1-22-1068/24

(21251000165)Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kriminaalasi Marger Tammet süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi üldmenetluses ringkonnaprokurör Merike Lugna Prokurör Süüdistatav Marger Tammet, isikukood: 38006054235; elukoht: rahvatikuregistri andmetel x, x x, x x, x x; süüdistusaktis toodud andmetel elab x; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: x; töökoht: töötab x; varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaat Arri Tooming Kannatanu esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313 järgi kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Marger Tammet KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
2. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata, kui Marger Tammet ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.
3. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.04.
5. KrMS § 175 lg 1 p 4, p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Marger Tammetilt riigituludesse menetluskuludena määratud kaitsjale ja kannatanu esindajale määratud tasu 1374,40 eurot ja sundraha, s.o 981 eurot, kokku 2355,40 eurot. Kaitsja ja kannatanu esindaja sõidukulud summas 77,28 eurot jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse 1 1-22-1068 jõustumisest Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr:EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
6. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse poolel on õigus esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantseleis
7. aprillil 2022.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
8. Marger Tammetile on KarS § 121 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistus selles, et tema, 22.05.2021.a kella 18 ajal x x x x x x korteris x x XXiga tekkinud sõnavahetuse käigus lõi XXi ühe korra rusikaga näkku. XX lõi kaks korda vastu, mille peale Marger Tammet ärritus ning lõi kannatanut korduvalt rusikaga näkku. XX kukkus toolile pikali ja kaitses oma nägu kätega, Marger Tammet lõi tooli olevat kannatanut rusikaga korduvalt näo ja puusa piirkonda, kokku vähemalt 15 lööki. Peale peksmist tõusis kannatanu toolil istuvasse asendisse ning siis võttis Marger Tammet tal kahe käega kõrist kinni ja kägistas ca 6-7 sekundi jooksul. Marger Tammet oli etteheidetava teo toimepanemise ajal XXi x, kes oli x x TT koos elanud x aastat ning ühisest kooselust oli neil x x, seega olid kannatanu ja kahtlustatav KarS § 121 lg 2 p 2 mõistes lähisuhtes. Peksmisega põhjustas Marger Tammet XXile füüsilist valu ning parema silma ümbruses verevalumi, silma kõvakestal verevalumi ja turse paremal põsel, ca 10 cm läbimõõduga verevalumi paremal puusal ning ca 2 cm läbimõõduga verevalumid mõlema õlavarre tagumisel pinnal. Peksmise käigus tõmbas Marger Tammet katki kannatanul seljas olnud Tommy Hilfigeri T- särgi väärtusega 50 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad
9. Prokurör asus seisukohale, et süüdistatava poolt toime pandud kuritegu KarS § 121 lg 2 p 2 järgi on õigesti kvalifitseeritud ja tõendamist leidnud. Prokurör palus Marger Tammeti süüdi tunnistada ja taotles tema karistamist üheaastase vangistusega, mis jätta KarS § 74 alusel täielikult täitmisele pööramata koos käitumiskontrollile allutamisega kui Marger Tammet ei pane üheaastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Lisakohustusena palus prokurör määrata kohustus läbida kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogramm.
10. Kannatanu ja kannatanu seaduslik esindaja ei avaldanud karistuse osas arvamust. Kannatanu määratud esindaja hinnangul on toimunud sündmus kannatanut tugevalt mõjutanud ja süüdistatava poolt toime pandud kuritegu on täies mahus tõendamist leidnud.
11. Kaitsja hinnangul on kohtus uuritud tõendid Marget Tammetit süüstavad, karistuse mõistmisel 2 1-22-1068 tuleks arvestada isiku sotsiaalset tausta ja varasema karistatuse puudumist. Marger Tammeti süüdi mõistmise korral karistada rahalise karistusega, mis jätta osaliselt täitmisele pööramata. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
12. Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega on Marger Tammeti süü kahtlusteta tõendamist leidnud.
