1-21-6213 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2022, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6213 (18233000322) Kohtukoosseis Eesistuja kohtunuk

§ 118

lg 1 p 1 järgi üldmenetluses Prokurör Süüdistatav Viru Ringkonnaprokuratuuri Kangur ringkonnaprokurör Andreas Mikhail Gromov isikukood 38309013713, elukoht teadmata, XXX, XXX, emakeel XXX, töötu, kriminaalkorras karistatud: 11.07.2017.a Viru Maakohtu otsusega nr 1-17-6682/1

424 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega katseajaga 3 aastat. Tõkend – puudub, oli kinni peetud 28-29.03.2018 Kaitsja Advokaat Andrei Matvejev (määratud korras) Istungi toimumise aeg 21.02.2022, 22.02.2022 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 269 lg 2 p 2, § 306, § 309 lg 3, § 311-313, § 130 lg 41 , § 140 lg 1, kohus O T S U S T A S: 1. MIKHAIL GROMOV süüdi tunnistada

§ 118lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

1 1-21-6213 2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.07.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata kinnipidamise aeg 28-29.03.2018, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lugeda kandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) aastat 5 (viis) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

1. Mikhail Gromovile mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse ärakandmist arvestada alates Mikhail Gromovi karistuse ärakandmisele asumisest või tema toimetamisest karistuse ärakandmisele.
2. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada Mikhail Gromov. Tõkend tühistada, kui Mikhail Gromov asub karistust kandma.
3. Kuulutada Mikhail Gromov tagaotsitavaks ning tabamisel toimetada ta vanglasse karistuse kandmiseks.
4. Rahuldada advokaadi Andrei Matvejevi 22.02.2022 taotlused osaliselt ja määrata tema poolt kaitsealusele Mikhail Gromovile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest: Esimeses taotluses 409,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 341 eurot, käibemaks 68,20 eurot). Teises taotluses 92,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 77 eurot, käibemaks 15,40 eurot). Kolmandas taotluses 27,60 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 23 eurot, käibemaks 4,60 eurot).
5. Välja mõista Mikhail Gromovilt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 1635 eurot sundraha, 61 eurot ekspertiisitasu eest, 242,40 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 529,20 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses, s.o kokku 2467,60 eurot.
6. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 2467,60 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700010719 ning selgitusse märkida Mikhail Gromov, 1-21-6213, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-21-6213 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (24.03.2022.a) ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (24.03.2022.a). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, s.o alates 24.03.2022.a. SÜÜDISTUS Mikhail Gromovit süüdistatakse selles, et tema 24.03.2018.a kell 14.30 paiku lõi Narva linnas Tiimanni 2 maja ees S V rusikaga ning seejärel peksis maha kukkunud kannatanut jalgadega keha ja pea piirkonda. Oma tegevusega tekitas Mikhail Gromov kannatanule roidemurrud vasaku kopsu vigastusega, mille tõttu arenes välja vasakpoolne veri-õhkrind, õhkkeskseinand nihkega paremale ning vasaku kopsu kollaps, mis põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Sellise tegevusega pani Mikhail Gromov toime tervisekahjustamise tekitamise, millega põhjustas ohu elule, s.o

§ 118lg 1 p 1 järgi kvalifitseeriva kuriteo.

KOHTUMENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Viru Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrusega anti süüdistatav kohtu alla. Kohtulik arutamine toimus 21 ja
4. veebruaril
5. Viru Maakohtu 21.02.2022 kohtuistungile süüdistatav Mikhail Gromov ei ilmunud. Samuti ei ole süüdistatav teavitanud kohut mitteilmumise põhjustest.
6. Prokurör esitas kohtuistungil taotluse arutada asja KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel ilma süüdistatava osavõtuta. KrMS § 269 esimene lõige sätestab üldreeglina, et kriminaalasja arutatakse süüdistatava osavõtul. Samas on sätestatud ka erandid ning KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt võib kriminaalasja erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta on kohtukutse kätte saanud, tema asukohta ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Käesoleval juhul leidis kohus, et kõik KrMS § 269 lg 2 p 2 toodud alused Mikhail Gromovi suhtes kriminaalasja arutamiseks ilma isiku osavõtuta on täidetud. Kohus arutas kriminaalasja KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel erandlikult süüdistatava Mikhail Gromovi osavõtuta.
7. Kohtumenetluse käigus prokuröri esitatud (KoTo tl 19, 46-50) ja kohtu poolt uuritud tõenditest tuleneb, et Mikhail Gromov elab juba enam kui 3 aastat Venemaal Leningradi oblastis, tema täpne asukoht/aadress on teadmata ning Mikhail Gromov ei kavatse naasta Eestisse. Isik tunnistas ka ise 29.03.2018 teda kahtlustatavana ülekuulamisel, et töötab ja elab Sankt-Peterburis, kuid lubas esimesel nõudmisel ilmuda menetleja juurde (KoTo, tõendite köide, tl 29-34). Süüdistatav on kahtlustatavana üle kuulatud, seega on ta teadlik, et tema suhtes on menetluses kriminaalasi. Eesti politsei andmetel ei ole Gromov 2018.aasta novembrist peale Eesti riiki sisenenud (KoTo tl 19). Seega kinnitavad tõendid üheselt, et süüdistatav Eesti Vabariigis ei ela ega asu ning et ta on asunud elama Venemaale. 3 1-21-6213
8. Kohtus leidis samuti tõendamist, et süüdistatav oli teadlik kohtuistungi toimumise aegadest. Süüdistusakt ja kohtukutse koos hoiatusega, et istungile ilmumata jätmisel võidakse asja arutada ilma süüdistatava osavõtuta, on KrMS § 165 lg 4 korras Mikhail Gromovile kätte antud elektronposti kaudu, millele andis kirjaliku kinnituse 15.02.2022 (KoTo tl 46-52). Kohtumenetluse käigus prokuröri esitatud memorandumist nähtub, et 15.02.2022 helistas Mikhail Gromov prokuratuuri ja andis samamoodi teada, et tema Eestisse kohtusse tulla ei kavatse (KoTo tl 48). Seega loeb kohus tuvastatuks, et Mikhail Gromov on kohtukutse koos hoiatusega, et kui ta välja ei ilmu, siis võidakse asja läbi vaadata tema juuresolekuta, kätte saanud, tema on teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, kuid istungile ta ei ole ilmunud.
9. Kohtu arvates on M.Gromovi leidmiseks tehtud kolme aasta jooksul nii kohtu kui prokuröri poolt mõistlikke pingutusi ning käesoleval ajal on kohtulik arutamine ilma tema osavõtuta võimalik. Süüdistatava võimalikku viibimist Eestis on politsei korduvalt kontrollitud, kuid see ei ole kinnitust leidnud. Asjaolu, et Mikhail Gromov hoiab teadlikult kohtmenetlusest kõrvale ja juba varem samuti ei ole kohtuistungile ilmunud on kinnitatud ka 21.12.2020 Viru Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-18-8947

§ 118

lg1 p1 järgi ennast süüdi täielikult, kuid selgitas, et pole soovinud kannatanule mingisuguseid vigastusi tekitada ja kui juhuslikult põhjustas talle rasked vigastused, siis väga kahetseb. 4 1-21-6213 8. Prokurör leidis, et kohtuliku uurimise käigus leidsid kinnitust Mikhail Gromovile etteheidetavate tegude faktilised asjaolud. Prokurör palus tunnistada süüdistatav süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamises millega põhjustati oht elule ja karistada teda viieaastase vangistusega. 9. Kaitsja arvamusel tuleks Mikhail Gromovi tegevus kvalifitseerida

§ 121lg 1 järgi.

Kaitsja hinnangul puudub eksperdi järeldus, et kannatanul tuvastatud vigastused on rasked. Kaitsja palus mõista Mikhail Gromovile karistuse, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. 10. Kohtuistungil kuulati üle kannatanu S V ning tunnistajad O A, M Z ja L M. Kohus uuris kohtuistungil ka prokuratuuri esitatud kirjalikke tõendeid, mis olid nimetatud süüdistusaktis ja mida kohus käsitleb täpsemalt allpool. MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED 11.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

1. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-12706, 3-1-1-4-07).
2. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et süüdistatav Mikhail Gromovi süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises

§ 118lg 1 p 1 järgi on tõendamist leidnud.

Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus allpool. Esmalt toob kohus kohtuotsuses välja, millised süüdistusaktis ära toodud faktilised asjaolud on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendamist leidnud ning millised tõendid annavad aluse asuda sellisele seisukohale (I). Seejärel annab kohus Mikhail Gromovi tegevusele õigusliku hinnangu (II), põhjendab mõistetavat karistust (III) ja võtab seisukoha Mikhail Gromovile tõkendi kohaldamise osas (IV). Viimasena otsustab kohus, millised on põhjendatud menetluskulud ja võtab seisukoha nende hüvitamise osas (V). (I) Faktilised asjaolud 14. Mikhail Gromovile heidetakse ette

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamist millega põhjustati oht elule.

