← Eesti

2-21-138413/7

Obsah (12)§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 143§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2022, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-138413 Tsiviilasi Ferratum Bank p.l.c hagi M.S

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Ferratum Bank p.l.c (hageja) esitas 24.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3577,58 euro saamiseks. Kohus tegi 26.11.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond 30.03.2022 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Ferratum Bank p.l.c nõude Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Ferratum Bank p.l.c esitas 18.04.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M.S. vastu põhivõlgnevuse 2 806,11 eurot, intressi 139,54 eurot, viivise 1 785,01 eurot ja kahju 50 eurot nõudes. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 400 eurot. Kohus võttis 03.05.2022 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest. Nõude aluseks on laenulimiidi leping, mille kostja hagejaga sõlmis kinnituskoodi sisestamisega 07.03.2017 Ferratum Bank p.l.c iseteeninduskeskkonnas. Samal kuupäeval on 2 edastatud läbi iseteeninduse keskkonna kostjale e-posti tervituskiri ning lepingu üldtingimused ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht. Kostja on kasutanud laenuandja Ferratum Bank p.l.c poolt võimaldatud laenulimiiti kokku summas 4 653,00 eurot. Leping on sõlmitud määramata ajaks ning tasumisele kuulub 15 päeva jooksul arve väljastamisest miinimummakse. Kostja poolt avatud krediidilimiidi suhtes kehtib Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo Teabelehe p 3 kohaselt intressimäär 49,09 % aastas ja viivisemäär on võrdne intressimääraaga, s.o 49,09 % aastas. Tagasimakseid on tehtud vastavalt lisatud raamatupidamisväljavõttele. 10.10.2020 ja 17.10.2020 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri võlgnevuses. Hoolimata vastavasisulistest teadetest kostja omapoolset kohustust ei täitnud ning jättis osamaksed tasumata. 06.12.2020 on edastatud kostjale meeldetuletuskiri hoiatusega, et juhul kui võlgnevust laenulimiidi minimaalset tagasimakset ei tasuta, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb
  2. päeval, lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud, lõppes leping 21.12.2020 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. 01.05.2021 seisuga on inkassomenetluse raames tehtud tagasimakseid kokku summas 250,00 eurot, mis vastavalt raamatupidamisväljavõttele on arvestatud intressi ja tasude katteks. Lepingu lõppemisel oli põhivõla jääk 2806,11 eurot. Lepingu lõpetamise seisuga 21.12.2020 oli tasumata intress 384,54 eurot. Pärast lepingu lõpetamist on intresside katteks laekunud kokku 245,00 eurot , seega palub hageja kostjalt välja mõista tasumata intress summas 139,54 eurot. Hageja palub välja mõista viivise võrdses määras intressiga 49,09 % aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 22.12.2020 kuni hagi esitamiseni 08.04.2022 summas 1785,01 eurot. Kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot.
  3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 03.05.2022 kohtumäärus kätte kostja elukoha aadressil xxx, dokumendid võttis 09.05.2022 vastu kostja isiklikult. Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 23.05.
  4. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (23.05.2022) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.
  5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4.

§ 407

lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. 5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

6.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus 400 eurot tuleneb riigilõivuseadusest.

  1. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3 töötunni eest tunnihinnaga 100 eurot, kokku 300 eurot. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult lihtne ja väikese mahuga, 3 tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 1,5 töötunni eest, s.o 150 eurot.
  2. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses kohtutäituri tasu 40 eurot makseettepaneku kättetoimetamiseks kohtutäituri vahendusel. Nimetatud kulu tuleb

§ 143p 4 ja 172 lg 9 alusel kostjalt välja mõista.

9. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 590 eurot (riigilõiv 400 eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu 40 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 150 eurot). 10.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 11.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 12. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 13.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Mälberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.