1-19-8345/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-8345 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Pavel Bastrygini tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Pavel Bastrygini (Bastrygin; isikukood 37409132748) kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumetsa määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata ja Pavel Bastrygini kaitsja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Advokaadibüroole In Jure vandeadvokaat Marko Paabumetsa poolt Pavel Bastryginile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 114 eurot, sealhulgas käibemaks 19 eurot.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Pavel Bastrygini kanda.
9. Pavel Bastryginil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohus karistas Pavel Bastryginit 10.12.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-198345 KarS § 118 lg 1 p 1 järgi 8 aasta vangistusega. KrMS § 238 alusel vähendas kohus 1 mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõistis Pavel Bastryginile karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust, mille kandmise algusajaks luges 13.08.
12. Kohtuotsus jõustus 29.01.
14. Tartu Vangla esitas 07.04.2022 Tartu Maakohtule materjalid Pavel Bastrygini enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla toetab Pavel Bastrygini ennetähtaegset vabastamist ainult tingimusel, kui tema suhtes kohaldatakse KrMS § 426 lg-t
15. Prokuratuur ei toeta Pavel Bastrygini tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla.
16. Tartu Maakohtu 27.04.
17. a määrusega jäeti kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
18. Maakohus tuvastas kõigepealt, et formaalsed eeldused Pavel Bastrygini ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla on täidetud. Samuti on Pavel Bastryginil vabanedes olemas kindel töökoht. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on väljendanud valmisolekut minna pärast vabanemist rehabilitatsioonikeskusesse ravile, karistuse kandmise ajal on osalenud sotsiaalprogrammides. Õpib hetkel eesti keelt A2 tasemel. 3.
19. Pavel Bastryginil on olnud pikema aja vältel probleeme alkoholi liigtarbimisega, mis on tema puhul üheks isikuvastaste kuritegude vallandajaks. Tema tutvusringkonnas on inimesed, kes ei toeta tema asumist õiguskuulekale teele. Ka vägivallakuritegude toimepanemise ajal oli ta sellises joobes, et tagantjärgi juhtunut meenutada ei suutnud. Pavel Bastrygin ise oma alkoholi tarvitamises probleeme ei näe. Ka varem jätkas ta kriminaalhoolduse ajal, olenemata tarvitamiskeelust, alkoholi tarbimist. Vangistuses läbitud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbiviija ei näinud temas motivatsiooni enda elu muutmiseks. Kuigi kinnipeetav avaldas istungil, et tal on viimasel ajal olnud probleem alkoholi tarvitamisega, leidis maakohus, et tema varasem tegevusetus annab alust arvamiseks, et ta ei tegeleks vabaduses alkoholiprobleemiga ja see on riskitegur. 3.3 Varasematest süüdimõistmistest nähtub, et Pavel Bastryginile on omane vägivaldne käitumine, mis on ajaga üksnes eskaleerunud. Maakohus leidis, et kuigi tal on olemas elukoht, kuhu vabanedes minna, ei ole välistatud, et seal leiaks aset uued kuriteod. Varasemalt on tema vägivaldne käitumine olnud suunatud lähedaste – elukaaslase, ema, isa – vastu. Vanemate juurde soovib ta ka elama minna. Tema vägivaldset käitumist põhjustab alkohol. Samuti puudub tal probleemide lahendamise oskus – ta ei suuda konfliktist taganeda ning kordab samu vigu. Ka sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbimise järel ei leidnud ta, et tema käitumisel midagi viga oleks. 3.4 Maakohtul puudub veendumus, et Pavel Bastrygin suudaks töökohta hoida, tal ei ole välja kujunenud tööharjumust. Viimati töötas ta
20. aastal AS-is Tartu Betoon, mille järel tegi mitmeid aastaid juhutöid. Enne vangistust ei olnud ta pikemat aega ametlikult töötanud. Pavel Bastrygin ei ole ise osanud töösuhete lühiajalisuse põhjuseid välja tuua, vaid on pigem otsinud vabandusi (arusaamatutel põhjustel vallandamine või mingil põhjusel lepingu pikendamata jätmine). Siiski näib töökoha hoidmise suutmatus olevat seotud alkoholiprobleemiga. Aastate vältel on kinnipeetav eelkõige elanud vanematud kulul, ise ta selles probleemi ei näe. Seega ei ole alkoholiprobleemiga süvitsi tegelemiseta tõenäoline, et kinnipeetav vabanedes töökohta hoida suudaks ning seeläbi seaduskuulekal teel püsiks. 3.5 Maakohus leidis, et positiivsed asjaolud ei kaalu üles süüdlase puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. On oht, et vabanedes jätkab ta alkoholi tarvitamist, mis põhjustab tema puhul 2 agressiivset käitumist. See omakorda ei anna alust uskuda, et ta suudaks vabaduses hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Samuti puudus veendumus, et kinnipeetav suudaks täita temale määratavaid lisakohustusi ja -nõudeid. Määruskaebus
21. Tartu Maakohtu 27.04.
22. a määruse peale esitas määruskaebuse Pavel Bastrygini kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada Pavel Bastrygin vangistusest tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega. 4.1 Kõik eeldused ja formaalsed alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas ning kõik vangistuse eesmärgid on tema puhul saavutatud. Maakohus on liialt keskendunud kinnipeetava alkoholiprobleemidele, kuid ka nendega on ta valmis vabaduses tegelema. Pavel Bastrygin on valmis osalema sotsiaalprogrammides, samuti on ta valmis minema pärast vabanemist rehabilitatsioonikeskusesse ravile. Sotsiaalprogrammides osalemine, keeleõpingud ja distsiplinaarkaristuste puudumine on tegelemine riskiteguritega, mis maandab tema kuritegude toimepanemise ohtu. Ta on kohtuistungil avaldanud, et soovib jääda Eestisse. Elumuutused ning hoidumine kuritegude toimepanemisest on asjaolu, mis iseloomustaks teda hästi ning võimaldaks tal elamisluba taotleda. Alkoholist loobudes oleks kuritegude toimepanemise oht maandatud. Käitumiskontrolli tingimustes on tal võimalus kinnistada positiivseid muutuseid oma mõtlemises ja käitumises.