1. Kohtu hinnangul on kriminaalasjas kogutud tõendite alusel tuvastatav, et Mikhail Gromov 24.03.2018.a kell 14.30 paiku lõi Narva linnas Tiimanni 2 maja ees S V rusikaga ning seejärel peksis maha kukkunud kannatanut jalgadega keha piirkonda. Oma tegevusega tekitas Mikhail Gromov kannatanule roidemurrud vasaku kopsu vigastusega, mille tõttu arenes välja vasakpoolne veri-õhkrind, õhkkeskseinandi nihkega paremale ning vasaku kopsu kollaps, mis põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. 5 1-21-6213
2. Sündmuste toimumist just sel viisil kinnitavad esmalt kannatanu S V ütlused, mida neis faktides kinnitavad peaaegu kõik tõendid – tunnistaja O A ütlused, tunnistaja M Z ütlused, kiirabikaart, patsiendikaart, isiku läbivaatluse protokoll koos fototabelitega, isiku ekspertiisiakt.
3. Kõigepealt tuleb märkida, et süüdistus tugineb oluliselt S V ütlustele, kes on Mikhail Gromovi tegude osas ainus otsene tõend. Mikhail Gromov ise oma tegusid faktiliselt ei tunnista ning polnud ka kogu sündmuse pealtnägijaid. Kohtupraktikas ei ole välistatud süüdimõistva kohtuotsuse tuginemist ka vaid ühele tõendile (vt nt RKKKo 3-1-1-114-13, p 9). Tegemist ei ole siiski nn sõna-sõna-vastu olukorraga, kuna näiteks Sergei Vatutini vigastused on küllaldaselt kinnitust leidnud erinevate dokumentaalsete tõendite ja ekspertiisiga, kannatanu viibimist sel ajal just süüdistuses nimetatud kohas ja tema ühe korra löömist Mikhail Gromovi poolt kinnitab ka tunnistaja O A. Sellegipoolest leiab kohus, et on ülioluline hinnata S V ütlusi erilise tähelepanelikkusega ja pöörata nende usaldusväärusele süvendatud tähelepanu. Kannatanu ütluste analüüsimisel arvestab kohus kõiki ütluste usaldusväärsust mõjutada võivaid asjaolusid – motiivid, eluline usutavus, vastuolude puudumine, kooskõla teiste tõenditega.
4. Kohtuistungil virtuaalselt ristküsitletud kannatanu S V andis järgmiseid ütlusi (KoTo, tl 54 pöördel-57). Ööl vastu 24.03.2018 oli ta baaris, kus tutvus kahe naisega ja pärast Gromoviga. Nad läksid tema üürikorterisse Tiimanni tänaval, kus ta elas oma endise naisega. Nad tarvitasid alkoholi, ajasid juttu. Kõik olid tugevas joobes. Kui külalised ära sõitsid, läks ta magama ja ärkas päeval. Magas ennast välja ja tundis ennast normaalselt. Tuli korteri omanik ja nad kohtusid temaga all, ajasid juttu ja hiljem ta läks ära. Seejärel tuli taksoga Gromov. Ta ei mäleta, kas naised olid ka temaga kaasas. Kehavigastusi tal siis ei olnud. Gromov küsis talt võtmete kohta, kuid ta ütles, et ei tea neist midagi, ja et temal kadus rahakotist raha ära. Gromov nimetas teda rotiks ja lõi teda alguses kätega vasakule poole ribidesse, aga hiljem arvatavasti ka jalgadega. Ta kaotas teadvuse ja täpselt öelda ei oska, mis edasi juhtus. Mäletab umbes kolme lööki. See toimus sissekäigu ees. Ei mäleta, kas oli lähedal veel kedagi või kas tema oleks veel kellegiga rääkinud. Tema naisterahva suhtes vägivalda ei kasutanud. Tema Gromovit ei löönud, kuna kõik toimus nii kiiresti ja ettearvamatult. Ta kukkus maha pärast esimest lööki, siis lõi Gromov teda veel 2-3 korda jalaga ja ta kaotas teadvuse. Ta tuli teadvusele haiglas pärast operatsiooni. Tal olid ribid katki. Ta oli kodusel ravil 4 kuud.
5. Asjaolu, et Mikhail Gromov oli 24.03.2018.a päeval tõepoolest kannatanu maja juures ja kasutas tema suhtes vägivalda, sh vähemalt ühte lööki rusikaga õlga või rinnakusse, kinnitavad ka kohtuistungil üle kuulatud O A ütlused (KoTo, tl 41 pöördel-44). Tunnistaja O A andis ütlusi, et tutvus Gromovi ja V baaris, kus oli koos sõbranna M. S kutsus neid enda juurde külla. Nad tarvitasid seal alkoholi. Hiljem avastasid, et S varastas neilt raha ja võttis M võtmed ära, pani ukse kinni, et nad välja ei saaks. Hakkas M ahistama ja Gromov aitas ta välja. Nad läksid minema kella 10 paiku, sõitsid M juurde. M võtmeid ei olnud, kuid tal oli poeg kodus ja ta lasi nad sisse. Nad otsustasid sõita S juurde võtmete järele. S oli väljas, võtmed olid käes, kuid ta ei tahtnud neid anda ja lükkas teda. Gromov tõstis ta üles ja lõi S tema pärast. Nägi ühte lööki rusikaga õlga või rinnakusse. Tunnistaja oli küürus, hoidis õlast kinni ja ei näinud, mis toimus. Ta oli nii umbes 10 minutit. Ta oli neist umbes 10-30 m kaugusel. Gromov ütles talle kutsuda takso, V vedeles maas sellel ajal. Nad sõitsid M juurde.
6. Seda, et 24.03.2018.a hommikul sõitsid Mikhail Gromov ja O A tõepoolest kannatanu S.V juurde võtmetele järele, kinnitavad ka kohtuistungil üle kuulatud M Z ütlused (KoTo, tl 3941). Tunnistaja peksmist ise ei näinud, küll aga tunnistaja kinnitas, et tutvus Gromoviga baaris, kus tarvitasid koos alkoholi. Ta oli seal koos sõbranna O A. Oli veel S. Baarist sõitsid 6 1-21-6213 nad neljakesi S juurde külla. Nad tarvitasid seal alkoholi ja lahkusid hommikupoole, kuna S oli väga purjus ja käitus ebaadekvaatselt, ta hakkas neid tüütama, lõi pudeli vastu pead puruks. Ta oli palja jalu ja haavas oma jalgu kõndides kildudel. Peahaava ta S pärast pudeli puruks löömist ei näinud. Vaid jalad olid verised. Nad sõitsid tema juurde ning ta avastas, et tal pole võtmeid kotis. Poeg oli kodus ja lasi nad sisse. Nad istusid natuke aega tema juures ja siis Gromov ja O sõitsid S juurde võtmetele järele. Nad tulid võtmetega tagasi 40 minuti või tunni pärast. Nad ütlesid, et Mikhail kakles S, kuna too ei tahtnud võtmeid tagasi anda ja need tuli jõuga ära võtta. Kaklus toimus S maja sissekäigu juures.
7. Kohus toonitab, et tunnistaja M Z ütlused selles osas, et O A sõnul Mikhail kakles S, kuna too ei tahtnud võtmeid tagasi anda ja need tuli jõuga ära võtta, on kriminaalasjas tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel, mis näeb ette: „Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, /on tõend,/ kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde.“ Käesolevas asjas on leidnud kinnitust, et O A ütles M Z, et Mikhail kakles S mõnikümmend minutit pärast S. V peksa saamist, olles ilmselgelt veel toimunu mõju all. Ei ole tuvastatud ühtki asjaolu, mis viitaks sellele, et O A pidanuks moonutama tõde.
8. Tunnistaja M Z ütlused selles osas, et Mikhail Gromovi sõnul tema kakles S, kuna too ei tahtnud võtmeid tagasi anda ja need tuli jõuga ära võtta, on kriminaalasjas tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 3 alusel, mis näeb ette: „Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, /on tõend,/ kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Kuna Mikhail Gromov seda asjaolu, et tema kakles S, kuna too ei tahtnud võtmeid tagasi anda ja need tuli jõuga ära võtta ülekuulamisel ei pidanud vajalikuks mainida, siis kohus leiab, et selline asjaolu on KrMS § 66 lg 21 p 3 mõttes vastuolus rääkija huvidega.