13. Marger Tammet eemaldati kogu kohtuistungi ajaks saalist, kuna süüdistatav ei täitnud kohtuniku korraldust kanda avalikus siseruumis kaitsemaski (tl 53). Marger Tammeti poolt neli kuud peale toimunud sündmust kahtlustatavana antud ja prokuröri taotlusel KrMS § 294 p 2 alusel kohtumenetluses avaldatud ütluste kohaselt (tl 39-42) tunnistas ta oma süüd osaliselt ning selgitas, et kismaks läks x x XXiga, kes teda esimesena ründas. Tüli tekkis seoses liigse arvuti kasutamisega. Süüdistatav tõstis arvuti üle kannatanu ja see kukkus süüdistatavale pähe ning seejärel maha. Samal ajal kannatanu kargas püsti ja tahtis süüdistatavat rusikaga lüüa. Süüdistatav astus tagasi, et mitte löögiga pihta saada. See oli ootamatu käitumine ja kui arvuti oli kukkunud maha, siis süüdistatav ründas kannatanut lüües ühel korral rusikaga näo piirkonda nii, et kannatanu kukkus löögi tagajärjel toolile. Samal ajal sisenes tuppa T, kelle süüdistatav suunas käega uksest välja. Löökide ajal kedagi teist toas ei olnud. Kannatanu tõusis ja oli hüsteerias, hoidis rusikaid püsti ja karjus. Süüdistatav lõi uuesti kannatanut rusikaga näkku, kes kukkus toolile. Toolil olevat kannatanut lõi süüdistatav veel mõned korrad. Kägistamist ei toimunud. Särgi katki minekut selgitada ei oska, aga see võis nii olla.
14. Kannatanu XXi ütluste kohaselt (tl 60-63) oli Marger Tammet 22.05.2021.a joobes ja otsis tegevust. Ta hakkas rääkima arvuti katki viskamisest. Seejärel võttis süüdistatav laualt arvuti ja viskas selle teise tuppa. Kannatanu tõusis küsides „mida sa teed?“ ning süüdistav lõi teda esimest korda näkku. Kannatanu üritas end kaitsta kahel korral vastu lüües. Süüdistatav jõudis rohkem lüüa ja kui kannatanu oli toolile kukkunud, siis süüdistatav lõi veel 10-15 korda. Tõmbas särgi ribadeks. Seejärel võttis kaelast kinni nagu maadluses. Kannatanu ei saanud umbes 5 sekundit hingata. Seda nägi pealt x ja x x. Süüdistatav jooksis minema enne kui politsei kohale jõudis. Löökide tagajärjel oli silm sinine ja pea oli väga paistes. Tundis valu ja 2-3 päeva ei saanud midagi korralikult näha. Peale toimunud sündmust süüdistatav saatis mõnitavaid ja ähvardavaid sõnumeid, kord vabandas, siis jälle sõimas. Peale sündmust ei suutnud õppida ja 2 nädalat ei saanud koolis käia, sest nägu oli sinikaid täis. Süüdistatav on kõigi vastu vägivaldsusele kalduv, ta on x varem löönud.
15. Kohtueelses menetluses antud ütluste juurde lisatud fotodelt (tl 13-31), mis tehti vahetult pärast kuriteosündmust, on näha XXi näo paremal pool, otsmikul ja silma all, paistes piirkonnad ja hematoomid ning toa põrandal olev arvuti. Samuti on kannatanu ütluste juurde lisatud süüdistatava poolt kannatanule saadetud häiriva sisuga sõnumid, mis iseloomustavad süüdistatava üleolevat suhtumist kannatanusse ja TT, samuti tunnistab ta kannatanu löömist. (18-32)
16. Toimunu pealtnägija, kannatanu x, TT ütluste kohaselt (tl 64-67) oli Marger Tammet joobes ja rääkis kannatanuga arvuti lõhkumisest. Tunnistaja nägi kuidas arvuti lendas kannatanu toast, üle koridori, teise tuppa, ta kuulis suurt pauku. TT läks x tuppa ja nägi kuidas süüdistatav läks kannatanule kallale ja hakkas lööma teda rusikaga vastu nägu, kannatanu istus toolil. Süüdistatav lõi mitu korda. Tunnistaja proovis süüdistatavat kannatanust eemale tõmmata, kuid süüdistatav ei kuulanud ja lõi ikka. Tunnistaja hakkas politseisse helistama ja nägi kuidas süüdistatav hakkas kannatanut kägistama. Tunnistaja ehmus ja jooksis õue abi kutsuma, samal ajal helistas politseisse. Seejärel, kui süüdistatav oli lahkunud, nägi, et kannatanu oli verine, särk oli maas verine, katki. Nägu oli paistes, silm verine, vereklombid silma sees. Süüdistatav on olnud ka tema 3 1-22-1068 suhtes korduvalt vägivaldne. Süüdistatava poolt TT saadetud sõnumitest (tl 32-38) enne tema kahtlustatavana ülekuulamist, nähtub tema üleolev suhtumine kannatanusse, samuti tunnistab ta kannatanu löömist.
