1-19-9833/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-19-9833 Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuli
3. a määrus Rene Õisma tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Rene Õisma (isikukood 37008135210) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. juuli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohus karistas Rene Õismad 17.12.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9833 KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta vangistust. Kohus määras, et koheselt kuulub karistusest kantuks 1 kuu 25 päeva, mis oli kohtuotsuse tegemise ajaks kantud. Ülejäänud karistuse osa, s.o 10 kuud 5 päeva vangistust, jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pööramata, kui Rene Õisma ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustusi osaleda sotsiaalprogrammis ja mitte tarvitada alkoholi. Kohtuotsus jõustus 28.12.
8. 1.
9. Harju Maakohus pööras 24.11.
10. a määrusega Rene Õismale Harju Maakohtu 17.12.
11. a otsusega mõistetud ärakandmata 10 kuu 5 päeva pikkuse vangistuse täitmisele. Kohtumäärus jõustus 07.01.
13. Viru Vangla esitas 10.06.2022 Viru Maakohtule materjalid Rene Õisma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Rene Õisma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. 1
14. Viru Maakohtu 01.07.
15. a määrusega jäeti Rene Õisma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
16. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Rene Õisma suhtes on täidetud tema ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Positiivsena tõi maakohus välja, et Rene Õismal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta on täitnud vanglas tööülesandeid motiveeritult. Samuti on tal olemas elukoht. Samas leidis maakohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi: probleemid alkoholiga ja senine võimetus sellele probleemile lahendust leida ning puudulikud majandusliku toimetuleku oskused. 3.
17. Rene Õismal on viis kehtivat kriminaal- ning seitse kehtivat väärteokaristust, sh on Rene Õisma toime pannud nii isiku- kui ka varavastaseid süütegusid. Tema karistusandmetest nähtub, et varasemad karistused (rahaline karistus, tingimisi vangistus kui ka reaalne vangistus) tema käitumisele mõju ei ole avaldanud. Rene Õisma on kuriteod toime pannud impulsiivselt, mõtlemata tagajärgedele. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav küll seadnud endale seaduskuulekad ja realistlikud eesmärgid, kuid ta teadvustab, et ei pruugi nende eesmärkideni jõuda. Viimase otsusega karistati teda osalise tingimisi vangistusega, mille katseajal ei tohtinud ta alkoholi tarvitada. Rene Õisma ei suutnud alkoholisõltuvusest vabaneda ja rikkus korduvalt selle tarvitamise keeldu. Lisaks rikkus ta a registreerimiskohustust, asudes kriminaalhooldusest kõrvale hoiduma. Kinnipeetav on ise tunnistanud, et on kõikidel kordadel sattunud vanglasse just alkoholi tõttu. 3.
18. Positiivne on, et Rene Õisma teadvustab alkoholi tarvitamisega seonduvat riskikäitumist ning soovib alkoholist loobuda, kuid siiani ei ole see tal õnnestunud. Ta on ka varasemalt vangistuses olles läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ning „Õige hetk“, kuid need tema riskikäitumisele mõju ei avaldanud. Kuigi Rene Õisma saab aru, et alkoholi tarvitamine soodustab kuritegude toimepanemist, ei ole ta seni vabaduses viibides olnud kuigi motiveeritud oma alkoholiprobleemiga tegelema. Rene Õisma tunnistab küll alkoholi kuritarvitamist, kuid süüdistab endast sõltumatuid asjaolusid, miks tal ei ole õnnestunud alkoholi tarvitamisest hoiduda (sõprade mõju, raskused Viljandisse ravile sõitmisel). Maakohus ei pidanud usutavaks, et Rene Õismal ei olnud võimalik pea kahe aasta jooksul oma alkoholiprobleemiga arsti vastuvõtule pöörduda. Tema senist käitumist arvestades ei pea maakohus kantud vangistuse pikkust selliseks, et tõsimeeli uskuda, et Rene Õisma on nüüdseks oma suhtumist muutnud ning võimeline alkoholist loobuma. Tema senine käitumine ja toimepandud kuriteod (joobes juhtimine, varasemad kehalised väärkohtlemised ning süstemaatilised vargused) kinnitavad, et just alkoholi tarvitanuna ei oska ta probleeme seadusekuulekalt lahendada. See asjaolu tekitab kahtlusi ka tema edaspidises õiguskuulekas käitumises. 3.
