KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 11. august 2022 Tsiviilasja number 2-22-3948 Tsiviilasi

) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, mh võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seega annavad

§ 45

kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud ning täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa olla pikaajaline. Erandlikeks asjaoludeks

§ 45

mõistes tuleb lugeda sellised ajutise iseloomuga asjaolusid, mille esinemise tõttu võib kaasneda võlgnikule ebaõiglane tagajärg või võlgniku seisund (nt raske haigus), mille tõttu võib täitemenetluse jätkumine tuua kaasa raske tagajärje (tervisekahjustus, elukohata jäämine). Selliste asjaolude esinemine peab olema ajutise iseloomuga, sest

§ 45

eesmärk ei ole täitedokumendist tuleneva kohustuse ümberkujundamine ega võlgnikule kaitse andmine võimaliku püsiva maksejõuetuse korral.

§-i 45 tuleb tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik väita, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb (Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Täitemenetlustes täiteasjades nr 042/2020/639 ja nr 042/2020/640 on täitedokumentideks kohtuotsused alaealistele lastele elatise väljamõistmise kohta. Avaldaja soovib täitemenetluse peatamisega peatada kinnisasja müügi enampakkumisel selliselt, et tal oleks võimalik elatise tasumist ajatada (tasaarvestada) ning elatise võlgnevus tasuda/kustutada hiljemalt
3. novembril
4. Maakohus nõustus kohtutäituriga ning leidis, et tasaarvestus elatise võlgnevuse ning avaldaja nõude vahel ei ole võimalik, kuna avaldaja nõue on suunatud teiste isikute vastu ning nõue ei muutu sissenõutavaks enne
5. novembrit
6. Avaldaja poolt väljatoodud asjaolud ei ole käsitletavad erandlike asjaoludena

§ 45mõistes.

Asjaolud, millele avaldaja tugineb, näitavad üksnes avaldajal sissetulekute ja vara puudumist ning sellega kaasnevaid raskusi elatise kohustuste täitmisel.

§ 45

eesmärk ei ole anda võlgnikule õiguskaitset ajutise või püsiva maksejõuetuse korral või kujundada ümber võlgniku kohustusi. Avaldaja taotletud viisil täitemenetluse peatamine kujutab endas sisuliselt tema kohustuste ümberkujundamist, sest näeb ette juba sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summa tasumise tähtaja ajatamist. Võlgniku võimetus täita piisava sissetuleku puudumise tõttu sissenõutavaks muutunud kohustusi võib viidata võlgniku ajutisele või püsivale maksejõuetusele, mis ei ole erandlik asjaolu. Asjaolu, et võlgnik ei suuda täita sissenõutavaks muutunud kohustusi võlausaldaja ees, ei anna võlgnikule õigust

§ 45alusel taotleda kohtult täitemenetluse peatamist. Ts

MS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 45

eesmärgiks ei ole anda võlgnikule õiguskaitset olukorras, kus ei esine erandlikke asjaolusid. Avaldaja avaldus ei põhine asjaoludel, millest nähtuksid erandlikud asjaolud

§ 45mõistes ja millele riik peaks andma õiguskaitset.

Seetõttu ei ole avaldaja esitatud asjaoludel avalduse rahuldamine võimalik. MÄÄRUSKAEBUS 3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning saata tsiviilasi maakohtule tagasi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 3 Määruskaebuse kohaselt on maakohus arutanud asja sisuliselt enne avalduse menetlusse võtmist. TsMS § 371 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta menetlusse võtmata hagi, mille rahuldamine on õiguslikult võimatu.

§ 45

annab võlgnikule võimaluse esitada kohtule avaldus täitemenetluse peatamiseks või täitmise pikendamiseks või ajatamiseks, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seega on avalduse rahuldamine õiguslikult võimalik. Kas võlgniku suhtes esinevad erandlikud asjaolud, mis annavad aluse täitemenetluse peatamiseks, tuleb tuvastada asja sisulisel arutamisel, mitte avalduse menetlusse võtmise otsustamisel. Asja sisulisel arutamisel tuleb kohtul ka tuvastada