17. Marger Tammeti poolt XXi löömine ja sellega valu tekitamine on leidnud kinnitust ka AS Järvamaa Haigla vastusega, mille lisad (tl 44-47) tõendavad kannatanu vigastusi. Patsiendikaardist nr x nähtub, et 26.05.2021.a tuvastas arst XXil parema silma ümbruses turse ja verevalumi, skleeral verevalumi, paremal põsel turse, paremal puusal ligikaudu 10 cm verevalumi ja turse ja mõlema õlavarre tagaküljel 2 cm verevalumid. Kehavigastuste dokumenteerimise kaardist nähtub samuti, et vigastused esinevad parema silma ümbruses, skleeral, paremal põsel, paremal pool puusal ja mõlema õlavarre tagumisel pinnal.
18. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Marger Tammet lõi korduvalt XXi, tekitas sellega kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused, s.o parema silma ümbruses verevalumi, silma kõvakestal (skleeral) verevalumi ja turse paremal põsel. Samuti paremal pool puusal ca 10 cm läbimõõduga verevalumi ning mõlema õlavarre tagumisel pinnal ca 2 cm läbimõõduga verevalumid. Kannatanu ütluste kohaselt süüdistav lõi teda esimesena näkku ja kannatanu üritas end kaitsta kahel korral vastu lüües ning seejärel süüdistatav ründas intensiivselt ja lõi teda veel 10-15 korda. Saadud löökide tagajärjel tekkisid hematoomid ja paistetud pea piirkonnas ning ta tundis valu. Häiritud oli nägemine paaril päeval. Kohtul puudub igasugune alus kahelda kannatanu ütlustes. Kannatanu ütlusi tekkinud vigastuste osas kinnitavad fotod, patsiendikaart nr x ja kehavigastuste dokumenteerimise kaart. Samuti kannatanu x ütlustest nähtuvalt ei näinud ta sündmuse algust, kuid nägi ta pealt, kuidas Marger Tammet läks kannatanule kallale ja kui kannatanu istus toolil, siis süüdistatav lõi teda mitu korda. Kannatanu ja kannatanu ema ütlused on detailselt riimuvad, selles osas, mida kannatanu x peal nägi. Kannatanu ja kannatanu x ütluste kohasel on esinenud varasem lähisuhte vägivald, mida kinnitab ka kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. Peale politsei kutsumist lahkus süüdistatav sündmuskohalt ja materjalidest ei nähtu, et süüdistaval oleks esinenud tervisekahjustusi.
19. Seoses süüdistatava poolt esitatud väitega, et kannatanu teda esimesena ründas, märgib kohus järgmist. Hädakaitse üheks eelduseks on KarS § 28 lõike 1 järgi hädakaitseseisundi olemasolu ehk siis vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja enda või kellegi teise õigushüve vastu. Käesoleval juhul mingit õigusvastast rünnet süüdistatava õigushüvedele kohus ei tuvastanud. Kogutud materjalidest nähtuvalt puudub vaidlus selles, et täies elujõus süüdistatav oli tarbinud alkoholi ja tegutses kodus aktiivselt sooviga „asju selgeks rääkida“. Samaaegselt kui x kannatanu oli enda toas ja istus arvutilaua taga kõrvaklapid peas. Süüdistatav oli selgelt toimunud sündmuses konflikti käivitav pool, kes otsis aktiivselt suhtlust, lubas arvuti lõhkuda ja ka haaras laualt arvuti. Kohus luges tõendatuks kannatanu poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt asjaolu, et just süüdistatav sooritas esimese löögi, peale seada kui oli arvuti visanud teise tuppa. Kannatanu lõi ka vastu, kuid sellele järgnes süüdistatava poolt veelgi intensiivsem rünne, milles kannatanu ei olnud enam suuteline vastupanu osutama. Kannatanu poolt süüdistatava suunas tehtud lööke ei saa hinnata ründena, vaid selle tõrjumisena. Kohtu hinnangul süüdistatava enda eelnev agressiivne ja provotseeriv käitumine välistas tema hädakaitseõiguse teostamise õiguse.