19. Maakohtu hinnangul ei ole põhjust arvata, et alkoholi tarvitamise riski maandaksid piisavalt ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad nõuded, kuivõrd varasemalt ei suutnud ta neid samu nõudeid täita. Et Rene Õisma peamine retsidiivsusrisk tuleneb alkoholist, tuleks tal selle tarvitamine keelata. Samas ilmneb ülaltoodust seegi, et Rene Õisma ei pruugi suuta seda keeldu täita. Alkoholi tarvitamine võib aga tingida selle, et täitmata jäävad ka ülejäänud kontrollmeetmed. 3.
20. Maakohus arvestas uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel ka kinnipeetava võimalikku vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetav soovib asuda ehitustöölisena tööle OÜ-sse RK Grupp. Ta küll mõistab töötamise ning isikliku sissetuleku olulisust, kuid on vahetanud sageli töökohti – pikim ametlik töötamine on jäänud alla viie kuu. 2 K-Raha andmetel on kinnipeetaval 16 768 eurot võlgnevusi. Rene Õisma ütles kohtuistungil, et soovib võlgnevuse pärast tööle asumist aastaga tasuda. Varasemalt ei ole ta aktiivselt võlgade likvideerimisega tegelenud. Arvestades Rene Õisma puudulikku majandusliku toimetuleku oskust ning märkimisväärseid rahalisi kohustusi, samuti seda, et ta on varavastaste süütegude toimepanemise eest korduvalt karistatud, ei ole maakohtu hinnangul täielikult välistatud seegi oht, et ta võib hõlptulu saamise eesmärgil toime panna uusi varavastaseid kuritegusid. Määruskaebus
21. Viru Maakohtu 01.07.
22. a määruse peale esitas määruskaebuse Rene Õisma, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada ta vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. 4.
23. Rene Õisma sõnul ei puudu tal mitte ainult käesoleva karistuse kandmise ajal distsiplinaarkaristused, vaid kõikide eelnevate karistuste ajal samuti. Ta on alati olnud vanglas tööga hõivatud ning teeb tööd kohusetundlikult nii vabaduses kui ka vanglas. Kuivõrd tema karistuse pikkus on alla ühe aasta, puudub tal võimalus tegeleda ohuprobleemidega (alkoholiprobleem). Ta tunnistab, et tal on probleem alkoholiga just siis, kui elus toimub mõni tagasilöök, ning sellega tuleb tegeleda, kuid vanglas seda süvitsi teha ei saa. Käitumiskontrollile allutamine ja kohustus pöörduda psühhiaatri poole oleks väga oluliseks sammuks probleemiga tegelemisel. Sõpradele ei ole suutnud öelda „ei“, kuid alkoholi ravi on paljudes kohtades tasuline ja tema kuupalgast ei piisanud selleks. Liitus internetis tasuta pilootprogrammiga, käis kaks korda, kuid see asus Viljandis, mis muutis selle problemaatiliseks. 4.
24. Rene Õisma sõnul on ta muutunud ja ta on võimeline alkoholist loobuma, on motiveeritud seda tegema käitumiskontrolli all. Kriminaalhooldusametnikuga koostöö sujus hästi. Tal on kindel elukoht ema juures, kes vajab igapäevastel toimetustel abi. Tema majanduslik toimetulek paraneks, kuna kulud ema juures elades on väiksemad. Soovib tasuda 1,5 aasta jooksul võlgnevused, elada täisväärtuslikku ning õiguskuulekat elu.
25. Tartu Ringkonnakohtu 25.07.
26. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 05.08.
