Obsah (12)

§ 423§ 163§ 422§ 654§ 651§ 457§ 652§ 331§ 634§ 430§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Gea Lepik ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2021, Tallinn Kohtuasja

) § 423 lõike 1 punkti 3 alusel.

1. Hageja kinnitas 07.09.2020 kohtuistungil, et tema nõue on esitatud 02.10.2019 hagiavalduse redaktsioonis.
2. 30.12.2019 esitasid kostjad kasutuseelise nõude, mille suurust korduvalt muutsid ning 08.10.2020 võtsid selles osas vastuhagi tagasi. Seega jättis kohus vastuhagi selles osas läbi vaatamata

§ 423lõike 1 punkti 2 alusel.

1. Hageja palub jätta tema ainuomandisse ½ kinnistu kaasomandist. Seejuures soovib hageja enda omandisse kostjate I ja II omandiosa. Kõik kostjad on nõudele vastu vaielnud. Kostjad III ja IV toetavad kostjate I ja II positsioone. Registriosa nr XXXXXXX omanikeks on hageja ¼ kaasomandi osas, kostjatele I ja II kuulub kummalegi 1/8 kaasomandi osa alates 23.04.2018, kostjatele III ja IV kuulub ühisomanikena ½ kaasomandist (t I kd lk 21; III kd lk 92, 93). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 järgi on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on rõhutanud, et kohus peab kaasomandi lõpetama ühel AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (lahendid nr 2-17-9749, 2-17-11516, 2-16-15236). Kostjad I ja II soovivad endale hageja kaasomandi osa nii, et kumbki kostja saaks 1/8 osa hageja osast.
2. Hageja on seisukohal, et tema peaks saama kostjate I ja II osad endale, kuna tema on panustanud juurdeehitusse. Kohtule on esitatud juurdeehituse projekt (t I kd lk 7-10). Juurdeehituse põrandapind on 9,36 m2 ja sellega piirnev terrassipind 2,76 m
3. Ehitusregistri andmetel on aiamaja suletud netopind 26,7 m2 (t I kd lk 7). OÜ Aarete Kinnisvara koostatud arvamuses vara turuväärtuse kohta on ehitusaluseks pinnaks 31 m
4. Juurdeehituse osa pinnaandmeid ei ole ehitusregistrisse kantud (t I kd lk 13-16). Hageja väidetel tegi ta juurdeehituse üksinda. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. Tunnistaja W ütlustega on tõendatud, et tema panustas isikliku tööga juurdeehitusel, kui tehti põhikonstruktsiooni ja elektrisüsteemi; kokkulepet, et pärast juurdeehitust jääb suvila kasutada hagejale, ei olnud; W oli juurdeehitusega nõus nii, et tema panustab tööga ja kostjad I ja II olid huvitatud panustamisest rahaliselt; W ise rahaliselt panustada ei soovinud, kuna tal oli juba suvekodu Setumaal (t III kd lk 60-61). Arvestades juurdeehituse mahtu ning asjaolu, et tegemist on aiamajaga, mis on mõeldud suviseks kasutamiseks, ei ole kohtu hinnangul hageja panus juurdeehitusse sellises suurusjärgus, mis õigustaks kaasomandi lõpetamist viisil, et hageja saab kostjate I ja II omandiosa. 4 2-19-8042
5. Riigikohus märgib lahendi nr 2-17-9749 punktis 11, et kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega. Mh tuleb arvestada sellega, et ka kaasomanikud on omavahelistes suhetes kohustatud järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõtet. Hageja on avaldanud, et ei soovinud, et kostjad I ja II, kellel mõlemal on alaealised lapsed, kasutaksid koos temaga kinnistule rajatud ning kostjatega III ja IV kaasomandis olevast suvila hoonest tuba ja kööki. Vaidlust ei ole, et pärast juurdeehituse tegemist ei ole kostjad I ja II saanud suvilat kasutada. Kohtu hinnangul ei ole hageja heauskselt käitunud, kui pärast juurdeehituse tegemist ei lubanud kostjatel I ja II suvilat kasutada. Tunnistaja W ütluste kohaselt oli ta valmis panustama juurdeehitusse, kuna tema lapsed (kostjad I ja II) soovisid suvilat kasutada. Kuigi kostjad I ja II on kaasomanikeks alates aprillist 2018, nähtub asja materjalidest, et suvilat on kunagiste töökaaslaste perekonnad ja nende laste perekonnad koos kasutanud. Arvestades suvemaja kasutamise traditsioone läbi viie aastakümne, ei ole hageja käitumine olnud heauskne.
6. Kohus jättis rahuldamata kaasomandi lõpetamise nõude hageja taotletud viisil. Hageja põhjendused, et tema on üksinda teinud juurdeehituse, ei ole tõendatud ning juurdeehituse tegemine ei anna eelist saada kaasomand endale, sest juurdeehituse tegemisel suurendatakse kogu kinnistu väärtust, mitte ainult hagejale kuuluva osa väärtust.