23. Tartu Ringkonnakohtu 24.05.
24. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 01.06.
25. Määratud tähtajaks menetlusosalised täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
26. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Pavel Bastrygini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta.
27. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
28. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
29. Määruskaebustes heidetakse maakohtule ette seda, et vabastamata jätmisel on tuginetud vaid süüdimõistetu alkoholiprobleemile, jättes arvestamata isiku õiguskuuleka käitumise vangistuse jooksul ning soovi tegeleda elu muutmisega.
30. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
31. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21). Pavel Bastrygini puhul see nii ka on. 3
32. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Pavel Bastrygini puhul esineb mitmeid positiivseid asjaolusid (kindel elu- ja töökoht, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine, osalemine keeleõpingutel ja valmisolek osaleda sotsiaalprogrammides ja sõltuvusravil). Elukoht oli tal olemas ka enne kuriteo toimepanemist, see on ühtlasi koht, kus kuritegu toime pandi. Lähedaste toetus ei ole olnud piisav tegur, kuna vägivallateod on toime pandud ka nende vastu. Seega ei ole tegemist argumendiga, mis vähendaks isikust tulenevat uue kuriteo toimepanemise riski.
33. Pavel Bastrygini puhul tuleneb retsidiivsusrisk eeskätt probleemidest alkoholi liigtarbimisega. Tema individuaalne täitmiskava näeb sotsiaalprogrammides osalemise ette alles
34. aastal, kuna tal puudub nende läbimiseks nõutav keeletase. Küll aga on ta läbinud sotsiaalprogramme varasemal kriminaalhooldusel.
35. aastal läbitud programmi „Eluviisitreening“ läbiviija ei näinud temas motivatsiooni enda elu muutmiseks. Samuti liitus ta kohtu poolt määratud programmiga „Kainem ja tervem Eesti“. Liiklusohutusprogrammi läbides kinnitas, et suudab tulevikus alkoholita hakkama saada. Ta on väitnud, et programmid on olnud kasulikud, kuid otsest kasu välja tuua ei ole osanud. Kuna vaatamata kohaldatud meetmetele ja läbitud programmidele on alkoholi tarbimine jätkunud, saab järeldada, et Pavel Bastryginil puudub sisemine motivatsioon oma käitumist muuta, mistõttu ei saa loota, et uued määratavad sotsiaalprogrammid oleksid tõhusamad ja vähendaksid alkoholi tarbimisest tingitud retsidiivsuse ohtu.
36. Pavel Bastrygini varasemat elukäiku ilmestab järjepidev alkoholi liigtarbimine ja kriminaalhoolduse tingimuste rikkumine. Tartu Maakohus määras talle 31.07.
37. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-5851 tingimisi vangistuse, kohustades teda järgima käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi (sh mitte tarvitada alkoholi). Katseajal rikkus ta korduvalt kohustust alkoholi mitte tarbida. Kohus andis võimaluse jätkata karistuse kandmist vabaduses tingimusel, et ta asub sõltuvusravile. Esimesel korral kinnipeetav sõltuvusravil osalema ei hakanud. Peale kaht uut rikkumist andis kohus talle veel ühe võimaluse näidata soovi muutumiseks ning liituda sõltuvusraviga. Mõned päevad pärast kaheaastase katseaja lõppu pani ta toime kuriteo, mille eest praegu karistust kannab. Sealjuures oli Pavel Bastrygin taaskord alkoholi tarvitanud. Kuigi kohus on Pavel Bastryginile andnud mitmeid võimalusi enda elu muutmiseks, ei ole ükski neist teda mõjutanud. Kriminaalhoolduse tingimuste varasem järjepidev rikkumine ei anna alust arvata, et süüdimõistetu ka sel korral katseaja tingimustest kinni peaks ning ennetähtaegne vabastamine end õigustaks.
38. Eelnev näitab, et Pavel Bastryginit ei mõjuta leebemad meetmed, millega jäetakse vabadus alles. Kuigi süüdimõistetu on veendumusel, et just kontrollnõuete ja kohustuste täitmine ning elektrooniline valve aitavad tal ühiskonnas hakkama saada, ei ole ükski neist varasemalt olnud piisava kauakestva mõjuga. Positiivne on see, et väidetavalt on Pavel Bastrygin esitanud avalduse rehabilitatsioonikeskusesse minekuks, kuid arvestades seda, et ka seal on reeglid ja kord ning motivatsioon alkoholist loobumiseks peab olema sisemine, ei anna see praegu piisavat kaalu tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Pigem võib tema avaldus olla kantud tahtest ennetähtaegselt vabaneda.
39. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Pavel Bastrygini suhtes ei ole uute kuritegude risk nii märkimisväärselt madal, et võimaldaks tema karistuse kandmiselt ennetähtaegset vabastamist. Seda kinnitab eelkõige tema varasem elukäik, mis näitab, et Pavel Bastryigini motivatsioon elada seadusekuulekalt on pigem vähene. 4
40. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
41. aprilli
42. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
43. Kaitsja vandeadvokaat Marko Paabumets esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 45 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 60 minutit, mille eest küsib tasu 114 eurot, sh käibemaks 19 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 114 eurot Pavel Bastrygini kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5