Obsah (6)

§ 1§ 31§ 29§ 171§ 86§ 23

Tsiviilasi nr 2-22-7613 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17. august 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. O. D. i maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Võlgnik sündis Saaremaal. Põhihariduse omandas Tallinnas Kalamaja Põhikoolis. Õppis Tallinna Polütehnikumis side eriala, kuid ei lõpetanud õpinguid. Õppis Tallinnas Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis, kuid ei lõpetanud õpinguid. Õppis Tallinna Transpordikoolis laomajanduse eriala, kuid ei lõpetanud õpinguid. Keskhariduse omandas Jõhvi Gümnaasiumis

1. aastal, XXX viibimise ajal. Pärast vanglast vabanemist õppis Tartu Ülikoolis informaatika eriala. Hetkel on eksmatrikuleeritud, kuid pärast lõputöö esitamist ja kaitsmist on väidetavalt võimalik omandada bakalaureusekraad. Võlgnikku on kahel korral, kriminaalasjades nr 1-10-17316 ja 1-13-2352 tehtud kohtuotsustega karistatud KarS § 184 lg 2 p 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2, 3 kirjeldatud tegude (XXX) toimepanemise eest. Pani tingimisi kohaldamata jäetud esimese vanglakaristuse katseajal toime uue kuriteo, mistõttu kandis reaalset vanglakaristust XXX. Võlgniku väitel kõik tema tutvusringkonnas kas tarvitasid või turustasid XXX, tema käitus samamoodi nagu teised. Pärast vanglast vabanemist väidetavalt ei ole XXX kokkupuuteid olnud. Võlgnik ei ole ega ole olnud abielus. Elukaaslane on A. V. . Võlgnikul ja tema elukaaslasel on XXX sündinud ühine tütar, kes käib lasteaias. On elanud üürikorterites. Eelmise korteri üür oli 700 eurot kuus, millele lisandusid majandamiskulud. Eelmise üürileandja ees tekkis võlgnikul mitme kuu üüri ja majandamiskulu võlg. Võlgniku kinnitusel tal ei tulnud mõttesse otsida odavamat eluaset. Praeguse ajutise elukoha üürnik on võlgniku elukaaslane. Üür on umbes 400 eurot kuus. Igapäevase eluga seotud kohustusi aitavad täita elukaaslase vanemad. Võlgniku kinnitusel on kavas peagi taas elukohta vahetada. Esialgu plaanib kolida Tallinnas XXX asuvasse korterisse, kus elab võlgniku vanaisa. Võlgnik peab seda aadressi oma kõige püsivamaks kontaktaadressiks. Võlgniku hinnangul ei ole tema suhted elukaaslasega head. Koos elatakse veel peamiselt seetõttu, et võlgniku varaline olukord ei ole seni võimaldanud eraldi eluruumi üürida. Võlgniku elukaaslane on kutsekoolis õppinud pagarkondiitri eriala. Töötab osalise tööajaga Rimi Eesti Food AS-is klienditeenindajana, töötasuga umbes XXX eurot kuus. Elukaaslase töötasu ei ole ka minevikus olnud suurem. Võlgnik töötas 01.08.2018 - 11.02.2022 Piksel OÜ-s tarkvaraarendajana. Peamiselt arendas haridusteenuste haldamiseks loodud 2 tarkvara ARNO. Töölt lahkus väidetavalt seetõttu, et oli depressioonis, magamata ja vähese töövõimega. Jättis tööle minemata või töö tegemata. Vastuseks tööandja pretensioonidele lahkus töölt. On XXX. XXX on vahelduva intensiivsusega kestnud juba üle kümne aasta. On püüdnud leida abi psühholoogilt ja psühhiaatrilt. Praegu on enesetunne paranenud, kandideerib uuesti tööle. Ühe potentsiaalse tööandjana on nimetanud AS-i Helmes. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnik aastatel 2018 - 2022 saanud tulu peamiselt Piksel OÜ-lt ja vähemal määral Eesti Haigekassalt.
2. aasta mais ja juunis sai võlgnik temale kuulunud aktsiate võõrandamisest kasu 757,53 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku brutosissetulek
3. aastal XXX eurot,
4. aastal XXX eurot,
5. aastal XXX eurot,
6. aastal XXX eurot ja
7. a jaanuaris - märtsis XXX eurot.
8. a aprillis, mais ja juunis on saanud Eesti Töötukassalt töötutoetust kokku XXX eurot. Vara Seni puuduvad andmed, et võlgnikul oleks realiseerimiskõlblikku vara. Võlgnikule kuuluva ühe Auga Group AB väärtus on umbes 0,40 eurot. Vara tagasivõitmise või muul alusel nõudmise aluseid ei ole seni ilmnenud. Kohustused Seni teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised: Võlausaldaja nimi: Aadress: Võlasumma: bondora@bondora.com 10 724,38 €
9. Bondora AS GS Core OÜ sofia.k@gscore.ee 7 069,00 €
10. Placet Group OÜ info@placetgroup.com 6 640,60 €
11. Inbank AS info@inbank.ee 5 495,21 €
12. Monefit Estonia OÜ register@creditstargroup.com 5 171,75 €
13. Ferratum bank p.l.c. paringud@ferratum.ee 3 260,90 €
14. BestCredit OÜ info@bestcredit.ee 3 000,00 €
15. Estelle OÜ ESTO AS aigi.jukk@gmail.com 2 875,58 € info@esto.ee 2 299,00 €
16. BB Finance OÜ info@bbfinance.ee 1 641,88 €
17. IPF Digital AS
18. TF Bank AB est-legal@ipfdigital.com 1 435,95 € paringud@tfbank.ee 1 217,77 €
19. Omaraha OÜ Eesti Vabariik
20. Tolliamet)
21. SEB Pank AS arne.veske@holmbank.ee 800,00 € emta@emta.ee 227,30 € info@seb.ee 5,85 €
