Obsah (7)

§ 156§ 155§ 29§ 123§ 2§ 30§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2022, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-22-133 Kohtunik Kristel Nirgi Väärteoasi Küllike Õunapuu kaebus Po

§ 156

lõikes 11 kohaselt kui üks kohtumenetluse pool on

§ 156

lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. 1 Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates täisotsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Täisotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 27.05.

1. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III juhtivuurija M. R. koostas menetlusalusele isikule Küllike Õunapuule 29.11.2021 väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590, 21, 003761, mille kohaselt menetlusalune isik juhtides 17.09.2021 kell 10:40, Lai tn 32, Rakvere, Lääne-Virumaal, sõidukit Xxxx, reg.nr xxxx ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teise vara ning sooritades reguleerimata ristmikul parempööret, sattus sõidutee lõikumisalalt välja sõites vastassuunavööndisse, kus sõitis otsa sõidukile xxxx, reg.nr xxxx. Põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud H. J. ja E. H.. Menetlusalune isik rikkus sellega liiklusseaduse (edaspidi LS) § 48 lg 2, LS § 16 lg. 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg.1 järgi.
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A. V. vormistas menetlusalusele isikule Küllike Õunapuule 27.12.2021 otsuse väärteoasjas nr 2590, 21, 003761, mille kohaselt menetlusalune isik juhtides 17.09.2021 kell 10:40, Lai tn 32, Rakvere, Lääne-Virumaal, sõidukit Xxxx, reg.nr xxxx ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teise vara ning sooritades reguleerimata ristmikul parempööret, sattus sõidutee lõikumisalalt välja sõites vastassuunavööndisse, kus sõitis otsa sõidukile Xxxx, reg.nr xxxx. Põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju on tekitatud H. J. ja E. H.. Menetlusalune isik rikkus sellega LS § 48 lg 2, LS § 16 lg. 1 nõudeid. Väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg.1 järgi. Kohtuväline menetleja on karistuseks mõistnud Küllike Õunapuule KarS § 56 lg 1 alusel LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot.
4. 12.01.2022 esitas menetlusalune isik Küllike Õunapuu Viru Maakohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.12.2021 otsus väärteoasjas nr 2590, 21,
6. Viru Maakohtu 13.01.2022 määrusega jäeti Küllike Õunapuu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.12.2021 otsusele väärteoasjas nr 2590, 21, 003761 käiguta nig anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
7. 25.01.2022 esitas menetlusaluse isiku Küllike Õunapuu kaitsja Maarika Kutser Viru Maakohtule kaebuse, milles taotleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja A. V. 27.12.2021 otsusele väärteoasjas nr 2590, 21, 003761 ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Menetlusalune isik ei tunnista end väärteo toimepanemises süüdi.

1. Kaebuse kohaselt ei nõustu Küllike Õunapuu sellega, et on rikkunud liiklusseaduse nõudeid. Kaebuse esitaja leiab, et liiklusõnnetuse osapoolte vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teise osapoole käitumist arvestamata (Riigikohtu lahend 3-1-1-1-79-06 p 6). Kaebuse esitaja 2 leiab, et Xxxx maasturijuhi käitumine tõi kaasa liiklusõnnetuse, kuna ta sõitis parkimist alustavale sõiduautole otsa.
2. 12.01.2022 esitas Viru Maakohus Politsei-ja Piirivalveametile kohtunõude, milles paluti esitada Viru Maakohtule antud väärteoasja toimik ning 07.02.2022 omapoolne sisulise seisukoht kaebusele. Viru Maakohtu 07.02.2022 määrusega võeti menetlusaluse isiku Küllike Õunapuu kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.12.2021 otsusele väärteoasjas nr 2590, 21, 003761 menetlusse.
3. 12.02.2022 esitas Politsei-ja Piirivalveamet Viru Maakohtule toimiku ning 03.03.2022 Politsei- ja Piirivalveameti vanemväärteomenetleja A. U. seisukoha, milles palub jätta Küllike Õunapuu kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.12.2021 otsus väärteoasjas nr 2590, 21, 003761 muutmata, kuna Küllike Õunapuu rikkudes liiklusseaduse sätteid, põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Kohtuotsuse põhjendused 9.

§ 123

lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 10. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 11.