9. Praeguses asjas puudub tunnistajate, kannatanu ja süüdistatava ütluste pinnalt vaidlus selles, et S.V, O.A, M.Z ja süüdistatav M.Gromov tutvusid omavahel baaris ööl vastu 24.03.2018, tarvitati alkoholi ning pärast baari sulgemist sõideti kannatanu üürikorterisse Tiimanni tänavale, kus tarvitati kuni hommikuni alkoholi ning räägiti juttu. Nimetatu on tõendatud nii süüdistatava M.Gromovi kui ka kannatanu S.V ütlustega, ning selles osas kohtul alust kahelda ei ole, sest seda kinnitavad ka muud kohtule esitatud tõendid, s.o tunnistajate O.A ja M.Z ütlused, mida kohus peab usaldusväärseks.
10. Väljaspool vaidlust on ka asjaolu, et hommikul sõitsid S.V külas olnud isikud ära M.Z juurde, kus M.Z avastas, et tema võtmed on kadunud ja arvas, et S.V võttis need. M.Gromov ja O.A sõitsid mingi aja möödudes tagasi S.V juurde võtmete järele. Seda on kinnitanud M.Gromov ise oma ütlustes, mille usaldusväärsuses selle asjaolu osas puudub alus kahelda, kuna sellekohased ütlused riimuvad ka muude kohtu jaoks usaldusväärsete tõenditega, s.o tunnistajate O.A ja M.Z ütlustega.
11. Tuleb tõdeda, et edasiste sündmuste kohta, so 24.03.2018.a päeva sündmustest teatud detailides räägib kannatanu teisiti kui tunnistaja O.A. Nii ütleb O.A, et kui nad Gromoviga jõudsid S V maja juurde, siis S.V olid M võtmed käes, kuid ta ei tahtnud neid talle anda ja tõukas teda. A samuti kinnitas, et kui teda lükati, siis Mikhail Gromov tuli kohe tema juurde, V aga läks oma sissekäigu juurde ust avama. Mikhail Gromov läks M võtmete järgi ning lõi V A pärast. S.V ütluste kohaselt tuli aga tema juurde S.Gromov üksinda, mingit naist ta ei 7 1-21-6213 mäleta ja tema kedagi ei tõuganud. Gromov küsis talt võtmete kohta, kuid S.V ütles, et ei tea neist midagi, ja et temal kadus rahakotist raha ära. Gromov nimetas teda rotiks ja lõi teda.
12. Kohus leiab, et O.A olemasolu sündmuskohal ja teda tõukamise osas on kannatanu mälupilt vale, see ei haaku Antipova ütlustega ja kiirabikaardis kajastatuga. Kiirabikaardist (KoTo, tõendite köide, tl 2) nähtub, et kiirabi kutsuja nägi, kuidas toimus kaklus ning, et pärast seda jooksid mees ja tütarlaps Partisani tänava poole. Samuti nähtub kiirabikaardist, et kannatanu oli alkoholijoobes ja tema suhtes kasutatud vägivalda ning kohus järeldab, et sellega seoses võisid olla kannatanul mäluprobleemid, milline asjaolu on ka eluliselt usutav, seda saadud vigastuste sh eluohtliku vigastuse ja alkoholijoobe tõttu. Seega jätab kohus tõendikogumist kõrvale S.V ütlused tema ja A vahel toimunu osas ja loeb tõendatuks, et Tiimanni tn 2 maja juurde Narvas tulid M.Gromov ja O.A, neil tekkis konflikt S.V ning S.V tõukas A, seejärel tuli M.Gromov S.V juurde ja lõi teda.
13. Kannatanu ja tunnistaja O.A ütluste vahel on mõningane vastuolu ka osas, mis põhjusel ja kes konflikti alustas, miks M.Gromov üldse S.V lõi. O.A väitis, et M.Gromovi tegu oli tingitud S.V käitumisest, s.o O.A solvamisest ja tõukamisest. Kuigi on tõesti tuvastatud, et S.V tõukas A, ei ole samas kohtus tõsikindlalt leidnud tõendamist, et Mikhail Gromov peksis kannatanut A pärast. S.V ütluste kohaselt tuli Gromov tema juurde ja küsis talt võtmete kohta, kuid ta ütles, et ei tea neist midagi, ja et temal kadus rahakotist raha ära. Gromov nimetas teda rotiks ja lõi teda. Samuti A kinnitas, et Mikhail Gromov läks pärast teda tõukamist V juurde M võtmete järgi. Seda tõendavad ka tunnistaja M Z ütlused, kuna nii O.A kui Mikhail Gromov ütlesid talle, et süüdistatav kakles S, kuna too ei tahtnud võtmeid tagasi anda ja need tuli jõuga ära võtta. Seega, leiab kohus, et isegi kui kannatanu tõukas eelnevalt A, ei oma see A tõukamine antud süüdistuse kontekstis määravat tähtsust.
14. Kohtuliku uurimise tulemusena on kohtu hinnangul usaldusväärselt tõendatud see, et toimus 24.03.2018.a Tiimanni maja ees Mikhail Gromovi ja S V vahel sõnavahetus. Sõnavahetuse käigus läks Gromov V kallale, peksis V jalgade ja rusikaga. Nimetatu on tõendatud kannatanu ütlustega, milles kohtul ei ole alust selles osas kahelda, kuna sellekohased ütlused riimuvad ka O. A ütlustega. A kohtuistungil kinnitas, et kui teda lükati, siis Mikhail Gromov tuli kohe tema juurde, V aga läks oma sissekäigu juurde ust avama. Mikhail Gromov läks M võtmete järgi V juurde ning lõi V.
15. See, milles täpselt seisnes süüdistatava ja kannatanu vaheline konflikt ei oma õiguslikku tähendust andmaks hinnangut sellele, kas M.Gromov on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo. Samas kohtuliku uurimise tulemusena on tuvastatud, et rünnet alustas Mikhail Gromov olukorras, kus kannatanu ei ole teda rünnanud ega käitunud viisil, mis annaks tõsikindla veendumuse sellest, et kannatanu kavatses teda või tunnistajat rünnata. Kohtu hinnangul tõendab eeltoodud kohtus usaldusväärseid ütlusi selles osas andnud kannatanu S V. S V kinnitas, et tema ei ole ise süüdistatavat rünnanud, sh solvanud või agressiivsust üles näidanud, vaid Mikhail Gromov tuli ise tema juurde, nimetas teda sõnavahetuse ajal rotiks ja lõi alguses kätega vasakule poole ribidesse, aga hiljem ka jalgadega. Sellekohased kannatanu ütlused riimuvad ka O. A ütlustega, et S V oli lahkumas, tema läks pärast A tõukamist oma sissekäigu juurde ust avama. Mikhail Gromov läks aga V juurde ning lõi teda. O. A oli aga seal kus ta kukkus ja neist umbes 10-30 m kaugusel. Eeltoodu pinnalt puudub alus kahtluseks, et S.V käitumisest võiks tuletada vahetult eesseisva õigusvastase ründe, mida peaks tõrjuma. Lisaks ei leidnud kohtus tuvastamist, et kannatanu oleks eelnevalt süüdistatavat provotseerinud. 8 1-21-6213
16. Kohus leidis, et S.V ütlused teadvuse kaotamise kohta pole kinnitust leidnud, vastupidi, kiirabikaardist (KoTo, tõendite köide, tl 2) nähtub, et Narvas, Tiimanni 2 maja ees on umbes 30-aastane verine mees, kes palub kutsuda abi. Kiirabi töötaja on märkinud, et S.V teadvus on selge, täidab käsklusi ning sõnaline kontakt orienteeritud. Isik andis seletusi vigastuste tekkimise kohta ja kaebas valule rinnakorvis vasakul. Patsiendikaardist (KoTo, tõendite köide, tl 3-5) nähtub, et S.V oli haiglasse saabumisel alkoholijoobes. Seega jätab kohus tõendikogumist kõrvale S.V ütlused selles osas, et tema kaotas teadvuse.