23. (Maksu- ja KOKKU: 51 865,17 € Maksejõuetus Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku välja selgitatud kohustuste suuruseks on 51 865,17 eurot. Ei ole teada niisugust ettenähtavas tulevikus toimuvat sündmust, millega saaks seostada võlgniku kohustuste nõuetekohase täitmise. Seega ei ole võlgniku makseraskused ajutise iseloomuga. Võlgnik on pankrotiavalduses oma maksejõuetuse põhjusena lakooniliselt viidanud üle oma võimete elamisele ja depressioonile. Võlgniku arvelduskontodelt ei nähtu ja muudestki allikatest ei pärine andmeid, et võlgnik oleks kasutanud krediiti enne
24. aastat. Võlgniku väitel võttis ta esimesed laenud Inbank AS-ist, arvatavasti
25. aastal. Laenude kasutamise viis ei ole selgelt tuvastatav. 3 Puuduvad andmed, et laenatud raha eest oleks võlgnik soetanud väärtuslikke asju või varalisi õigusi. Võlgade maht on suur, tüüpilisel maksejõuetuks muutunud võlgnikul kulub sama suure võlgade mahu saavutamiseks tavaliselt mitu aastat. Võlgnik on oma võlad kogunud üsna lühikese ajaga. Juba võlgade võtmise ajal võinuks võlgnik aru saada nende tasumise võimatusest, kuid ma ei väida kindlalt, et võlgnik juba kohustusi võttes tahtis jätta need kohustused täitmata. Võib-olla võlgnik ei mõelnud kohustusi võttes üldse midagi - ei juurelnud oma väljaminekute vajalikkuse üle ega püüdnud hoida kulusid vastavuses oma sissetulekuga. Kalduvus käituda piisavalt läbi mõtlemata viisil ei ole tekkinud hiljuti, võlgniku väitel on teatav korratus saatnud teda kogu aeg. Kooliajal väljendus see koolist puudumises, hiljem mootorsõiduki korduvas juhtimises juhtimisõiguseta, narkootikumide tarvitamises ja nendega kauplemises. Põhikoolis ei tehtud kooli lõpetamiseks kellelegi takistusi, hilisemad vabaduses ette võetud õpingud ei ole ühelgi juhul kulmineerunud sellega, et võlgnik viib alustatud õpingud ettenähtud viisil lõpule. Kui võlgnikul ongi depressioon, võib see olla ettevõetud tegevuste ebaõnnestumise üheks põhjuseks. Võlgnik on viimasel paaril aastal olnud ilmselt ükskõikne tema tulude ja kulude tasakaalu suhtes. Lisaks on võtnud riske, mis ei ole end õigustanud. Väidetavalt püüdis ta spekuleerida krüptovaluutaga, kuid kaotas selle käigus umbes 5000 - 6000 eurot. Jääb vaid loota, et võlgnik on praeguseks mõistnud, et maksejõuetus on viimasel ajal harrastatud käitumise paratamatu tagajärg ning et tema kohustustest vabastamisel on mingigi mõte üksnes juhul, kui ta edaspidi suhtub varaliste kohustuste võtmisse ja täitmisse senisest oluliselt vastutustundlikumalt. Käesolevas menetluse etapis ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Seni teadaoleva põhjal muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks kergemeelselt võetud laenude ja põhjendamatult suurte kulude tõttu
26. aastal. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks katta pankrotiavalduse menetluse kulud ning pankroti väljakuulutamise korral edaspidi lisanduvad kulud. Loodetavasti õnnestub võlgnikul leida töökoht ja hakata teenima sissetulekut. Kuigi võlgniku IT-alased õpingud on katkenud enne bakalaureusekraadi omandamist, on tal tõenäoliselt soovi korral võimalik leida erialast tööd ja teenida sellega vähemalt Eesti keskmist töötasu. Samas ei ole teada, kas minevikus tööülesannete täitmist takistanud depressioon või mõni muu põhjus kujuneb takistuseks ka tulevikus. Arvestades võlgniku teadaolevate kohustuste hulka, nende pidevat suurenemist kõrvalkohustuste võrra ja võlausaldajate eeldatavat kohtusse pöördumist lähiajal, saab pankroti välja kuulutamata jätmise korral tõenäoliselt võlgniku suhtes toimuma palju täitemenetlusi. Töötaja seotus rohkete täitemenetlustega on tööandjate jaoks märkimisväärne lisakoormus, see kahandaks võlgniku võimalusi tööd leida ning tööl püsida. Ilmselt üle jõu käivatest kohustustest vabanemise perspektiiv peaks teoreetiliselt motiveerima võlgnikku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal pingutama ning teenima sissetulekut.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 171

lg 11 kohaselt kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. O. D. i pankrot tuleb

§ 171lg 11 alusel välja kuulutada.

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus nimetab pankrotihalduriks Einar Vallandi, kes vastab

§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.

§ 86lg 1 alusel kohustab kohus O.

D. i enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, 4 mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 15 pooltundi.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (15 pooltundi) tuleb Einar Vallandile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 eurot. Kuna kohus kuulutab võlgniku avalduse alusel pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

§ 23

lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5