KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6908 Tsiviilasi Bigbank AS-i hag

§ 416lg 1 ja lepingu p 5.1.1.

järgi. Nimelt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. 6. Hageja hoiatas 17.02.20 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Hageja ütles 03.04.20 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 6914,34 euro tasumist, millest 6914,13 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 528,19 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 10,19 eurot lepingu haldustasu, 35,43 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 5 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu. Kooskõlas

§ 108

lg 1 ja lepingu p 5.3 võib hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja kostja on kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi ja lepinguhaldustasu, viivise ja täitma muud kohustused. 2 7. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud mitte ühtegi makset. Seega on kostja tagastamata krediit 6336,42 €, intress lepingu ülesütlemiseni 528,19 €. Hagejal on õigus lisaks eeltoodule veel nõuda ka lepingu p 6.3 alusel ja

§ 113.2 lg 1 järgi sissenõudmiskulusid.

Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühemeeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Lepingu üldtingimuste p. 6.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Võla sissenõudmisega seotud kulud on ka hageja poolt kostjale saadetud kirjade ja võla menetlemise kulud, mille tasumist nõuab hageja seaduse ja lepingu alusel. Kostja on jätnud lepingu ja hinnakirja alusel hagejale tasumata kokku 5 eurot kostjale saadetud tasuliste meeldetuletuskirjade eest. Kõik tasulised meeldetuletuskirjad on lisatud hagiavaldusele. 8.

§ 415

lg 1 ja § 113 lg 1 III lause järgi võib hageja nõuda kostjalt viivist intressimääras, mis on lepingus kokku lepitud ehk 19,90% aastas. Lepingu ülesütlemisel 27.03.2020 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 34,54 eurot. Kostja on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 6336,42 eurot, seega nõuab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamise eest viivist 19,90% võlgnetavalt summalt aastas, mis oli seisuga 29.04.20 1385,31 €. Alates 30.04.21 nõuab hageja viivist TsMS § 367 järgi edaspidiselt võlgu olevalt krediidisummalt 19,90% aastas kuni krediidisumma tasumiseni.

1. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel on kostja kohustatud tasuma hagejale igakuiselt lepingu haldustasu. Vastavalt lepingule on selleks 1,50 eurot kuus. Hageja on jätnud tasumata perioodil
2. september kuni 2020.a. märts (s.o 7 kuud) lepingu haldustasu, kogusummas 10,50 eurot. Kuivõrd septembris 2019 oli lepinguhaldustasu osaliselt tasutud, s.o 0.31 eurot (vt Lisa 2), siis tasumisele kuulub 10,19 eurot. Tulenevalt lepingu üldtingimuste p. 5.3 ja seaduse alusel tuleb võlgnevus summas 10,19 eurot võlgnevus kostjalt hageja kasuks välja mõista.
3. 02.03.22 dokumendis selgitas (lk141), et kostja sai laenu 7000 € ja sellest 105 € tasaarvestati lepingu sõlmimise tasuga ehk välja maksti 6895 €. Laenulepingu ülesütlemise hetkeks pidi kostja tasuma lepingujärgselt 11 makset summas 1940.22 eurot. Lisaks lisandus perioodil nõudeid summas 27.67 eurot, millest meeldetuletuskirjade tasu moodustus 25 eurot ja viivis 2.67 eurot. 17.02.2020 seisuga oli võlgnevuse katteks tasutud kokku üksnes 1590,85 eurot, ehk 377,04 eurot vähem. 17.02.2020 seisuga (tarbijakrediidilepingu ülesütlemise hoiatuse väljastamisel) oli võlgnik võlgnevuses järgnevalt: ▪ Krediidisumma - võlgnevuses oli krediidisumma makse 2020 jaanuari eest summas 79.95 eurot ▪ Intress - võlgnevuses oli intressimakse 2020.a. jaanuar eest 105, 12 eurot, 2019.a. detsembri eest summas 106,38 eurot ja osaliselt 2019.a. novembri eest summas 73,4 eurot. ▪ Lepingu haldustasu - võlgnevuses oli lepingu haldustasu 1.5 eurot 2020a. jaanuari, 2019.a. detsembri, novembri, oktoobri ja osaliselt septembri eest 1.19 eurot. ▪ Sissenõudekulu - võlgnevuses sissenõudekulu summas 5 eurot.
4. Seega olid lepingu ülesütlemise eeldused täidetud, kuivõrd kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega (5 lepingu haldustasu graafikujärgset makset perioodil september 2019 kuni jaanuar 2020, samuti 3 intressi graafikujärgset makset perioodil november 2019 kuni jaanuar 2020).
5. Hageja hoiatas 17.02.2020.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, 3 mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 03.04.2020.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist.
6. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ja

