1-21-3265/66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2022 Kriminaalasja number 1-21-3265 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Mallor Linnule (ik 38203302716) Tartu Maakohtu
4. mai
5. a kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine Määruskaebuse esitaja Vandeadvokaadi abi Aivar Kello Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
6. Jätta Tartu Maakohtu
7. mai
8. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9. Määrata Advokaadibüroole In Jure Mallor Linnule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32 eurot ja 40 senti (sh käibemaks 5,40 eurot).
10. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Mallor Linnult Eesti Vabariigi kasuks välja 32 eurot ja 40 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
11. Mallor Lind tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
12. mai 2021 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Talle mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, mida ei pööratud täitmisele, kui M. Lind ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab kriminaalhooldusegas seotud nõudeid ja osaleb sotsiaalprogrammis. Otsus jõustus
13. juunil
16. novembril 2021 esitas kriminaalhooldusosakond erakorralise ettekande. Maakohus rahuldas selle osaliselt –
17. novembri
18. a määrusega pandi M. Linnule lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning katseaega pikendati 1 kuu võrra, s.o kuni
19. juunini
20. Määrus jõustus
21. detsembril
24. jaanuaril 2021 esitati uus erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. M. Lind oli korduvalt rikkunud alkoholikeelu ja registreerimiskohustust. Maakohus erakorralist ettekannet ei rahuldanud, kuid määras M. Linnule kohustuse minna ravile SA Viljandi Haiglasse ning pikendas katseaega kahe kuu võrra, s.o kuni
25. augustini
28. aprillil 2022 esitatud erakorralises ettekandes palus Tartu Vangla taas pöörata M. Linnu vangistus täitmisele seoses registreerimiskohustuse rikkumisega kahel korral. Tartu Maakohus erakorralist ettekannet ei rahuldanud ning pikendas katseaaega taas kahe kuu võrra, s.o kuni
29. oktoobrini
32. mail 2022 esitati M. Linnu suhtes uus erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata karistus täitmisele, sest süüdlane ei allunud
33. mail 2022 ametnike kontrollile, kui sooviti alkoholi tarvitamise kohustust kontrollida.
34. Tartu Maakohtu
35. mai
36. a määrusega erakorraline ettekanne rahuldati ning M. Linnule Tartu Maakohtu
37. mai
38. a otsusega mõistetud karistus – 4 kuud vangistust, pöörati täitmisele.
39. Kohus leidis, et karistuse täitmisele pööramisele alternatiivi pole – M. Lind on jätkanud süstemaatiliselt kohustuste täitmata jätmist ning pärast eelmist ettekannet taas rikkunud kohustust alkoholi mitte tarvitada. Kriminaalhooldusseaduse § 26 1 lg 6 kohaselt kriminaalhooldusalune keeldumist indikaatorvahendiga kontrollist loetakse kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumiseks. Sellisel juhul kriminaalhooldusaluse tegevus on KarS § 75 lõike 1 punkti 3 kohaselt kontrollinõude rikkumine.
40. Ilmselgelt on M. Linnul probleeme alkoholisõltuvusega, ta on varemgi korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud. Samuti on ta korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja lahkunud riigist selleks luba saamata. Kohus on andnud M. Linnule korduvalt võimalusi jätkata kriminaalhooldusega, ent saanud taas uue erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata M. Linnu karistus täitmisele.
41. Tegemist on juba neljanda erakorralise ettekandega. Seega ei ole kriminaalhooldusalune oma käitumismustreid muutnud – ta on alkoholi tarvitamisega jätkanud ega allu ametnike korraldustele.
42. Kriminaalhooldusamentikud on korduvalt selgitanud M. Linnule kriminaalhoolduse nõudeid, teda suunanud, vestelnud ning sotsiaaltööd teinud. Kriminaalhoolduse kulust nähtuvalt on M. Lind aga toime pannud korduvalt mitmeid erinevaid rikkumisi. Usku M. Linnu muutumisse ei ole. Ta ei ole olnud huvitatud ka Tartu valla poolt pakutavatest programmidest, mille eesmärk on alkoholiprobleemiga tegelemine. M. Lind pole tahtnud mõista, et alkoholi tarvitamine katseaajal on keelatud ja kriminaalhooldusnõuete rikkumine. Seega on võimalused kriminaalhoolduse jätkamiseks ammendunud. Katseaja pikendamiseks või uute lisakohustuste määramisel pole mõtet, sest varasemalt on M. Lind rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning 2 praegusel juhul mitte allunud kontrollile. Tema selgitused ei ole eluliselt usutavad ning alkoholikeelu rikkumine on tõsine rikkumine. MÄÄRUSKAEBUS
