1-19-9444 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9444 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimo

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi Prokurör Ainar Koik Süüdistatav Margus Lember Elukoht: xxx ID: 38503155717 Töökoht: xxx Tõkend: puudub, kahtlustatavana kinni peetud 21.22.08.2019 1 kehtiv kriminaalkaristus – karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 27.10.2017. a otsusega

§ 199lg 2 p 7 järgi 4-kuulise vangistusega tingimisi 10-kuulise katseajaga.

Kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § -dest 306, 309 lg 3, 311, 312, 314, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Margus Lember

§ 121

lg 1 ja

§ 117

lg 1 järgi ja mõista talle

§ 63lg 1 alusel karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

1 2.

§ 68lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 21-22.08.2019, so kaks

§ 118lg 1 p 1 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Poolte seisukohad

1. Prokurör leidis, et esitatud süüdistus on kohtuistungil uuritud tõendite põhjal leidnud täielikult tõendamist ning palus süüdistatava vastavalt süüdi tunnistada ja karistada teda 7 aasta pikkuse vangistusega (kt II, lk 71, 77).
2. Süüdistatav Margus Lember tunnistas, et kasutas kannatanu suhtes vägivalda, kuid ei soovinud põhjustada tema surma (kt II, lk 77).
3. Margus Lemberi kaitsja, vandeadvokaat Kalju Kutsar, palub Margus Lemberi talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, kuna Margus Lemberi käitumises puudus kuriteokoosseis (kt II, lk 77). III Kohtu seisukoht
4. Margus Lemberit süüdistatakse

§ 118

lg 1 p 1, 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

§ 118

lg 1 p-d 1, 7 näevad ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule ja surm.

§ 118lg 1 objektiivne koosseis seisneb tervisekahjustuse tekitamises.

Tervisekahjustus on inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, st meditsiinilist sekkumist. Raske on tervisekahjustus, mis vastab vähemalt ühele

§ 118lg 1 punktides loetletud tunnusele.

Tegu, millega raske tervisekahjustus tekitati, kvalifitseerimisel tähtsust ei oma. Oluline on vaid see, et süüdlase tegevus või tegevusetus oleks tagajärjega põhjuslikus seoses. Antud koosseis näeb tagajärjena ette kindlatele tunnustele vastava tervisekahjustuse.

§ 118lg 1 p 1 ja 7 näevad tagajärjena ette ohu põhjustamise elule ning surma.

Surm on peaaju kõikide funktsioonide või vereringe täielik ja pöördumatu lakkamine.