§ 100, § 101 lg 1 p-de 1 ja 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 ning Ts

MS § 367 alusel lepinguliste kohustuste täitmist ja viivist.

1. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja 8265,11 eurot, millest 5 eurot sissenõudekulu, 528,19 eurot intress, 10,19 eurot lepingu haldustasu, 1385,31 eurot viivis, 6336,42 eurot tagastamata krediidisumma, alates 30.04.2021 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 19,90% tagastamata krediidisummalt aastas ja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 550 €, esindaja kulud 100 € (lk 28).
2. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Leping on sõlmitud kostjaga ja kui kostja on mingil põhjusel teiste huvides lepingu sõlminud ja saadud raha kolmandatele isikutele üle andnud, siis ei ole hageja selle eest vastutav. Kostja on lepingu allkirjastanud omanimeliselt digitaalse allkirjaga. Kliendi isikusamasus on tuvastatud kooskõlas Eestis kehtivate õigusaktidega ja vastavalt Bigbank AS-i sisekorraeeskirjadele. Samuti on lepingu sõlmimisele eelnevalt suheldud võlgnikuga telefoni teel, telefoninumbrilt xxx. Samuti on teavitusi ja dokumente edastatud e-postile xxx, mis on isiku poolt edastatud kontaktandmeteks ka käesolevas hagimenetluses. Käimas on kriminaalmenetlus, mille sisuks võib olla pettus, ent kostja on sõlminud kolmandate isikutega kokkuleppeid omavahel ning kostjale ebaõigete asjaolude ja lubaduste loomise pinnalt on kostja andnud kolmandatele isikutele raha kasumi teenimise eesmärgil. Seega on kelmus toime pandud kostja suhtes, mis ei puuduta hageja ja kostja vahelist vaidlust.
3. Esitatud kriminaalmenetluse otsusega ei ole tuvastatud, et lepingu oleks sõlminud kolmandad isikud kostja nimel ehk et kostja nimelt oleks andnud tahteavalduse laenulepingu sõlmimiseks, kostja on vabatahtlikult võtnud endale laenukohustuse ja andnud selle kolmandatele isikutele investeerimise eesmärgil ja tõendeid, et kostja pinkoodid oleks kolmandate isikute valdusesse läinud kostja tahte vastaselt, ei ole; alternatiivselt on kostja andnud ise kolmandate isikute valdusesse oma pinkoodid. See asjaolu ei välista kostja vastutust hageja ees, mis tuleneb lepingust. Kostja vastuväited
4. Kostja hagi ei tunnista, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda (lk 23, 32, 35, 65, 87, lk 37, 88).
5. Kostja väitis, et vaidlusaluse krediidi osas käib kriminaalmenetlus nr 1-21-5142 nr 18230101046 krediidirahad on saanud teised isikud. Kostjat on selle laenuga petetud. Politseis on kostja ja I. D vahel sõlmitud leping, et viimane maksab tagasi laenu Bigbank´ile. Kohtu põhjendused
6. TsMS § 5 lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 20.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1, 6 § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ja § 113 lg 1 järgi viivist. 21.

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

§ 402

lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või 4 kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt

§ 401

lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 396

lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 399lg 1 p 1 järgi võib laenuandja lepingu üles öelda ja nõuda laenu tagastamist.

