lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti Margo Pritsu kahtlustatavana kinnipidamisel viibitud aeg 04.04.-06.04.2021, s.o 3 päeva, karistusaja hulka. Margo Pritsu kandmata karistuseks jäi 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel asendati Margo Pritsule karistuseks mõistetud vangistus 717 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat alates kohtuotsuse 1
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 5 alusel kohustati süüdimõistetut käitumiskontrolli perioodil pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma alkoholismivastasele ravile ja
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrati, et Margo Prits on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine.
lg 3 ja § 50 lg 1 p 1 alusel võeti temalt lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks, mille algust arvestati kohtuotsuse jõustumisest. Margo Pritsu kriminaalhooldus algas 29.05.2021 ja lõppeb 29.05.2023. 21.07.2022 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule süüdimõistetu kohta erakorralise ettekande. Ettekande esitamise põhjuseks oli asjaolu, et hooldusalune on korduvalt rikkunud registreerimiskohustuse täitmist millele on lisandunud üldkasuliku töö ajakavast mittekinnipidamine ja sotsiaalprogrammi töös osalemise katkestamine. 16.08.2021 ja 17.08.2021 ei sooritanud Margo Prits üldkasulikku tööd ja ei teavitanud seejuures ametnikku põhjustest, mis töö tegemist takistasid. Hooldusalune selgitas, et ta ei teinud tööd halva enesetunde tõttu ja teavitas sellest üldkasuliku töö juhendajat, kuid mitte kriminaalhooldajat, kuna ta ei mäletanud, et peab mõlemat teavitama. 04.11.2021, 30.05.2022, 04.07.2022, 05.07.2022, 08.07.2022 ja 14.07.2022 ei täitnud hooldusalune enda registreerimiskohustust. Eelnimetatud puudumiste kohta andis hooldusalune mitmeid erinevaid selgitusi. Lähtudes eelpool toodust on kriminaalhooldusametniku hinnangul tekkinud asjaolusid, mis takistavad kriminaalhoolduse läbiviimist ja isikuga koostöö tegemist. Margo Pritsu suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole olnud tõsiseltvõetav ja huvi ametnikuga koostöö vastu vähene. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleks karistus pöörata täitmisele. Margo Prits selgitas 15.08.2022 toimunud kohtuistungil, et talle määratud kohustuste rikkumised on osalt tingitud peres olevate suhteprobleemide tõttu. Tal ei olnud vahepeal telefoni, mistõttu ei olnud tal võimalik kriminaalhooldajaga ühendust võtta ega ka oma epostis olevaid kirju lugeda. Eelmisel aastal, kui ta vigastas oma selga, ei saanud ta üldkasulikku tööd teha ja korra ütles juhendaja, et tööd ei ole. Ülejäänud kordadel on süüdimõistetu üldkasulikku tööd teinud ja probleeme esinenud ei ole. Süüdimõistetu täpsustab, et ta teeb 4 päeva kuus üldkasulikku tööd ja ta on töö tegemise graafikust isegi veidi ees. Margo Prits soovib väga jätkata kriminaalhooldust ja tal on nüüd olemas ka telefon, millega saab kriminaalhooldajaga ühendust võtta ja e-kirju lugeda. Lisaks on ta läbinud „Kainem ja tervem Eesti“ programmi ja jätkab edasi psühhiaatri juures käimist. Ta tunnistab, et elus ette tulevad probleemid viivad teda kergesti rivist välja, kuid ta proovib seda olukorda muuta ja abi otsida. Kriminaalhooldusametnikuna võttis istungist osa xxxxxxxxxxxxxxxx, kes selgitas kohtuistungil, et hooldusalune võib olla sooritanud veel üldkasuliku töö tunde, kuid temani ei ole need andmed veel jõudnud. Margo Prits ei ole varasemalt mitmel korral sooritanud üldkasuliku töö tunde ja ei ole ametnikule esitanud põhjuseid, miks ta neid ei teinud. Samas, kui hooldusalune tööd tegemas on käinud, siis töö tegemisega probleeme esinenud ei ole. Hooldusalune määrati osalema sotsiaalprogrammi, kuid sellest arvati ta välja, kuna ta puudus mitmest tunnist. Süüdimõistetu on mitmel korral rikkunud ka registreerimiskohustust. Kriminaalhooldusametniku sõnul ongi põhiline probleem selles, et hooldusalusega ei ole võimalik ühendust saada, kui isikuga saaks kontakti, siis oleks ametniku hinnangul võimalik kriminaalhooldusega jätkata. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.