7. Kuigi kostjad I ja II on suvemajas veetnud oma lapsepõlvesuved, ei anna see alust nende esitatud nõude rahuldamiseks viisil, et hageja peab andma neile kummalegi üle oma omandiosast 1/
8. Suvede veetmine aiamajas lapsepõlves ja noorusajal on kahtlemata emotsionaalse väärtusega, kuid see ei kaalu üles hageja omandi kaotust. Kuna kohus jätab rahuldamata vastuhagi viisil, mida kostjad I ja II on taotlenud esmaselt, jääb rahuldamata vastuhagi ka osas, milles hagejat palutakse kohustada tegema tahteavaldused kinnistusraamatu kannete muutmiseks.
9. Kostjad I ja II on alternatiivsed nõuded esitanud vastuhagi 23.09.2020 redaktsioonis. 09.10.2020 kohtuistungil täpsustasid kostjad nõuet, paludes raha jagada kaasomanike vahel vastavalt osade suurusele. Riigikohus märgib lahendi nr 2-17-11516 punktis 30, et olukorras, kus mitu kaasomanikku soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama, ja toob paremini välja ka eseme väärtuse (vt ka Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-14-17 (punkt 24), 2-16-15326 (punkt 21)).
10. Hageja põhjendused, et enampakkumine tuleb välistada, kuna see on kaasomanikele rahaliselt liialt koormav, ei ole asjakohased. Hageja esitatud arvamusest kinnistu turuväärtuse kohta nähtub, et novembris 2017 oli kinnistu väärus 30 000 eurot. Pooled ei ole menetluses vaielnud otseselt turuväärtuse üle, kuid seda eelkõige põhjusel, et menetluses turuväärtuse tuvastamine on liialt kulukas (t II kd lk 197). Hageja ning kostjad I ja II on soovinud asja endale. Seega on enampakkumisel igal kaasomanikul võimalik otsustada, kui palju ta on valmis panustama ning selgub eseme väärtus.
11. Vastuhagis palutakse panna enampakkumisele hagejale ja kostjatele I ja II kuuluv kaasomand, s.o kogu kinnisasjast ½ mõttelist osa. Seejuures esimese alternatiivina palutakse hageja ja kostjate I ja II vahel korraldada enampakkumine ning teise võimalusena korraldada enampakkumine kõigi kaasomanike vahel, s.o hageja ning kõigi kostjate vahel. Arvestades Riigikohtu praktikat, tuleb hagejale ning kostjatele I ja II kuuluv omandiosa panna enampakkumisele. Kohus leidis, et vastav omandiosa tuleb panna enampakkumisele kõigi 5 2-19-8042 kaasomanike vahel. Kõik menetlusosalised on kaasomanikud registriosas nr XXXXXXX. Kuigi kostjad III ja IV ei ole menetluses aktiivselt osalenud, ei tähenda see, et neid saaks kõrvale jätta kaasomanikuna võimalusest osaleda enampakkumisel. Kui panna ½ kaasomandist ainult nende kaasomanike vahel enampakkumisele, kes vaidlevad omavahel, siis ei ole täidetud kaasomandi lõpetamise eesmärk – vähendada omanike ringi. Kui kõik kaasomanikud saavad osaleda enampakkumisel, on üheks võimaluseks lõpetada kogu asja kaasomand või muuta kaasomanike ringi. Kostjate I ja II esmase alternatiivse nõude puhul oleks võimalik muuta ainult kaasomanike ringi. Kui kohtule on esitatud ühe alternatiivina nõue müüa kinnistu osa kõigi kaasomanike vahel, tuleb eelistada kõigi kaasomanike võimalust osaleda enampakkumisel, mis kokkuvõttes annab kõigile kaasomanikele võrdsed võimalused asjas osa omandamiseks ning tagab seeläbi õiglase hüvitise omandi kaotuse eest. Selline kaasomandi lõpetamise viis on kooskõlas AÕS § 77 lõikega
13. Kui asi müüakse kaasomanikevahelisel enampakkumisel, on kohtuotsus täitedokumendiks ja asi müüakse täituri poolt täitemenetluses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-110-09). Saadud raha tuleb jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
14. Kostjad on esialgses nõudes, mis nad esitasid 30.12.2019, nõudnud kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramist. 17.09.2020 vastuhagi terviktekstis nimetatud nõuet ei esitatud ja kohtule ei ole kostjad selgitanud, kas nad sellest nõudest loobuvad või võtavad tagasi. Kohus võttis vastuhagi menetlusse 19.02.2020 määrusega, seega on nõue menetluses. Kuna kostjad I ja II ei ole kohtuotsuse täitmise viisi nõuet täitemenetluse kulude jagamise osas ühegi asjaoluga põhjendanud, tuleb see jätta rahuldamata.
15. Menetluskulud jättis kohus

