järgi üldmenetluses Prokurör Marge Voogma Kannatanu lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev Süüdistatav VITALI BASMANOV, isikukood 38010040334, xxxx, xxxx, emakeel xxxx, elukoht xxxx, töökoht L OÜ xxxx, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 2 korral karistatud, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban määratud korras RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada VITALI BASMANOV
2
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata, kui VITALI BASMANOV ei pane 1 (ühe) aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. Määrata Vitali Basmanov katseajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda käitumiskontrolli ajal järgima
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 6 alusel kohustada Vitali Basmanovit käitumiskontrolli ajal täitma ülalpidamiskohustust.
lg 2 p 8 alusel kohustada Vitali Basmanovit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitavas sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel hakkab Vitali Basmanovile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.06.2022.
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. Kannatanu J. B. taotlus menetluskulude välja mõistmise nõudes rahuldada osaliselt. Välja mõista Vitali Basmanovilt 995 (üheksasada üheksakümmend viis) eurot J. B. (isikukood xxxx) kasuks KrMS § 175 lg 1 p 1 tulenevalt kannatanu esindamisega seotud Meristo Õigusbüroo OÜ-le tasutud menetluskulude katteks (J. B. arvelduskonto nr xxxx). Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo (asukoht Rakvere 4, 41531 Jõhvi) kasuks 505,20 (viissada viis eurot ja 20 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 84,20 eurot) eurot vandeadvokaat Arvo Suubani poolt määratud korras süüdistatava Vitali Basmanovi kaitsjana kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Välja mõista Vitali Basmanovilt menetluskuludena Eesti Vabariigi kasuks sundraha 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot ning kaitsjatasu kohtueelses ja kohtumenetluses kokku summas 1212 (üks tuhat kakssada kaksteist) eurot. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada Vitali Basmanovil tasuda Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku summas 2193 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 182,75 eurot. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
Tõendid Süüdistatav Vitali Basmanov tunnistas ennast kohtuistungil talle esitatud süüdistuses osaliselt süüdi. Vitali Basmanovi ütlustest nähtub, et ta oli J. B.ga abielus aastatel xxxx. Abielu lahutasid nad kohtu kaudu, kuid selle menetlus käigus elatise küsimust ei lahendatud. Pärast lahutust elasid nad koos, lahutus oli lihtsalt formaalsus. Ta aitas lapsi enne seda, kui tema endine abikaasa elatise nõudega kohtusse pöördus. Pärast seda, kui kohus kinnitas tema ja tema endise abikaasa vahelise kokkuleppe elatise välja mõistmise kohta, ütles ta kohe, et maksab elatist ainult sel juhul, kui hakkab nägema oma lapsi. Nad koostasid paberi, millel on tema ja tema endise abikaasa allkiri, et tema hakkab maksma elatist ja hakkab nägema oma lapsi. Tal ei lubatud pärast selle kokkuleppe sõlmimist lastega suhelda. Ta ei saanud lastega isegi lasteaias ega koolis suhelda. Ta soovis lastega kohtuda, kuid kannatanu koos enda emaga ütlesid talle otse näkku, et sina lapsi ei näe. Ta ütles kannatanule kohe, et kui sa mul lastega suhelda ega nendega kohtuda ei lase, siis tema elatist maksma ei hakka. Ta on isa ja maksab elatist, aga ühe teise inimese (heasoovija) kontole, et oma südametunnistus oleks puhas. Praegu on sellel kontol umbes 14 000 eurot. Vitali Basmanovi väitel on tema pangakontod 4 kõik arestitud. Tal ei ole kuskil elada, sest nende süül aeti teda tänavale elama. Ta üürib tuba, sest tal ei ole sellist sissetulekut, et endale eluaset osta. Ta magab mõnikord ehitusobjektidel, mõnikord autos. Korteri, kus nad elasid, ostis tema, aga see vormistati mingitel tehnilistel põhjustel kannatanu nimele, kes ei saanud korterit osta ega remonti teha, kuna ei töötanud mitte kuskil. Ühisvaraks oli auto – xxxx, mis seisab xxxx maja ees. Maja, mille nad kannatanuga koos ostsid, ostis ta kannatanu käest välja. Vitali Basmanovi väitel elab ta