tossi kutsunud XXX krahviks, ei ole asjakohane. Seda, et R. Toss nimetas ennast XXX 11 krahviks, kinnitas V.K. , samuti möönis sellist võimalust süüdistatav ise. R. Tossi ütluste kohaselt võis ta seda ise öelda, kuigi ei mäleta, aga ta kasutab sellist sõna nagu krahv. See on ringkonnakohtu hinnangul ka eluliselt usutav, kuna alkoholijoobes inimene võib suurustavalt käituda.
  72. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et V.R. le tekitati surma põhjustanud kehavigastused tema enda korteris. V.V. ja V.K. ütlustega on tuvastatud, et 18.05.2020 õhtul ei käinud V.R. neid valju muusika pärast korrale kutsumas. R. Toss ei näinud seda samuti, vaid ainult arvas, et V.R. võis V.V. juures käia, kuna talle ei meeldi vali muusika. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et V.R. võis enne 19.05.2020 hommikut küll liikuda, käia ka ühisköögis ja tualetis, kuid majast väljumas teda ei nähtud - poes alkoholi järel käis R. Toss. Asjaolu, et peksmine toimus V.R. korteris, kinnitab toas mitmetel esemetel ja põrandal olev veri. Samas ei tuvastatud verd üldkasutatavates ruumides ega korteri uksel, mis võimaldaks järeldada, et V.R. t peksti mujal. Selliste peavigastustega ei oleks tal olnud võimalik oma korterisse naasta, ilma, et verejälgi ei oleks maha jäänud.
  73. Täiendaval sündmuskoha vaatlusel (kd 1, tl 123-130) leiti diivanilaua alt juuksesalk, verejälgi oli mitmes kohas põrandal, sh põrandavaibal, tolmuimeja all, tolmuimejal endal, õhkmadratsi karbil. DNA-ekspertiisi käigus (kd 2, tl 23-37) selgus, et tolmuimejatoru suudmes, pappkastil, põrandaplaadil, vaibal, paberirullil ja surnukeha kõrval olnud paberil oli V.R. verd, samuti kuulus juuksesalk V.R. le (saadi täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult ja langevad kokku V.R. DNA-täisprofiiliga). On 1021 korda tõepärasem see, et proovides leidunud bioloogiline materjal pärineb V.R. lt kui hüpotees, et see pärineb tundmatult. Osadest põrandal olevatest verejälgedest (nr 2, 4) võetud DNA-proovides määratletud DNA-profiilid ei olnud seostatavad/kokkulangevad V.R. ega R. Tossi DNA-profiilidega. Siinkohal nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et V.R. veri võis tõepoolest mõnele toas olevale esemele sattuda ka seetõttu, et ta oli võimeline pärast peksmist veel liikuma, kuid see ei kinnita vähimalgi määral kaitseversiooni, et V.R. t peksti väljaspool tema korterit.
  74. R. Tossiga on seostatavad torutangidelt ja surnukeha kõrval olnud paberilt võetud DNAproovid (võrreldavad profiilid on omavahel kokkulangevad/seostatavad), samuti leidus V.R. lt pärinevat bioloogilist materjali R. Tossi sõrmeküüntelt võetud proovides. Kaitsja põhiväide on, et DNA-ekspertiis ei kinnita, et R. Toss tappis V.R. : tegemist ei ole 100% R. Tossilt pärineva bioloogilise materjaliga; see võis küünte alla sattuda kui ta suhtles V.R. ga, pani talle teki peale.
  75. Esmalt märgib ringkonnakohus, et DNA-ekspertiis ei anna 100%-list vastust selle kohta, kellelt bioloogiline materjal pärineb. Ekspert arvutab tõepärasuhte, püstitades 2 teineteist välistavat hüpoteesi, näiteks kas saadud DNA-profiil pärineb kahtlustatavalt või saadud DNAprofiil pärineb tundmatult isikult. Surnukeha kõrval olnud paberilt (rulli keeratud osalt) võetud DNA-proovist saadi peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev R. Tossi DNA profiiliga. Tõenäosussuhe, et see bioloogiline materjal pärineb Tossilt, on 1019 korda tõenäolisem kui pärinemine tundmatult isikult. Kuna verisemast osast võetud proovis leidus rohkelt V.R. DNAd, ei ole välistatud, et R. Toss kasutas seda (või andis) V.R. vere pühkimiseks. Veriselt paberilt võetud kolmanda proovi kohta ütles ekspert, et saadi küll DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid V.R. lt või R. Tossilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta ei saa teha usaldusväärseid järeldusi. Selline eksperdi järeldus ei tähenda, et DNA-profiil ei ole nendega seostatav, vaid eksperdil pole võimalik teha ei kinnitavat ega välistavat järeldust. Seetõttu ei saa maakohtule ette heita, et seda pole otsuses käsitletud. Torutangide käepidemelt võetud DNA- proovis (segaproov) ei saa välistada bioloogilise materjali pärinemist R. Tossilt ja pea poolt võetud segaproovis ei saa seda kindlalt 12 välistada, ehk tema DNA sisaldumine neis segaproovides ei ole ebatõenäoline. Eraldivõetuna ei tõenda torutangidelt leitud proovid tõepoolest midagi, küll aga koos teiste tõenditega. Nii on kohtuarst-eksperdi arvamusega tõendatud, et osa vigastusi V.R. kehal (ümar-ovaalse kujuga väikesemõõdulised verevalumid võivad olla saadud löökidest nende torutangide haarapoolse otsaga.