1. Süüdistuse kohaselt tekkis T. M.al Margus Lemberi tegevuse tagajärjel tüsistusena kõvakelmealune traumaatiline verevalum, verevalum kõõlustanul, turse ja nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel ja alalõuapiirkonnas, verevalum vasaku silma sarvkestal, parempoolne 4.-
2. roide murd, nahamarrastused parema kehakülje- ja puusaliigesepiirkonnas, paremal küünarvarrel, paremal säärel ja mõlema põlve piirkonnas ning nahaalused verevalumid vasakul õlavarrel ehk eluohtlik tervisekahjustus, mille tagajärjel suri T. M. järgmisel päeval ehk 22.08.2019 kell 10.33 haiglas.
3. Surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr xxx (kt I, lk 87-97) nähtub, et T. M.al tuvastati järgnevad vigastused: kõvakelmealune traumaatiline verevalum paremal, verevalum 4 kõõlustanul, turse ja nahaalused verevalumid mõlema silma laugudel ja alalõuapiirkonnas, verevalum vasaku silma sarvkestal, parempoolse 4.-
4. roide murd, nahamarrastused parema kehakülje- ja puusaliigesepiirkonnas, paremal küünarvarrel, paremal säärel ja mõlema põlve piirkonnas, nahaalused verevalumid vasakul õlavarrel.
5. Ekspertiisiakti kohaselt võisid nimetatud vigastused olla saadud löökidest kõva tömbi esemega (sh rusikaga), osa välistest vigastustest võisid olla saadud kukkumisest/hõõrdumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja kõva pinda.
6. Ekspertiisiakti järgi oli T. M. surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse verevalumiga ja peaajutursega. Võitlusele viitavaid või tüüpilisi enesekaitsevigastusi T. M. surnukehal ei avastatud. Ekspertiisiks esitatud tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi andmeil saabus T. M. surm 22.08.2019 kell 10.
7. Ekspertiisiks esitatud tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi andmeil oli tervishoiuteenust osutava asutuse laboris määratud T. M. vereseerumi alkoholi kontsentratsioon 2,94 g/L, mis vastab alkoholi kontsentratsioonile 2,26-2,67 mg/g veres.
8. Seega on tõendamist leidnud, et T. M. surm saabus süüdistuses nimetatud ajal ja viisil, s.o 22.08.2019 kell 10.33, pea kinnise tömbi trauma tõttu koos kõvakelmealuse verevalumiga ja peaajutursega.
9. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas kannatanule tekitas temal tuvastatud surma kaasa toonud vigastused süüdistuses kirjeldatud asjaoludel süüdistatav.
10. Kohtuistungil kuulati seoses 20.08.2019 ja 21.08.2019 toimunud sündmustega lisaks süüdistatavale üle riiklikult tunnustatud ekspert I. D., kannatanu R. M., tunnistajad H. M., T. M. ja L. N.. Tunnistaja H. M. keeldus kohtus ütluste andmisest.
11. Kohtus on tõendamist leidnud, et T. M. viibis 20.08.2019 Margus Lemberi pool aadressil xxx. Margus Lemberi ütluste järgi (kt II, lk 35) helistas T. M. 20.08.2019 umbes kella 3 paiku talle ettepanekuga juua riigi aastapäeva puhul viina. T. M. lubas poest läbi käia ja siis Margus Lemberi poolt läbi tulla. Poes käimise fakti teadis kinnitada ka tunnistaja T. M. (kt II, lk 33), kelle sõnul oli ta sama päeva pärastlõunal tööl xxx ning nägi seal T. M.a, kes andis teada, et läheb M. L.i juurde. M. L.i sõnul (kt II, lk 35) jõudis T. M. tema poole umbes nelja või poole nelja paiku, oli kohal enne T.u. T. M.l oli kaasas kaks 0,5-liitrist õlut ja kaks 0,5-liitrist viina. T. M. hakkas kohe viina jooma, Margus Lember jõi alguses ära õlled ning seejärel hakkas samuti viina võtma.
12. Süüdistatava sõnul jõudis T. M. samal päeval koju pärast kella nelja, tegi seejärel suitsu ja tuli ka laua taha ning võttis viina (kt II, lk 35 pöördel). Süüdistatava antud ütlustega on kooskõlas tunnistaja T. M.e ütlused, mille kohaselt (kt II, lk 33 pöördel) lõpetas ta kell neli töö ja suundus koju. Tema koju jõudmise ajaks olid Margus Lember ja T. M. jõudnud ära juua ühe 0,5-liitrise pudeli viina. Kolmekesi koos hakati jooma teist pooleliitrist viina, mille T. M. oli kaasa toonud. Räägiti juttu, söödi, kuulati muusikat ning joodi viina. T. M. kinnitas, et kellelgi omavahel mingeid tülisid ei olnud.
13. Tunnistaja T. M.e ja süüdistatava Margus Lemberi ütlused kattuvad ka edasist sündmuste kulgu puudutavas osas. T. M.e ütluste (kt II, lk 33 pöördel) kohaselt said T. 5 M. toodud 2 viina otsa ning Margus läks üksinda poodi uue viina järele ja tema jäi koos T.ga koju trepile suitsu tegema. Kui Margus Lember poest tagasi jõudis, siis suunduti kolmekesi elutuppa ja võeti koos viina edasi. Süüdistatava sõnul (kt II, lk 35 pöördel) tõi ta poest 0,7-liitrise viina ning võttis selle joomisest vähe osa, sest soovis toidu valmis teha. Kõndis toa ja köögi vahet ja võttis ka pitsi. Pärast ahjust söögi välja võtmist läks uuesti xxx viina järele ning tõi jälle 0,7-liitrise viina. Tollest viinast enda sõnul võttis võib-olla pitsi, sest järgmisel päeval oli vaja minna tööle ja autoga sõita ning palju ei saanud seetõttu võtta.
14. Seejärel lahkus Margus Lember kodust, mida kinnitavad nii süüdistatava enda kui ka tunnistaja T. M.e ütlused. Süüdistatava sõnul oli tal vennaga kokkulepe, et saadakse õhtul kokku ning arutatakse järgmise päeva tööobjekti üle. Margus Lemberi ütluste kohaselt istus ta umbes 10 minutit värava taga venna autos ning seejärel sõideti tanklasse, võeti kohvi ja räägiti veel tööjutte. Margus Lember ei osanud hinnata, kui kaua ta ära oli, kuid oli arvamusel, et üle tunni (kt II, lk 35 pöördel). Margus Lemberi kodust lahkumist kinnitavad ka T. M.e ütlused (kt II, lk 33 pöördel), mille järgi oli Margus mingil hetkel kadunud. T. M. küll otsis Margus Lemberit nii toast kui ka maja ümbert, kuid ei näinud teda kuskil. T. M. oli T. M.e ütluste kohaselt veennud teda koos endaga viina edasi võtma. Edasisi majas aset leidnud sündmuseid T. M. ei mäleta.
15. Järgnev sündmuste käik 20.08.2021 õhtul Margus Lemberi majas sees pärast Margus Lemberi koju tagasi jõudmist, on seega tõendatud eelkõige Margus Lemberi ütlustega, aga ka asjas kogutud esemeliste asitõenditega. Tagasi koju jõudes ja tuppa minnes nägi süüdistatav enda sõnul, et T. M. oli paljalt diivani peal ning lähemale minnes nägi, et T. M. on tema all. Seejärel tekkis Margus Lemberi ning T. M. vahel sõnavahetus, mille käigus sõimas Margus Lember nii T. M.a kui ka T. M.t ning T. M. räuskas süüdistatava ütluste kohaselt vastu (kt II, lk 35-37).
16. Margus Lemberi ütluste kohaselt lõi T. M. seejärel Margus Lemberit. Löök tabas süüdistatava sõnul teda vastu õlga, ilmselt vastu vasakut (kt II, lk 35, 37). Süüdistatava ütluste järgi ta pärast T. M.lt löögi saamist taganes, kuid kui nägi, et T. M. uuesti talle läheneb, siis soovis end kaitsta ja lõi teda rusikaga üks või kaks korda. Löögid tabasid süüdistatava sõnul T. M.a näo piirkonda (kt II, lk 35, 37). Edasi on Margus Lember oma ütlustes korduvalt rõhutanud, et lõi kannatanut 2 korda/paar korda (kt II, lk 37 pöördel, lk 38). Kohus on seisukohal, et kohtuistungil süüdistatava Margus Lemberi poolt kannatanu löömise kohta antud ütlused tuleb lugeda usaldusväärseteks, kuivõrd need on kooskõlas teiste asjas kogutud tõenditega.
17. Süüdistatava ütlused kannatanu löömise kohta näo piirkonda on kooskõlas sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milles on kirjeldatud 21.08.
18. a aadressil xxx asuvat sündmuskohta ning kust ja milliseid verejälgi leiti ja proove võeti (kt I, lk 2033), kahtlustatavana kinnipidamise protokolli ja selle juurde kuuluva fototabeliga (kt I, lk 34-46) ning asitõendi vaatlusprotokolliga, millest selgub samuti kust ja milliseid veremäärdumisi leiti ja proove võeti (kt I, lk 47-59). Sündmuskohal elutoa põrandalt ning trepiga toa põrandalt verekahtlastelt määrdumistelt võetud proovide DNA analüüsiga on tuvastamist leidnud, et neis proovides sisaldunud DNA pärines kannatanu T. M.lt (kt I, lk 107). Samuti on DNA-ekspertiisiga kinnitamist leidnud, et süüdistatav Margus Lemberil kahtlustatavana kinnipidamisel seljas olnud T-särgil esinenud 6 verekahtlaselt määrdumiselt võetud ühes proovis on segaprofiilis peamisena eristatav DNA-profiil, mis on kokkulangev T. M. DNA-profiiliga. Samalt T-särgilt võetud teise proovi tulemuste alusel ei saa välistada ka T. M.lt pärineva bioloogilise materjali esinemist selles segaproovis (kt I, lk 107). Margus Lemberi vasakult säärelt võetud proovis on DNA-ekspertiisiga tuvastamist leidnud, et segaprofiilis eristatav peamine DNA-profiil on kokkulangev T. M. DNA-profiiliga (kt I, lk 108). Kohus on seisukohal, et nii Margus Lemberi elukohast võetud proovides, süüdistatava T-särgilt kui ka säärelt leitud vereplekkidest T. M. DNA leidmine kinnitab, et veri sattus süüdistatavale kannatanu suhtes vägivalla kasutamise käigus. Sealhulgas kinnitab elukohast verekahtlastelt määrdumistelt võetud proovides kannatanu DNA leidmine seda, et Margus Lember kasutas T. M. suhtes vägivalda ka majas sees olles.
19. Riiklikult tunnustatud eksperdi I. D.i kohtuistungil antud ütlustest selgub samuti, et T. M. peapiirkonna välised vigastused, peatrauma ning peaajusisene verevalum viitavad sellele, et teda võidi lüüa pea piirkonda (kt II, lk 32 pöördel). Samuti nähtub Margus Lemberi kahtlustatavana kinnipidamise protokollile lisatud fototabelist, et Margus Lemberi paremal käel esines paistetus (kt I, lk 39). Seetõttu on samuti eluliselt usutav, et süüdistatav Margus Lember lõi rusikaga T. M.a, mis omakorda tingis paistetuse süüdistatava käelabal. Seega annavad uuritud tõendid tunnistust sellest, et T. M. surma kaasa toonud vigastus – pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse verevalumi ja peaajutursega – oli põhjustatud Margus Lemberi löögist T. M. pea piirkonda.
20. Sündmuste edasise käigu osas on süüdimõistetu oma ütlustes selgitanud, et võttis seejärel T. M.l kaenla alt või käest kinni ja suunduti majast välja. Rüseluse käigus tõmbas T. M. katki Margus Lemberi kaelaketi ja kella (kt II, lk 35 pöördel, lk 37). Kaelaketi ning käekella paiknemist vastavalt maja välisukse ees trepil ning hoovis maja välisukse ees oleva trepi ja kaevu vahelisel alal tõendab ka sündmuskoha vaatlusprotokoll (kt I, lk 22-23). Süüdistatav andis ütluseid ka selle kohta, et edasi avas ta värava ning lükkas T. M. väravast välja, lõi viimasele jalaga tagumikku, misjärel T. M. koperdas ja kukkus värava kõrval oleva puu alla. Seda, kas T. M. oli majast väravani toimetamise ajal püsti või pikali või kas ta teekonnal peaga ka mõne muu asja vastu läks, süüdistatav kohtuistungil esialgu kindlalt öelda ei osanud, kuid hiljem kinnitas, et vahemaa maja trepist kuni väravani kõndis T. M. omal jalal (kt II, lk 35 pöördel, lk 37, 38).
21. Ekspertiisiakti kohaselt võisid lisaks löökidest kõva tömbi esemega saadud vigastustele osad T. M.l esinenud välistest vigastustest olla saadud kukkumisest/hõõrdumisest vastu ümbritsevaid kõvasid tömpe esemeid ja kõva pinda (kt I, lk 91). Samas selgub eksperdi kohtuistungil antud ütlustest, et ei ole võimalik täpsemalt määratleda, millised vigastused on saadud löökidest ja millised kukkumisest, kuid osa välistest vigastustest võivad olla saadud kukkumisest (kt II, lk 32 pöördel). Süüdistatav Margus Lemberi ütlustest selgub, et olles jõudnud koos T. M.ga väravani, lõi ta viimasele jalaga tagumikku, misjärel kukkus T. M. värava kõrval oleva puu alla. Margus Lember kirjeldas, et puu all, kuhu T. M. kukkus, ei olnud küll kive, kuid olid juurikad ning kunagi oli sama puu alla kruusakoorem, millest võis olla natuke sinna jäänud (kt II, lk 37-38). Seega võis osa välistest vigastustest olla saadud kukkumisest värava taga olnud puu all olevate juurte ning maapinna vastu. 7
22. Ekspert I. D.i antud ütluste kohaselt võisid lohistamise käigus saadud vigastusteks olla nahamarrastused külje ja puusaliigese piirkonnas ja jäsemetel. Samas kinnitavad eksperdi ütlused, et T. M. võis olla liikumisvõimeline ka pärast vigastuste saamist, mis põhjustasid kõvakelmealuse verevalumi ja peaaju turse ning mille tagajärjel saabus T. M. surm, sest koljusisene verevalum kujuneb mõne minuti jooksul (kt II, lk 32 pöördel). Sellest järeldub, et T. M. võis ka pärast Margus Lemberilt peapiirkonda saadud rusikalööke olla võimeline liikuma iseseisvalt majast väravani.
23. Seega puudub kohtul veendumus, et eelnimetatud T. M. välised vigastused (nahamarrastused külje ja puusaliigese piirkonnas ja jäsemetel) tekkisid just tema lohistamise käigus Margus Lemberi poolt. Põhjuse selles kahelda annab samuti asjaolu, et T. M. tõmbas teekonnal maja ukse juurest kuni väravani katki lisaks süüdistatava käekellale ka kaelaketi. Kaelaketi kaelast rebimiseks pidi T. M. olema püstises asendis vähemalt maja trepil, kust sündmuskoha vaatlusprotokolli järgi Margus Lemberi kaelakett leiti. Lisaks annavad selles põhjuse kahelda eksperdi ütlused, mille järgi võis T. M. olla liikumisvõimeline ka pärast surma põhjustanud peavigastuste saamist ning Margus Lemberi ütlused, mille järgi oli T. M. ka värava juurde jõudes püstises asendis (kt II, lk 37). Seega ei ole kohtu hinnangul välistatud, et vastavad nahamarrastused võis T. M. saada Margus Lemberi jalalöögi tulemusel värava taga kukkudes. Antud asjaolu ei oma ka süüteokoosseisu täitmisel määravat kaalu, kuna eksperdiarvamusest nähtub, et kohtuarstliku diagnoosi kohaselt oli nahamarrastuste puhul tegemist kaasuvate haigustega ning eksperdiarvamuse kohaselt ei olnud need T. M. surma põhjuseks, kuna surma põhjusena on nimetatud just pea kinnist tömpi traumat kõvakelmealuse verevalumi ja peaajutursega (kt I, lk 90-91).
24. Kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega on seega kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et süüdistatav Margus Lember lõi T. M.a pea piirkonda, mille tagajärjel tekkis pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse verevalumi ja peaajutursega.
25. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas süüdistatava tegu (kannatanu löömine) ja saabunud tagajärg (oht elule ja kannatanu surm) on omavahel põhjuslikus seoses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud 07.06.2013.a otsuses nr 3-1-1-56-13 punktis 11, et lõpuleviidud tagajärjedeliktist saab rääkida vaid siis, kui on tuvastatud koosseisupärane tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Põhjusliku seose tuvastamiseks tuleb esmalt läbida naturalistliku põhjuslikkuse test vajaliku tingimuse (conditio sine qua non) kriteeriumi alusel ja selgitada, kas tagajärg langeks ära siis, kui tegu mõtteliselt kõrvaldada.
26. Kohtu hinnangul on süüdistatava teo ja saabunud tagajärje vahel põhjuslik seos ilmselge, sest ilma süüdistatava teota poleks tagajärge saabunud. Kriminaalmenetluses on tuvastatud, et kannatanu surm saabus pea kinnise tömbi trauma tõttu kõvakelmealuse verevalumi ja peaajutursega. Kui süüdistatav poleks löönud kannatanut pea piirkonda, mille tagajärjel tekkis kannatanul pea kinnine tömp trauma kõvakelmealuse verevalumi ja peaajutursega, siis poleks tekkinud ohtu kannatanu elule ja kannatanu ei oleks surnud.
27. Lisaks naturalistlikule põhjuslikkusele tuleb tuvastada, kas saabunud tagajärg on süüdistatavale ka objektiivselt omistatav. Riigikohus on 08.12.
28. a otsuse nr 3-1-18 102-16 punktis 9 selgitanud, et objektiivse omistamise kriteeriumi lähtepunktiks on arusaam, et täideviija käitumisega kausaalseoses olevad muutused välisilmas peavad endast kujutama just täideviija poolt loodud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes (pikemalt vt J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2010, lk 266). Sisuliselt tuleb esitada küsimus, kas üldise elukogemuse põhjal on alust pidada võimalikuks või tõenäoliseks, et isiku käitumine vallandab just sellise kausaalahela kulgemise, mis päädib ühe või teise koosseisupärase tagajärje saabumisega (nt inimese surm, tervisekahjustus, valu vms). Sellise lisanõude esitamise mõtteks on piirata ekvivalentsusteooria äärmiselt laia toimeala ning eitada juba objektiivse koosseisu realiseeritust nt ebatavaliste kausaalahelate või õiguslikult aktsepteeritud ohuolukordade juhtumitel. Ka senises kohtupraktikas on nenditud, et näiteks olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei ole koosseisus sisalduv tagajärg hinnatav süüdistatava toimepandud teo tüüpilise tagajärjena, tuleb eitada juba isiku käitumise objektiivset koosseisupärasust.
29. Käesoleval juhul vallandas süüdistatav kannatanu löömisega ohu saabunud tagajärje realiseerumiseks. Ohtu elule ja surma saabumist teise isiku peapiirkonda löömise tagajärjel ei saa pidada löömise ebatüüpiliseks tagajärjeks. Objektiivsele kõrvalseisjale on selge, et tugevalt vastu pead lüües, seda enam, et süüdistatava sõnul võis olla lööke isegi kaks, võib inimene saada raskelt vigastada. Ohtu elule või surma saabumist ei saa pidada pea piirkonda löömise, mis võib põhjustada verevalumeid ajus ning ajuturset, ebatüüpiliseks tagajärjeks, kuna peas asuvad inimese elutähtsad organid ning kõrvalekalded selle normaalsest funktsioneerimisest päädivad eluohtliku seisundi või surmaga. Seega saab üldise elukogemuse põhjal pidada võimalikuks, et pea piirkonda löömine võib vallandada kausaalahela, mis päädib ohuga elule või kannatanu surmaga.
30. Samuti suurendas süüdistatava vallandatud ohu realiseerumist koosseisupärases tagajärjes süüdistatava käitumine pärast T. M. löömist. Süüdistatava ütluste kohaselt läks ta pärast seda, kui oli T. M. majast ning hoovist välja toimetanud ning teda jalaga tagumikku löönud, mille tagajärjel kukkus T. M. puu alla pikali, tagasi tuppa. Süüdistatav ei vaadanud enam T. M. poole, keeras selja ning ei jälginud, kas T. M. läheb edasi, sest tal oli ükskõik (kt II, lk 35 pöördel, lk 37). Sellise käitumisega suurendas Margus Lember ohu realiseerumist saabunud tagajärjes, sest vigastada saanud inimesele koheselt abi andmata jätmine ei saanud kannatanu seisundile positiivselt mõjuda. Kokkuvõttes leiab kohus eeltoodut arvestades, et Margus Lemberi poolt kannatanu löömine ja saabunud tagajärg, oht elule ja surm, on omavahel põhjuslikus seoses.
31. Käesolevas kohtuasjas on kaitsja viidanud sellele, et kõne alla võiks tulla Margus Lemberi vastutus