praegu seal kinnistul. Täitemenetluse käigus müüdigi see maja maha, kus ta praegu elab. Tema nimele registreeritud ülejäänud sõidukitest xxxx on ära varastatud ja xxxx on prügimäel. Selleks, et saada lastega suhelda, pöördus ta igale poole. Ta pöördus sotsiaalosakonda sotsiaaltöötaja poole, kes ütles, et ta hakkab nägema oma lapsi. Sotsiaaltöötaja ütles, et helistab talle 2 nädala pärast, aga sellest on möödas juba 2 aastat. Tal ei ole elukohta ega elukutset, kuidas tal on võimalik ennast parandada. Ta läks töötukassasse, et saaks mingi elukutse, aga talle öeldi, et tal ei ole registreeritud elukohta ja teda ei saa arvele võtta. Elukutseta ja eesti keeleta ei võeta kuskile. Ta peab tagasi minema töötama nendes ettevõtetes, et saaks vähemalt midagi teenida endale. Kuu sissetulek on tal praegu 590-700 eurot. Ta saab töötada päevas maksimaalselt 2-4 tundi, sest peab olema lapsega, kuna lapse ema töötab. Selle aasta mais ei teinud ta kannatanule mingit ülekannet, aga kuna ta tegi tuludeklaratsiooni, siis võib-olla tagastati tulumaks. Praegu elab ta oma lapse ema majas aadressil xxxx. Laps on xxxx aastane. Talle ei ole sotsiaaltöötaja või lastekaitsetöötaja selgitanud seda, et need on täiesti erinevad asjad, et ühelt poolt see, et ta tahab lapsi näha ja teiselt poolt see, et ta on kohustatud neid ülal pidama. Alates 06.06.2019 ei anna ta ühtegi kopikat seni, kuni ta ei näe oma lapsi. Kannatanu J. B. kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Vitali Basmanov on tema endine abikaasa. Kooselu Vitali Basmanoviga algas 15 aastat tagasi, nad abiellusid xxxx ja lahutasid xxxx. aastal. Neil on 2 ühist last. Vanem tütar I. on xxxx aastane ja noorem tütar D. on xxxx aastane. Pärast lahutust jäid lapsed tema kasvatada. Vitali Basmanov ei aidanud tal lapsi ülal pidada. Selleks, et saada lastele ülalpidamist, pöördus ta esmalt kohtutäituri poole ja seejärel kohtusse. Enne kohtusse pöördumist ei maksnud isa lastele midagi.
MS § 202 lg 7 alusel, määras kohustuse tasuda riigituludesse 300 eurot ja tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 208,80 eurot tähtajaga 30.09.2020. 03.11.2020 menetlus uuendati, kuna kõik kohustused olid selleks ajaks täitmata. - täitemenetluse andmete päringu vastuse väljatrükk seisuga 29.11.2021 (tl 56-69), millest nähtub, et Vitali Basmanovil on kehtivaid täitmata nõudeid summas 7525,70 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava Vitali Basmanovi süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud.
näeb ette vastutuse vanema teadva kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.
järgi kvalifitseeritava kuriteoga kahjustatav õigushüve on lapse varaline huvi, tema õigus saada elatist põlvnemisest tuleneva ülalpidamiskohustuse alusel (PKS
lg 3) – teadvalt kõrvalehoidumist maksmisest, st seda, et isik teab, et tal on maksmise kohustus ja ta jätab selle mõjuvate põhjuste puudumisel täitmata. Tõendite kogumi pinnalt tuvastas kohus Vitali Basmanovil elatise maksmiseks piisava vara olemasolu ja ka selle, et ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi selleks, et tal oleks elatise maksmiseks veel rohkem vahendeid. Vitali Basmanov on Viru Maakohtu 03.06.2019 määruse alusel tsiviilasjas nr xxxx kohustatud maksma alates 01.06.2019 elatist oma tütarde I. B. ülalpidamiseks 270 eurot kuus ja D. B. kasuks 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Tõendamist leidis, et elatise maksmise kohustuse rikkumine on olnud süstemaatiline ja pikemaajaline, sest Vitali Basmanov ei ole täitnud ülalpidamiskohustust nüüdseks juba 3 aastat. Viru Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr xxxx 03.06.2019 nähtub, et Vitali Basmanovil oli elatise võlgnevus enne nimetatud kohtumäärust 1340 eurot. Süüdistatav Vitali Basmanov kinnitas kohtuistungil, et alates 06.06.2019 ei anna ta ühtegi kopikat seni, kuni ta ei näe oma lapsi. Ta on isa ja maksab elatist, aga ühe teise inimese (heasoovija) kontole, et oma südametunnistus oleks puhas. Praegu on sellel kontol umbes 14 000 eurot. Kannatanu J. B. sõnul on Vitali Basmanov talle rääkinud, et tal on mingil teisel pangakontol raha ja ta on valmis mis tahes ajal raha ära maksma, aga kui ta lastega kohtuda ei saa, siis tema midagi maksma