17. Kohus leiab, et S.Vatutini ütlused on osaliselt vastuolus teiste tõenditega, kuna ta eelnevalt tarvitas alkoholi ja tema suhtes on kasutatud vägivalda, seetõttu ei pruugi kannatanu kõike mäletada. Kohus leiab, et asjaolust mittemäletamine ei tähenda alati ütluse ebausaldusväärsust. Kohtu arvates võivad olla erinevused sellistes kõrvalistes detailides tingitud ka enam kui kolme aasta möödumisest, aga samuti kannatanu seisundist sündmuse ajal. Oluline on see, et teravamaid ja olulisemaid hetki ja fakte mäletavad nii tunnistaja O.A kui ka kannatanu ühtviisi – seda, et kannatanu ja S.Gromovi vahel oli konflikt, S.Gromov lõi esimesena kannatanule rusikaga õlga või rinnakusse, V vedeles maas.
18. Sisuliselt samas osas nagu tunnistaja O.A ütlused, kinnitavad peksmise fakti ja kannatanu ütluste usaldusväärsust ka dokumentaalsed tõendid. Kiirabikaart (KoTo, tõendite köide, tl 2) ja patsiendikaart (KoTo, tõendite köide, tl 3-5) tõendavad, et 24.03.2018 kell 14.22 kutsuti kiirabi Tiimanni tänav 2 maja ette seoses sellega, et üks umbes 30-aastane meesterahvas, kellel on nägu verine, palub kutsuda abi. Kannatanuks on S V, kellel on tuvastatud valud rinnakorvis vasakul ja vasaku kulmu piirkonnas põrutushaav koos veritsusega, rinnakorvil marrastused hematoomid. Roiete, rinnaku ja lülisamba rinnaosa murd. S.V hospitaliseeriti traumaosakonda ning diagnoositi silmalau ja silmaümbruse lahtine haav, õhkrind, verirind. Isiku läbivaatuse protokollist koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide, tl 6-10) nähtub, et haiglas vaadatakse 24.03.2018 üle kannatanu S.V, kelle kehal ja näol on hematoomid, rindkerest väljub voolik.
19. Asjaolu, et toimus peksmine, mitte kannatanu ei kukkunud ise, kinnitab ka isiku ekspertiisiakt 18E-IDI0026 (KoTo, tõendite köide, tl 11-15), millest nähtub, et S. esines 24.03.2018 haiglasse saabumisel põrutushaav vasaku kulmu piirkonnas, marrastused ja nahaalused verevalumid rindkere piirkonnas; vasaku VIII, IX, X roide murd keskmisel ja tagumisel kaenlajoonel, vasaku kopsu vigastusega, mille tõttu arenes välja vasakpoolne veriõhkrind, pneumomediastiinum keskseinandi nihkega paremale ning vasaku kopsu kollaps, pehmete kudede õhkemfüseem. Suure tõenäosusega on roiete murd vasaku kopsu vigastusega tekkinud mitmest löögist tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks kängitsetud jalaga) rindkere piirkonda ning see põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse.
20. Kohus jätab tõendite nimistust välja tunnistaja L M ütlused, kellelt S.V üüris Tiimanni tänava korterit, kuna ta ei mäleta enam nelja aasta taguseid sündmusi, mille pärast teda politseis üle kuulati, tal on mäluprobleemid.
21. Kuivõrd nii kannatanu, kui tunnistaja O.A kokkulangevalt tõendavad, et sündmuskohal viibisid ainult nemad ning keegi võõras kannatanut ei löönud, siis kokkulangev osa kõikides tõendites on see, et kannatanut lõi kindlasti M.Gromov, kelle löökide tagajärjel tekkisid kannatanul rasked tervisekahjustused. Samuti on kohus veendunud, et kannatanu raske tervisekahjustus on põhjuslikus seoses just süüdistatava M.Gromovi poolse peksmisega, mitte aga kannatanu kukkumisega. 9 1-21-6213
22. Viimati käsitletud tõendid – tunnistajate O.A ja M.Z ütlused, kiirabikaart, patsiendikaart, isiku läbivaatluse protokoll koos fototabelitega, isiku ekspertiisiakt – kinnitavad kõik seda, et S.V ütlused peksasaamisest sel ajal ja kohas on usaldusväärsed. Ka see, kuhu ja millega teda löödi tema sõnade järgi, leidis kinnitust arstlikul kontrollil. Kõik need kokkulangevused annavad põhjust uskuda tema juttu selle kohta, kuidas see peksmine konkreetselt juhtus. Kohtul pole põhjust arvata, et vahepealsed aastad on süüdistuses kirjeldatud sündmuse mäletamise osas S.V ütluste usutavust kahandanud. Sellele, et ta on ütlusi andes järjekindel olnud, viitab ka asjaolu, et ristküsitluse käigus ei tõstatanud keegi küsimust vajadusest avaldada vastuolude tõttu tema varasemaid ütlusi. Seega, kohtu hinnangul ei ole alust kahelda kannatanu ütluse usaldusväärsuses selles osas, et M. Gromov lõi S.V ühe korra rusikaga rindkeresse ning seejärel peksis maha kukkunud kannatanut jalgadega keha piirkonda.
23. Kõige eelneva taustal ei ole kohtul põhjust kahelda S.V ütlustes ka osas, mis puudutab lööja isikut. Äratundmiseks esitamise protokolli (KoTo, tõendite köide, tl 36-39) kohaselt S.V tunneb ära Mikhail Gromovi, kes peksis teda 24.03.
24. Ei ole ilmnenud ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust, miks S.V peaks M. Gromovi peale valetama. Kuna tsiviilhagi ei ole, siis puudub kannatanul ka võimalik materiaalne huvi. S.V ei taotle ranget karistamist. Kohtul pole mingit reaalset põhjust kahelda selles, et S.V räägib tõtt, kui ütleb, et sai tema kirjeldatud moel peksa just Mikhail Gromovi käest. Ei ole eluliselt usutav, et kannatanu ei mäletaks, kui tal olnuks veel kellegagi konflikt samal päeval ja sama maja ees, mis päädis tema veelkordse peksa saamisega just nimelt rindkere piirkonda. Kohus leiab, et kannatanu S.V ütlustes ei ole midagi sellist, mis võiks olla kohtu silmis eluliselt mitteusutavaks või ebareaalseks.
25. Kokkuvõtes kohtu hinnangul on ülal refereeritud tõendid lubatavad ja 24.03.2018 kella 14.30 paiku Narvas Tiimanni 2 maja ees M. Gromovi ja S. V vahel toimunu osas usaldusväärsed. Nende tõendite pinnalt ei ole kahtlust, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas toimus konflikt M. Gromovi ja S.V vahel (kas siis võtmete, O.A või raha pärast, mis ei oma antud süüdistuses tähtsust), mille käigus lõi M. Gromov S.V ühe korra rusikaga ning seejärel peksis maha kukkunud kannatanut jalgadega keha piirkonda. Pole kohtul ühtegi kahtlust ka selles, et 24.03.2018 kella 14.30 paiku Narvas Tiimanni 2 maja ees tekitas M. Gromov kannatanu S. V roidemurrud vasaku kopsu vigastusega, mille tõttu arenes välja vasakpoolne veri-õhkrind, õhkkeskseinand nihkega paremale ning vasaku kopsu kollaps, mis põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse.
26. Järgnevalt käsitleb kohus Mikhail Gromovi ütlusi selles kuriteosündmuses. Ainus tõend, mis ei toeta 24.03.2018 kella 14.30 paiku Narvas Tiimanni 2 maja ees Gromovi ja V vahel sündmuse toimumist just sellisel viisil nagu räägib kannatanu ja kirjas süüdistuses, on Mikhail Gromovi kahtlustatavana antud ütlused. Kohtu arvates aga ei ole neil ütlustel sellist sisu, et need saaksid tekitada kahtluse süüdistusversiooni paikapidavuses. Nagu öeldud, Mikhail Gromovi eeluurimisel antud ütlused (KoTo, tõendite köide, tl 29-34) avaldati kaitsja heakskiidul vastavalt KrMS § 294 p 2, kus ta tunnistas

