Obsah (6)

§ 637§ 405§ 442§ 638§ 168§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-101244 Kohtuas

) § 367 alusel. Hageja sissenõudmisekulude nõude luges kohus põhjendatuks VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt. Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
2. Hagejal ei olnud õigust korraldada KÜ Mahtra 48 territooriumil parkimist. KÜ Mahtra 48 ja Reform Financial OÜ vahel 08.05.2012 sõlmitud leping ei anna õigust lepinguliste õiguste ja kohustuste üleandmiseks. Ka seadusest ei tulene Reform Financial OÜ-l õigust kolmandate isikute kasutamiseks, kuna VÕS § 622 järgi käsundi isiklikku täitmist käsundisaaja poolt eeldatakse. Hageja ja Reform Financial OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping ei anna võimalust järeldada KÜ-ga Mahtra 48 sõlmitud lepingu jäägitut ülevõtmist. Isegi olukorras, kui jaatada kohtu järeldust, mille kohaselt võis Reform Financial OÜ kasutada lepingu täitmisel kolmandaid isikuid, siis oleks hageja saanud seda teha üksnes Reform Financial OÜ nimel. Seega peaksid parkimistrahvid olema väljastatud Reform Financial OÜ nimel. Hageja esitatud dokumendid ei sisalda KÜ Mahtra 48 nõusolekut kolmandate isikute kaasamiseks. Nõusolek ei nähtu 08.05.2012 teatisest ega korteriühistu koosoleku protokollist. Tegemist on üksnes käesoleva menetluse tarbeks loodud dokumendiga.
3. Kostja ei nõustu kohtu järeldustega, mille kohaselt oli parkimistrahvi suurus summas 35 eurot mõistlik. Käimasolev vaidlus erineb oluliselt n-ö tavapärasest parkimistrahvide vaidlusest. Korteriühistu territooriumi puhul ei ole tegemist parklaga, kuhu saab parkida parkimistasu maksmise korral. Leppetrahvi suurusega seoses on erinevus selles, et kui nö tavapäraste vaidlust puhul on võimalik leppetrahvi mõistlikkust hinnata parkimiskorraldaja poolt küsitava parkimistasu suurusega võrdlemisel, praegu see nii ei ole, kuivõrd parkimisõigust ei ole võimalik lunastada parkimistasu maksmisega. Kuna parkimistingimuste kohaselt on leppetrahvi suuruseks kuni 35 eurot, siis tulnuks hagejal hinnata leppetrahvi suurust iga juhtumi kohta eraldi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

§ 637lg 2¹ alusel keelduda.

Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 405

lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 405

lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi 5 menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis leppetrahvide 315 euro tasumist, sissenõudmiskulude 9 euro tasumist, sissenõutavaks muutunud viivise 34,80 euro tasumist ning edasiulatuva viivise tasumist põhinõudelt summas 315 eurot seadusjärgses määras. Tegemist on lihtmenetluse asjaga nii kuni 31.12.2021 kehtinud kui alates 01.01.2022 kehtiva

§ 405lg 1 redaktsiooni kohaselt.

23.

§ 637

lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

§ 442

lg 10 sätestab, et

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses põhjendama. Maakohus ei ole otsuses

§ 442lg 10 kohaselt märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks.

Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine

§ 637lg 2¹ tähenduses.

Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud

§ 637lg-s 2¹ sätestatud alustel.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, mis võis oluliselt mõjutada lahendit.
2. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud kaks põhiväidet – hagejal puudub õigus korteriühistu territooriumil parkimist korraldada ning leppetrahv on liiga suur. Vastuseks nendele väidetele märgib ringkonnakohus, et põhjendatud on maakohtu järeldus, et hagejal on õigus vaidlusalusel territooriumil parkimist korraldada. See nähtub ainuüksi korteriühistu 29.06.2012 korduva üldkoosoleku protokolli väljavõttest, millest järeldub korteriühistu nõusolek, et parkimist korraldab hageja. Tsiviilasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et korteriühistu ei ole nõus sellega, et hageja korraldab parkimist viisil, et hageja ise on parkijaga sõlmitud lepingu pooleks. Kostja apellatsioonkaebuse väide, et üldkoosoleku protokolli väljavõte on käesoleva menetluse tarbeks loodud dokument, on esmakordne. Maakohtus ei ole kostja sellist väidet esitanud ega apellatsioonkaebuses põhistanud, miks ta seda ei saanud esitada. Samuti ei ole kostja selle väite kinnituseks tõendeid esitanud. Mis puudutab leppetrahvide suurust, siis maakohus on neid hinnanud ning põhjalikult selgitanud, miks ta leiab, et leppetrahvide vähendamiseks ei ole alust. Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud väiteid, mille pinnalt võiks asuda seisukohale, et leppetrahvide vähendamata jätmisel on maakohus selgelt rikkunud materiaalõigust või menetlusõigust või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid.
3. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle tagastamiseks. 6 27. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (

§ 168lg 1).

Kuna kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse ega edastada seda hagejale, siis puuduvad hagejal ringkonnakohtus menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. 28. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel

§ 150lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 7