27. Menetlusosalised täiendavaid taotlusi ega seisukohti ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
28. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Rene Õisma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
29. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
30. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
31. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus veenvalt põhjendanud, millest tingituna jääb Rene Õisma ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Maakohus on välja toonud kinnipeetavat iseloomustavad positiivsed ja negatiivsed asjaolud ning teinud otsustuse pärast kõigi asjaolude kaalumist. Siinkohal tuleb nõustuda maakohtuga selles, et süüdimõistetu varasem elukäik ja alkoholiprobleem on peamised põhjused, millest tingituna ei ole tema ennetähtaegne 3 vabastamine põhjendatud. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu määruses märgitut üle korrata, kuid vastab Rene Õisma määruskaebuses esitatud põhiväidetele.
32. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et on positiivne, et Rene Õisma tunnistab alkoholiprobleemi. Küll aga ei piisa ainult probleemi olemasolu tunnistamisest, vaid sellega tuleb ka aktiivselt tegeleda. Rene Õisma ei ole seda varasemalt teha suutnud, mistõttu puudub alus uskuda tema paljasõnalisi lubadusi, et vabanedes hakkaks ta süvitsi alkoholiprobleemiga tegelema. Kuigi ühe põhjusena tõi ta välja varasemalt materiaalsete võimaluste puudumise, märkides sealjuures, et ema juures elades on tema majanduslik toimetulek parem, ei ole tõenäoline, et süüdimõistetu motivatsioon on selline, mis reaalselt aitaks tal oma käitumist ja suhtumist alkoholi muuta. Ei ole usutav, et mitmete aastate vältel puudus tal võimalus pöörduda psühhiaatri poole abi ja ravi saamiseks. Pigem tingis selle tema vähene huvi. Seetõttu on tugev kahtlus, et Rene Õisma annab lubadusi vaid vabanemise soovist kantuna ning vabaduses leiaks taaskord mitmeid õigustusi selle kohta, mis takistab tal oma elu muutmast. Rene Õisma on küll valmis alkoholi pakkumise korral „ei“ ütlema, kuid alkoholist loobumine ei ole sõltlasele kerge. Varasemalt ei ole see tal õnnestunud. Alkoholi tarvitamine on aga tema puhul peamine uute kuritegude toimepanemise riskitegur.
33. Arvestada tuleb samuti sellega, et tegemist ei ole Rene Õisma esimese vangistusega ning ta on ennegi olnud kriminaalhooldusel, seda ka käesolevas kriminaalasjas. Ei kriminaalhooldus ega ka vangistus ei ole Rene Õismad senini suutnud mõjutada elama õiguskuulekalt. Seega puudub alus arvata, et käesolev vangistus on selle eesmärgi täitnud. Seda enam, et tal ei olnud võimalik osaleda üheski vangla poolt pakutavas tegevuses, mis aitaks uute kuritegude riski vähendada. Varasem ebaõnnestunud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmine näitab samuti, et kriminaalhoolduslikud meetmed ei ole tema puhul sobilikud.
34. Rene Õisma väidab, et vangistuses on ta alati korrektselt käitunud. Ometi ei ole ta seda suutnud teha vabaduses. See näitab ringkonnakohtu hinnangul, et temalt on oodata normidele vastavat käitumist vaid kinnipidamisasutuses, mistõttu ei anna see argument kaalu tema ennetähtaegsele vabastamisele. Kahtlemata tuleb kindla töökoha olemasolu kasuks, samuti soov vabaneda võlgnevustest. Samas on tal võlgnevusi üle 16 000 euro ning selle summa tasumine 1,5 aasta jooksul ei ole reaalne ega usutav. Senini ei ole Rene Õisma seda suutnud, tema pikim töösuhe on olnud umbes viis kuud.
35. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada siis, kui temast tulenev uute kuritegude toimepanemise risk on selleks piisavalt madal ning tema edasine mõjutamine just kriminaalhoolduse kaudu annaks efektiivsema tulemuse. Arvestades eeltoodut leiab kohtukoosseis, et Rene Õisma puhul see nii ei ole. Jätkuvalt on kõrge uute kuritegude toimepanemise risk. Kuna varasem kriminaalhooldus ei avaldanud Rene Õismale piisavat mõju, ei ole alust arvata, et see saavutaks edu ka nüüd.
36. Maakohus ei ole menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud ühtegi kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks, mistõttu jääb Viru Maakohtu
37. juuli
38. a määrus juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 muutmata ja kaitsja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 4 Aarne Sarjas