§ 118lg1 p1 järgi ennast süüdi täielikult.

Tuleb tõdeda, et kuigi Mikhail Gromov tunnistas ennast süüdi ja avaldas kahetsust, siis faktiliselt ta end temale inkrimineeritavas süüdi ei tunnistanud, ta väitis, et tema kannatanut ei löönud, lükkas vaid eemale. Mikhail Gromov täpsustas, et ööl vastu 24.03.2018 tutvus Karaoke baaris kannatanu ja kahe neiuga – A ja M. Sõideti kannatanu juurde ja tarvitati seal hommikuni alkoholi. Kannatanu käitus agressiivselt ja ta sõitis neidudega M juurde. Võti oli jäänud kannatanu korterisse ja ta sõitis A sinna tagasi. S istus trepikoja ees pingil koos eaka naisega, andis A võtme ja siis nad läksid riidu, S lükkas tugevalt A, ta kukkus maha. Tema hakkas S A eemale tirima, S lõi teda vastu nägu. Nad kukkusid kahekesi pingile, tema S peale. Nad võitlesid, ta viskas kannatanu endast eemale ja too kukkus pingilt maha. Mikhail Gromov rõhutas, et tema kannatanut ei löönud, lükkas vaid eemale. 10 1-21-6213

1. Kohtu hinnangul on süüdistatava Mikhail Gromovi ütlused usaldusväärsed üksnes osaliselt. Nendega saab arvestada osas, mis puudutavad sündmusi ööl vastu 24.03.2018 baaris ning kannatanu ja M.Z korteris, samuti osas, et hommikul sõitsid M.Gromov ja O.A tagasi S.V juurde võtmete järele ja neil tekkis konflikt S.V. Süüdistatav ei eita, et ta eelnevalt viibis kannatanuga ühes seltskonnas, tarbiti alkoholi samuti ei eita ta, et ta suundus koos O.A kannatanu maja juurde, kus neil tekkis konflikt S.V ja selles osas ei ole alus tema ütlustes ka kahelda, kuna antud asjaolusid kinnitas ka kannatanu ise, samuti kinnitasid seda kohtus tunnistajad O.A ja M.Z, kes samuti nimetatud seltskonda kuulusid.
2. Kohus tuvastas, et M. Gromov nimetas kahtlustatavana ülekuulamisel A O A, kuna just tema viibis koos teiste asjaolsalistega ööl vastu 24.03.2018 baaris ja sõitis kannatanu juurde korterisse. Kohus möönab, et M.Gromov võis nimega eksida, kuna tutvus O.A tol ööl ning pole teda pärast seda enam näinud.
3. Süüdistava ütlused tema ja kannatanu vahelise intsidendi kohta 24.03.2018.a kell 14.30 paiku Narva linnas Tiimanni 2 maja ees ei ole usaldusväärsed ja neid ei saa tõendina arvestada, kuna need on vastuolus teiste usaldusväärsete kohtus uuritud tõenditega. M.Gromovi ütlused osas, milles ta väidab, et tema tiris S A eemale, V lõi teda, tema aga kannatanut ei löönud, ainult tõukas, samuti kukkusid nad kannatanuga võideldes pingile, tema kannatanu peale, ta viskas kannatanu endast eemale ja too kukkus maha, ei ole kooskõlas tunnistajate O.A, M.Z ja kannatanu ütlustega ega ka muude dokumentaalsete tõenditega.
4. Tunnistaja O.A ütlustest nähtub, et tema nägi, kuidas M.Gromov lõi S.V ühe korra rindkere või õla piirkonda. Rohkem ta nende poole ei vaadanud, olles meestest 10-30 m kaugusel. Samuti nägi tunnistaja, et kannatanu jäi maha vedelema, kui nad M.Gromoviga ära sõitsid. M.Z ütluste kohaselt tulid M.Gromov ja O.A V juurest võtmetega tagasi umbes tunni aja pärast ning ütlesid, et Mikhail kakles S, kuna too ei tahtnud võtmeid tagasi anda ja need tuli jõuga ära võtta. Kannatanu S.V ütluste kohaselt lõi Gromov teda alguses kätega vasakule poole ribidesse, aga hiljem ka jalgadega. Mäletab umbes kolme lööki. Tema pole Gromovit löönud.
5. Kohtu hinnangul välistavad ekspertiisi käigus tehtud järeldused võimaluse, et kannatanule on tekitatud vigastusi Gromovi kirjeldatud asjaoludel, st kukkumise tagajärjel. Isiku ekspertiisiaktist 18E-IDI0026 nähtub, et S.V esinenud roiete murd vasaku kopsu vigastusega on suure tõenäosusega tekkinud mitmest löögist tömbi piiratud pinnaga esemega (näiteks kängitsetud jalaga) rindkere piirkonda ning see põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Eksperdi arvamuse põhjendusest (KoTo, tõendite köide, tl 12-13) nähtub, et roiete hulgimurd mitmel kõrvuti kulgeval anatoomilisel joonel on iseloomulik olukorrale kui rindkerele avaldatakse mitmekordset mehhaanilist mõju piiratud pinnaga esemega (näiteks löögid kängitsetud jalaga selili või kõhuli lamavas asendis inimese rindkere piirkonda); selline murd ei ole iseloomulik olukorrale, kui inimese rindkerele avaldatakse ühe- või mitmekordset mõju piiramata pinnaga esemega (näiteks kukkumine lamava inimese peale, nii nagu näitab kahtlustatav ülekuulamise protokollis) – sel juhul tekib reeglina kas mitme roide murd ühel anatoomilisel joonel või roide murd mitmel, aga üksteisest kaugel kulgevatel anatoomilistel joontel. Seega, arvestades roidemurdude lokalisatsiooni, arvas ekspert, et vasaku VIII, IX, X roide murd keskmisel ja tagumisel kaenlajoonel on tekitatud tömbi vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud esemega (näiteks kängitsetud jalaga). 11 1-21-6213
6. M.Gromovi ütluste ebausaldusväärsust selles osas, et S lõi teda vastu nägu, kinnitab mh 28.03.2018 tema enda kinnipidamise protokoll (KoTo, tõendite köide, tl 22-28), kust nähtub, et M.Gromovil nähtavaid kehalisi vigastusi ei ole. Tunnistajad O.A ja M.Z kohtuistungil kinnitasid, et M.Gromovil puudusid vigastused ka 24.03.2018, st vahetult peale V toimunud intsidenti. Tunnistaja O.A, kes nägi konflikti algust pole kinnitanud, et V oleks Gromovit löönud. Seega, puudub toetus M.Gromovi sõnadele, et S.V lõi esimesena teda vastu nägu. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et ei ole usutav ja tõene M.Gromovi väide, et tema tiris S O eemale, Sergei lõi teda vastu nägu, et tema kannatanut ei löönud, ainult tõukas, samuti kukkusid nad kannatanuga võideldes pingile, tema kannatanu peale, ta viskas kannatanu endast eemale ja too kukkus maha. Seetõttu jätab kohus selles osas süüdistatava ütlused tõendite hindamisel kõrvale.
7. Erinevalt kannatanust võib Mikhail Gromovil olla põhjus valetada, eitamaks oma süüd. Nimelt oli ta alates 11.07.2017.a kuriteo eest katseajal ja teda ähvardas uue tahtliku kuriteo toimepanemise korral ühe ja poole aasta pikkuse vangistuse täitmisele pööramine (Karistusregistri väljavõtte, (KoTo, tõendite köide, tl 16-21)). Seega saab soovi vältida vangistust ja säilitada vabadust pidada inimlikult arusaadavaks põhjuseks, miks asuda eitama süüd tahtlikult tervisekahjustuse tekitamises ja loota selle abil saavutada õigeksmõistmist.
8. Niisiis pole kohtul ühtegi kahtlust (sh ammugi kõrvaldamata kahtlust) selles osas, kas S. V räägib tõtt 24.03.2018.a kell 14.30 paiku Narva linnas Tiimanni 2 maja ees tema ja süüdistatava vahel toimunu osas, küll aga heidab kohus M.Gromovi ütlused selles osas kõrvale kui ebausaldusväärsed. Tuleb toonitada, et olukorras, kus muud tõendid kaitseversiooni vähimalgi määral ei toeta, ei pea kohus võtma süüküsimuse käsitlemisel aluseks süüdistatava jaoks soodsaimat versiooni. In dubio pro reo põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes (vt RKKKo 27.06.2015, 3-1-1-49-16, p 21; 3-1-1-77-15, p-d 18–19).
9. Eelnevat silmas pidades on S.V, tunnistajate O.A ja M.Z ütlustega ning isiku ekspertiisiaktiga on tõendamist leidnud, et Mikhail Gromov 24.03.2018.a kell 14.30 paiku lõi Narva linnas Tiimanni 2 maja ees kannatanut algul käega rindkeresse ja kui S.V maha kukkus, siis 2-3 korda jalgadega rindkeresse. Oma tegevusega tekitas Mikhail Gromov kannatanule roidemurrud vasaku kopsu vigastusega, mille tõttu arenes välja vasakpoolne veri-õhkrind, õhkkeskseinand nihkega paremale ning vasaku kopsu kollaps, mis põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Vabariigi Valitsuse määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lg 2 p 12 kohaselt on vasaku VIII, IX, X roide murd keskmisel ja tagumisel kaenlajoonel, vasaku kopsu vigastusega, mille tõttu arenes välja vasakpoolne veri-õhkrind, pneumomediastiinum keskseinandi nihkega paremale ning vasaku kopsu kollaps, pehmete kudede õhkemfüseem on eluohtlik tervisekahjustus.
10. Süüdistuses on lisaks heidetud ette ka seda, et Mikhail Gromov 24.03.2018.a kell 14.30 paiku peksis Narva linnas Tiimanni 2 maja ees maha kukkunud kannatanut jalgadega pea piirkonda. Selles osas on süüdistus põhjendamatu. Kuigi kannatanu on oma ütlustes öelnud, et süüdistatav peksis teda jalgadega, pole kannatanu oma ütlustes öelnud ühtegi sõna selle kohta, et Mikhail Gromov oleks teda jalgadega pea piirkonda löönud. Ka tunnistaja O.A, ei ole andnud ütlusi vastu pead löömise kohta. Ehk selles osas isikulist süütõendit ei olegi. Arvestades kannatanu ja tunnistaja O. A ütlusi, ei saa süüdistatavale ette heita kannatanu vastu pead löömist. Tõsi, isiku ekspertiisiaktist 18E-IDI0026 nähtub, et S.V esines 24.03.2018 haiglasse saabumisel põrutushaav vasaku kulmu piirkonnas. Täpsemat tekkemehhanismi (kas 12 1-21-6213 see on saadud löömise või kukkumise tagajärjel) ei saanud ekspert tuvastada. Kohtu hinnangul on süüdistus selles osas välistatud juba seetõttu, et

§ 118

lg 1 p 1 järgi on karistatav vaid selline vägivald, millega on põhjustatud eluohtlik tervisekahjustus. Kannatanu peksmine pea piirkonda ei ole raske vigastuse saamisega põhjuslikus seoses, kuna vaid roidemurrud vasaku kopsu vigastusega põhjustasid kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Seega, pea piirkonda vägivalla kasutamine ei ole usaldusväärselt tõenditega kinnitatud ja see asjaolu tuleb süüdistusest välja jätta. (II) Õiguslik hinnang Objektiivne koosseis 50. Mikhail Gromovile heidetakse ette

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o teisele inimesele raskete tervisekahjustuste tekitamist millega põhjustati oht elule.