1. Hageja tugineb enda nõudes poolte vahel 18.02.19 sõlmitud tarbijakrediidilepingule nr xxx. Hagi kohaselt rikkus kostja nimetatud lepingut, mille tagajärjel ütles hageja Lepingu üles. Hageja nõuab kostjalt lepingu ülesütlemisest tulenevalt tagastamata krediidisumma tasumist koos lepingust tulenevate kõrvalkohustustega, so intressi, lepingu haldustasu ja viivist.
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sõlmis hagejaga 18.02.19 tarbijakrediidilepingu nr xxx.
3. Võlaõigusseaduse (

) § 8 lg 1 järgi tekivad lepingust tulenevad õigused ja kohustused lepingu pooltele. Leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel

§ 9

lg 1 järgi ning

§ 11

lg 1, 4 järgi võidakse leping sõlmida kirjalikult, mis tähendab, et lepingu pooled on lepingule alla kirjutanud.

1. Hageja on kohtule esitanud tarbijakrediidilepingu nr xxx ((lk 3-7). Leping on poolte poolt digitaalselt allkirjastatud 18.02.19 (lk 7). Riigikohus on lahendi 2-16-124450 punktis 22 selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. Näiteks võib isik tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid tema valdusest välja tema süüta, tema tahte vastaselt. Kohus on kostjale selgitanud, et kui kostja väidab, et tema ise allkirja ei andnud, tuleb kostjal tõendada, et talle väljastatud ID-kaart ja PIN-koodid läksid kostja valdusest välja kostja süüta, tema tahte vastaselt. Kostja ei ole neid asjaolusid tõendanud.
2. Kostja on esitanud Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 16.02.21 teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta seoses sellega, et 2019.a veebruaris võeti pettuse teel erinevatest krediidiasutustelt, sh hagejalt laenusid kostja nimel (lk 125). Lisaks esitas kostja Harju Maakohtu 25.10.21 kriminaalasja otsuse nr 2-21-5142 (lk 88), mille p 2.7 nähtub, et otsuses nimetatud isikud tegutsesid äriprojektisse raha investeerimise ettekäändel ja veensid kostjat, et viimane võtaks enda nimel laenu ja selle eest lubasid nad kostjale teatud tasu. Otsusest nähtuvalt pidid nimetad isikud tegema kostja nimel laenutaotluse ning et I. D esitas hagejale 18.02.19 laenu taotluse ja et selle alusel kandis hageja raha 6895 € kostja kontole. Viidatud tõendid ei kinnita aga kuidagi seda, et kostja poleks ise kirjutanud vaidlusalusele lepingule alla digitaalselt või et kostja valdusest oleks tema tahte vastaselt välja läinud digitaalallkirja andmiseks vastavad pid-koodid. Seega asub kohus järeldusele, et viidatud kostja tõendid võivad kinnitada küll seda, et kolmandad isikud mõjutasid kostjat vaidlusalust laenu võtma, kuid mitte seda, et kostja poleks lepingule digitaalselt alla kirjutades avaldanud tahet pangale, et pangalt laenu saada või et seda laenulepingut poleks tema oma pin - koode kasutades alla kirjutanud. Kostja poolt kohtule esitatud tema enda pangakonto väljavõttest (lk 37, periood 17.02.19-22.02.19) nähtub, et tema kontole laekus lepingu nr xxx järgi 19.02.19 6895 €. Hageja poolt kohtule esitatud maksekorraldusest 19.02.19 194203 (lk 142) nähtuvalt on laenusumma, millest hageja selgituste järgi võeti maha lepingu tasu, kostja kontole kantud 6895 €. Lisaks on hageja 5 esile toonud, et lepingujärgsetest maksetest ehk 1590,85 € on ka hagejale tagasi maksutud vastavalt hageja arvestusele (lk 8) maksega perioodil 13.03.19-20.12.
3. Hinnates panga maksekorraldust ja kostja enda konto väljavõtet kogumis, leiab kohus, et kostjal pidi olema ülevaade tema enda kontol oleva raha liikumisest 2019.aastal ja seega pidi kostjal olema ka selge, et ta sai pangalt raha 19.02.19 vastavalt lepingule xxx. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, asub kohus järeldusele, et kostja kirjutas lepingule alla ja lepingule alla kirjutades avaldas kostja tahet pangale pangalt saada laenu ja nii on leping xxx sõlmitud poolte vahel kirjalikult kooskõlas

§ 9lg 1, 11 lg 1, 4.

Seega on vaidlusalune leping pooltele

§ 8

lg 1, 2 järgi siduv ja kostjal on kohustus lepingut täita

§ 76lg 1, 2, § 8 lg 1, 2 järgi.