§ 2kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kr

MS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, kusjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

1. Väärteoprotokolli ja –otsuse kohaselt rikkus Küllike Õunapuu LS § 48 lg 2 sätet, mille kohaselt pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Lisaks rikkus Küllike Õunapuu LS § 16 lg 1, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Väärtegu kvalifitseeriti LS § 223 lg 1 järgi.
2. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Antud väärteoasjas sai sõiduki teel liikumise tagajärjel varalist kahju H. J. ja E. H., seega on LS § 2 p 32 kirjeldatud liiklusõnnetuse tunnused olemas.
3. Kohus leiab, et Küllike Õunapuu poolt LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 17.09.2021 kell 10:40, Lai tn 32, Rakvere, Lääne-Virumaal, on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli koos CD- plaadil olevate fotodega, ekspertiisiakti ja tunnistaja J. V. ütlustega.
4. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga (edaspidi vaatlusprotokoll), lisatud skeem, fotod CDplaadil (tl.40), on tõendatud, et 17.09.2021 kell 10:40 toimus liiklusõnnetus Lai tn 32, Rakvere, Lääne-Virumaal, kus osalesid sõiduauto Xxxx, reg.nr xxxx, mida juhtis Küllike Õunapuu ja maastur Xxxx Xxxx, reg.nr xxxx, mida juhtis J. V.. Mõlemad sõidukijuhid olid kained. Vaatlusprotokolli kohaselt vaatlus toimus Rakvere Laia tn ja E.Vilde tänava ristmikul. Vaatlus 3 on läbi viidud Laia tn poolt F.G. Adoffi tänava suunas. Lähtepunktiks on Laia tänava vasakpoolne äärekivi ning E.Vilde parempoolne äärekivi. Sõiduk Xxxx, reg.nr xxxx paikneb 3 meetrit Laia tänava vasakpoolsest äärekivist E.Vilde tänava suunas ning 10,3 meetrit E. Vilde tn parempoolsest äärekivist. Sõiduk, Xxxx, reg.nr xxxx paikneb 9,9 meetrit Laia tn vasakpoolsest äärekivist E.Vilde tn suunas ning 16 meetrit E. Vilde tn parempoolsest äärekivist. Sõiduki, reg.nr xxxx paiknemine ei ole esialgne, antud sõiduk liikus pärast kokkupõrget. Sõiduki, reg.nr xxxx on deformeerunud esimene stange vasakpoolne nurk. Sõiduki, reg.nr xxxx on deformeerunud vasakpoolne esistange.
5. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et 17.09.2021 kell 10:40, toimunud liiklusõnnetuses Lai tn 32, Rakvere, Lääne-Virumaal, on liiklusohu tekitanud vastassuunavööndisse sõitnud sõiduauto xxxx reg.nr xxxx juht, kelleks oli Küllike Õunapuu. Liiklusoht tekkis hetkel, kui sõiduauto Xxxx liikus üle tee mõttelise telje vastassuunavööndisse. Eksperdiarvamuse kohaselt sündmusosaliste sõidukite tehniliselt reaalne vastastikune asend ja asend teel kokkupõrke hetke on toodud aktile lisatud rekonstruktsiooni skeemil. Sõidukite kokkupõrge toimus maasturi Xxxx reg.nr xxxx suunavööndis. Vastavalt akti uurimuslikule osale sõiduauto Xxxx, reg.nr xxxx kokkupõrke hetkel liikus. Kuivõrd sõiduauto Xxxx reg.nr xxxx kokkupõrke järgne asend on muudetud ei ole võimalik sõiduauto liikumiskiirus kokkupõrke hetkel arvestuslikult määrata. Sõidukite vigastuste alusel ei ole sõiduauto Xxxx liikumiskiirus kokkupõrke hetkel väiksem kui ca 15 km/h. Vastavalt akti uurimuslikule osale maastur Xxxx reg.nr xxxx kokkupõrke hetkel seisis.
6. Kohtuistungil kuulati üle menetlusalune isik Küllike Õunapuu. Ta andis ütlusi, et liiklusõnnetuse toimumise ajal ta tuli Ly poe poolt, ületas ristmiku ja hakkas seal enda sõiduautot parkima, kui tuli paremalt järsku teine sõiduk suure kiirusega. Tema ei jõudnud enam eest ära sõita. Hakkas parkima ja teine sõiduk tuli ja keeras paremale, et vältida kokkupõrget. Teine sõiduk riivas tema autot. Arvab, et teise sõiduki juht tegeles kõrvaliste asjadega ja märkas teda liiga hilja. Tema tagurdas parkimiseks ja keeras sõiduauto vasaku juhipoolse osa ette ja teine sõiduk sõitis selle vastu. Tema samal ajal seisis oma sõidukiga kui toimus kokkupõrge. Pärast kokkupõrget liikus maasturi alt ära. On kindel, et lubatud suurim sõidukiirus sel päeval oli 30 km/h.
7. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja J. V.. Ta andis ütlusi, et liiklusõnnetuse toimumise ajal tema sõiduk, Xxxx Xxxx, hakkas keerama E.Vilde tänavale, kui toimus avarii. Tema kiirus pöördel oli 15-20 km/h. Ta nägi E. Vilde ristmikul seismas tumedat Xxxxt, mis hakkas linna poole, paremale keerama. Xxxx tuli otse või suure kaarega, ta ei saanudki täpselt aru. Xxxx sõitis talle vastassuunda ette, tahtis otse üle tee sõita. Xxxx ei parkinud. Xxxx sõitis vastu tema sõiduki ratast. Liiklusõnnetuse tõttu kukkus Xxxxl maha numbrimärk ja vasakpoolsel kapotil olid mingid jäljed. Xxxx sõitis sõiduauto vasakpoolse nurgaga tema auto stange alla ja esiosaga ette rattasse. Tema sõiduki vigastused olid vasak esimene tiib ja stange. Tunnistaja kinnitas, et tagurdama hakkas Xxxx pärast õnnetust, et maasturi alt välja saada.
8. Kohtuistungil kuulati üle tunnistaja I. V.. Ta andis ütlusi, et tema oli liiklusõnnetuse ajal sõiduautos Xxxx. Tulid Ly poe poolt, et parkida vanade politseimajade ette. Sõitsid juba üle tee, jäid sinna seisma, kui tuli maastur suure hooga ja sõitis neile otsa. Tegi parempöörde, nagu ehmatas. Sel päeval oli lubatud suurim sõidukiirus 30 km /h, märki samal päeval ei näinud, aga arvab, et oli kiirusepiirangu märk 30 km/h seal juba kuu aega.
9. Kohus analüüsides tunnistajate J. V.i, I. V.e ütlusi, ning vaadates Cd plaadil olevaid fotosid, mis on tehtud pärast liiklusõnnetust sõiduautode paiknemise ja vigastuste kohta ning uurinud 4 ekspertiisiakti liiklustehnilise ekspertiisi kirjeldust, tulemust ja eksperdiarvamust, leiab, et tõendamist leidis, et menetlusalune isik juhtides 17.09.2021 kell 10:40, Lai tn 32, Rakvere, Lääne-Virumaal, sõidukit Xxxx, reg.nr xxxx ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teise vara ning sooritades reguleerimata ristmiku parempööret, sattus sõidutee lõikumisalalt välja sõites vastassuunavööndisse, kus sõitis otsa sõidukile Xxxx, reg.nr xxxx.
10. Menetlusaluse isiku Küllike Õunapuu ütlused, et ta ületas ristmiku ja hakkas seal enda sõiduautot parkima, kui tuli paremalt järsku teine auto suure kiirusega, kes tema autole otsa sõitis, on ümberlükatud ekspertiisiaktiga, mis kinnitab, et liiklusõnnetuse toimumise ajal sõiduauto Xxxx seisis ja sõiduauto Xxxx liikus ning et kokkupõrge on toimunud maasturi Xxxx suunavööndis. Ekspertiisiakti uurimuse kohaselt nähtub maasturist Xxxx tehtud fotodelt, et sõidukil on purunenud esikaitseraua vasakpoolne nurk ja külg ning kaitseraud on vasakpoolselt küljelt surutud valdavalt vasakult paremale sissepoole ning mõnevõrra eest tahapoole. Kaitseraud tervikuna on nihkunud mõnevõrra paremale. Vasakpoolse esiratta rehvi küljel ja veerepinnal ratta esiosal on näha horisontaalse asetusega sirged nühkejäljed. Jälgede kirjeldatud paiknemine ja kuju maasturi esirattal näitavad üheselt, et kontakti hetkel ratas ei pöörelnud. Lisaks ei nähtu esirattast tagapool pidurdamisel blokeerinud rehvile iseloomulikku lohisemisjälge, mis viitaks pidurdavale ja kokkupõrkel veel liikuvale sõidukile. Siit saab järeldada, et kontakti hetkel maastur Xxxx seisis. Sõiduautost Xxxx tehtud fotodelt nähtub, et sõidukil on deformeerunud kapoti vasakpoolne esinurk suunaga eest tahapoole. Kaitseraual ja kapoti esiosal esinevad kontakti süvenemisel tekkinud vigastused. Autol on eraldunud esimene numbrimärk, mis on paremaltpoolt kõverdunud ettepoole. Kaitseraua taoline deformatsioon on seostatav kontaktiga maasturi vasakpoolse esirattaga (numbrimärk on kõverdunud ümber rehvi välisserva). Kaitseraua vasakul poolel ulatuvad otsekontaktjäljed esilaterna piirkonda. Arvestades sõidukite kirjeldatud vigastuste asukohti, tekitamise suundi ja iseloomu, on tehniliselt reaalne, et kokkupõrke hetkel paiknesid maastur Xxxx ja sõiduauto Xxxx aktile lisatud rekonstruktsiooni skeemil toodud vastastikuses asendis. Ekspertiisiakti uurimuse kohaselt, saab sõidukite vigastuste alusel öelda, et kokkupõrke hetkel sõiduauto Xxxx liikus ja maastur Xxxx seisis. Kuivõrd sõiduauto Xxxx kokkupõrkejärgne asend on muutunud, ei ole sõiduki liikumiskiirus kokkupõrke hetkel arvestuslikult võimalik üheselt