1. Objektiivne süüteokoosseis eeldab selle tuvastamist, et on toime pandud tegu, mis põhjustas tagajärjena kannatanul raske tervisekahjustuse, täpsemalt sellise tervisehäire, mis ohustas kannatanu elu. Objektiivse koosseisu tasandil tuleb tuvastada teo ja tagajärje vaheline põhjuslik seos nii naturalistliku kausaalsuse (ekvivalentsus- ehk conditio sine qua non-teooria) kui ka objektiivse omistamise kriteeriumi alusel (RKKKo nr 1-19-4422, p 11).
2. Kohtule esitatud isiku ekspertiisiakti põhjal on eelnevalt tuvastatud, et S.V esines 24.03.2018 haiglasse saabumisel vasaku VIII, IX, X roide murd keskmisel ja tagumisel kaenlajoonel, vasaku kopsu vigastusega, mille tõttu arenes välja vasakpoolne veri-õhkrind, pneumomediastiinum keskseinandi nihkega paremale ning vasaku kopsu kollaps, pehmete kudede õhkemfüseem. Eksperdi hinnangul põhjustas see kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Ka Vabariigi Valitsuse määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lg 2 p 12 kohaselt on rindkere või kõhuõõne kinnine vigastus, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus, eluohtlik tervisekahjustus.
3. Kaitsja keskendus kaitsealuse kaitsmisel kriminaalasjas läbiviidud isiku ekspertiisi kriitilisele analüüsimisele ja leidis, et tegu on

§ 121

lg 1 järgi toime pandud kuriteoga, kuna ekspertiisiaktis pole märgitud, et tegemist on raskete vigastustega. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu.

§ 118lg 1 p 1 järgi objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises.

Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele

§ 118lg 1 p-des 1-7 loetletud tunnusele.

Oht elule (p 1) on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Seega peab objektiivse koosseisu realiseerumises esinema teise inimese tervise kahjustamine ning tagajärjena esinema raske (eluohtlik) tervisekahjustus. Eluohtlikeks on Riigikohus lugenud nt roidemurd ja kopsude põrutus (RKKK 3-1-1-30-12 p 24). Ka käesolevas asjas eksperdi hinnangul põhjustas vasaku VIII, IX, X roide murd vasaku kopsu vigastusega kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. Seejuures ei pea ekspertiisis olema märgitud, et tegu on raskete vigastustega, vaid tervisekahjustus peab põhjustama ohtu elule. Vabariigi Valitsuse määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 lg 2 p 12 kohaselt on rindkere või kõhuõõne kinnine vigastus, millega kaasneb elundi funktsiooni raske kahjustus, eluohtlik tervisekahjustus.

1. Süüdistatava teo ja kannatanule tekitatud tervisekahjustuse vahel on põhjuslik seos. Kohus on eelnevalt juba kindlaks teinud, et just M.Gromovi tegevuse – käega löök kannatanule rinna piirkonda, misjärel kannatanu kukkus maha ning seejärel kannatanu peksmine jalgadega – tagajärjel olid kannatanule tekitatud ekspertiisiaktis nimetatud vigastused. Seega esineb 13 1-21-6213 põhjuslik seos ekvivalentsusteooria tähenduses. Teo ehk löömise ja peskmise mõttelisel eemaldamisel oleks tagajärg, s.o eluohtlik terviskahjustus, jäänud saabumata.
2. Lisaks on tagajärg süüdistatavale omistatav ka normatiivselt. Objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes. Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (RKKKo nr 3-1-1-102-16, p 9). Kohus leiab, et üldise elukogemuse põhjal on alust pidada tõenäoliseks seda, et nii rusikaga kui ka korduvalt kängitsetud jalgadega rindkeresse peksmise tagajärjel tekivad vigastused, mis võivad olla eluohtlikud. Asjaolu, et inimesel asuvad rindkere piirkonnas mitmed organid, on üldteada. Järelikult on kehavigastuste põhjustamine ka objektiivselt omistatav. Seega on tõendamist leidnud, et M.Gromovi tehtud löögid ja selle tulemusel kannatanule tekitatud tervisekahjustused vastavad

§ 118lg 1 p 1 kuriteokoosseisu objektiivsetele tunnustele.

Subjektiivne koosseis 56. Subjektiivse koosseisu puhul tuleb arvestada, et raske tervisekahjustuse tekitamine ei ole iseseisev süütegu, vaid kujutab endast §-s 121 sätestatud kehalise väärkohtlemise enamohtlikku koosseisu.

§ 118

lg 1 kui

§ 121

enamohtlik koosseis eeldab subjektiivsest küljest tahtlust tervise kahjustamise suhtes. Ohu põhjustamine elule (p 1) on käsitletavad enamohtliku tagajärjena

§ 19tähenduses.

Isik vastutab enamohtliku tagajärje eest juhul, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. 57. Kohus leiab, et Mikhail Gromov tekitas S. V tervisekahjustuse otsese tahtlusega ning tal oli otsene tahtlus ka raske tagajärje, so eluohtlik tervisekahjustus ehk roidemurrud vasaku kopsu vigastusega, suhtes.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

1. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma senises praktikas korduvalt selgitanud, et subjektiivse külje tuvastamisse peavad olema kaasatud kõik konkreetse kriminaalasja menetlemise käigus tõendamist leidnud asjassepuutuvad objektiivsed asjaolud (nt RKKKo 31-1-142-05). Seega tuleb tahtluse tuvastamiseks lähtuda tehiolude kogumist, kannatanule tekitatud kehavigastusest (vigastuste arv, laad ja paiknemine kehal), hinnata teo toimepanemise vahendit ja selle kasutamist, kuid tehioludesse kuulub ka süüdlase käitumine vahetult enne ja pärast teo toimepanemist. Kohtupraktikas on märgitud, et välisele teopildile saab tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost, nt korduvatest löökidest.
2. Kõnealusel juhul on tuvastatud, et tegemist pidi olema korduvate ja eluohtlikke tagajärgi põhjustanud löökidega rindkere piirkonda. Need tehiolud ei jäta kahtlust, et M.Gromov sai kannatanut pekstes aru, et tema peksmine põhjustas mitte ainult kannatanule valu, vaid tervisekahjustuse ja möönis seda. Lüües teist isikut nii rusikaga kui ka korduvalt kängitsetud jalgadega rindkeresse ei ole võimalik mitte teadvustada, et see tekitab ohvrile tervisekahjustusi. Otsene tahtlus on tuvastatud tehiolusid silmas pidades väljaspool mõistlikku kahtlust. 14 1-21-6213
3. Kohtu hinnangul tegutses M. Gromov otsese tahtlusega ka süüdistuses nimetatud kehavigastuste suhtes, milleks on vasaku VIII, IX, X roide murd vasaku kopsu vigastusega. Kohus leiab, et M.Gromov pidi teadma, et nii löömine rusikaga kui ka kängitsetud jalgadega maaslamava kannatanu peksmine rindkeresse tekitab viimasele raske tervisekahjustuse, s. o roidemurrud ja möönis seda.
4. Raskete tervisekahjustuste tekitamise tahtlusest annab aimu ka löögijõud. Kannatanul oli kolme roide murd rindkeres vasaku kopsu vigastusega. Esimene löök oli nii tugev, et selle löögi tagajärjel kannatanu kukkus, seejärel lõi M. Gromov veel 2 või 3 korda. Peale seda hakkas kannatanu lämbuma ega saanud hingata. Siinkohal ei ole vähetähtis asjaolu, et süüdistatava näol on tegemist heas füüsilises vormis oleva noormehega, kes on tegelenud ka spordiga. Taoline asjaolu otseselt viitab sellele, et süüdistatav sai aru, et tugevate löökide tagajärjel kannatanu saab tõenäoliselt eluohtlikud vigastused.
5. Tahtluse tuvastamise kriteeriumina võetakse samuti arvesse kehapiirkonda, kuhu löögid sooritati. Kriminaalasjas uuritud tõendid kinnitavad vaieldamatult, et kannatanut on pekstud rindkere piirkonda, mis kohtupraktikas on käsitletav eluohtlike piirkonnana. Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et pekstes kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse nagu pea, rindkere ja kõht peab süüdlane võimalikuks ja möönab mistahes tagajärje, s.h surma saabumist (RKKKo nr 3-1-1-106-97). Peksmisega elutähtsasse piirkonda sai M. Gromov kui täisealine ning tavaline inimene aru, millised organid asuvad rindkeres ja et selle vigastamine võib lõppeda raskete tagajärgedega.
6. Tahtluse tuvastamise puhul on kohtupraktika laiendanud tahtluse puhul arvesse võetavate asjaolude hulka, hõlmates tahtluse tuvastamisesse ka teole vahetult eelnenud ja vahetult järgnenud käitumise teo toimepanija poolt. Teoeelselt on tuvastatud, et peksmine sai alguse konfliktist. Edasi eskaleerus olukord loetud hetkede jooksul olukorrani, kus süüdistatav muutus agressiivseks ning asus kannatanu suhtes vägivalda kasutama. Tekkinud olukord ei õigustanud mitte kuidagi seda, kuidas süüdistatav sellele reageeris. Samuti ka teojärgselt süüdistatav M. Gromov ei teinud midagi, kannatanule abi ei osutanud, kiirabisse ei helistanud, jättis ta kannatanu sündmuskohale lebama. Eeltooduga kohus tõdeb, et M. Gromov pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et peksimine toob kaasa eluohtliku tervisekahjustuse roidemurruga ja seega hõlmas tema tahtlus just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni. 64. Mikhail Gromov eeluurimisel antud ütlustes (Ko