§ 163lõike 1 alusel poolte endi kanda.

Kohus tugines seejuures Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-70-10 punktile 14, milles leitakse, et eelduslikult lõpetatakse kaasomand mõlema poole huvides ja menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil. Riigikohtu arvates on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Poolte endi kanda jäid ka menetluskulud hagist osalise loobumise ja läbi vaatamata jätmise osas, sest nimetatud nõuded on seotud kaasomandi lõpetamise nõudega ning õiglane on lähtuda kogu tsiviilasja sisust, milleks on kaasomandi lõpetamine. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei määranud kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostjate I ja II kanda või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme, samuti takistanud hagejal menetlusõiguste teostamist.
2. Kohus rahuldas 09.10.2020 hageja taotlused tunnistajate ülekuulamiseks, kelle ütlustega soovis hageja tõendada juurdeehituse teostanud isikut. 11.11.2020 esitas hageja taotluse, milles selgitas, et tema esindajast advokaat teatas 10.11.2020 kell 20.35, et lõpetab õigusteenuse osutamise ning 16.11.2020 istungil ei osale. Teade kliendilepingu lõppemisest oli hagejale ootamatu ja üllatuslik. Hageja esitas viivitamatult kohtule taotluse varem määratud istungi edasilükkamiseks, kuna hageja ei ole õigusteadmistega isik, on 75 aastat vana ega ole võimeline end iseseisvalt kohtumenetluses esindama. Lisaks viibib hageja Hispaanias. Kohus jättis taotluse ebaõigesti rahuldamata. Kohtu tegevuse tõttu ei olnud hagejal võimalik tunnistajaid küsitleda ega lükata ümber kostjate väiteid, et W osales juurdeehituse teostamisel. Selliselt ei 6 2-19-8042 olnud tagatud kõigi tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine ning asjaoludest sisuliselt õige ülevaate saamine. Hageja esitas vastuväite maakohtu tegevusele seoses istungi edasilükkamise taotluse rahuldamata jätmisega ning 09.11., 10.
3. ja 11.11.2020 esitatud tõendite vastu võtmata jätmisega. Isegi, kui hagejal oleks olnud võimalik pöörduda 3 päeva jooksul tagasi Eestisse, siis seoses COVID-19 kriisiga oleks ta pidanud viibima 14-päevases karantiinis. Seega on kohus oluliselt rikkunud menetlusõigust, sh

§ 422lõiget 1.