§ 115

alusel provotseeritud tapmisena.

§ 115

näeb ette vastutuse tapmise eest, kui see on toime pandud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis, mille on põhjustanud kannatanupoolne vägivald või solvamine tapja või tema lähedase isiku suhtes. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund tuvastatakse juhtumile tervikhinnangu andmise teel. See on toimepanija vastutust kergendav eriline isikutunnus (

§ 24

lõiked 1 ja 3), mis iseloomustab tema psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo ajal. Toimepanija liikumapanevaks jõuks võib seejuures olla ka näiteks kättemaksumotiiv, mida võivad täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, solvumine, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms. Tegemist on nn kaasnevate emotsionaalsete reaktsioonidega, mis võivad esineda - ja sageli esinevadki - kõrvuti toimepanija suhtes toimepandud vägivalla- ja/või solvamisteost tingitud erutusseisundiga. Äkki tekkinud tugeva 9 hingelise erutuse seisund ei ole seega meditsiiniline patoloogia, vaid on emotsionaalne reaktsioon, mille tuvastamiseks küll võib, aga ei pea tingimata kaasama eksperti. Selline seisund on vahetu vastus isiku suhtes toimepandud vägivallale või solvamisele. Nii nagu

§ 113

, eeldab ka

§ 115

subjektiivne koosseis seda, et toimepanija peaks vähemalt võimalikuks ja möönaks objektiivse koosseisu asjaolusid. Samuti on provotseeritud tapmine süüline, mis tähendab seda, et toimepanija on teo toimepanemise hetkel täiel määral võimeline aru saama enda teo keelatusest ja suudab oma käitumist sellele arusaamisele vastavalt ka juhtida (RKKKo 19.02.2015, 3-1-1-115, p 11.1; RKKKo 01.07.2021, 1-18-10214, p 17).

1. Riigikohus on selgitanud, et tugeva hingelise erutuse seisundile võivad viidata isiku käitumise ebatüüpilisus, selle ootamatu ja äge avaldumine, juhuslikkus (nt löökide paljusus ja nende andmine huupi) ja lühiajalisus, samuti toimepanija välimuse eripära teo ajal (nt kahvatumine, hääle muutumine, käte värisemine jne), teojärgne käitumine (nt jõuetus) ning mäluhäired. Tugevat hingelist erutust võivad soodustada lisaks kannatanu provokatsioonile toimepanija isikulised eripärad (nt kalduvus impulsiivsusele), hetkeseisund (nt väsimus, kurnatus või stress, aga samuti joobeseisund ning ealised iseärasused (vt koos edasiste viidetega RKKKo 01.07.2021, 1-18-10214, p 19).
2. Kohtus ütlusi andes ütles Margus Lember korduvalt, et T. M.a rusikaga lüües käis tal käis klõps peast läbi (kt II, lk 35 pöördel) või käis klõps ära ja läks mustaks kõik (kt II, lk 37). Süüdistatava sõnul läks tal pilt eest ära ja mingi tükk oli vahelt väljas. Põhjuseks pidas süüdistatav seda, et pilt, mida ta tagasi koju tulles nägi, ei olnud ilus ning samuti vihastas teda välja T. M. öeldu (kt II, lk 38 pöördel). Samas ei ole aga võimalik teha antud kriminaalasjas teha kindlaid järeldusi Margus Lemberi poolt T. M. pihta tehtud löökide arvu osas, s.t et lööke oleks olnud palju (vt käesoleva otsuse punkt 38) ning samuti ei ole teada, kas isiku välimuses esines teo ajal teatud eripärasid, mis võiksid viidata tugeva hingelise erutuse seisundile, sest kannatanu on surnud ning tunnistaja T. M. teo toimepanemise ajast midagi ei mäleta. Kuigi eelviidatud Riigikohtu praktika kohaselt on tugeva hingelise erutuse seisundi puhul tegemist emotsionaalse reaktsiooniga, mille tuvastamiseks ei pea tingimata kaasama eksperti, siis käesolevas asjas on läbi viidud ka ekspertiis, kuna tõendid, mis võiksid kirjeldada Margus Lemberi emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, on kriminaalasjas pigem napid. Margus Lemberi võimalikule tugeva hingelise erutuse seisundile viitavad vaid tema enda ütlused selle kohta, et tal käis klõps peast läbi ning ta ei mäleta täpselt esimese löögi ja T. M. väravast väljaviskamise vahele jäänud sündmusi (kt II, lk 38).
3. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nr xxx selgub aga, et Margus Lember ei olnud teo toimepanemise ajal sellises erilises emotsionaalses seisundis, mis oleks võinud oluliselt mõjutada tema võimet mõista oma käitumist ja selle juhtimist (kt II, lk 53). Kuigi olukord, millest Margus Lember T. M.e ja T. M. leidis ning Margus Lemberi väitel T. M. poolt öeldud sõnad („mis see sinu asi on, mis ma sinu naisega teen“ (kt II, lk 37)) võisid koostoimes mõjuda Margus Lemberi ja talle lähedase isiku, so tema elukaaslase T. M.e suhtes solvavalt, siis puudus kohtu hinnangul Margus Lemberil tugeva hingelise erutuse seisund, mis annaks võimaluse kvalifitseerida tema tegu

§ 115alusel.