20. Kohus leiab, et täiskasvanud mehe poolt x x löömine tugevate korduvate rusikalöökidega pea ja keha piirkonda on tõendatud ning tema käitumine täidab kehalise väärkohtlemise objektiivse kooseisu. Marger Tammet pani kuriteo toime oma x x suhtes, kellega ta elas koos ühise perena ning keda ta nn x kasvatas, seega pani ta toime kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ning tema poolt toimepandu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Marger Tammet pani kuriteo toime tahtlikult. Marger Tammeti teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohtuliku arutamise 4 1-22-1068 käigus ei ilmnenud ning temale tuleb toimepandu eest karistus mõista. Karistuse mõistmine
21. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse nii karistust kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestab ka õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kehaline väärkohtlemine on kuritegu, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Marger Tammeti poolt toime pandud kuriteo asjaoludest tulenevalt hindab kohus tema süüd keskmiseks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendaks asjaoluks loeb kohus KarS § 57 lg 1 p 2 kohaselt kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise, Marger Tammet hüvitas kannatanu T-särgi lõhkumisega tekitatud kahju summas 50 eurot. Marger Tammet on varem kriminaalkorras karistamata. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrustest (tl 48-49) nähtub, et süüdistatav on varem kahel korral toime pannud vägivallakuritegusid, tema suhtes on menetlused lõpetatud KrMS § 202 alusel, s.o otstarbekuse kaalutusel. 2020.a lõpetati Marger Tammeti suhtes kriminaalmenetlus vägivallateos, mille ta pani toime kannatanu x TT suhtes. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrustest nähtub, et Marger Tammetile on määratud rahalised kohustused, mis on tasutud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et KarS § 121 lg 2 p 2 sanktsioonis ettenähtud kergemaliigiline karistus, s.o rahaline karistus, ei ole piisav mõjutamaks Marger Tammetitisikut edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma ning ei kanna endas ka õiguskorra kaitsmise huvisid, andes ühiskonnale signaali, et korduv kehaline väärkohtlemine lähisuhtes päädib rahalise karistusega. Lähtudes Marger Tammeti poolt toimepandud kuriteo asjaoludest leiab kohus, et Marger Tammetile on toimepandu eest kohaseks karistuseks vangistus alla sanktsiooni keskmise määra, s.o üks aasta vangistust. Arvestades, et tegemist on isiku esimese kriminaalkaristusega ning kohus peab võimalikuks Marger Tammeti karistamist oluliselt sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega, jätab kohus vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata ning leiab, et puudub vältimatu vajadus Marger Tammeti käitumise üle intensiivse kontrolli teostamiseks. Seega ei ole tema mõjutamiseks kriminaalhooldus vajalik. Kohus kohaldab KarS § 73 lõikeid 1 ja 3 ning jätab vangistuse täielikult tingimisi kohaldamata kui Marger Tammet ei pane ühe aasta ja kuue kuulisel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud
22. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevaks kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel kaitsjale ja kannatanu esindajale määratud töötasu 1374,40 eurot, millele lisandub kaitsja ja esindaja poolt sõidule kulutatud aeg ja sõidukulud 77,28 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o
23. aastal 981 eurot. 5 1-22-1068 Kaitsja ja kannatanu esindaja poolt sõidule kulutatud aja- ja sõidukulud summas 77,28 eurot jätab kohus riigi kanda ning mõistab Marger Tammetilt menetluskuludena välja 2355, 40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 6