43. Kaitsja palub M. Linnu karistust mitte täitmisele pöörata.
44. Kohus pööras karistuse täitmisele, sest tegemist ei olnud juhusliku rikkumisega. Tegelikult aga esitas kriminaalhooldaja erakorralise ettekande, sest M. Lind ei puhunud alkomeetrisse. M. Lind selgitas, et ei saanud seda teha valude tõttu. Ta oleks pidanud toimetama haiglasse vereproovi andmisele, mida aga ei tehtud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
45. Kolleegiumi hinnangul puuduvad määruskaebuses argumendid maakohtu määruse tühistamiseks.
46. Kaitsja märgib õigesti, erakorralise ettekande rikkumise põhjusena toodi asjaolu, et M. Lind ei allunud
47. mail
48. a kriminaalhooldusametnike kontrollile, kui viimased soovisid kontrollida kohustuse: mitte tarvitada alkoholi, täitmist. KarS § 75 lg 2 p 2 rikkumist talle erakorralises ettekandes ette ei heidetud. Ehkki maakohtul tekkis asjaolusid arvestades kahtlus, et M. Lind oli taas tarvitanud ka alkoholi, märkis kohus sedagi, et kriminaalhooldusseaduse § 26 1 lg 6 kohaselt kriminaalhooldusalune keeldumist indikaatorvahendiga kontrollist loetakse kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumiseks. Sellisel juhul kriminaalhooldusaluse tegevus on KarS § 75 lõike 1 punkti 3 kohaselt kontrollinõude rikkumine. Seega tuvastas maakohus rikkumise õigesti.
49. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus M. Linnu selgitusi valude kohta usutavaks – nimelt on ka erakorralises ettekandes välja toodud, et M. Linnu alkoholijoobest teavitas kriminaalhooldjat tema elukaaslane. Olukorda otsustati kontrollida ja sõideti M. Linnu elukohta. Selleks ajaks oli M. Lind kodust telki läinud. Katsele teda kohustuste täitmise kontrollimiseks äratada M. Lind ei reageerinud. Virgumisel paluti tal tulla telgi sissepääsu juurde kohustuse kontrollimiseks. M. Lind puhmisest keeldus. Kriminaalhooldusametnik selgitas, et kontrollile allumatust peetakse rikkumiseks. M. Linnu argumendid keeldumiseks ei olnud ametniku jaoks veenvad.
50. mai
51. a palvele esitada kirjalik seisukoht, M. Lind ei vastanud.
52. mai
53. a registreerimisel tunnistas M. Lind
54. mai
55. a intsidenti, ent mitte alkoholi tarvitamist ning kirjutas selgitusse, et keeldus puhumast valude tõttu. Kuna isikust levis
56. mail alkoholilõhna ja ta oli ärritunud, polnud ametnikele selline selgitus eluliselt usutav. Ka ei ole usutav, et isik jala ja käe valu tõttu ei suuda puhuda indikaatorvahendisse, ent suudab vaielda ametnikuga ja oma seisundile koha peal õigustusi otsida. Kriminaalhooldusamentikud otsustasid lahkuda, kui tekkis oht olukorra eskaleerumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on erakorralises ettekandes amentike kontrollile allumise kohustuse rikkumine piisavalt põhjendanud ning rikkumisega seotud põhjendused olid mitteveenvad nii ametnikele, maakohtule kui ka käsiloleva määruskaebuse lahendamisega seotud kohtukolleegiumile. Ka kohtuistungil väitis M. Lind, et keeldus puhumast trotsist (tl 185). 3
57. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks korduvatele kriminaalhoolduse nõuete rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt ära põhjendatud, miks tuleb M. Linnu katseaeg lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata.
58. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamisele 30 minutit. Kaitsja palub määrata Advokaadibüroole In Jure riigi õigusabi tasu 32 eurot 40 senti (sh käibemaks 5 eurot 40 senti). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
59. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. Linnu kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 4