Isegi juhul, kui jaatada sellise seisundi olemasolu ning lugeda

§ 115

objektiivne koosseis täidetuks, siis eeldab

§ 115

subjektiivne koosseis seda, et toimepanija peaks vähemalt võimalikuks ja möönaks objektiivse koosseisu asjaolusid (st tapmise 10 suhtes peab olema vähemalt kaudne tahtlus). Nagu selgub käesoleva otsuse punktidest 37-41, siis süüdistataval kannatanu surma suhtes tahtlus puudus, mis välistaks

§ 115kohaldamise nagunii hiljemalt subjektiivse koosseisu mittetäidetuse tõttu.

34. Kohtu hinnangul on leidnud tuvastamist, et süüdistatav lõi T. M.a, mille tagajärjel tekkisid kannatanul rasked eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel ta 22.08.2019 kell 10.33 suri. 35.

§ 118

lg 1 p 1 koosseisu subjektiivne külg eeldab tahtlust tekitada tervisekahjustus ja tagajärje (elu ohustamise) suhtes tahtlust või hooletust ning

§ 118

lg 1 p 7 eeldab tahtlust tekitada tervisekahjustus ning tagajärjena surma põhjustamist ettevaatamatusest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse 1-17-105 punktidest 10-12 tuleneb, et

§ 118

lg 1 p 1-7 järgi saab karistada üksnes sellist raske tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus. Seejuures on oluline, et toimepanija tahtlus hõlmaks just selle tervisekahjustuse tekitamist, mis lõppastmes viis

§ 118lg-s 1 sätestatud enamohtliku tagajärje saabumiseni.

Vaid sellisel juhul avaldub isiku teos selline ebaõigussisu, mis õigustab võrreldes

§-des 117 ja 119 sätestatud koosseisudega oluliselt raskemat karistust ettenägeva kuriteokoosseisu, s.o

§ 118kohaldamist.

1. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et eluohtlik ning surmani viinud tervisekahjustus seisnes pea kinnises tömbis traumas kõvakelmealuse verevalumi ja peaajutursega, siis vajab järgnevalt tuvastamist, kas Margus Lember pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et löömise tagajärjel saabub eelnimetatud tervisekahjustus, s.o aju verevalum ning peaajuturse (vrdl RKKKo 05.06.2018, 1-17-105 p 15; RKKKo 01.11.2018, 1-16-6512, p 8-9; RKKKo 03.05.2019, 1-17-5883/77, p 10).
2. Uuritud tõendite pinnalt ei ole kohtu hinnangul tõendatud, et Margus Lemberil esines kannatanut lüües tahtlus tekitada talle kõvakelme alune verevalum ning peaajuturse ning ta pidas vähemalt võimalikuks, et põhjustab selle vigastuse tekitamisega ohu elule ning leppis sellega (omamata samas tahtlust T. M. surma osas).
3. Eksperdi ülekuulamisel antud ütluste kohaselt ei ole võimalik öelda, mitu rusikalööki T. M.a tabas. Samuti ei olnud eksperdi hinnangul võimalik mõõta rusikalöökide tugevust (kt II, lk 32-33). Margus Lemberi kohtus antud ütlustest selgub, et ta lõi T. M.a rusikaga näo piirkonda üks või kaks korda (kt II, lk 35, 37, 38). Kuigi Margus Lember lõi T. M.a näo piirkonda ning peas asub inimese elutähtis organ aju, ei tähenda Riigikohtu praktika kohaselt iga rusikalöök pähe vältimatult seda, et saaks automaatselt jaatada tagajärjena saabuva tervisekahjustuse põhjustamise tahtlikkust (RKKKo 05.06.2018, 1-17-105, p 15).
4. Margus Lemberi ütlustest selgub ka, et hiljem, kui ta märkas, et T. M. on endiselt puu all pikali, kuhu ta eelnevalt oli kukkunud, siis soovis Margus Lember kannatanut äratada. Ta lükkas kannatanu külili ning nägi viimase verist ja paistes nägu ja tundis, et tema seda teha ei saanud (kt II, lk 36). Seejärel hakkas süüdistatava ütluste kohaselt tal kannatanust kahju ja ta helistas, et kutsuda T. M.le kiirabi (kt II, lk 37 pöördel). Süüdistatav helistas 21.08.2019 kell 00.03 Häirekeskusesse ja andis teada, et tema elukoha juures tänaval lebab peksmistunnustega alasti mees (kt I, lk 99-100). 11
5. Kohtu hinnangul viitab Margus Lemberi sõnul tehtud löökide arvu vähesus (süüdistatav lõi kannatanut enda sõnul 1-2 korda näo piirkonda) sellele, et isikul puudus tahtlus tekitada kannatanule aju verevalum ning peaajuturse. Samuti piirdus süüdistatav kannatanu pea piirkonda löömisel rusikaga ega kasutanud abivahendeid (nt vastupidavast materjalist esemeid), mis oleks võinud põhjustada veelgi raskemaid vigastusi ning mille kasutamine annaks alust arvata, et süüdistatav tahtis põhjustada T. M.le kõvakelmealuse verevalumi ja peaaju turse. Ka ei ole Margus Lember inimene, kelle puhul võiks eeldada keskmisest ohtlikumaid lööke (nt võitluskunstidega või poksimisega tegelevad inimesed). Kuna ekspertiisis ei olnud võimalik kindlaks teha rusikalöökide arvu ega nende tugevust, siis puudub ka alus heita süüdistatavale ette rohkemate löökide tegemist, kui süüdistatav ise on ütlustes väitnud või nende erilist jõulisust, mis annaks aluse pidada eelnimetatud eluohtlike tervisekahjustuste tekitamist Margus Lemberi tahtlusega kaetuks.
6. Margus Lemberi edasinegi tegevus näitab, et ta ei soovinud kannatanule eluohtlikke vigastusi, veel vähem kannatanu surma, põhjustada. Asjaolu, et Margus Lember läks pärast seda, kui ta oli T. M. toimetanud väravani ja teda jalaga tagumikku löönud, tuppa tagasi, näitab, et süüdistatav ei mõistnud tol hetkel, et ta oleks T. M.le tekitanud mingeid raskeid vigastusi. Margus Lemberi ütluste järgi oli tema jaoks uuesti välja minnes ootamatu näha, et T. M. oli endiselt puu all, kuhu ta oli eelnevalt kukkunud. Ka see, et kannatanu keeramisel oli tema nägu verine ja paistes, oli Margus Lemberi jaoks arusaamatu ja üllatav. Seega on põhjendatud järeldus, et T. M.a rusikaga lüües ning ka pärast värava juures kannatanu jalaga löömist tuppa minnes ei pidanud Margus Lember võimalikuks T. M.le selliste tervisekahjustuste nagu kõvakelmealune verevalum või peaajuturse põhjustamist. Samuti näitab fakt, et süüdistatav helistas Häirekeskusesse ja kutsus abi, et Margus Lember püüdis T. M. olukorda kergendada ja tema elu päästa.
7. Riigikohus on oma otsustes järjepidevalt väljendanud seisukohta, et kui teo toimepanijal puudub eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise suhtes kaudne tahtlus, tuleb tema tegevust käsitada surma põhjustamisena ettevaatamatusest

§ 117

tähenduses (RKKKo 01.06.2011, 3-1-1-46-11, p 9; RKKKo 16.04.2013, 3-1-1-40-13, p 9). Käesoleva kohtuasjaga asjaoludelt sarnases kohtuasjas leidis Riigikohus, et kui süüdistatava tahtlus ei hõlmanud tervisekahjustusena aju verevalumite ja ajuturse põhjustamist või piirnes üldse vaid valu tekitamisega, tuleb kõne alla tema vastutus

§ 121

lg 1 ja ettevaatamatu tapmise eest

§ 117lg 1 järgi ideaalkogumis (RKKKo 05.06.2018, 1-17-105, p 15).

