← Eesti

4

Obsah (4)§§ 199§ 344§ 345§ 64

Kriminaalasi nr.1-09-16309 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 20. oktoobril 2009. a Valga kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-09-16309 (0827800

§§ 199lg 2 p 4, 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav A.

L. elukoht: isikukood: kodakondsus: haridus: emakeel: töökoht, õppeasutus: karistatus: tõkend: xxx 38702045716 xxx xxx xxx X OÜ, xxx kriminaalkorras karistatud ühel korral, väärteokorras karistatud 8 korda elukohast lahkumise keeld kaitsja adv. Ahto Sirendi määratud korras RESOLUTSIOON Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 159 ja 254, kohus otsustas : Süüdi tunnistada A. L.

§ 344lg. 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus kaheksakümne

(80)päevamäära ( a´ 50.- krooni ) ulatuses, s.o. summas neli tuhat ( 4000.-) krooni. Süüdi tunnistada A. L.

§ 345lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus saja

(100)päevamäära ( a´ 50.- krooni ) ulatuses, s.o. summas viis tuhat ( 5000.- ) krooni. Süüdi tunnistada A. L.

§ 199lg. 2 p. 4 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus kahesaja

(200)päevamäära ( a´50.- krooni ) ulatuses, s.o. summas kümme tuhat ( 10 000.- ) krooni.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõista A. L.`ile liitkaristusena rahaline karistus kahesaja

(200)päevamäära (a´ 50.- krooni) ulatuses, s.o. summas kümme tuhat ( 10 000.- ) krooni. Väljamõistetud rahaline karistus tuleb maksta Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pangas või arvelduskontole nr 221023778606 Swedpank, viitenumber 4100064939, selgitusse märkida A. L., 1-09-16309, rahaline karistus. Kviitung esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kantseleile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – A. L. suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista süüdistatavalt A. L.´ilt kuriteoga tekitatud kahju summas kaheksa tuhat viissada kakskümmend kaks krooni ja viiskümmend kaheksa senti ( 8522.58 ) kannatanu X ( a/a xxx ) kasuks. Välja mõista süüdistatavalt A. L.´ilt riigi tuludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas kuus tuhat viissada kakskümmend viis (6525.-) krooni. ( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: A. L., 1-09-16309, sundraha ). Välja mõista süüdistatavalt A. L.´ilt riigi tuludesse menetluskulu – vandeadvokaadi abi Ahto Sirendi osalemise eest kohtueelses menetluses summas nelisada kakskümmend ( 420.- ) ( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: A. L., 1-09-16309, kaitsjatasu ). Välja mõista süüdistatavalt A. L.´ilt riigi tuludesse menetluskulu – kriminaaltoimiku paljundamise tasu summas seitse ( 7.- ) krooni. ( Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: A. L., 1-09-16309, kaitsjatasu ). Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu, paljundustasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörata kohtuotsust täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu. 2 Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s: Prokuratuuri taotlus 12. septembril .2009.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör E. Timmi edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale kriminaalasja A. L. süüdistuses

§ 199lg 2 p 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.

Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, A. L. süüdimõistmist

§ 199

lg 2 p 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. 10 000.- krooni suuruses summas. A. L. süüdistatakse selles, et tema veebruaris 2008 xxx võltsis metsamaterjali veoselehe nr 0030 sellega, et kirjutas veoselehele metsamaterjali valdamise aluse kohale vale isiku (E. K.`u) nime ja elukoha andmed ning valed andmed raieõiguse või metsamaterjali võõrandamise kohta, millega sai õiguse transportida ja võõrandada metsamaterjali. Veebruaris 2008 xxx võltsis metsamaterjali veoselehe nr 0280 sellega, märkides sellele metsamaterjali omanikuks A. O.`i ning metsamaterjali valdamise aluse kohale OÜ X ning allkirjastas metsamaterjali veoselehe A. O.`i nimel, millega sai õiguse transportida ja võõrandada metsamaterjali. Sellega pani A. L. toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. Samuti süüdistatakse A. L. selles, et ta 07.02.2008.a xxx ja xxx kasutas enda poolt võltsitud metsamaterjali veoselehe nr 0030 ja esitas selle enda poolt 06.-07.02.2008 xxx X laoplatsilt kv CO031-1 varastatud 30 tm kuusepalgi transportimisel ja OÜ-s X metsamaterjali võõrandades. 07.02.2008.a. xxx ja xxx kasutas enda poolt võltsitud metsamaterjali veoselehe nr 0280 ja esitas selle enda poolt 4.-7.02.2008.a. xxx kinnistu laoplatsilt 60 tm OÜ-le X kuulunud küttepuude transportimisel ja AS-le X metsamaterjali võõrandades. Sellega pani A. L. toime

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o.

võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Samuti süüdistatakse A. L. selles, et ta ajavahemikul 06.-07.02.2008 kella 19.30-ni varastas xxx X laoplatsilt kv CO031-1 30 tm 5,5 meetri pikkusi kuusepalke maksumusega 33 300.- krooni. Ajavahemikul 04.-07.02.2008.a. varastas xxx kinnistu laoplatsilt 60 tm 3 meetri pikkusi OÜ-le X kuulunud küttepuid kogumaksumusega 28 320.- krooni. 3 Sellega pani A. L. toime

§ 199lg 2 p 4 s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse. Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused resolutsioon ja Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras. Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et A. L. toimepandud tegu vastab

§ 199lg 2 p 4, 344 lg 1 ja 345 lg 1 ettenähtud kuriteokoosseisudele.

Kohus tuvastas A. L. õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud A. L. süüd välistavaid asjaolusid ning A. L. tuleb

§ 199lg 2 p 4, 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi süüdi mõista.

Kohtueelsel uurimisel on X esitanud tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi summas 8522.58 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada. Süüdistatav A. L. tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada. Karistusseadustiku (edaspidi

) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase A. L. vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. A. L. pani toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise, s.o. rikkumise

§ 344

lg 1 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega; võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o. rikkumise

§ 345

lg 1 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega; võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o.

§ 199

lg 2 p 4 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et A. L.´ile tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna A. L. omab sissetulekut ( töötab OÜ X ). Kohus leiab, et arvestades karistuse eesmärke ja A. L. süü suurust, tuleb A. L.i

§ 199

lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega 200 päevamäära ulatuses, s.o. summas 10 000.krooni. Samuti tuleb A. L.’i

§ 344

lg.1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega 80 päevamäära ulatuses, s.o. summas 4000.- krooni ja

§ 345

lg.1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o. summas 5000.- krooni.

§ 64lg 1 alusel tuleb 4 lugeda kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõista A.

L.`ile liitkaristusena rahaline karistus 200 päevamäära ulatuses, s.o. 10000.- krooni. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab need KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. A. L.´ile määratud kaitsja Ahto Sirendi on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasu summas 420.- krooni. Seoses A. L. süüdimõistmisega jääb see menetluskulu A. L. kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o. 6525.- krooni. KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud. Määratud kaitsjale Ahto Sirend’ile kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on seitse ( 7.- ) krooni ning see jääb A. L. süüdimõistmise tõttu A. L. kanda. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt A. L.`ilt mõistetakse välja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni ja kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses menetluses summas 420.- krooni ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 7.- krooni riigi tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392). Annemarie Gerassimov Kohtunik 20.10.2009.a. 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.