To, tõendite köide, tl 29-34) selgitas, et pole soovinud kannatanule mingisuguseid vigastusi tekitada ja kui juhuslikult põhjustas talle rasked vigastused, siis väga kahetseb. Mikhail Gromov rõhutas, et tahtlikult pole kannatanut löönud. Siinkohal rõhutab kohus esmalt seda, et süüdistatava ütlustesse tuleb üldiselt suhtuda väga kriitiliselt (vt eelpool toodud hinnangut Mikhail Gromovi ütluste usaldusväärsusele) ja teiseks märgib, et subjektiivse koosseisu tuvastamisel on oluline tähendus ka välisel teopildil, mille põhjal on praegusel juhul tuvastatav, et Mikhail Gromov tekitas S V eluohtliku tervisekahjustuse otsese tahtlusega. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et Mikhail Gromov poleks ette kujutanud seost peksmise ja kannatanul tervisekahjustuste näol tekkivate tagajärje vahel. Isik peab üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost teo ja tagajärje vahel. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et Mikhail Gromov ei oleks arusaamisvõimeline ega vastaks enda arengu poolest vähemalt keskmise mõistliku isiku tavalisele tasemele. Ta on täiskasvanud elujõuline meesterahvas, kes vähemalt üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel sai aru, et teise 15 1-21-6213 inimese peksmise tagajärjel võib kannatanu saada raskeid tervisekahjustusi. Eelnevat silmas pidades ei ole kohtumenetluse käigus esile kerkinud asjaolusid, mis lükkaksid ümber Mikhail Gromovil esinenud tahtlust. 65. Lähtudes

§-st 19 piisab

§ 118

koosseisu realiseerumiseks juba sellest, kui tahtliku tervisekahjustuse tekitaja on raske tagajärje suhtes toiminud ettevaatamatult,

§ 118lg 1 p 1 osas täpsemalt vaid hooletuse vormis.

Kohus asub seisukohale, et tervisekahjustusega põhjustatud raskesse tagajärge ehk elu ohustamisse suhtuski Mikhail Gromov hooletult

§ 18lg 3 mõttes.

Ta oli kannatanu elule tekitatud ohu osas hooletu, sest sellist tagajärge ei pidanud ta võimalikuks, kuid hoolsuskohustust järgides ehk kannatanu tervist kahjustamata (sealjuures teda just korduvalt rinnapiirkonda löömata), olnuks see tagajärg tema jaoks siiski ettenähtav. Õigusvastasus ja süü

1. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et kahe mehe vahel aset leidnud konflikti käigus oleks Mikhail Gromov tõrjunud vahetult või vahetult eesseisvat rünnet ning kannatanut pekstes teostanud ründe ohtlikkusele vastavat hädakaitset. Eelnevalt on tuvastatud, et rünnet alustas Mikhail Gromov olukorras, kus kannatanu ei ole teda rünnanud ega käitunud viisil, mis annaks tõsikindla veendumuse sellest, et kannatanu kavatses teda või tunnistajat rünnata. Kuna Mikhail Gromov ei viibinud S V löömise ajal hädakaitseseisundis ja muid õigusvastasust välistavaid asjaolusid pole praeguses asjas alust analüüsida, on Mikhail Gromovi tegevus õigusvastane. Samuti, kuigi kriminaalasjas ei tuvastatud selgelt kuriteo motiivi, ei välista ka see kuidagi teo õigusvastasust ega süüd. Kohtus ei leidnud samuti tuvastamist, et kannatanu oleks eelnevalt süüdistatavat provotseerinud. Kohus ei tuvastanud ka hingelise erutuse seisundile omaseid tunnuseid, süüdistatav tegutses läbimõeldult ja kaalutletult.
2. Mikhail Gromovi süüdivuses

§ 32

lg 1 mõttes kohtul kahtlusi ei tekkinud ja menetluse vältel ei väljendanud neid ka kaitsja ega prokurör. Seega on Mikhail Gromovi tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. (III) Kohtu seisukoht karistuse osas 68. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. 69.

§ 118

lg 1 p 1 näeb karistusena ette üksnes vangistuse neli kuni kaksteist aastat ning vangistuse keskmine määr on 8 aastat. 70. Süüdistatava süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse, et ilmselgelt pani süüdistatav toime ohtliku tervisevastase süüteo, mida kinnitab juba seadusandaja poolt ette nähtud sanktsiooni raskus. Samuti tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta seda, et Mikhail Gromov peksis kannatanut otsese tahtlusega, ka eluohtliku tervisekahjustuse saabumise osas tegutses ta otsese tahtlusega, sest pidi võimalikuks pidama selle saabumist. Samas täitis süüdistatava tegevus

§ 118

lg-s 1 sätestatud seitsmest kvalifitseerivast tunnusest ühe (oht 16 1-21-6213 elule). Kannatanu on nüüdseks paranenud. Kohtuitsungil kannatanu kinnitas, et on juba unustanud selle juhtumi, pole süüdistatava peale vihane ja ei ole pretensioone tema vastu.

1. Süü suuruse hindamisel võtab kohus arvesse kannatanu peksmise intensiivsust, mida iseloomustab eelkõige löökide rohkus ja löögijõud. Meditsiinidokumendid ja kannatanu ütlused tõendavad süüdistatava poolt kannatanu peksmist, so algul löök käega rindkeresse ja kui S.V maha kukkus, siis vähemalt 2-3 korda jalgadega rindkeresse, tegemist ei olnud seega üksikute löökidega. Samuti tuleb arvesse võtta süüdistatava löökide tugevust - need põhjustasid kannatanul roiete murrud vasaku kopsu vigastusega. Kohtuarstliku ekspertiisiakti põhjal olid rindkere vigastused eluohtlikud. Kannatanupoolset konflikti algatamist ei ole kohus tuvastanud. Seejuures on tuvastatud, et just Mikhail Gromov alustas löömisega ehk füüsiliseks vägivallaks kasvas see konflikt just Mikhail Gromovi tegevuse tulemusel. Mikhail Gromov jättis kannatanu eluohtliku vigastusega maja ees lebama ja lahkus sündmuskohalt, ei kutsunud kannatanule kiirabi ega tundnud huvi enda poolt tekitatud tagajärgedesse. Siinjuures arvestab kohus ka tõsiasja, et peksmine toimus päevaajal ja avalikus kohas, s.o elumaja ees.
2. Karistust raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

Küll aga esineb karistust kergendav asjaolu. Kohus loeb puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendavaks asjaoluks

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Kuigi süüdistatav ei rääkinud toimunu kohta tõtt, tema ütlused leidsid osalist ümberlükkamist on süüdistatav teo toimepanemist tunnistanud ja avaldanud kahetsust, et tema tegudel olid niivõrd rasked tagajärjed. Siinkohal tuleb märkida, et puhtsüdamlik kahetsus

§ 57

lg 1 p 3 tähenduses ei eelda seda, et teo toimepanija aktsepteeriks vastuvaidlematult kõiki süüdistuse väiteid. Isik võib siiralt kahetseda nii enda tegu kui ka saabunud tagajärge, viidates samal ajal näiteks ka kannatanu rollile toimunus (RKKKo nr 1-20-3535, p 20).