43. Kohtu hinnangul on ka Margus Lemberi tegu käsitletav tahtliku kehalise väärkohtlemisena ja surma põhjustamisena ettevaatamatusest. Margus Lemberi tegu, s.o T. M. löömine pea piirkonda, vastab kehalise väärkohtlemise tunnustele. Margus Lember pidi aru saama ja möönma, et T. M.a pea, täpsemalt näo piirkonda lüües, seda enam, et lööke võis Margus Lemberi ütluste kohaselt olla ka mitu (kaks), tekib kannatanul valuaisting. See, et valu tekitava rusikalöögi tulemus võib olla ka tervisekahjustus – näo pindmiste kudede vigastus (hematoomid) – on asjaolu, mis on tavapärase elukogemuse alusel ettenähtav. Seetõttu tekitas Margus Lember need tervisekahjustused T. M.le kaudse tahtlusega – pidas neid võimalikuks ja leppis 12 tagajärje saabumisega. Seega pani Margus Lember toime T. M. kehalise väärkohtlemise ja tegu tuleb kvalifitseerida

§ 121lg 1 järgi.

44. Margus Lemberi tegu on käsitletav ka surma põhjustamisena ettevaatamatusest. Käesoleva kohtuotsuse punktides 4-29 ja 34 on tuvastamist leidnud, et Margus Lember on oma tegevusega põhjustanud T. M. surma – T. M.a lüües põhjustas ta tervisekahjustuse, mis tõi kaasa T. M. surma.

§ 117

lg 1 objektiivse koosseisu täitmiseks on vajalik tuvastada ka isiku käitumises objektiivse hoolsuskohustuse rikkumine. Selleks tuleb näidata, kuidas oleks isik pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral käituma, s.t konstrueerida hoolsuskohustusele vastav käitumine (RKKKo 30.10.2009, 3-1-1-71-09, p 13.1). Sellisel moel surma põhjustamine kujutab endast ohvri elu ja tervise hoidmisele suunatud hoolsuskohustuse rikkumist. Teise inimese elu ja tervise suhtes hoolas inimene hoiduks teise inimese löömisest. Seega seisneski hoolsuskohustuse rikkumine T. M. löömises. 45. Kohtu hinnangul põhjustas Margus Lember T. M. surma hooletusest

§ 18lg 3 tähenduses.

Ta ei saanud aru, et põhjustab T. M.le sellise tervisekahjustuse, mis toob kaasa tema surma, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks Margus Lember pidanud mõistma, et rusikaga pea piirkonda löömise võimalik tagajärg võib olla verevalum ajus ning ajuturse, mis võivad kaasa tuua inimese surma. Eelnevast tulenevalt tuleb Margus Lemberi tegu kvalifitseerida

§ 121

lg 1 ja

§ 117lg 1 järgi.

Kuna Margus lember täitis mõlemad kuriteokoosseisud sama teoga, moodustavad need ideaalkogumi. 46.

§ 2

lg 2 järgi karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Käesolevas asjas on kaitsja viidanud sellele, et Margus Lemberi teo õigusvastasuse võiks välistada asjaolu, et isik tõrjus vahetut rünnet oma elukaaslase T. M.e õigushüvedele. 47.

§ 28

lg 1 järgi ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Margus Lemberi teo õigusvastasuse välistamiseks tuleks seega kõigepealt tuvastada hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Seega tuleb esmalt teha kindlaks, kas T. M. oli vaatlusalusel hetkel hädakaitseseisundis.

1. Margus Lember on antud ütlustes kirjeldanud, et T. M. oli õhtu jooksul lõbus, kuulas muusikat, ei tuigerdanud. Ajal, mil Margus Lember hakkas kodust lahkuma, siis T. M. enam eriti ringi ei käinud ega tantsinud, istus laua taga ja võttis viina (kt II, lk 36 pöördel). T. M.e antud ütlustest selgub, et ta oli õhtu jooksul ära joonud umbes liitri viina, kuid ei tundnud ennast halvasti. Õhtul hiljem isik enda sõnul enam ei tajunud, kui palju või mida ta joob. Viimased sündmused, mis T. M. 20.08.2021 õhtust mäletab, on see, kui Margus Lember oli kodust lahkunud ning T. M. otsis teda taga, mispeale T. M. kutsus T. M.t viina edasi jooma (kt II, lk 34). Süüdistatava ütluste kohaselt nägi ta koju naastes elutoa diivanil alasti T. M.a ning tema all T. M.t. Pärast seda, kui Margus Lember oli T. M. tirinud maja hoovist välja tänavale, läks ta enda ütluste kohaselt tuppa tagasi. Süüdistatava sõnul oli T. M. endiselt diivanil pikali ega saanud midagi aru. (kt 13 II, lk 35 pöördel). Margus Lemberi ja T. M.e ütlustest tulenevalt saab asuda seisukohale, et T. M. võis olla 20.08.2019 õhtul alkoholijoobest tingituna seisundis, kus ta ei olnud võimeline end ümbritsevast adekvaatselt aru saama ega vastupanu osutama.
2. Kohtumenetluses uuritud tõenditest selgub, et T. M. telefonist leiti 20.08.2019 õhtul kell 23:37 tehtud fotod, kus on kujutatud naise poolpaljast alakeha (kt I, lk 129-130). Kohtumenetluses puudub vaidlus selle üle, et fotodel on kujutatud T. M.t. Küll aga ei ole nimetatud fotode ega teiste asjas uuritud tõendite põhjal võimalik kindlaks teha, kas fotod olid tehtud T. M.e ja T. M. vastastikusel kokkuleppel, mida T. M. ei pruukinud hiljem enam mäletada või olid fotod tehtud T. M. poolt ajal, mil T. M. ei olnud alkoholijoobest tingituna võimeline end ümbritsevast aru saama ega vastupanu osutama.
3. Lisaks eelnimetatud fotodele, mis võivad viidata õigusvastasele ründele T. M.e suhtes, selgub nii Margus Lemberi kui ka T. M.e kohtuistungil antud ütlustest, et T. M. pöördus 23.08.2019 politseisse seoses oma kehalt leitud vigastustega. T. M.e ütluste kohaselt käis ta 21.08.2019 hommikul politseis ütlusi andmas ning seejärel võttis oma asjad ja läks xxx ema juurde. 21.08.2019 õhtul duši alla minnes märkas oma kehal kriimustusi ja kraapse. Margus Lember tuli xxx 23.08.2019 ning rääkis, mis oli toimunud ning miks ta politsei poolt ära viidi. Samuti oli T. M.e ütluste kohaselt Margus Lember rääkinud, et viimase ema oli leidnud T. M.e katkised riided, mistõttu palus Margus Lember minna T. M.el end kontrollima (kt II, lk 34).
4. Margus Lemberi antud ütlustest selgub samuti, et pärast arestimajast vabanemist läks ta xxx T. juurde. Arestimajast vabanedes tulid Margus Lemberi ema ja vend talle vastu ning ema andis teada, et oli kaevu ja põõsa vahelt leidnud riided ja pesi need ära. Ema küsimusele, miks need riided katki olid, ei osanud Margus Lember vastata. Xxx T. juurde jõudes ei osanud ka T. öelda, miks need riided katki olid. Xxx oli T. M. näidanud Margus Lemberile oma vigastusi, mispeale oli Margus Lember palunud minna T.l xxx politseisse. Mõte pöörduda xxx naistekliinikumi tuli Margus Lemberi ütluste kohaselt politsei poolt (kt II, lk 37 pöördel).
5. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 02.09.2019 vastus nõudekirjale (kt I, lk 145-210) kinnitab, et T. M. pöördus 23.08.2019 TÜ Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse, kus vesteldi T. M.ega, tehti läbivaatus, pildistati ja kirjeldati kehalt leitud vigastused, koguti tõendmaterjalid suguelunditelt ning koguti proovid verest ja uriinist uimastite määramiseks. DNA-ekspertiisiakti kohaselt T. M.elt võetud günekoloogilistest proovidest T. M. DNA-d ei leitud (kt I, lk 124-126).Samuti selgub SA TÜK vastusest nõudekirjale, et T. M.elt võetud proovidest ei leitud uimasteid. Küll aga ei ole nõudekirja vastuse kohaselt välistatud füüsilise- või seksuaalvägivalla toimumine arvestades T. M.elt leitud vigastusi (hematoomid, kriimustused, marrastused) ja tema poolt räägitut (kt I, lk 145-146, 153-159).
6. Riigikohtu praktikast tulenevalt kasutatakse ründest tuleneva ohu hindamiseks nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). Kui selline "objektiivne kõrvalseisja" leiab, et õigushüve kahjustamine oli tõenäoline, siis tuleb asuda seisukohale, et ründe oht oli olemas (Riigikohtu 14 kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-17-14, p 10; Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus 1-19-8038, p 26).
7. Seega käesoleva otsuse punktides 49-52 käsitletu ei oma tähtsust hinnates olukorda objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt, kuna need asjaolud ei olnud konkreetses sündmuses osalemise ajal Margus Lemberile teada. Küll aga ei saa eitada, et objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt esines kohtu hinnangul vahetu õigusvastane rünne T. M.e õigushüvede vastu, mida süüdistatav oleks saanud hädaabi osutamise kaudu tõrjuda. Poos, milles Margus Lember koju tulles T. M.e ja T. M. leidis ning T. M.e seisund, andis süüdistatavale aluse jaatada õigusvastase ründe toimumist. Kuna Margus Lember hakkas kõigepealt T. M.a sõimama, mispeale tuli T. M. T. M.e pealt ära (kt II, lk 37), siis andis see Margus Lemberile võimaluse sõnavahetuse ajal ka näha, et T. M. on seisundis, kus ta ei saa ümbritsevast aru, ei reageeri sellele ega ole võimeline vastupanu osutama. Ka Margus Lember ise on oma ütlustes kinnitanud, et kui jõudis koju tagasi ning nägi T.t koos T.ga, siis T. M. oli pikali ja ei saanud Margus Lemberi hinnangul midagi aru (kt II, lk 36). Seetõttu oli objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt alus jaatada õigusvastase ründe toimumist T. M.e suhtes.
8. Samuti oli tegemist vahetu ründega. Kuigi Margus Lemberi ütluste kohaselt ajas T. M. end selleks ajaks püsti, kui hakkas Margus Lemberit vastu sõimama (kt II, lk 37), siis ei saa sellest järeldada, et õigusvastane rünne oleks lõppenud. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.12.
9. a otsuse 1-19-8038 p-st 27 tuleneb, et