1. Kohus on eksinud ka asja sisulisel lahendamisel. Kohus on põhjendamatult vähendanud hageja panust kinnistu hooldamisel ja säilitamisel. Juurdeehituse ehitamisel
2. a suurenes hoone üldpindala 35% võrra. Lisaks on kohus viidanud W panusele juurdeehituse teostamisel, nagu ei oleks hageja juurdeehitust üksinda ehitanud. Samas nähtub 16.11.2020 istungi prokollist, et W ütluste kohaselt „käis ta abiks mõned korrad“. Isegi W enda ütluste kohaselt ei saa kuidagi tuvastada, et tema panus oleks olnud oluline, sh märkis W ise, et tal puudus huvi kinnistu vastu, kuna tal oli suvila Setumaal. Täiendavalt jääb hagejale arusaamatuks W panuse olulisuse selgitamine ja rõhutamine, arvestades, et W kinkis kinnistu 16.04.2018 kostjatele I ja II. Kostjatele ei läinud kuidagi üle W arvatav panus, mida kostjad saaksid kohtule esitleda kui nende isiklikku panust.
3. Erimeelsused kinnistu kasutamise osas tekkisid pärast kinkelepingu sõlmimist, kui kostjad soovisid kinnistut kasutada, aga ei soovinud arutada selle kasutamise, renoveerimise või korrastamisega seonduvat. Kohus on hagejale ette heitnud, et viimane ei ole olnud heauskne. Kohus on eksinud – hagejal, kes on kinnistut renoveerinud ning korrastanud aastakümneid, oli nii moraalne kui materiaalne õigus nõuda kinnistu kaasomandi kasutamisega seonduva korrastamist ja reguleerimist. See oli ka põhjuseks, miks hageja pöördus hagiga kohtusse.
4. Riigikohtu praktikast peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kohus poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Lisaks tuleb lõpetamiseks valida viis, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Eelnevast tulenevalt oli kaasomandi lõpetamise otsustamisel kohtul võimalik kaaluda järgnevat: hageja oli kinnistu omanik alates
5. a, hageja ehitas hoonele
6. a juurdeehituse (mille projektiga nõustusid
7. a kõik kaasomanikud), hageja on kinnistut hooldanud ja korrastanud viimased 11 aastat, hageja on 75 aastat vana ega soovi tarbetuid konflikte ja nii see oli ka kuni kostjad I ja II said kaasomanikeks kinkelepingu alusel, kostjad on veetnud lapsepõlve suved kinnistul, mis on emotsionaalse väärtusega. Eelnevat hinnates ning lähtudes sellest, et kinnistu jagamine peab lähtuma õigluse põhimõttest, on kohus eksinud hageja ning kostjate I ja II panuseid kaaludes ja neid samaväärseteks hinnates. On ilmne, et hageja panus on oluline, kuid kostjate isiklik panus puudub.
8. Kohus on kaasomandi lõpetamise viisiks valinud kõigi kaasomanike vahelise enampakkumise. Kinnistu turuväärtuse üle vaidlus puudus. Kostjad III ja IV ei ole vaidluses sisuliselt osalenud ning pooled ei ole ka taotlenud kostjate III ja IV kaasomandi lõpetamist. Enampakkumine ei vasta kaasomanike huvidele, kuna jääb täielikult tähelepanuta õigluse põhimõtte rakendamine poolte panuse hindamisel. Hageja põhjendas eelnevalt, et õigluse põhimõttest lähtuvalt on kaalukam hageja panus kaasomandiga seonduvalt ning seetõttu ka põhjus määrata kaasomandi lõpetamine selliselt, et kostjatele I ja II kuuluvad mõttelised osad jäävad hageja omandisse, mille kaotuse hageja vastavalt kaasomandi turuväärtusele hüvitab. Hageja kõrgest vanusest tingituna ei ole enampakkumisel osalemine tema suhtes õiglane. Vastustajate seisukoht
9. Kostjad I ja II vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad III ja IV seisukohta ei esitanud. 7 2-19-8042 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10. Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ning kostjate I ja II seisukohad, leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lõike 1 punkti 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt olulisi menetlusõiguse rikkumisi ega materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis oleks viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid praeguses lahendis korrata (

§ 654lõige 6).

35.

§ 651

lõike 1 kohaselt kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuigi kaebuses palus hageja tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses (vt resolutsiooni punkt 1), siis ringkonnakohtu istungil täpsustas lepinguline esindaja, et ei vaidlusta maakohtu lahendi resolutsiooni punkte 5 ja 6. Seega on

§ 457

lõike 1 alusel jõustunud maakohtu otsustused kohtumenetluse osalise lõpetamise ning kostjate I ja II rahalise nõude läbivaatamata jätmise kohta. 36. Hageja esitas 02.12.2021 kinnistu uue hindamisakti. Kolleegium jätab selle tähelepanuta, kuna hageja menetlusdokument ei sisalda taotlust uue tõendi vastuvõtmiseks. Ka oleks tegemist

§ 652

ja § 329 lõike 1 mõttes hilinenult esitatud tõendiga, mida ei saaks menetleda kohtumenetlust uuendamata (

§ 331lõige 1).