ei hakka. J. B. väitel sotsiaaltöötajad ja psühholoogid selgitasid Vitali Basmanovile, et need on kaks eri asja (lastega suhtlemise kord ja neile elatise maksmine). Vitali Basmanov võis lastega kohtuda ainult sotsiaaltöötaja juuresolekul, kuid Vitali Basmanov ei tahtnud seda. PKS § 143 lg 21 sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. Vitali Basmanov ei ole selles küsimuses kohtu poole pöördunud. J. B. sõnul ei soovinud Vitali Basmanov 2018. aasta lõpust enam lastega kohtuda. Vitali Basmanovi väitel on tema pangakontod kõik arestitud. Selle aasta mais ei teinud ta kannatanule mingit ülekannet, aga kuna ta tegi tuludeklaratsiooni, siis võib-olla tagastati tulumaks. Kogutud tõenditest nähtub, et Vitali Basmanov on oma tulusid deklareerinud, saanud regulaarselt töötasu, kuid varjanud sissetulekuid, sest oma arvetele ta pole raha lasknud kanda, sest need on arestitud ja nendel mingeid tehinguid toimunud ei ole. Viru Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr xxxx 03.06.2019 nähtub, et elatise peab Vitali Basmanov tasuma J. B. arvele, milline on talle teada, aga kannatanu J. B. pangakontode väljavõtetest selgub, et Vitali Basmanov ei ole teinud J. B. kontodele mitte ühtegi ülekannet. J. B. ütlustest kohtuistungil nähtub, et ise ei ole Vitali Basmanov otse talle midagi maksnud, samuti ei ole Vitali Basmanov mingil muul moel lapsi toetanud. Elatist on Vitali Basmanov tasunud vaid mõned korrad läbi kohtutäituri (esimene laekumine oli aprillis 8 2020, teine laekumine oli mais 2020 kohtutäitur R. P. enampakkumise tulemusena ja viimane laekumine oli mais 2022). Kui kohus kontrollis kohtuistungil Vitali Basmanovi isikuandmeid, siis ta andis oma elukohaks xxxx. Kohtuistungil ütlusi andes kinnitas Vitali Basmanov, et elab praegu oma lapse ema majas aadressil xxxx. Vitali Basmanovi väitel ei ole tal elukohta ega elukutset. Ta läks töötukassasse, et saaks mingi elukutse, aga talle öeldi, et tal ei ole registreeritud elukohta ja teda ei saa arvele võtta. Arusaamatuks jääb, et kui süüdistataval on mitu elukohta, siis miks ta ennast kuhugi sisse ei kirjuta, et leida töötukassa vahendusel tasuvam töö. Vitali Basmanovi väitel elukutseta ja eesti keeleta ei võeta kuskile, aga mis on takistanud tal eesti keel ära õppida. Vitali Basmanovi sõnul pidi ta seetõttu tagasi minema töötama nendes ettevõtetes, kus ta on ka varem töötanud, et saaks vähemalt midagi teenida endale. Kuu sissetulek on tal praegu 590-700 eurot ja ta saab töötada päevas maksimaalselt 2-4 tundi, sest peab olema oma xxxx aastase lapsega (N. B. – sündinud xxxx), kuna lapse ema töötab. Kui Vitali Basmanov on oma väikese lapsega ajal, mil lapse ema töötab, siis oleks tal võimalik saada vanemahüvitist, kuid ka selle taotlemiseks ei ole ta midagi ette võtnud. Kohtulikul uurimisel leidis seega tõendamist, et süüdistatav Vitali Basmanov, kes on töövõimeline ja omab piisavaid sissetulekuid, on jätnud otsese tahtlusega täitmata laste ülalpidamise kohustuse, hoidudes vanemana teadvalt kõrvale oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest ning teinud seda süstemaatiliselt ja pikaajaliselt. Vitali Basmanovi käitumises esinevad
järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus
järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme süütegu perekonna vastu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Vitali Basmanovi karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks
-i eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Süüdistatavat Vitali Basmanovit ei ole karistusregistri andmetel kriminaalkorras karistatud (tl 52). Arvestades eeltoodut ja Vitali Basmanovi süü suurust, mis ei ole väike, ei pea kohus põhjendatuks tema karistamist rahalise karistuse kui kõige kergeimaliigilise karistusega, vaid leiab, et teda tuleb karistada vangistusega, mis on ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning on 6 kuud.
lg 1 sätestab, et kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et 9 mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et süüdlase suhtes jäetakse vangistus täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Jättes karistuse tingimisi kohaldamata, ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.
Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, tema suhtumist kaitstavasse õigushüvesse, on kohtu hinnangul põhjendatud kohaldada Vitali Basmanovi suhtes
lg 1 ja 3 sätteid ning jätta vangistus tingimisi kohaldamata, kui Vitali Basmanov ei pane 1 aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustused. Kohtu hinnangul on põhjendatud määrata Vitali Basmanovile käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 6 sätestatud kohustus, milleks on täita ülalpidamiskohustust ja
lg 2 p 8 sätestatud kohustus, milleks on osaleda kriminaalhooldusametniku poolt valitavas sotsiaalprogrammis. Karistusest tingimisi vabastamist koos süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile peab kohus käesoleval juhul põhjendatuks eelkõige seetõttu, et kriminaalhooldusametnik saaks osutada Vitali Basmanovile igakülgset abi uute analoogsete kuritegude toimepanemisest hoidumisel, sest kriminaalhoolduse üheks eesmärgiks on kõrvaldada faktorid, mis mõjutasid isikut kuriteo toimepanemisel. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. KrMS § 41 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik võivad kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osalemine kriminaalmenetluses ei võta õigust omada esindajat. KrMS § 41 lg 4 kohaselt lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Käesolevas kriminaalasjas osales füüsilisest isikust kannatanu J. B. lepingulise esindajana Monica Meristo-Dmitrijev Meristo Õigusbüroo OÜ-st. Kannatanu lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev on palunud välja mõista menetluskulud summas 1050 eurot Vitali Basmanovilt J. B. kasuks (arvelduskonto nr xxxx). Kannatanu esindaja tunnihind on 2022.a 120 eurot ning 2019.a ja 2020.a. oli 110 eurot. Kohtueelses menetluses olid õigusabikulud summas 330 eurot (osalemine 2 ülekuulamisel koos kuriteoteadete esitamisega, arved 34/19, 2/2020, 59/2020, 68/2020), eelistungi kulu koos ettevalmistusega oli 60 eurot (0,5 tundi, arve 11/2022), toimikuga tutvumine ja tutvustamine oli 120 eurot (arve 26/2022), 23.05.2022 kohtuistung koos ettevalmistusega oli 360 eurot (arve 32/2022) ja 27.05.2022 kohtuistung koos ettevalmistusega oli 180 eurot (arve 51/2022). Kohus leiab, et taotlus kannatanu menetluskulude välja mõistmise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt, sest süüdistusaktist nähtuvalt olid kannatanu J. B. õigusabikulud kohtueelses menetluses summas 275 eurot, mitte summas 330 eurot. Valitud esindajale makstud tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta näiteks kriminaalasja keerukust ja mahukust, aga ka esindaja töö kvaliteeti. Arvestades käesolevas kriminaalasjas kannatanu lepingulise esindaja poolt teostatud õigusteenuste mahtu, selle kvaliteeti ning selle töö tegemiseks kulutatud aega peab kohus Meristo Õigusbüroo OÜ-le makstud tasu põhjendatuks summas 995 eurot, milline kuulub KrMS § 175 lg 1 p 1 tulenevalt Vitali Basmanovilt välja mõistmisele J. B. kasuks. 10 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuludena välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s.o 981 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 208,80 eurot vandeadvokaat Vladimir Sadekovi poolt osutatud õigusabi eest ja summas 224,40 eurot vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest ning kaitsjatasu kohtumenetluses summas 778,80 eurot vandeadvokaat Arvo Suubani poolt osutatud õigusabi eest, s.o kaitsjatasu kokku summas 1212 eurot. Arvestades Vitali Basmanovilt riigi kasuks välja mõistmisele kuuluvate menetluskulude kogusummat, milleks on 2193 eurot, võimaldab kohus Vitali Basmanovil neid KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisest tuleb igakuiselt tasuda 182,75 eurot. Salvestis DVD-plaat, millel on kannatanu J. B. nimel Xxxx AS-is avatud arvelduskonto väljavõte, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimikusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.