1. Kui kostjat on petnud kolmandad isikud, siis märgitu ei mõjuta hageja ja kostja vahelist lepingu kehtivust. Kostja pole ka väitnud, et ta oleks lepingu tühistanud näiteks pettuse tõttu TsÜS § 94 lg 3, 4 järgi, mis võimaldab tehingu teinud isikul pettuse tehingu tühistada, kuid kui pettuse pani toime mitte lepingu pool (antud juhul pank) vaid kolmas isik, siis saab tehingu tühistada vaid siis, kui leping teine pool, antud juhul pank, pettusest teadis või teadma pidi. Samas tuleb arvestada, et kui teine pool pettusest ei teadnud ega pidanudki teadma, võib tehingu tühistada juhul, kui tehingu alusel omandas õiguse pettuse toimepannud kolmas isik. Käesoleval juhul laekus raha just kostja kontole (mitte kolmandate isikute) kontole, millel toimuvat sai kontrollida kostja. Kohus märgib, et kui kostja leiab, et on sattunud kolmandate isikute poolt toime pandud pettuse ohvriks, saab kostja esitada kahjunõuded kolmandate isikute vastu.
2. Kuna lepingus nähtuvalt pidi kostja maksma saadud laenult intressi 19,9% aastas, kostja on tarbija, siis on poolte vahel 19.02.19 sõlmitud leping xxx

§ 401lg 1, § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping.

Lepingust nähtuvalt kohaldusid sellele lepingule tarbijakrediidilepingu üldtingimused (edaspidi üldtingimused, lk 3p-4). 29. Vaidlus puudus selles, et kostja pidi lepingu kohaselt tasuma hagejale laenu, intressi ja lepingu haldustasu hagejale igakuise osamaksega, kokku 61 osamakset ja lepingu tähtaeg oli 15.03.2024 (graafik, lk 4p-5). Graafikust nähtuval oli igakuine makse 186,57 €, välja arvatud esimene, mis oli 74,52 € ja viimane, mis oli 188,96 €. 30.

§ 416

lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

§ 416

lg 2 järgi peab krediidiandja tarbijale hiljemalt koos

§ 416

lg 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Üldtingimuste punkti 5.1.1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

§ 416

lg 1 ja lepingu p 5.1.1 järgi täidetud, kuivõrd kostja oli võlgnevuses vähemalt kolme üksteisele järgneva maksega – maksmata oli 5 lepingu haldustasu graafikujärgset makset perioodil september 2019 kuni jaanuar 2020, samuti oli tasumata 3 graafikujärgset intressimakset perioodil november 2019 kuni jaanuar

1. Hageja on tõendanud kohtule esitatud teatisega, et pank ütles 03.04.2020.a. ülesütlemisavaldusega lepingu kostjale üles ning nõudis kostjalt võlgnevuse 6914,13 € tasumist (lk 10), millest 6914,13 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 528,19 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 10,19 eurot lepingu haldustasu, 35,43 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 5 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu.
2. Lepingu p 5.3 võib hageja nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja kostja on kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressi ja lepinguhaldustasu, viivise ja täitma muud kohustused. 33.

§ 28

.1 lg 1 kohaselt ettevõtja võib lisaks lepingu esemeks oleva põhikohustuse täitmise eest kokkulepitud hinnale või muule tasule nõuda tarbijalt täiendava tasu maksmist kõrvalkohustuse või muu täiendava kohustuse täitmise eest üksnes juhul, kui tarbija on sellise täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Tarbija tahet ei loeta sõnaselgelt väljendatuks, kui ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks selliseid eeltäidetud valikuid, mille tarbija peab lisatasu maksmise vältimiseks tagasi lükkama.

§ 28

.1 lg 4 järgi käesolevas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kohus leiab, et puudub alus pidada lepingus märgitud haldustasu kokkulepet 1,50 eurot kuus

§ 28

.1 lg 4 järgi tühiseks.