03.11.2021 kohtuistungil andis kohus pooltele võimaluse sõlmida kompromiss või teatada kuni 01.12.2021 läbirääkimiste kulgemisest. Hageja ei taotlenud aega uue tõendi esitamiseks. 03.11.2021 lõpetas kohus asja sisulise arutamise.

§ 634

lõike 6 kohaselt lisatakse tõendid, mille vastuvõtmist apellatsioonimenetluses taotletakse, kaebusele. 37. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et üldjuhul saab olla

§ 422

lõike 1 mõttes mõjuvaks põhjuseks istungi edasilükkamiseks see, kui vandeadvokaadist lepinguline esindaja lõpetab vahetult enne istungit ootamatult kliendilepingu menetlusosalisest sõltumatutel põhjustel ja temalt endalt ei saa eeldada istungil osalemist (esineb objektiivne takistus). Küll aga on praeguses asjas teatanud hageja maakohtule 11.11.2020 avalduses selgelt, et lepingu ühepoolne ülesütlemine toimus „mind sellest eelnevalt teavitades“ (t III kd lk 42). Kuigi ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et tegemist oli tema poolt ebatäpse sõnastusega (et ta pidas tegelikult silmas, et tema oli eelnevalt esindajat teavitanud, et ei saa isiklikult istungil osaleda), siis maakohus ei saanud menetlusosalise konkreetsest menetluslikust avaldusest teha muud järeldust kui seda, mis seal kirjas oli. Seda, mida ta tegelikult mõtles 11.11.2020 avalduse sõnastusega, ei selgitanud hageja maakohtule ka 27.11.2020 vastuväites. Seega jättis maakohus vastuväite õigesti rahuldamata (t III kd lk 105-106).

