1-18-9531/133

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-18-9531 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. juuli
3. a määrus Jevgeni Karasjovi tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Karasjovi (Karasjov; isikukood 39801276811) kaitsja vandeadvokaat Arvo Suubani määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. juuli
6. a määrus muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Arvo Suubani poolt Jevgeni Karasjovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 78 eurot, sealhulgas käibemaks 13 eurot.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Jevgeni Karasjovi kanda.
9. Jevgeni Karasjovil tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Tartu Maakohus karistas Jevgeni Karasjovi 30.01.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-189531 KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. Kohtuotsus jõustus 15.02.
12. 1 1.
13. Tartu Maakohus pööras 12.11.2021 Jevgeni Karasjovile Tartu Maakohtu 30.01.
14. a otsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta pikkuse vangistuse täitmisele. Kohtumäärus jõustus 07.01.
16. Viru Vangla esitas 06.06.2022 Viru Maakohtule materjalid Jevgeni Karasjovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Jevgeni Karasjovi tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamist.
17. Viru Maakohtu 04.07.
18. a määrusega jäeti Jevgeni Karasjov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
19. Maakohus tuvastas, et Jevgeni Karasjovi suhtes on täidetud tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused, sh on tal olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Positiivseks luges maakohus seda, et Jevgeni Karasjov läbi sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja töötas majandustöödel, tal on vabanemisel kindel elu- ja töökoht. 3.
20. Jevgeni Karasjovi on korduvalt karistatud, viibib vanglas teist korda. Tartu Maakohtu 30.01.
21. a otsusega mõisteti Jevgeni Karasjovile tingimisi vangistust koos allutamisega käitumiskontrollile. Temale anti võimalus karistuse vabaduses kandmiseks, kuid ta suhtus sellesse hooletult. Käitumiskontroll kulges ebarahuldavalt. Kinnipeetav rikkus kriminaalhoolduse ajal korduvalt registreerimiskohustust, vahetas elu- ja töökohta ning sõitis korduvalt välisriiki ilma loata, samuti tarvitas korduvalt alkoholi. Tema suhtes esitati kuus erakorralist ettekannet ning lõpuks pööras Tartu Maakohus 12.11.
22. a määrusega vangistuse täitmisele. Varasem kontrollnõuete ja kohustuste eiramine kinnitab, et Jevgeni Karasjov pigem ei suuda täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. 3.
23. Samuti ei takista elektrooniline valve Jevgeni Karasjovil tarvitada alkoholi, mis on tema puhul peamine riskifaktor. Varasemalt läbis ta alkoholivastase ravi, kuid jätkas alkoholi tarvitamist ja kontrollnõuete eiramist ka pärast seda. Oma varasema käitumisega näitas Jevgeni Karasjov, et ta ei täida kohtu poolt määratavaid kohustusi nõutaval määral ning ainuüksi süüdimõistetu lubadused ei ole piisavad, et veenda kohut oma senise eluviisi täielikus muutmises ja alkoholist loobumise soovi tõsiduses. Ka varasema katseaja jooksul läbis ta sotsiaalprogramme, kuid see ei aidanud ära hoida rikkumiste toimepanemist. Seetõttu ei pruugi ka vanglas läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ seda tagada. Et praegu ei ole süüdimõistetul distsiplinaarkaristusi ja ta töötab majandustöödel, ei maanda samuti uute kuritegude riske, sest vanglas asub Jevgeni Karasjov kontrollitavas keskkonnas ning tal puudub vaba juurdepääs alkoholile. Määruskaebus
24. Viru Maakohtu 14.07.
25. a määruse peale esitas määruskaebuse Jevgeni Karasjovi kaitsja vandeadvokaat Arvu Suuban, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada Jevgeni Karasjov tingimisi enne tähtaega vangistusest koos elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
26. Maakohus on lähtunud ekslikust eeldusest, et kuriteo asjaolude tähtsus ei vähene ajas – tegemist on
27. a toimepandud tegude eest kantava karistusega. Ennetähtaegsel vabastamisel säiliks riigipoolne kontroll ja õiguskuulekale käitumisele suunamine katseaja jooksul, mil oleks normaalse elu juurde pöördumine oluliselt tõhusam. Süüdimõistetu vabaneb MTÜ Rehabilitatsioonikeskusesse Valge Eesti poolt pakutavale majutusteenusele, mis on kontrollitud keskkond, kust ei saa loata lahkuda ning kus on keelatud alkoholi tarvitamine, 2 suitsetamine ja joobes viibimine. Koosmõjus elektroonilise valve nõuetega kindlustab eeltoodu, et isik jääb range kontrolli alla ja maandab alkoholi kuritarvitamise ja uute kuritegude toimepanemise riske. 4.
28. Süüdimõistetu käitumist vangistuse kandmise ajal iseloomustab distsiplinaarkaristuste puudumine ja sotsiaalprogrammi läbimine. Vangistuses töötab ta toidujagajana ning tal on pärast vabanemist võimalus tööle asuda. Maakohus ei ole hinnanud kõike kogumis, vaid on keskendunud ainult süüdimõistetu varasemale elukäigule.
29. Tartu Ringkonnakohtu 26.07.
30. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 09.08.
31. Määratud tähtajaks menetlusosalised täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
32. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Jevgeni Karasjovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta.
33. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
34. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
35. Jevgeni Karasjovi puhul on positiivne see, et tal on vabanedes olemas elu- ja töökoht, ta on vanglas läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja osalenud majandustöödel ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas ei räägi tema vabastamise kasuks ei tema varasem elukäik ega teda iseloomustavad andmed, s.o ennekõike tema võimetus järgida vabaduses kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Seetõttu säilib ka oht, et Jevgeni Karasjov ei ole suuteline vabaduses hoiduma uute õigusrikkumiste toimepanemisest ega alluma käitumiskontrolli nõuetele, mis on vältimatu eeldus karistuse kandmiseks vabaduses.
36. Jevgeni Karasjovil on neli kehtivat kriminaalkaristust ning tegemist on teise vangistusega. Kui praegu kannab ta karistust varguste toimepanemise eest sissetungimisega ja süstemaatiliselt, siis varasemalt on teda karistatud varguste, arvutikelmuse, avaliku korra raske rikkumise ja alaealistele alkoholi süstemaatilise ostmise eest. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et viimasest kuriteost on möödunud natukene vähem kui viis aastat ning isiku süü suurus ja mõistetud karistuse olulisus vähenevad ajas. Küll eeldaks see süüdimõistetu täielikku õiguskuulekust vahepealsel ajal. Jevgeni Karasjovi puhul see nii aga ei ole. Nii nähtub karistusregistri väljavõttest, et olles käesolevas kriminaalasjas määratud katseajal, karistati teda kahel korral väärteokorras – KarS § 262 lg 1 järgi 10.09.2020 ja KarS § 218 lg 1 järgi 10.09.
37. Seega on ta jätkanud samasuguse eluviisiga ka pärast viimase otsuse jõustumist, pannes toime sarnaseid rikkumisi, mille eest on teda varem karistatud kriminaalkorras. Ringkonnakohtu hinnangul näitab see, et Jevgeni Karasjovilt on suure tõenäosusega ka edaspidi, s.o vabanemisel kriminaalhooldaja järelevalve alla, oodata uusi süütegusid.
38. Väheoluline ei ole seegi, et kuigi Jevgeni Karasjov suudab vanglas käituda vastavalt reeglitele, ei ole ta piisavalt motiveeritud seda tegema vabaduses. Seda näitab tema varasem käitumine. Kriminaalasjas nr 1-16-9309 esitatud vangla taotluse kohaselt puudusid tal ka eelmise vangistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristused. Samas jätkas Jevgeni Karasjov 3 vabaduses kuritegude toimepanemist: ta vabanes vangistuse kandmiselt 19.09.2017, kuid esimese varguse pani ta toime juba 28.09.
40. Jevgeni Karasjovile anti võimalus kriminaalasjas nr 1-18-9531mõistetud vangistust kanda tingimisi, kuid katseaeg ebaõnnestus täielikult ning ärakandmata karistuse osa pöörati täitmisele. Katseajal esitati kokku kuus erakorralist ettekannet. Kokku pikendati katseaega 11 kuud, kuid vaatamata sellele ei muutnud Jevgeni Karasjov oma käitumist ega täitnud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Millest tingituna peaks ringkonnakohus uskuma, et seekorda vabanedes käituks ta teisiti, asja materjalidest ei nähtu. Ainuüksi lubadustest ei piisa, kuivõrd Jevgeni Karasjovi varasem elukäik näitab, et need on paljasõnalised ja ta ei täida neid.
41. Suurimaks probleemiks on Jevgeni Karasjovi alkoholisõltuvus, mis on tinginud nii viimase kuriteo toimepanemise kui ka kriminaalhoolduse ebaõnnestumise. Kuigi ta on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, ei ole selle programmi läbimine varasemalt teda motiveerinud alkoholi tarvitamisest loobuma. Seda ei ole suutnud teha ka muud programmid ega alkoholi tarvitamise keeld. Seetõttu on jätkuvalt olemas risk, et ta hakkab vabaduses alkoholi tarvitama, mis toob aga kaasa uued kuriteod.
42. Ringkonnakohus tutvus kaitsja poolt viidatud MTÜ Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti Annemõisa 12 sisekorraeeskirjaga ning selle p-s 6 on tõesti märgitud: „Igasugune kaup, mille on Sulle toonud külalised, peab olema eelnevalt nõustaja poolt läbi vaadatud.“ Küll aga puudub viide sellele, et ka Jevgeni Karasjovi enda poolt majutusasutusse toodud kaup kontrollitakse üle. Olgugi, et sisekorraeeskirja järgi on keelatud alkoholi tarvitamine ja alkoholijoobes viibimine, ei takistaks see siiski mitte kuidagi süüdimõistetul alkoholi tarvitamast. Sealjuures ei välistaks seda ka elektroonilise valve kohaldamine, kuivõrd Jevgeni Karasjovil on ka siis võimalik käia väljaspool majutusasutust, sh poes. Arvestades seda, mil määral ja kuidas ta varasemalt kriminaalhooldusnõudeid täitis, ei ole ka praegu alust loota, et kehtestatud reeglid mõjutaksid tema käitumist olulisel määral.
43. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kinnipeetavat on võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada vaid siis, kui temast tulenev uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt madal ning tema edasist käitumist on võimalik mõjutada kriminaalhoolduslike meetmetega. Jevgeni Karasjovi puhul see nii ei ole. Maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud ühtegi kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu jääb Viru Maakohtu
44. juuli
45. a määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata.
46. Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks 8 minutit, kliendi nõustamiseks Viru Vanglas 15 minutit ja määruskaebuse koostamiseks 33 minutit, mille eest küsib tasu 78 eurot, sh käibemaks 13 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 78 eurot Jevgeni Karasjovi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4