KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- mail 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-11666 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Marina Davõdovitš Kohtuasi Viru Vangla materjalid R.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.05.2016 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu R.J, isikukood XXX, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta R.J vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. R.J tunnistati süüdi Harju Maakohtu 06.02.2014 kohtuotsusega KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ja karistati vangistusega 6 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 05.09.2013 ja lõpp 05.09.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 05.05.
- Kinnipidamisasutusest R.J-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Isik on läbinud riigikeele xxxasemel enam ei jätkanud kuna polnud motivatsiooni. R.J on töötanud praeguse ja eelneva karistuse ajal toidujagajana, kuid töökohustuste täitmisel esines probleeme ja hetkel ei ole tööga hõivatud. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud taasühiskonnastavates programmides osalemiseks puudus motivatsioon. 2015 septembris suunatud sotsiaalprogrammi xxx", motivatsioon oli nõrk, puudus 1
(4)programmist ja arvati välja. Suunati 2015 detsembris programmi xxx" (seoses alkoholi kuritarvitamisega), kuid keeldus osalemast programmis ning arvati välja. Motivatsioon loobuda alkoholist on puudulik. Isikul on väidetavalt põhiharidus, mille on omandanud xxx. Elukutset tal ei ole. Isik on võtnud laenu vähemalt viiest kiirlaenu firmast, kokku üle 5500 euro. Seisuga 31.03.2016 on isikul tasumata nõudeid summas 10276,59 eurot ja vabanemisfondis on 247,17 eurot. Vabanedes kindel töökoht puudub. Viru Vangla ei toeta R.J-i tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ei ole kinnipeetaval peresuhteid säilitud. Kinnipeetava vanemad (xxx) on surnud, abikaasaga on lahutatud ning poeg on täisealine, kellega omavahel ei suhelda. Suhtluskonna moodustavad asotsiaalse eluviisiga isikud, kelle hulgas on kriminaalkorras karistatuid. Vabanedes tahab kinnipeetav minna elama kas majutusüksusesse xxxteatati, et nad ei ole sõlminud ühtegi konkreetset kokkulepet ühegi kinnipeetavaga. Seega, ei ole momendil nimetada ühtki ühtki aadressi, kus ta võiks hakata elama. Mingit eriala kinnipeetaval pole. Vabanedes vanglast puuduvad garanteeritud töökoht ega ka lähedased, kes rahaliselt toetaksid. Positiivsete asjaolude hulgast üksnes see, et R.J on olemas elamisloakaart kehtivusega kuni 06.07.2017. Samal ajal negatiivseteks asjaoludeks on raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemine, alkoholi kuritarvitamine, toetava lähivõrgustiku, kindla elukoha ning töökoha puudumine. Prokuröri arvamuse kohaselt nõustub prokuratuur Tallinna Vangla poolt koostatud iseloomustusega ega toeta samuti vangla R.J-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Täiendavalt märgib prokuratuur, et varasem R.J-i elukäik ning toimepandud kuritegude tehiolud viitavad tema ohtlikkusele. Varasem I astme isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistus ei ole R.J-ile positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. R.J-i ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud, kuna ta ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks. Samuti arvestades enne vangistust R.J esinenud probleeme alkoholi kuritarvitamist, ta võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Mis puudutab R.J distsiplinaarrikkumiste puudumist, siis õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teisele inimesele tervisekahjustuse tahtlik põhjustamine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Arvestades seda, et R.J kannab karistust eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja isikupuutumatuse kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul R.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Prokurör nendib, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ning käesoleval juhul ei pea prokuratuur õigeks kohaldada kinnipeetava R.J-i suhtes sellist erandlikku meedet. Eeltoodu alusel ei toeta prokuratuur R.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Oleg parmanov kohtuistungil sõna ei soovinud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja avestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et R.J tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib 2
(4)süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on lõpetanud xxx. Elukutset tal ei ole.
- a vanglast vabanemisel asus elama ühiselamusse, läks korteriomanikuga tülli ja tuli ära. Enne vangistust isikul püsiv elukoht puudus, elas tuttavate juures (sh ka kriminaalkorras karistatud isiku juures), öömajades. Vangistuse ajal lõpetas xxx, töötas toidujagajana, ei saanud tööga hakkama. A2 taseme kursustel ei soovinud osaleda, kuna puudus motivatsioon. Peale vabanemist kindel elukoht puudus, ta töötas mõnda aega xxx, pärast elukohata jäämist elatus juhutöödest ja ka pudelite korjamisest. Isik on võtnud laenu vähemalt viiest kiirlaenu firmast ning võlgade tasumine on ebatõenäoline. R.J on tasumata nõudeid summas 10276,59 eurot. Vabanemisfondis on 247,17 eurot. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetut karistatud kahel korral ja käesoleval hetkel on tal kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vangistuses viibib teist korda. Varasemalt on süüdimõistetut karistatud raske isikuvastase süüteo eest, nimelt tapmise eest. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust selle eest, et tema xxx. Oma tegevusega põhjustas R.J T. xxxx xxx Isikule on mõistetud karistuseks 4 aastat vangistust. Käesolev vangistus on määratud samuti raske isikuvastase kuriteo eest. Need faktid ilmestavad kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Samas tuleb positiivseks lugeda, et R.J puuduvad vanglas distsiplinaarkaristused. Ta on läbinud riigikeele xxx, on töötanud vangistuse ajal toidujagajana. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetaval on kehtiv isikut tõendav dokument - elamisloakaart, kehtivusega kuni 06.07.
- Ennetähtaegse vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja kindel elukoht. Süüdimõistetul ei ole toetavat lähivõrgustikku, tema kuritarvitab alkoholi ning tema eluviis on asotsiaalne. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, mis teatud määral suurendavad need uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ning käitumist vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või väheoluline. Kuna isik on korduvalt toime pannud samalaadseid kuritegusid, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Seega oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu, alustama. Kohus rõhutab, et kõigepealt võtab kohus arvesse isiku toimepandud kuriteo asjaolusid nagu näeb ette KarS § 76 lg
- Kohus osutab tähelepanu asjaolule, et vabaduses viibides süüdimõistetu käitumine oli väga ohtlik, kuna nii esimesel kui teisel juhtumusel on tegemist raske kuriteo xxxs R.J xxx. See fakt tugevdab kohtu veendumust selles, et süüdimõistetu võib vabaduses toime panna uue kuriteo. Sellise isiku ennetähtaegne vabastamine peab olema selge erand. Süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid kohus ei näe. Vanglas hea käitumine ja õpimise ning tööga hõivamine peab olema pigem reegel mitte erand. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav 3
(4)toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 05.09.2017, s.o pisut rohkem kui 2 aasta pärast. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. R.J-i puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kinnipeetaval on olulises ulatuses tasumata võlanõudeid ja neidki peab kohus üheks riskifaktoriks uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamisel. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele ja teda vabanemisel ees ootavatele headele elamistingimustele tuginedes. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seda argumenti toetab ka asjaolu, et nii on teiste inimeste elu ja tervis paremini kaitstud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu R.J-i temale Harju Maakohtu 06.02.2014 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. / Inna Kirsipuu kohtunik 4
(4)