1. Kuna maakohus ei rikkunud oluliselt menetlusõigust, kui ei lükanud 16.11.2020 istungit edasi, siis ei ole alust tuvastada hageja menetlusõiguse olulise rikkumisena ka asjaolu, et ta ei saanud sel istungil tunnistajaid küsitleda. Seonduvalt tunnistajate küsitlemisega on hageja seisukohad ka vastuolulised, sest ringkonnakohtu istungil selgitas ta, et tema ei tahtnud tunnistajatelt midagi küsida, vaid oli palunud nad üle kuulata põhjusel, et tema arvates soovinud kostjate advokaat küsida, kuidas hageja asja üksinda ehitas (protokollis ajamärk 00:36:59; t III kd lk 164). Sellele vaatamata saab kolleegium aru, et hageja eesmärgiks tunnistajate taotlemisel oli tõendada, kui palju W isiklikult juurdeehitusse panustas. Samas nähtub tsiviilasja materjalidest, et selles osas ei olegi poolte vahel olnud olulisi erimeelsusi, sest kui kostjad tõid esile, et nende isa W käis abiks ehitustöödel (t I kd lk 84), siis hageja sellele väitele vastu ei vaielnud, vaid leidis, et isa panust ei saa lugeda kostjate panuseks (t I kd lk 192-194). Hageja ei vaidlusta kaebuses W ütlusi maakohtus (t III kd lk 60-61) selle kohta, et ta käis mõned korrad 8 2-19-8042 abiks ehitustöödel. Hageja vaidlustab sellele tõendile maakohtu poolt antud hinnangut, kuid sellel peatub kolleegium otsuses allpool. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust asuda seisukohale, et asjaolu, et maakohus ei lükanud 16.11.2020 toimuma määratud istungit edasi ja hageja ei saanud selle tõttu istungil tunnistajatele küsimusi esitada, oleks rikkunud oluliselt hageja menetlusõigusi ja toonud kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ka tagas kolleegium hagejale õiguse olla kohtu poolt ära kuulatud, kui korraldas apellatsioonkaebuse lahendamiseks kohtuistungi, kuigi kaebuses hageja istungit ei soovinud.
2. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on otsuses toonud asjakohaselt välja, et kohtu ette hagis ja vastuhagis toodud kaasomandi lõpetamise viiside vahel valimine on kohtu kaalutlusotsustus. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (nt lahend nr 2-15-9117, punkt 11). Praeguses asjas selliseid rikkumisi apellatsioonikohus ei tuvastanud ja kohtul puudub alus nõustuda hagejaga, et maakohus tegi ebaõiglase otsuse. Maakohus kaalus asjakohaselt nii poolte materiaalseid kui emotsionaalseid huvisid, mis nad tõid esile, et saada teise poole mõttelisi osi enda omandisse. Kaebusest nähtuvalt on hageja jaoks olulisemad materiaalsed asjaolud (tema rahaline ja töine panus nii juurdeehitusse kui kogu kinnistu hooldamisse ja korrashoidu), kuid kostjate jaoks on olulised emotsionaalsed asjaolud (suvede veetmine teiste hulgas nende isale kuulunud suvemajas alates varajasest lapsepõlvest kuni aastani 2016, mil tekkisid hagejaga erimeelsused kinnistu kasutamisel). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguses asjas ei olnud kohtul alust välistada kummagi poole jaoks võimalust olla edasi (kaas)omanikuks, kuid puudub vaidlus, et koos hageja ning kostjad I ja II omanikud olla ei taha. Kolleegium märgib, et maakohus ei tuvastanud otsuses, et kostjad said kaasomanikeks
3. a, vaid et hageja ei lubanud neid ja nende alaealisi lapsi kinnistule alates
4. aastast. Kolleegium nõustub maakohtuga, et poolte huvide kaalumisel ei oma niivõrd tähtsust see, millal kostjad said kaasomanikeks (isa kinkis oma osa kostjatele
5. a), sest kostjate emotsionaalne side kinnistuga algas juba lapsepõlvest, kui kaasomanikuks oli nende isa. Kolleegium ei saa nõustuda hagejaga, et maakohus hindas valesti W ütlusi. Maakohus tuvastas W ütluste alusel, et ta panustas isikliku tööga, kui tehti elektrisüsteemi ja põhikonstruktsiooni. Istungi protokolli kohaselt ütles tunnistaja mh, et käis ehitustöödel abiks mõned korrad, kui oli põhikonstruktsiooni, nn majakarbi, püsti panemine ja hiljem, kui oli elektrisüsteemi paigaldamine, täpsemalt paigaldas seina- ja laelaudist, ruberoidi katusele jmt (t III kd lk 60-61). Hageja ei väida kaebuses, et W andis istungil ebaõigeid ütlusi. Ka ei saa kolleegium nõustuda hagejaga, et W panus ei ole asja lahendamisel tähtis põhjusel, et ta ei ole enam omanik. W on kostjate isa, kes kinkis oma osa lastele, kes olid kinnistuga tema perekonnaliikmetena pikaajaliselt emotsionaalselt seotud. W ütluste kohaselt panustaski ta isikliku tööga põhjusel, et tema lapsed soovisid suvilat kasutada. Kolleegium märgib, et asjaolu, et juurdeehitus jääb hageja ja W ühisesse kasutusse, oli kokku lepitud ka juurdeehituse projektis, mida kinnitasid kõigi kaasomanike allkirjad (t I kd lk 7 pöördel). Selliselt ei ole heas usus oma õiguste ja kohustuste teostamine hageja poolt kokkuleppe mittetäitmine alates
6. aastast. Asja lahendamisel ei oma olulist tähtsust, kui suure osa moodustab juurdeehitus kogu suvemajast. Isegi kui see omaks tähtsust ja juurdeehitus moodustab hoone üldpindalast 35% nagu toob hageja esile kaebuses, siis moodustavad hageja konkreetsed kulutused vähem kui 10% (eeldades hageja väidete õigsust; t I kd lk 10-12) maakohtus tõendatud kogu kinnistu turuväärtusest (asjatundja hinnang t I kd lk 13-16). Seega arvestas maakohus asjakohaselt, et hageja materiaalne panus ei ole nii oluline, et kaaluks tunduvalt üles kostjate I ja II emotsionaalse suhte kinnistusse. 9 2-19-8042
7. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et kaasomanike vaheline enampakkumine tagab kokkuvõttes osa kaotavale omanikule kõige õiglasema hüvitise, kuna eelduslikult selgub enampakkumisel kinnisasja õiglane turuväärtus. Riigikohus on lahendis nr 2-16-15236 (punktis 21) toonud esile, et AÕS § 77 lõiget 2 eesmärgipäraselt tõlgendades ja kõikide kaasomanike huve arvestades saab kaasomandi lõpetada jagatava asja või õiguse panemisega kahe kaasomaniku vahelise vaidluse korral kaasomanike vahelisele enampakkumisele vaid juhul, kui mõlemad neist nõuavad asja või õigust tervikuna enda omandisse; sellisel juhul tagab omanikevaheline enampakkumine eelduslikult kaasomandi lõpetamise õiglaselt (vt ka lahend nr 3-2-1-14-17, punkt 24). Kolleegium ei nõustu, et praeguses asjas tuvastamist leidnud eluliste ja õiguslike asjaolude alusel oleks hageja n-ö osalema sundimine sellises enampakkumises tema suhtes ebaõiglane.
8. Enampakkumise korraldamist on Riigikohus selgitanud lahendis nr 3-2-1-61-17 (punktides 12.1, 13) järgmiselt - kaasomandi lõpetamiseks avaliku enampakkumise korraldamisel tuleb kohaldada täitemenetluse seadustiku (TMS) II osa sätteid kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades ja et samasugusele seisukohale saab asuda ka kaasomandi lõpetamiseks korraldatava kaasomanike vahelise enampakkumise puhul (vt ka lahend nr 3-2-1-14-17, punkt 36.2); kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt eraõiguslikul alusel (AÕS § 641, § 74 lõige 1, § 119 lõige 1, § 120 lõige 1); seda on võimalik teha ka pärast täitmisteate teisele kaasomanikule kättetoimetamist vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (TMS §-d 24 ja 25) (vt ka lahend nr 3-21-14-17, punkt 36.3); sellisel juhul on kaasomanikel endil võimalik otsustada enampakkumise korraldamise vormi ja tingimuste üle; juhul kui kaasomandi lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks toimub täitemenetlus, tuleb kohtutäituril kaasomandis olev asi arestida, kinnisasja arestimiseks tuleb täituril mh lasta kanda kinnistusraamatusse kinnistu käsutamise keelumärge; asja arestimine on vajalik kaasomandiosade edasise käsutamise takistamiseks ja kohtutäituri tasu tagamiseks (TMS §-d 54, 142) (vt ka lahend nr 3-2-1-14-17, punkt 36.3).
9. Ringkonnakohus selgitab pooltele, et