§ 28

.1 lg 1 näeb sellise lisatasu maksmise kohustuse tingimuseks ette, et tarbija on sellise täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Vaidlusaluses lepingus on haldustasu kokku lepitud lepingu põhitingimustes, so lepinguga seotud kulude lahtris (lk 3), mistõttu saab eeldada, et kostja oli sellest teadlik ning lepingu allkirjastamisega sellele nõusoleku andnud. Kohtu hinnangul ei oleks mõistlik

§ 28

.1 lg 1 tõlgendada selliselt, et pooled pidid haldustasu maksmise kohta eraldi allkirjastatud kokkuleppe sõlmima. Antud juhul ei ole haldustasu märgitud laenuandja poolt kasutatavates üldtingimustes, millest võiks järeldada sellega peidetud kujul nõustumist, vaid lepingu esimesel lehel põhitingimustes, mis pidi kostjale olema lepingu allkirjastamisel selgelt nähtav ning teada. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu haldustasu. 34. Kuna vaidlusalune leping on kostjale üles öeldud, on hagejal õigus nõuda kooskõlas

§ 76

lg 1, 2,

399 lg 1, § 401 lg 1, 3, lepingu p 5.3 laenu tagastamist, lepingu ülesütlemise ajaks sisse nõuvaks muutnud intressi ning võlgu olevat lepingu haldustasu. Kostja pole väitnud, et ta oleks märgitud võlgnetava laenu, intressi ja lepingu haldustasu hagejale ära maksnud. Seega rikub ta

§ 76

lg 1, 2, §

396 lg 1, § 397 lg 1, § 399 lg 1, § 401 lg 1, 3 ja lepingu p 5.3 tulenevat laenu ja intresside ning haldustasu maksmise kohustust, olles samal ajal kohustuse täitmisega viivituses (

§ 100

). 35.

§ 415

lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda

§ 113

lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 sätestab et, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 113

lg 1 III lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

§-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 36. Lepingust nähtuvalt oli aastane intressimäär 19,9%. Seega võib hageja

§ 415lg 1 ja § 113 lg 1 III lause järgi nõuda kostjalt viivist võlalt 19,90% aastas.

Kostja ei ole 7 vaidlustanud seda, et hagi esitamise aja seisuga 29.04.21 oli viivis võlalt kokku 1385,31 €, millest lepingu ülesütlemise ajaks oli viivis 34,54 €. 37. Kostja pole vaidlustanud võlgnetava laenusumma, intressi, lepingu haldustasu suurust. Kostja pole väitnud, et ta oleks laenu, intressi, lepingu haldustasu ja viivise ära maksnud hagejale. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist ja viivist

§ 8

lg 1, 2 , § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 108 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 399 lg 1, § 401 lg 1, 3, § 415 lg 1, § 113 lg 1 III lause ja TsMS § 367 järgi. 38. Nii on põhjendatud hageja nõue laenu 6336,42 €, intressi 528,19 €, lepingu haldustasu 10,19 €, viivise 1385,31 € saamiseks ja alates 30.04.2021.a. viivise saamiseks võlgnetalt krediidisummalt kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 19,90% aastas. 39.

§ 113

.2 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Lepingu üldtingimuste p. 6.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. 40. Hageja on saatnud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 17.02.20, samuti meeldetuletuskirja 03. 02.20 võla tasumiseks enne lepingu ülesütlemist (lk 9, 11). Seega on põhjendatud ja tõendatud hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulude saamiseks

§ 113.2 lg 1 järgi 5 €.

1. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 6336,42 eurot, intressi 528,19 eurot, lepingu haldustasu 10,19 eurot, sissenõudmiskulusid 5 €, 29.04.21 seisuga viivist 1385,31 eurot ja alates 30.04.21 viivist võlgnetavalt põhivõlalt 19,9% aastas alates kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja suurus
2. TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulus rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda.
3. TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud, sealhulgas riigilõiv, ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses.
4. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud hagiavalduses. Hageja menetluskuludeks on hagilt tasutud riigilõiv 550 eurot ja õigusabikulud 100 eurot (arve 8008 29.04.21; lk 14), mis seisneb hagiavalduse koostamises ja materjalide analüüsis.
5. Asja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud lõivu 550 €. Arvestades asja mahtu, keerukust, leiab kohus, et lepingulise esindaja kulud 100 € on mõistlikud ja seega TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulude käteks 550 eurot ja esindaja õigusabikulu 100 eurot.
6. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja rahaline suurus seetõttu määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8