määrata. Kirjeldatud sõidukite vigastuste ulatust arvestades ei saanud aga sõiduauto Xxxx liikumiskiirus kokkupõrke hetkel olla väiksem kui 15 km/h. Sõidukite kokkupõrge pidi teel olevaid purunenud detailide kilde ja pori arvestades toimuma maasturi fikseeritud kokkupõrkejärgse asendi läheduses. Tehniliselt on reaalne, et kokkupõrkel nihutas sõiduauto Xxxx maasturi Xxxx esiosa mõnevõrra tee servale lähemale ning maastur liikus ka mõnevõrra tagasi. Sõidukite tehniliselt võimalik paiknemine tee suhtes kokkupõrke hetkel on toodud aktile lisatud rekonstruktsiooni skeemil. (Rekonstruktsiooni skeemil paiknevad mõlemad sõiduautod keset Lai 32, Rakvere sõiduteed, sõiduauto Xxxx on suunaga vasakule poole ning tema vastas sõiduauto Xxxx esiosaga vastu maasturit Xxxx). Kokkupõrge on toimunud maasturi Xxxx suunavööndis. Arvestades sõidukite tehniliselt reaalset vastastikust asendit ja asendit tee suhtes kokkupõrke hetkel, on ilmne, et liiklusohu on tekitanud vastassuunavööndisse sõitnud sõiduauto Xxxx. Liiklusoht tekkis hetkel, kui sõiduauto Xxxx liikus üle tee mõttelise telje vastassuunavööndisse. Asjaolu, et maasturi Xxxx juht jõudis oma sõiduki kokkupõrke hetkel peatada, näitab, et maasturi Xxxx juhil puudus antud olukorras võimalus kokkupõrke vältimiseks, kuivõrd sõiduauto Xxxx liiklus edasi.
11. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et väärteo toimepanemise kohas Lai 32 Rakvere, oli lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h. Väärteo toimepanemise kohas ei olnud sõidukiirust liikluskorraldusvahendiga piiratud. Nimetatud tõttu on ümberlükatud menetlusaluse isiku Küllike Õunapuu ja tunnistaja I. V.e ütlused, et sündmuskohal oli sõidukiirus 30 km/h liiklusmärgiga piiratud. 5
12. Ekspertiisiakti ja tunnistaja J. V.i ütluste pinnalt saab tuvastada, et menetlusaluse isik ei näinud maasturit, mis viibis peateel, andis küll märku paremsuunaks, kuid hakkas liikuma otse üle tee mõttelise telje vastassuunavööndisse ja sõitis Xxxxle ette. Seega saab järeldada, et menetlusalune isik Küllike Õunapuu ei veendunud pöördel ristmikule sõites, et ta sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks vastassuunavööndisse. Seega rikkus Küllike Õunapuu LS § 48 lg 2 sätet, mille kohaselt pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Lisaks rikkus Küllike Õunapuu LS § 16 lg 1, mille kohaselt liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Liiklusõnnetuse tagajärjel said varalist kahju H. J. ja E. H., kellele kuulusid sõiduauto Xxxx reg.nr xxxx ja Xxxx reg.nr xxxx.
13. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku vastuväide, et Xxxx maastur liikus liiga kiiresti ja oleks pidanud liikuma oluliselt aeglasemalt, on ümberlükatud sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud lubatud kiirusega, mis on 50 km/h. Lisaks on tuvastatud ekspertiisiaktiga, et liiklusõnnetuse ajal maastur seisis. Tunnistaja J. V. sõnul tahtis tema pöörata E. Vilde tänavale, kui nägi E. Vilde ristmikul seismas tumedat Xxxxt, mis hakkas linna poole, paremale keerama. Sõiduauto tuli otse või suure kaarega. Xxxx sõitis tema sõidukile vastassuunda ette. Kohus ei tuvastanud, et J. V. rikkus hoolsuskohustust, mida Küllike Õunapuu kaitsja on talle ette heitnud. Seega on tõendamist leidnud, et Küllike Õunapuu pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo.
14. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Teo tehioludest nähtuvalt pani Küllike Õunapuu teo toime hooletusest, ta ei teadnud, et võib oma käitumisega õnnetuse põhjustada, kuid oleks pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Kohus leiab, et Küllike Õunapuu süüdistuses LS § 223 lg 1 järgi on täidetud ka esitatud kvalifikatsiooni subjektiivne koosseis. Tõendatud on, et menetlusalune isik Küllike Õunapuu hooletuse vormis pani liiklusõnnetuse toime ja oma tegevusega põhjustas varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus varaline kahju oli tekitatud H. J. ja E. H..
15. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Samuti ei kuulu väärteomenetlus

