Obsah (7)

§ 477§ 371§ 372§ 168§ 178§ 56§ 59

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-22-3948 Määruse tegemise aeg ja koht 22. märts 2022, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtujurist Anneli Alaveer Kohtuasi A. K.i avaldus täite

) § 475 lg 2 järgi läbi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Avaldaja on kohtusse pöördunud TMS § 45 alusel, mille kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. Kohus märgib, et erandlikeks asjaoludeks TMS § 45 mõistes tuleb lugeda sellised ajutise iseloomuga asjaolud, mille esinemise tõttu võib kaasneda võlgnikule ebaõiglane tagajärg. Erandlikuks asjaoluks võib olla näiteks võlgniku seisund (nt raske haigus, puue), mille tõttu võib täitemenetluse jätkumine tuua kaasa raske tagajärje (tervisekahjustus; elukohata jäämine). 2 Selliste erandlike asjaolude esinemine peab olema ajutise iseloomuga, sest TMS § 45 eesmärk ei ole täitedokumendist tuleneva kohustuse ümberkujundamine ega võlgnikule kaitse andmine tema võimaliku püsiva maksejõuetuse korral. Riigikohus on 12.06.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-12 tehtud määruse punktis 11 selgitanud, et erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Selliseks erandlikuks asjaoluks ei ole üldjuhul ainuüksi elukoha kaotus, mis reeglina sellise täitemenetlusega kaasneb.
2. Avalduses esitatud asjaolude ja tõendite kohaselt on täitemenetluste 042/2020/639 ja 042/2020/640 täitedokumentideks kohtuotsused alaealistele lastele määratud elatise nõudes. Kohtutäitur on täitemenetluse raames arestinud avaldaja kinnistu asukohaga xxx, Kohtla-Järve. 09.02.2022 on koostatud kinnisasja arestimise akt, hinnaga 55 000 eurot. Kohus saab avaldajast aru selliselt, et avaldaja soovib täitemenetluse peatamisega peatada kinnisasja müügi enampakkumisel selliselt, et tal oleks võimalik elatise tasumist ajatada (või tasaarvestada) ning elatise võlgnevus tasuda/kustutada hiljemalt 03.11.2022 (xxx registriosa numbriga xxx kinnistu müügist saadud tulu arvelt). Kohus nõustub kohtutäituriga ning leiab, et tasaarvestamise võimalus elatisevõlgnevuse ning kaebaja nõude vahel ei ole võimalik, kuna kaebaja nõue on suunatud teiste isikute vastu ning nõue ei muutu sissenõutavaks kuni 01.11.
3. Lisaks leiab kohus leiab, et avaldaja poolt väljatoodud asjaolud ei ole käsitletavad erandlike asjaoludena TMS § 45 mõistes. Asjaolud, millele avaldaja tugineb, näitavad üksnes avaldajal sissetulekute ja vara puudumist ning sellega kaasnevaid raskusi raha tasumise kohustuste täitmisel. TMS § 45 eesmärk ei ole anda võlgnikule õiguskaitset ajutise või püsiva maksejõuetuse korral või kujundada ümber võlgniku kohustusi. Kohus on seisukohal, et võlgniku taotletud viisil täitemenetluse peatamine kujutab endas sisuliselt võlgniku kohustuste ümberkujundamist, sest näeb ette juba sissenõutavaks muutunud võlgnevuse summa tasumise tähtaja ajatamist, s.o tähtaja määramist kuupäevaks 03.11.
4. Võlgniku võimetus täita piisava sissetuleku puudumise tõttu sissenõutavaks muutunud kohustusi võib viidata võlgniku ajutisele või püsivale maksejõuetusele, mis ei ole erandlik asjaolu. Asjaolu, et võlgnik ei suuda täita sissenõutavaks muutunud kohustusi võlausaldaja ees, ei anna võlgnikule õigust TMS § 45 alusel taotleda kohtult täitemenetluse peatamist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et avaldaja poolt väljatoodud asjaolud ei ole erandliku iseloomuga, mis annaks aluse täitemenetluse peatamiseks. 6.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TMS § 45 eesmärgiks ei ole anda võlgnikule õiguskaitset olukorras, kus ei esine erandlikke asjaolusid. Avaldaja avaldus ei põhine asjaoludel, millest nähtuksid erandlikud asjaolud TMS § 45 mõistes ja millele riik peaks andma õiguskaitset. Seetõttu ei ole avaldaja esitatud asjaoludel avalduse rahuldamine võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus

§ 371lg 2 p 2 alusel avaldaja avalduse täitemenetluse peatamiseks menetlusse võtmata.

7.

§ 372

sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab 3 selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kuna dokumendid on kohtule edastatud elektrooniliselt, ei ole vaja neid tagastada. 8.

§ 168

lg 1 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab avaldaja menetluskulud tema enda kanda. 9. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

10. Kohus märgib, et peab iga tsiviilasja kohta toimikut, kuhu võetakse ajalises järgnevuses kõikide menetlusastmete menetlusdokumendid ja muud asjaga seotud dokumendid, kaasa arvatud protokollid ja kohtulahendid (

§ 56lg 1).

Toimikut võib pidada ka täielikult või osaliselt digitaalselt (

57 lg 1). Kohus selgitab, et antud tsiviilasja toimikut peab kohus digitaalselt. Kohus leiab, et digitaalse toimiku pidamine ei piira menetlusosaliste õiguseid esitatud materjalide tutvumisel ning nende kätte toimetamisel. Menetlusosalisel on õigus saada menetlusdokumendist ka elektrooniline koopia, väljatrükk või väljavõtte (

§ 59lg 5).

Samuti on menetlusosalistel ligipääs e-toimikule, kuhu kantakse kõik andmed tsiviilkohtumenetluse käigus tehtud toimingute kohta. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 4