§ 28

lg 1 tähenduses tuleb lugeda vahetuks ründeks ka nn jätkuva ründe olukorrad, s.t rünne on kõnealuse sätte tähenduses vahetu seni, kuni juba alustatud ründest pole üheselt mõistetavalt lõplikult loobutud. Isiku kehalise puutumatuse vastu suunatud rünnet tuleb lugeda jätkuvaks (ja seega vahetuks

§ 28

lg 1 mõttes) seni, kuni on tõsikindel alus karta varem juba toime pandud vägivallateo kohest kordumist.

1. Määravat tähendust ei ole asjaolul, et Margus Lemberi ja T. M. vahelise sõnavahetuse ajaks oli T. M. T. M.e pealt ära tulnud. Margus Lemberi ütlustest selgub, et T. M. vastas Margus Lemberi sõimule sõnadega „mis see sinu asi on, mis ma sinu naisega teen“ (kt II, lk 37). Arvestades olukorda, kus nii T. M. kui ka T. M. viibisid endiselt sündmuskohal ning T. M. avaldas valjuhäälselt Margus Lemberile suhtumist, et see ei ole viimase asi, mida ta T. M.ega teeb, siis oli alust karta varem nähtud õigusvastase ründe kordumist. Kohtu hinnangul tuleb seetõttu tuvastatud asjaoludest lähtudes järeldada, et süüdistatavale etteheidetava teo ajal oli tegemist T. M. jätkuva vahetu õigusvastase ründega T. M.e vastu.
2. Riigikohus on otsuse 3-1-1-17-04 punktis 11 selgitatud, et hädakaitsetegevuse eesmärgiks on ründe tõrjumine, mille all tuleb mõista selle täieliku lõpetamise õigust. Seejuures peab kaitsetegevuseks kasutatav vahend olema sobiv. Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või ründesituatsiooni arvestades edaspidi ohtu satuksid. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust. Kuna rünne on õigusvastane, siis ei pea kaitsja enda (või teise isiku) õigushüve kaitseks üle võtma ebakindlast kaitsevahendist tulenevat riski, mis ei garanteeri ründe kohest ja lõplikku kõrvaldamist. Kui kaitsjal on 15 kaitsetegevuseks valida mitme vahendi vahel, siis peab ta valima säästvaima, st vahendi, mis ründajat kõige vähem kahjustab.
3. Margus Lemberi valitud vahend hädakaitseõiguse teostamiseks oli sobilik, kuna see lõpetas õigusvastase ründe lõplikult. Margus Lember kasutas ründe tõrjumiseks T. M. löömist rusikaga näo piirkonda. Lisaks rusikaga löömisele toimetas süüdistatav T. M. majast välja ning läbi hoovi väravani, kus lõi teda ühel korral jalaga vastu tagumikku, misjärel T. M. kukkus. Arvestades asjaolu, et veel T. M. majast väljatoimetamisel osutas ta Margus Lemberile vastupanu, siis oli objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt vajalik ründe lõplikuks tõrjumiseks ilma, et T. M.e õigushüved uuesti ohtu satuksid, ka T. M. majast välja viskamine. Kohtu hinnangul ei olnud seejuures tegemist hädakaitsepiiride ületamisega. Kokkuvõttes oli tegemist antud ründeolukorras säästvaima vahendiga – Margus Lember kasutas T. M. ründe tõrjumiseks tema löömist rusika ja jalaga võtmata tarvitusele teisi abivahendeid (nt ettejuhtuvad esemed, millega T. M.a lüüa).
4. Küll aga nähtub Margus Lemberi ütlustest sündmuste edasise käigu kohta, et isiku tegutsemine ei olnud kantud kaitsetahtest. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusest 31-1-107-12 punktist 10 tuleneb, et kaitsetegevus peab olema kantud kaitsetahtest, mis tähendab, et kaitsja peab aru saama, et ta viibib ja tegutseb kaitseolukorras ning lähtuma sellest oma tegevuses. Käesoleval juhul selgub Margus Lemberi kohtus ülekuulamisel antud ütlustest, et isikul selline tahe puudus.
5. Nii selgub Margus Lemberi kohtuistungil antud ütlustest, et kui süüdistatav pärast T. M.ga rüselemist tagasi tuppa tuli, oli ta T. M.e peale nii vihane, et võttis temast kinni ja viskas ta majast välja („olin tolle peale ka nii vihane, et võtsin tollel…“ /kt II, lk 35 pöördel/) ning T. M. läks koperdades minema. Samuti on Margus Lember umbes sarnases sõnastuses rõhutanud seda oma ütlustes veel kahel korral: „hakkasin teda üles tõmbama, et mida sa korraldad siin, siis viskasin tolle ka välja, et inimene on ennast nii täis joonud, et püha jumal ei anna aru ka, mis teeb“ (kt, II, lk 36); „ ma olin lihtsalt nii vihane, et kuidas saab inimene ennast nii kooma juua, ei saa sellest aru“ (kt II, lk 36 pöördel).
6. Samuti näitab Margus Lemberi ükskõiksust oma elukaaslase suhtes asjaolu, et T. M.t majast välja visates oli viimane alasti. T. M.e ütlustest selgub, et järgmised hetked, mida tollest ööst mäletab, on, kui kükitas xxx tänaval tänavalaterna all ning püsti tõustes tajus, et tal ei ole riideid seljas ning tükk aega hiljem suundus kodu poole tagasi (kt II, lk 33 pöördel). Samuti on tunnistaja L. N. andnud ütlusi selle kohta, et nägi Margus Lemberi elukaaslast T., kes tuli maja poolt ja liikus kesklinna suunas olles seejuures alasti (kt II, lk 32). Alles hiljem, kui Margus Lember oli oma ütluste kohaselt läinud tuppa tagasi, joonud laual olnud viina, läks ta uuesti välja, et teha suitsu ning vaadata, kus on T., kuid ei näinud teda kusagil (kt II, lk 35). Uuesti hakkas Margus Lember oma elukaaslase otsimisega enda ütlustest selguvalt tegelema alles pärast seda, kui oli helistanud Häirekeskusesse ning sündmuskohale oli jõudnud nii kiirabi kui ka politsei. Kui politsei oli palunud Margus Lemberil minna tuppa, siis helistas Margus Lember T. M.e emale ja andis teada, et tal hakkas T.st kahju, sest ta on alasti ja kuhu ta niimoodi läheb (kt II, lk 36). 16
7. Seega selgub Margus Lemberi antud ütlustest, et ta tundis koju jõudes nähtu tõttu oma elukaaslase T. M.e suhtes viha ning viskas öösel oma alkoholijoobes ning alasti elukaaslase majast välja ning alles hiljem pööras tõsisemat tähelepanu sellele, et elukaaslane üles leida. Margus Lemberi ütlustest tema käitumise ja teda tol õhtul ja järgnenud ööl vallanud emotsioonide kohta ei nähtu, et ta oleks näinud oma elukaaslases T. M.es ohvrit, keda oleks tulnud õigusvastase ründe eest kaitsta. Süüdistatava ütlused näitavad, et Margus Lember suhtus T. M.esse viisil, nagu oleks tegevus T. M.e ja T. M. vahel olnud konsensuslik. Samuti on politsei rinnakaamera salvestiselt kuulda, kuidas Margus Lember ütleb T. M.ele, et kui ta tagasi koju tuleb, siis ei soovi ta enam T. näha ning kui M. (s.t T. M.) haiglast tagasi tuleb, siis saab T. M. koos T. M.ga õnnelikku elu elada (kt I, lk 101-102). Eeltoodu annab tunnistust, et Margus Lember suhtus T. M.esse kui sündmuste sellises käigus süüdi olevasse osapoolde, kes oli lasknud olukorral enda ja T. M. vahel intiimseks minna.
8. Kaitsetahte puudumist kinnitab ka tõik, et pärast seda, kui Margus Lember oli T. M. majast välja visanud ning viimane lebas tänaval, ei helistanud Margus Lember koheselt Häirekeskusesse, et teavitada ründest oma elukaaslase suhtes. Selle asemel tegeles ta vihast oma elukaaslase T. M.e suhtes ka tema kodust välja viskamisega. Samuti näitab kohtu hinnangul kaitsetahte puudumist asjaolu, et ka siis, kui Margus Lember helistas T. M.le abi kutsumiseks Häirekeskusesse, ei maininud ta kordagi eelnenud sündmusi ega T. M. õigusvastast rünnet oma elukaaslase T. M.e suhtes. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus Margus Lember oleks hinnanud T. M. tegevust oma elukaaslase suhtes õigusvastaseks (nt käsitlenud seda kui oma elukaaslase vägistamist või vägistamise katset), siis oleks ta sellise ründe toimumist maininud ka kõnes Häirekeskusele või hiljemalt kohaletulnud politseipatrullile. Asjaolu, et Margus Lember oleks rünnet maininud politseinikele kohtuasjas uuritud tõenditest ei nähtu. Seega ei olnud kohtu hinnangul Margus Lemberi tegutsemine kantud kaitsetahtest ning sel põhjusel ei saa Margus Lemberi teo õigusvastasust välistada hädaabi osutamine hädakaitseseisundis viibinud elukaaslase T. M.e õigushüvede kaitseks.
9. Kohtumenetluses on viidatud ka sellele, et Margus Lemberi teo õigusvastasuse võiks välistada asjaolu, et süüdistatav tegutses hädakaitses T. M. õigusvastase ründe tõttu tema vastu. Nagu eelpool mainitud, siis tuleb