  76. V.V. ja J.T. e, kes elavad samuti XXX elamus, ei näinud 19.05.2020 majas ühtegi võõrast. Ka R. Tossi sõnul ei käinud V.R. juures ühtegi võõrast inimest, 18.05.2020 päeval tarvitas nendega koos alkoholi J.T. e. Viimane käis 19.05.2020 hommikul R. Tossi kutsel ka vaatamas, kes korteris on (R. Toss ei saanud aru, et maas lamav naine on V.R. ). Seega ei saanud keegi teine peale R. Tossi V.R. t peksta. Tulles tagasi torutangidel leiduva R. Tossi bioloogilise materjali ja V.R. surnukehal olevate iseloomulike ovaalsete vigastuste juurde, lisades siia asjaolu, et V.R. korteris kedagi peale R. Tossi ei viibinud, saab teha kindla järelduse, et just süüdistatav oli see, kes peksis V.R. t torutangidega.
  77. Süüdistatav väidab veel, et keegi võis V.R. t peksta ajal, kui tema magas. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu järeldustega, et see ei ole eluliselt usutav. Ükski asjas uuritud tõend ei kinnita, et V.R. korteris käis ööl vastu 19.05.2020 kuni 20.05.2020 hommikuni kõrvalisi isikuid. Sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi oli V.R. l ühetoaline väike korter. Selles oli palju mööblit ja vaba liikumisruumi oli toas vähe. V.R. surnukeha leiti voodi eest nii, et tema jalad jäid voodi alla. R. Tossi ütluste järgi jäi V.R. arvutitooli istuma ja tema läks voodisse (toas ainuke), magama. Ehk ta magas väidetavalt kogu selle aja samas kõrval, kus toimus peksmine. Arvestades V.R. l olevate vigastuste rohkust, oli tegemist intensiivse peksmisega, mille käigus ta võis ka kukkuda (ekspert H. Riimus ütluste järgi võisid roidemurrud tekkida kukkumisel). Lisaks sellele on V.R. l võitlusele/enesekaitsele iseloomulikke vigastusi kätel. Selline tegevus, peksmine koos vastuhakkamisega, pidi tekitama kõva lärmi, mille tõttu ei olnud võimalik kõrval midagi kuulmata-nägemata magada. Ükski inimene ei talu vaikides sellist peksu, mistõttu on alust arvata, et ka V.R. tegi häält. Alkoholijoobes inimene võib raskemalt magada, aga tema uni võib olla ka rahutu. Ainuüksi joobega ei ole võimalik mittekuulmist seletada. Kaitsja väited selle kohta, et samal ajal mängis V.V. korteris vali muusika, ei vasta asjas kogutud tõenditele. Muusika mängis enne seda, kui V.V. ja V.K. lahkusid. Kui V.V. kella poole kümne või kümne ajal naasis, oli tema sõnul V.R. korteris vaikus. Tema tegi akna peal suitsu ära ja läks magama, et hommikul vara tööle minna. Seega ei mänginud ööl vastu 19.05.2020 V.V. korteris mingit muusikat.