§ 45

teises lauses sätestatud asjaolusid, nimelt sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lg 1 p
3. Ringkonnakohus märgib esmalt, et alus avaldaja avalduse menetlemiseks puudub seetõttu, et käesoleva määruse tegemise seisuga on vaidlusalune kinnistu kohtutäituri arestist vabastatud, seega eelduslikult kinnisvara müüki täitemenetluses ei toimu. Avaldaja leiab määruskaebuses, et maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest hinnates avalduse aluseks olevaid asjaolusid sisuliselt, mida tulnuks teha asja sillulisel lahendamisel, mitte avalduse menetlusse võtmise otsustamisel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta avalduse menetlusse võtmata, kui see ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 371 lg 2 p 2 jätab kohtule kaalutlusõiguse, kas võtta avaldus menetlusse või mitte. Kohus peaks alati kõrvaldama perspektiivitu avalduse menetlusest nii vara kui võimalik, sõltumata sellest, kas nõude sisuline lahendamine võiks menetluslikult olla lubatud või mitte. Kuigi kohtul on TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel lai kaalutlusruum, siis menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tuleks vältida menetlusosalistele kulutuste tekitamist sellise avalduse menetlemisega, mille rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnaohus leiab, et maakohus on avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel lähtunud avalduses esitatud asjaoludest ning ei ole hinnanud tõendeid.
4. Avaldaja taotles elatise nõuetes täitemenetluste osalist peatamist avaldajale kuuluva kinnisvara suhtes selliselt, et kohus peataks kinnisvara müüki. Nõude aluseks on

§ 45

, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda.

§ 45

sätestab nn üldise õiglusklauslina ja erandnormina, millal on võimalik täitemenetlus peatada, ajatada või pikendada, kui selle jätkamine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane. Erandliku normina tuleb

§ 45

tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise 4 täitemenetlusega kaasneb. Täitemenetluse peatamine või ajatamine

§ 45erandlikku iseloomu arvestades ei saa olla väga pikaajaline (Riigikohtu 12.

juuni 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12, p 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et praegusel juhul puuduvad erandlikud asjaolud

§ 45

kohaldamiseks ning seetõttu keeldus maakohus põhjendatult avalduse menetlusse võtmisest. Laste elatisnõuded on seaduse järgi eranditeta prioriteetsed, neid täidetakse eelisjärjekorras ning enne teisi nõudeid (

§ 8lg 2).

Elatise nõuete täitmisel lubab seadus arestida võlgniku sissetulekuid suuremas ulatuses, kui muude nõuete täitmisel (

§ 132lg 11).

Olukorras, kus võlgnikul puudub sissetulek ja muu vara elatise nõude täitmiseks, sissenõudja ei andnud nõusolekut täitemenetluse peatamiseks kinnisvara müügi osas, täitmise ajatamiseks või pikendamiseks, on vara arestimine ning müük igati põhjendatud ega riiva võlgniku õigusi ebaproportsionaalselt. Praegusel juhul ei ole vaidlusalune kinnistu ka avaldaja elukohaks.

1. Seoses maakohtu ja kohtutäituri seisukohaga tasaarvestuse kohta peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et elatise nõuet ei saa tasaarvestada (VÕS § 200 lg 1 p 1). Maakohus märgib õigesti, et tasaarvestamine elatise nõudega ei ole võimalik, kuna avaldaja nõue on suunatud kolmandate isikute vastu ega muutu sissenõutavaks enne
2. novembrit
3. Ringkonnakohtu hinnangul sisustas maakohus ebaõigesti avaldaja nõuet ning luges seda tasaarvestusavalduseks. Avaldaja tasaarvestuse soovi ei nähtu tsiviilasja materjalidest. Tasaarvestuse mõiste on avaldatud VÕS § 197 lg-tes 1–2 ning tasaarvestuse puhul peavad kaks isikut olema kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse. Maakohus märgib õigesti, et avaldaja nõue on suunatud hoopis kolmandate isikute vastu, seega ei saa olla tegemist tasaarvestuse situatsiooniga. Avaldaja soov ja eesmärk on peatada tema omandis oleva kinnisasja müük kuni
4. novembrini 2022, s.o hetkeni, millal kolmandad isikud täidavad avaldajale oma tsiviilasjast nt 2-19-10679 tulenevat kohustust hüvitada kaasomandi osa kaotuse eest 35 000 eurot. Tegemist ei ole tasaarvestusavaldusega, vaid avaldusega täitemenetluse peatamiseks.
5. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks Indrek Parrest Triin Uusen-Nacke 5