§ 28

lg 1 kohaldamiseks kõigepealt kontrollida, kas Margus Lember viibis hädakaitseseisundis ehk kas esines vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne tema õigushüvede vastu. Kohtu hinnangul ei ole T. M. õigusvastane rünne Margus Lemberi õigushüvede vastu piisavalt tõendatud.

1. Asja materjalidest nähtub, et Margus Lember pöördus Xxx Haiglasse vigastuse fikseerimiseks 23.08.
2. Haigusjuht nr xxx nähtub, et 21.08.2019 oli Margus Lember saanud kodus kaklusel teiselt isikult löögi rusikaga, mille tagajärjel oli vasak õlaliiges valulik (kt II, lk 23). Haigusjuhtumi väljavõttest nähtub, et õlanuki kohal esines palpatsioonil valulikkust, käe aktiivsed liigutused olid teostatavad, kuid valu tõttu kergelt piiratud. Röntgenülesvõttest vigastusi ei nähtunud (kt II, lk 24). Seega pöördus Margus Lember Xxx Haiglasse vigastuse fikseerimiseks alles päev pärast kahtlustatavana kinnipidamiselt vabanemist. Seejuures on vigastusena fikseeritud vaid õlanuki valulikkus palpatsioonil ning valu tõttu kergelt piiratud aktiivsed liigutused. Samas ei nähtu haigusjuhtumi väljavõttest, et Margus Lemberil oleks esinenud rusikalöögi toimumisele viitavaid muid iseloomulikke vigastusi, näiteks hematoome õla piirkonnas. 17
3. Samuti ei ole vastavat tervisekahjustust ning õlaliigese valulikkust (ega hematoome või muid vigastusi õlal) fikseeritud Margus Lemberi kahtlustatavana kinnipidamise protokollis (kt I, 34-36) ning Margus Lember ei ole maininud T. M. poolset rünnet Häirekeskusele tehtud kõnes. See, et T. M.st lähtunud ründe reaalse toimumise korral ei andnud Margus Lember sellest teada ei Häirekeskusele tehtud kõnes ega ka kohale tulnud kiirabile ja politseile, ei ole eluliselt usutav. Olukorras, kui Margus Lemberit oleks rünnatud ning ta oleks ründe tõrjumiseks kasutanud hädakaitset, oleks tavainimese seisukohast igati oodatav, et kõnes Häirekeskusele mainitakse ka kannatanu poolset õigusvastast rünnet enda suhtes. Seda enam, kui väidetav õla pihta saadud löök põhjustas veel valulikkust ka paar päeva hiljem vigastust fikseerima minnes, oleks see pidanud veelgi rohkem kaebusi põhjustama 21.08.2019 öösel, kui vigastus oli alles äsja saadud. Ei ole eluliselt usutav, et Margus Lember ei maininud enda vigastust ei sündmuskohale tulnud kiirabile ega ka kahtlustatavana kinnipidamisel politseiametnikele. Antud olukorras on tõenäolisem, et väited hädakaitses tegutsemise ja T. M. poolse esmase ründe kohta on pigem pärast kahtlustatavana kinnipidamist ning enne kahtlustatavana ülekuulamist tekkinud kaitseversioon, mille tõendamiseks on alles hiljem pöördutud tervishoiutöötaja vastuvõtule, et väidetav vigastus fikseerida. Veelgi enam tekitab kahtlusi T. M. poolt Margus Lemberi õigusvastases ründamises asjaolu, et süüdistatav on kohtus antud ütlustes kirjeldanud, et T. M. oli nagu sült, lödi. Kuigi Margus Lember on kohtuistungil täpsustavate küsimuste esitamisel selgitanud, et need mõisted tähendavad tema jaoks ülbet hoiakut (kt II, lk 37), viitab see pigem T. M. nõrgale ja loiule olekule, mis võis olla põhjustatud tema alkoholijoobest. Samuti ei tuvastatud T. M. surnukehal võitlusele viitavaid või tüüpilisi enesekaitsevigastusi, näiteks turse või punetus sõrmenukkidel vms, vt surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr xxx (kt I, lk 87-97).
4. Seega puuduvad kohtu hinnangul usaldusväärsed tõendid, et Margus Lember oleks saanud löögi õla pihta T. M. poolse õigusvastase ründe käigus. Kuna T. M. osutas majast ja selle hoovist värava taha toimetamisel Margus Lemberile viimase ütluste kohaselt vastupanu, siis on võimalik, et Margus Lember võis saada löögi õla pihta või vigastada õlga muul viisil sel ajal, mil süüdistatav püüdis T. M.a majast välja tänavale tirida. Kuna majast värava taha tänavani liikudes tõmbas T. M. Margus Lemberi käelt ära käekella ning kaelast keti, siis võis ka löök õla pihta olla saadud selle rabelemise käigus. Eeltoodu alusel puuduvad kohtul selged tõendid, et T. M. oleks rünnanud Margus Lemberit esimesena. Kokkuvõtvalt, kohtu hinnangul puuduvad seega Margus Lemberi teo õigusvastasust välistavad asjaolud.
5. Vastavalt

§ 32

lõikele 1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

§ 33

järgi on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

§ 34

kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega või muu raske psüühikahäirega. Kohtul ei ole kahtlust, et Margus Lember on süüdiv, ta oli võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 18 69. Käesolevas kriminaalasjas määras kohus kaitsja taotlusel läbi viia süüdistatava suhtes kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi, et selgitada muuhulgas välja, kas Margus Lember oli kuriteo toimepanemise ajal võimeline oma teo keelatusest aru saama ja oma käitumist juhtima. SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku ambulatoorse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti nr xxx järgi ei esine eksperdi arvamuse kohaselt Margus Lemberil vaimuhaigust, nõrgamõistuslikkust, nõdrameelsust ega ka ajutist rasket psüühikahäiret. Eksperdi hinnangul esineb isikul mõõdukas depressioon somaatiliste sümptomiteta, alkoholisõltuvus ja segatüüpi spetsiifilised arenguhäired. Ekspertiisi tulemusel selgus, et süüdistataval ei esinenud kuriteo toimepanemise ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid tal takistanud aru saamast oma tegudest ning ta oli võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima. Lisaks selgus eksperdi arvamusest, et Margus Lember on võimeline kohtus esinema, kandma süüdimõistmisel karistust ning ei vaja statsionaarset ravi ega meditsiinilise iseloomuga mõjutusvahendi kohaldamist (kt II, lk 50-54). Seega oli Margus Lember kohtu hinnangul süüvõimeline ning seaduses sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kõiki eeltoodud ja kohtu poolt arvesse võetud tõendeid analüüsides ja neid kogumis hinnates, leiab kohus, et süüdistatava Margus Lemberi poolt toime pandud tegu vastab

§ 121

lg 1 ja

§ 117lg 1 tunnustele ning tuleb vastavalt ka kvalifitseerida.

Margus Lemberi süü

§ 121

lg 1 ja

§ 117lg 1 kirjeldatud teo toimepanemisel on leidnud täielikku tõendamist.

Süüdistatav tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. 70.

§ 56järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistamisel arvestab kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et süüdlasele tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju talle ka edaspidi, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks edaspidi süüdlase eemal uute süütegude toimepanemisest. 71. Kuivõrd Margus Lember täitis

§ 117

lg 1 ja § 121 lg 1 kuriteokoosseisud sama teoga, tuleb talle vastavalt

§ 63

lg-le 1 mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

§ 121

lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

§ 117lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette kuni kolmeaastase vangistuse.

Seega tuleb karistus mõista

§ 117lg-s 1 sätestatud sanktsiooni järgi.