1. Mikhail Gromov on varem kriminaalkorras ja väärteokorras karistatud, tal on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 4 kehtivat väärteokaristust. Samas pole tema varem karistatud vägivallakuriteo eest, seega on alust arvata, et Mikhail Gromov ei ole varem vägivaldne olnud. Samuti on käesolevaks ajaks kuriteo toimepanemisest möödunud märkimisväärne aeg, s.o Mikhail Gromovile etteheidetav kuritegu on toime pandud juba 2018.a. Tema on küll varasemalt ühel korral kriminaalkorras karistatud, kuid ka sellest on käesolevaks ajaks möödunud juba peaaegu viis aastat. Kohtule ei ole samuti esitatud andmeid, et süüdistatav oleks temale süüks arvatud teole järgneva aja jooksul toime pannud uusi süütegusid. Vastavalt 18.10.2021 politsei õiendile on Mikhail Gromov registreeritud Venemaal ning temaga ei ole seotud ühtegi kriminaalasja (KoTo, tl 19).
2. Eeltoodust tulenevalt saab Mikhail Gromovi teosüüd lugeda pigem keskmisest väikesemaks ja kohus võtab karistuse määramisel lähtekohaks sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahele jääva karistusmäära, mis on 6 aastat vangistust. Kuivõrd süüdistatavat ei ole varasemalt vägivalla kuriteo eest karistatud ja puudub alus arvata, et ta oleks vägivaldsusesse kalduv isik, samuti asjaolu, et teo toimepanemisest on möödunud neli aastat ja uusi kuritegusid süüdistatav toime ei ole pannud, süüdistatav on teo toimepanemist tunnistanud ja avaldanud kahetsust, kannatanu ei oma pretensioone tema vastu ja antud vigastuste tulem ei ole kannatanu tervist käesoleval ajal mõjutav, peab kohus võimalikuks karistada Mikhail Gromovit siiski vangistusega sanktsiooni minimaalses määras, pikkusega 4 aastat. Selline karistus on piisav, et Mikhail Gromov mõistaks oma käitumise ohtlikkust ja tagajärgi, samas annab ühiskonnale selge signaali, et igasugune vägivald on lubamatu ning ühiskonnaohtlikele kuritegudele reageeritakse vajaliku rangusega. 17 1-21-6213
3. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo nr 3-1-1-99-06 p 16). Riigikohtu praktika kohaselt on isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud, kuid selle kõrval ka olulisel määral süüdlase isik, mis iseseisvalt või koostoimes võib muuta karistuse ärakandmise ebaotstarbekaks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. märtsi
5. a otsus asjas nr 3-1-120-16, p 15). Kohus arvestas karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RKKKo otsus nr 3-1-1-99-06).
6. Kaitsja palus mõista Mikhail Gromovile karistuse, mis ei ole seotud reaalse vangistusega. Kohtu seisukoha kohaselt antud juhul puudub igasugune alus süüdistatava karistuse kandmiselt tingimisi vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks kuriteo toimepanemise asjaoludele ega süüdlase isikule. Karistusregistri väljavõttest (KoTo, tõendite köide, tl 16-21) nähtub, et Mikhail Gromov on kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu 11.07.2017.a otsusega nr 1-17-6682

424 järgi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ning kandmata karistus 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust jäeti

§ 73

lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata juhul, kui Mikhail Gromov ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkas kulgema 11.07.2017. Seega pani Mikhail Gromov uue kuriteo toime katseajal üksnes loetud kuud pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist. 77.

§ 73

lg 4 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lg 2 p 9 või 10 sätestatud korras.

Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. 78. Kuivõrd Mikhail Gromovit karistati Viru Maakohtu 11.07.2017 otsusega vangistusega, mis jäeti

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga, tuleb talle moodustada liitkaristus

§ 73

lg 4 ja

§ 65

lg 2 kohaselt järgmiselt: suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetavat karistust Viru Maakohtu 11.07.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 1 aasta 5 kuu 28 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Ka arvestab kohus karistuse mõistmisel asjaolu, et isik viibis eelvangistuses 2 päeva, milline kuulub karistusaja hulka arvestamisele. Karistusaja algust arvestab kohus alates Mikhail Gromovi karistuse ärakandmisele asumisest või tema toimetamisest karistuse ärakandmisele. 79. Kohus peab vajalikuks

§ 73

lg 4 valguses täiendavalt selgitada, et kuivõrd Mikhail Gromov pani käesolevas asjas kõne all oleva kuriteo toime tahtlikult, ei saa teda

§ 73lg 4 alusel liitkaristusest tingimisi vabastada.

Tingimisi vabastamise välistab ka Mikhail Gromovile moodustatava liitkaristuse pikkus, sest seaduse kohaselt on katseaja maksimaalseks määraks viis aastat ning seejuures peab isikule määratav katseaeg olema alati 18 1-21-6213 pikem kui talle mõistetav vangistus, millest tingimisi vabastamist kaalutakse. Samuti ei ole Mikhail Gromovi suhtes võimalik kohaldada elektroonilist valvet, sest ei kaitsja ega prokurör pole kriminaalasja kohtulikul arutamisel sellekohaseid taotlusi ega vajalikke tõendeid, sh nõusolekut ega kriminaalhooldaja arvamust elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta kohtule esitanud. Kuivõrd süüdistatav hoiab menetlusest kõrvale, ta ei ela ega viibi Eesti Vabariigis, mistõttu ei saa süüdistatavat allutada käitumiskontrollile

§ 75

alusel, kuivõrd puudub igasugune alus eeldada, et süüdistatav asuks täitma kontrollnõudeid. Vangistuse asendamise üldkasuliku tööga välistab

§ 69

lg 1, mille kohaselt võib üldkasuliku tööga asendada kuni kaheaastast vangistust. Seega tuleb Mikhail Gromovile mõistetud liitkaristus 5 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust pöörata reaalselt täitmisele. 80. Seega, arvestades kuriteo raskust ning süüdistatava isikut, ei pea kohus võimalikuks kohaldada Mikhail Gromovi suhtes tema karistusest tingimisi vabastamist ei

§ 73ega § 74 alusel.

Süüdlase käitumine ei anna alust arvata, et tingimusliku karistuse kandmiselt vabastamisel oleks saavutatav karistuse eesmärk ja isiku väärtushinnangute muutumine. Ka ei saa anda ühiskonnale signaali, et teise isiku peksmine, sh elutähtsasse organisse ja isiku „vedelema jätmine“ on süüdistava jaoks mitte raskeid tagajärgi kaasa toov. (IV) Kohtu seisukoht tõkendi kohaldamise osas

1. KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus mh küsimuse, kas süüdimõistmise korral tuleb valida uus tõkend, jätta tõkend muutmata, tõkend muuta või tühistada. Prokurör taotles kohtuistungil Mikhail Gromov kohtuotsuse täitmiseks vahi alla võtta, kuna Gromov viibib välismaal ja hoiab menetlusest kõrvale.
2. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte ja kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Seega, KrMS § 130 lg 41 näeb ette eraldi aluse vabaduses viibiva süüdistatava vahistamiseks kohtuotsuse tegemisel. KrMS § 130 lg 41 alusel võimalik süüdistatav vahistada üksnes ühel alusel - talle mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks. Vangistuse täitmise tagamine tähendab sellise olukorra vältimist, kus süüdistatav asub kohtuotsuse jõustumisel vangistuse kandmisest kõrvale hoiduma, s.t ei ilmu KrMS § 414 lg-s 1 ette nähtud korras vanglasse ja läheb pakku (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.
4. a otsus asjas nr 3-1-1-94-12, p 17).
5. Kohus leiab, et arvestades Mikhail Gromovile mõistetud pikaajalist vangistust on põhjendatud kohaldada talle tõkendiks vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Tegemist on süüdistatavaga, kes on Vene Föderatsiooni kodanik, saanud teada reaalsest vanglakaristusest, võib isik püüda seda vältida ja varjuda. Kuna kohus arutas kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p 2 alusel ning isiku elukoht on kohtule teadmata, on kohtul alus eeldada, et isik hakkab kõrvale hoiduma ka kohtuotsuse täitmisest. Asjaolu, et Mikhail Gromov hoiab teadlikult kohtmenetlusest kõrvale on kinnitatud ka 21.12.2020 Viru Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-18-8947