§ 30alusel lõpetamisele. Karistus 27. Kohtuväline menetleja on karistuseks mõistnud Küllike Õunapuule Kar

S § 56 lg 1 alusel LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses, so 320 eurot. Määratud rahatrahv tuli tasuda hiljemalt 13.01.2022.

§ 74lg 1 p 15 kohaselt tuli Küllike Õunapuul tasuda menetluskulud ekspertiisi tegemise kulude näol 457 eurot. 28. Kar

S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Küllike Õunapuu. LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. 6

1. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusalusele isikule LS § 223 lg 1 alusel määratud karistus, rahatrahv 80 trahviühikut, on alla sanktsiooni keskmist määra. Menetlusalune isik on oma süüd ei tunnistanud, mistõttu puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Karistust raskendavad asjaolud samuti puuduvad. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt Küllike Õunapuule määratud karistus on proportsionaalne toime pandud teoga.
2. Õiguskorra kaitsmise huvides tuleb isikule määrata karistus, mis peab andma hinnangu normikehtivusse ja avaldama õiglase karistuse mõju ühiskonnas. Arvestades asjaolu, et menetlusalusel isikul kehtivad väärteokaristused puuduvad, on võimalik eripreventiivselt mõjutada Küllike Õunapuud hoiduma süütegude toimepanemisest kohtuvälise menetleja poolt määratud karistusega- rahatrahviga 80 trahviühikut summas 320 eurot. Kohtu hinnagul on sellise karistusega järgitud ka õiguskorra kaitsmise huvid. Lisaks tuleb menetlusalusel isiku tasuda menetluskulud ekspertiisi tegemise kulude näol 457 eurot, kuna menetluskulud olid vajalikud toimepanija väljaselgitamiseks, mistõttu kohtuvälise menetleja mõistis need kulud väärteo toimepanijalt välja.
3. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et Küllike Õunapuu kaebus tuleb jätta rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri prefektuuri 27.12.2021 otsus väärteoasjas nr 2590, 21, 003761 tuleb jätta muutmata. Küllike Õunapuu menetluskulud, s.o lepingulise kaitsja tasu, tuleb jätta Küllike Õunapuu enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Nirgi kohtunik 7