1. Riigikohus on korduvalt märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr (RKKKo 1-17-1629, p 28; 3-1-1-6-17, p 9). Järgnevalt tuleb välja selgitada, kas praeguse kriminaalasja asjaolud annavad aluse karistada Margus Lemberit sanktsiooni keskmises määras (poolteist aastat vangistust) või peab karistus olema sellest raskem või kergem.
2. Kohtu hinnangul on üheks karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus

§ 57lg 1 p 3 tähenduses.

Margus Lember on antud ütlustes korduvalt kinnitanud, et ta kahetseb juhtunut ning ükski inimene ei vääriks surma. Samuti on süüdistatav kinnitanud, et kahetseb ka T. M. löömist, seda enam, et tegemist oli lapsepõlvesõbraga (kt II, lk 36 pöördel). Samuti on Margus Lember aidanud menetluse kestel süüteo 19 avastamisele aktiivselt kaasa ning on kriminaalmenetluse raames läbivalt T. M. löömist tunnistanud. 74. Margus Lemberi kasuks tuleb arvestada ka asjaolu, et süüdimõistetu helistas kohe Häirekeskusesse, kui oli märganud, et T. M. oli endiselt värava taga puu juures pikali, kuhu ta oli ennist kukkunud. Häirekeskusesse helistades ning T. M.le kiirabi kutsudes püüdis Margus Lember päästa T. M. elu, kirjeldades telefonikõnes T. M. tervislikku olukorda. Seega saab ka Häirekeskusesse helistamist käsitleda karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 1 alusel.

75. Siiski räägivad mitu asjaolu ka Margus Lemberi kahjuks.

§-s 58 nimetatud karistust raskendavaid asjaolusid küll ei esine, kuid nimetatud asjaolu ei tähenda, et karistuse mõistmisel ei saaks teatud asjaolusid süüdistatava kahjuks arvesse võtta. Tulenevalt

§ 56lg-st 1 on karistamise aluseks isiku süü.

Seega on õige karistuse mõistmiseks vajalik võtta arvesse ka aspekte, mida ei pruugi olla

§-des 57 ja 58 loetletud. Kohtu hinnangul suurendab Margus Lemberi süüd suurel määral tõsiasi, et surmani viis sihilik T. M. vastu suunatud käitumine – ohvri löömine. Surma ettevaatamatu põhjustamine ei toimu kannatanu vastu suunatud tavapärase tahtliku käitumisaktiga. Kõige sagedamini põhjustatakse surmasid ettevaatamatusest liikluses, kus surma põhjustaja ei soovi ohvrile kuidagi tahtlikult kahju tekitada. Seetõttu on Margus Lemberi tegu, milles ta seadis enda sihiks ohvri kahjustamise, märkimisväärselt suurema ebaõigussisuga. Samuti polnud tegu vaid ühe löögiga, vaid kaks või enam. Järelikult suurendab Margus Lemberi süüd ka asjaolu, et isik ei vastuta mitte ainult surma ettevaatamatu põhjustamise eest, vaid ka

§121lg 1 järgi kehalise väärkohtlemise eest.

1. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud tegu, süü suurust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on süüdistatava süü toimepandud teos nii suur, et võimalik ei ole mõista tingimisi vangistust ega osaliselt ärakantavat ehk šokivangistust. M.Lember põhjustas oma teoga kõige suurema kahju – teise inimese surma ning seda teisele isikule sihilikult viga tehes. Seetõttu on tema tegu erandlikult suure ebaõigussisuga. Lisaks eripreventsioonile peab mõistetav karistus avaldama mõju kogu ühiskonnale ehk täitma üldpreventiivset eesmärki. Igasuguse intensiivsusega füüsilise vägivalla kasutamine omavaheliste arusaamatuste klaarimiseks on lubamatu. Surmaga lõppenud kehavigastuse tekitamise eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt. Käesoleva kohtuotsuse eelnevas punktis kirjeldatud asjaolud õigustaks Margus Lemberile maksimaalmäära lähedase vangistuse mõistmist. Arvestades aga eelkirjeldatud karistust kergendavaid asjaolusid, on kohtu hinnangul põhjendatud mõista Margus Lemberile karistuseks 2 aasta 6 kuu pikkune vangistus. Sellest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, mistõttu ärakandmisele kuulub vangistus tähtajaga 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva.
2. Tsiviilhagi
3. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi T. M. vend R. M.. Esitatud tsiviilhagi järgi on süüdistatav õigusvastase käitumisega tekitanud talle varalist kahju summas 1184 eurot. 20
4. Tekkinud kahju tõendamiseks on kohtule esitatud OÜ X 02.09.2019 arve-müügitšekk nr xxx T. M. matuseteenuse eest kogusummas 1484 eurot. Ostjana on arvel märgitud R. M. (kt I, lk 19). Samuti on R. M. esitanud dokumendi, mille kohaselt on xxx vallavalitsus 27.08.2019 otsusega matusetoetuse näol hüvitanud R. M.ale 300 eurot (kt I, lk 17-18). Kokkuvõttes taotleb R. M. tsiviilhagis varalise kahju hüvitamist T. M. matusekulude eest summas 1184 eurot.
5. Käesolevas kohtuotsuses on leidnud tuvastamist, et T. M.a surma põhjustas oma tegevusega Margus Lember. Eelkirjeldatud kulutused, mida R. M. on kandnud, tekkisid T. M. surma tõttu. Ilma süüdistatava poolt T. M. surma põhjustamiseta ei oleks eelnimetatud kulutusi R. M.al antud asjaoludel tekkinud. Järelikult on kahju tekkimine põhjuslikus seoses süüdistatava tegevusega (VÕS § 127 lg 4).
6. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega (VÕS § 1045 lg 1 p 1). Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.
7. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 1050 lg 1 tulenevalt süüd eeldatakse hooletuse vormis ning antud juhul põhjustas süüdistatav õigusvastase tagajärje hooletusega VÕS § 104 mõttes. Kannatanu korduv löömine pea piirkonda ning seejärel ta majast välja tirimine ning lahkumine pärast seda, kui kannatanu oli värava taga pikali kukkunud, näitab Margus Lemberi hooletut käitumist T. M. suhtes. Kuigi süüdistatav ei soovinud kannatanu surma, oli kannatanut sellisel viisil lüües ning hiljem pärast jalalööki kukkudes lebama jätmise puhul teatud ulatuses ettenähtav ka kannatanu surm, millega kaasnevad paratamatult matusekulud.
8. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 129 lg 1 kohaselt tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Kohtu hinnangul on matusekulude summa mõistlik.
9. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtu hinnangul on põhjendatud tsiviilhagi täielikult rahuldada. Süüdistatav on toime pannud talle

§ 118

lg 1 p 1, 7 järgi inkrimineeritava süüteo ning tekitanud kannatanule kahju tsiviilhagis kirjeldatud asjaoludel ja ulatuses. Samuti on süüdistatav kohtuistungil antud ütlustes kinnitanud, et on tsiviilhagis esitatud nõudega matusekulude hüvitamiseks summas 1184 eurot nõus (kt II, lk 38).

1. Seega tuleb VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 1 alusel täielikult rahuldada kannatanu R. M.a tsiviilhagi ja välja mõista süüdistatavalt Margus Lemberilt kannatanu kasuks õigusvastaselt tekitatud varalise kahju katteks 1184 eurot. 21
2. Menetluskulud
3. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul moodustuvad kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 järgi ekspertiisikuludest, määratud kaitsja tasudest ning sundrahast. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.
4. Kriminaalasjas on teostatud surnu keerukas kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 222 eurot; DNA ekspertiis maksumusega 3135 eurot; kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis maksumusega 380 eurot. Määratud kaitsja tasu oli kohtueelses menetluses 120 eurot (kt II, lk 16-19) ning kohtumenetluses 637,20 eurot (kt II, lk 6162). Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on 876 eurot. Seega tuleb kriminaalmenetluse kulud kogusummas 5370,20 eurot mõista välja Margus Lemberilt.
5. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.
6. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Seetõttu on kohtu hinnangul põhjendatud määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul.
7. Asitõendid
8. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohustab muu hulgas kohut otsustama, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud muude objektidega.
9. Kohtumenetluses on R. M. avaldanud soovi, et talle tagastatakse kriminaalmenetluse käigus asitõendina ära võetud T. M. mobiiltelefon Samsung (kt II, lk 29). Ka prokurör on kohtuistungil avaldanud seisukohta, et mobiiltelefon tuleks tagastada R. M.ale (kt II, lk 77 pöördel). Seetõttu tuleb sündmuskoha vaatlusel äravõetud ning Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis asuv mobiiltelefon Samsung SM-J320 tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kannatanu R. M.ale.
10. Prokuratuur ei ole avaldanud omapoolset seisukohta ülejäänud asitõenditega toimimise osas. Ülejäänud asitõendid – 2 paari teksapükse, 2 paari aluspükse, sokk, 2 T-särki, särgi esikülg, särgi tagakülg, rinnahoidja ja küünealused proovid – mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kui väärtusetud asjad.
11. Häirekeskusele tehtud kõne salvestus CD plaadil, politsei rinnakaamera salvestus DVDplaadil ning mobiiltelefonist Samsung SM-J320 salvestatud andmetega DVD-plaat, mis asuvad kriminaalasja toimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Annemarie Gerassimov Helju Hõbe 22 Kristel Kallas Kohtunik Rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 23 Rahvakohtunik