Obsah (8)

§ 180§ 126§ 248§ 175§ 179§ 2565§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2019, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-5101 (19284000246) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekre

) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas.

1. Tunnistada J.A süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 19.-20.06.2019.a., s.o 2 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda J.A ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Määrata J.A-le katseaeg 2 (kaks) aastat ning mõistetud vangistust 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva ei pöörata täitmisele, kui J.A ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – elukoht: xxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata J.A-le katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi.
2. Menetluskulude hüvitamine:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista J.A-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 405 (nelisada viis) eurot ja riigi õigusabi tasu 60 (kuuskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 465 (nelisada kuuskümmend viis) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. juulikuust igakuise menetluskulu osa 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 75 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu

1. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
2. Asitõend ja konfiskeerimisele kuuluv vara: J.A-le kuuluv kuriteo toimepanemise vahendiks olnud musta käepidemega taskunuga nuga, mis asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumistel

§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata

§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid sisalduvad kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfos), mis edastatakse süüdimõistetu postivõi e-posti aadressile. Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.A toime pannud kuriteona teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud korduvalt KarS § 121 lg 2 p 3 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 24.05.

1. a otsusega 2 kriminaalasjas nr 1-18-3800 karistatud teise isiku kehalise väärkohtlemise eest ning mille eest mõistetud karistus ei ole kustunud, taas 18.06.
2. a kella 23:45 ajal Viljandi maakonnas PõhjaSakala vallas xxxxx-xxxxxxx xxxxxxx asuvas eramus, ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli käigus lõi ühel korral kannatanu X.X noaga ninapiirkonda, põhjustades sellega lõikehaava kannatanu ninal. Seejärel vigastas J.A noaga kannatanu mõlemat kätt, põhjustades mõlemale käele lõikehaavad. Kirjeldatud tegevusega põhjustas J.A kannatanule valu ja tervisekahjustuse. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud kriminaalasja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust. Tulenevalt KarS § 68 lg-st 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka J.A poolt eelvangistuses viibitud aeg, s. o 2 päeva (19.06.2019.a – 20.06.2019.a) vangistust, ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.A ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Põhjendused süüdimõistmises Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud

§-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist kiirmenetluses. Taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku kuriteo toimepanemise järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus peab võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses järgides kokkuleppemenetluse sätteid. Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud

§-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes

§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

§ 248lg 1 p-le 2.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 3 Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 810 eurot.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus.

§ 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus

§ 179lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra.

Põhjendatud on määrata süüdimõistetul sundraha suuruseks 405 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava J.A kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja suurus. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus

§ 179

lg-s 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra (

§ 2565lg 2).

Seoses kiirmenetlusega tuleb süüdistataval vähendada sundraha poole võrra. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb J.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 405 eurot ja riigi õigusabi tasu 60 eurot riigi kasuks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus J.A on kahtlustatavana kinni peetud 19.-20.06.2019, seega on J.A viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Vastavalt KarS § 83 lg-le 1 võib kohus kohaldada tahtliku süüteo toimepanemise vahendi ja süüteoga saadud vara konfiskeerimist, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale. J.A-le kuuluv kuriteo toimepanemise vahendiks olnud musta käepidemega taskunuga nuga, mis asub PPA Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis , tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumistel

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4