  78. Vaidlust ei ole selles, et R. Tossi kätel oli vigastusi. Küsimus on selles, kas need tekkisid V.R. peksmise käigus või muul viisil. Kahtlustatavana kinnipidamisel on R. Tossi käsi pildistatud (kd 2, tl 86-88). Verevalumeid on mõlema käe küünarnuki piirkonnas, aga kõige rohkem parema käe sõrmenukkidel. Selleks ei pea olema eriteadmisi omav isik, et öelda, et punetavad verevalumid ja nahamarrastused ei saa pärineda aastatetagusest poksiga tegelemisest. Kiirabi fikseeris 20.05.2020 R. Tossi vigastused (kd 2, tl 90), sh marrastuse parema käe viienda sõrme metakarpaali kohal, mis kinnitab, et tegemist on värske vigastusega. Vigastused parema käe sõrmenukkidel kinnitavad, et R. Toss on hiljaaegu selle käega midagi/kedagi kõvasti löönud. R. Tossi enda sõnul lõi ta käega vastu ühisköögi uksepiita lihtsalt niisama. Asjaolu, et R. Toss ilma igasuguse põhjuseta lõi käe katki vastu uksepiita just samal ajal kui V.R. le tekitati peksmisega surmavaid kehavigastusi (mh rusikas käega), ei ole eluliselt usutav. Sõrmenukke on võimalik vigastada vaid kätt rusikas hoides. Lisaks sellele leidus V.R. bioloogilist materjali valdavalt just R. Tossi parema käe küünte alt võetud proovides – kesksõrme, väike sõrme, nimeta sõrme ja pöidla alt. Tegemist on segaproovidega, milles R. Tossi DNA sisaldumine ei ole ebatõenäoline. Eraldi võetuna võib iga tuvastatud asjaolu seada 13 kahtluse alla ja leida põhjendusi nende selgitamiseks. Kohus peab aga hindama tõendeid nende kogumis (KrMS § 61 lg 2). Seda ongi maakohus teinud. Üksikutest tõenditest moodustub tõendite kogum, mis võimaldab lugeda tõendatuks, et lisaks torutangidega peksmisele peksis R. Toss V.R. t ka rusikas käega.
  79. Ringkonnakohus leiab, et puuduvad tõendid, mille alusel öelda, et R. Toss peksis V.R. t jalaga. Eksperdi arvamuse järgi on selliseid vigastusi, nagu olid V.R. l, võimalik tekitada, lüües muuhulgas kängitsetud jalaga. R. Tossilt äravõetud jalanõudel pole tuvastatud verekahtlast määrdumist ega muid tunnuseid, mis viitaks inimese peksmisele. See aga ei too kaasa R. Tossi õigeksmõistmist. R. Toss, varem poksiga tegelenud isikuna, oskas rusikalööki oma jõudu koondada, mis oli piisav, et tekitada V.R. le surma põhjustanud peavigastused. Kukkumisel ei ole võimalik selliseid pea piirkonna hulgivigastusi saada, seda selgitas ekspert H. Riimus oma ütlustes.
  80. R. Toss oli alkoholijoobes agressiivne, mida kinnitab V.K. ilma põhjuseta ründamine 18.04.
  81. Siinkohal märgib ringkonnakohus vastuseks kaitsjale veel, et ka sellekohaseid V.V. ütlusi ei ole alust kõrvale jätta. Nimelt tunnistas V.V. , et alkoholijoobes oli R. Toss agressiivne, aga kainena täitsa rahulik poiss. Agressiivsus väljendus selles: „et rusikad hakkasid kiiresti välkuma, nagu ta minu sõpragi ründas.“. Ehk teisisõnu nägi V.V. 18.05.2020 õhtul ise R. Tossi agressiivselt käitumas. Asjaolu, et R. Tossi õde ja tema endine elukaaslane ei ole R. Tossi vägivaldset käitumist näinud, ei tähenda, et ta ei käituks teisiti teistsugustes olukordades, ennekõike alkoholi tarvitanuna. Politseis registreeritud väljakutsed (kd 2, tl 95-100) näitavad samuti, et nende põhjuseks on mitmel korral olnud see, et R. Toss on löönud oma joomakaaslast.
  82. Veel heidab kaitsja maakohtule ette seda, et otsuses ei räägita midagi kuriteo motiivist. Ringkonnakohus möönab, et nii see tõesti on. Seda ei saa aga maakohtule ette heita. Alkoholijoobes isikule piisab tähtsusetust põhjusest, et teist isikut rünnata. Piisab kui öeldakse midagi sellist, mis teisele ei meeldi. Nii ründas R. Toss ka V.K. ilma mingi põhjuseta ja ilma midagi selgitamata. Mis põhjusel hakkas R. Toss aga V.R. t peksma, ei ole olemasolevate tõendite alusel võimalik öelda.
  83. Ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldamata kahtlusi R. Tossi süüs ei jäänud ning maakohus on süüdistatava põhjendatult süüdi tunnistanud KarS § 113 lg 1 järgi.
  84. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
  85. detsembri
  86. a otsus muutmata ning R. Tossi kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  87. Apellatsioonimenetluse kuludeks on lepingulise kaitsja tasu 2016 eurot. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jääb apellatsioonimenetluse kulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel süüdistatava kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.