§ 430

lõike 1 esimesest lausest tulenevalt võivad nad kohtumenetluse lõpetada kompromissiga kuni ringkonnakohtu otsuse jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata ja hageja ei esitanud kaebuses alternatiivseid vastuväiteid menetluskulude jaotuse tühistamiseks, ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu poolt teostatud menetluskulude jaotust.
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lõike 1 alusel hageja kanda.

45.

§ 174

lõike 1 alusel määrab kolleegium kindlaks apellatsioonimenetluses hageja poolt hüvitamisele kuuluvate kostjate menetluskulude rahalise hüvitise. Kohtuistungil esitasid kostjad I ja II taotluse hüvitada neile vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasu 3h 30min toimingute eest enne istungit (istungiks ettevalmistamine) ja istungil osalemise eest (kestus vastavalt protokollile 1h 10min), tasu 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja vaidles vastu istungi ettevalmistamise ajakulule, leides, et põhjendatud ja vajalik oli sellest 2h. 46. Ringkonnakohus nõustub hageja vastuväitega. Praegune tsiviilasi on tavapärane kaasomandi lõpetamise vaidlus, mis on küll emotsionaalne, kuid ei ole õiguslikult keeruline. Tsiviilasja materjalidest ja apellatsioonkaebuse väidetest enamuse moodustavad maakohtu menetlust kajastavad menetluslikud dokumendid/väited ja nendega tutvumiseks ei olnud 10 2-19-8042 põhjendatud vandeadvokaadist lepingulisel esindajal kulutada enam kui 2h. Esindaja tasu suurus vastab kohtupraktikas aktsepteeritud vandeadvokaadi keskmisele tasule. Kuna kostjad on füüsilised isikud, kes ei saa esitataval arvel märgitud käibemaksu tagasi arvestada, tuleb hagejal hüvitada esindaja tasu koos käibemaksuga, seega 3h 10min eest (3x140=420) + (1/6 140-st=23.33) = 443.33 + (20% käibemaks = 88.67) = 532 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 11