← Eesti

1-22-1426/32

Obsah (6)§ 120§ 121§ 74§ 64§ 68§ 57

1-22-1426 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2022. a Tallinn Kriminaalasja number 1-22-1426 (21231502968) Kohtukoosseis Eesistuja Pave

§ 120lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi Harju Maakohtu 21.

aprilli

  1. a otsus lühimenetluses Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Kaitsja Süüdistatava Oleg Demidovi kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon Kaidi Kahu OLEG DEMIDOV isikukood 37008090021, elukoht XXX, viibimiskoht Tallinna Vangla, EV kodanik, XXX, emakeel vene keel, XXX, kriminaalkorras karistatud kahel korral: 22.10.
  2. a Harju Maakohtu otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja

§ 120

lg 1 järgi liitkaristusega 2 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust, karistusaja lõpp 22.12.2021. a; 18.03.2019. a Harju Maakohtu otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta 11 kuud 26 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74

lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga, väärteokorras karistamata. Kinni peetud 26-27.12.2021, tõkendina kohaldatud vahistamist alates 28.12.

  1. Vandeadvokaat Urmas Simon Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Prokurör Süüdistatav RESOLUTSIOON
  2. Jätta Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a kohtuotsus Oleg Demidovi suhtes muutmata ning süüdistatava kaitsja apellatsioon rahuldamata.
  5. Määrata Advokaadibüroole Simon OÜ (reg. number 14959290) seoses vandeadvokaat Urmas Simoni poolt Oleg Demidovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 108,00 (ükssada kaheksa) eurot.
  6. Välja mõista Oleg Demidovilt Eesti Vabariigi kasuks 108,00 (ükssada kaheksa) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Urmas Simonile makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS-is SEB Pank (a/a EE351010052031000004) või Luminor Bank ASis (a/a EE401700017002872300, a/a EE873300333499990003). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Oleg Demidov on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on varasemalt korduvalt vägivallakuritegude toimepanemise tõttu kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 22.10.2019 otsusega nr 1-19-6353

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi, taas 26.12.2021 kella 21.00 paiku, viibides kuriteo toimepanemise hetkel enda õele X-le kuuluvas korteris aadressil XXX, Tallinn, olles alkoholijoobes, lõi tõusetunud konflikti käigus oma õepoega Y ühe korra rusikaga näkku, alahuule pihta, millest hakkas verd jooksma. Pärast seda lõi ta kannatanule veel ülevalt poolt kaks korda vastu pead. Kirjeldatud tegudega tekitas O. Demidov kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse – alahuule seespool verine haav. Sel moel pani O. Demidov oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O. Demidovit süüdistatakse ka selles, et 26.12.2021 kella 22.00 paiku, viibides kuriteo toimepanemise hetkel enda õele X-le kuuluvas korteris aadressil XXX, Tallinn, olles alkoholijoobes, takistas ta oma töölt koju saabunud õel X-l enda korterisse siseneda, haaras tõusetunud konflikti käigus kannatanul juustest ja ütles talle korduvalt: „Ma tapan su ära!“, ning lisas: „Siis vähemalt tean, mille eest istun“. Kuivõrd O. Demidov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud vägivallakuritegude toimepanemise tõttu, kuivõrd ta vabanes alles 4 päeva enne kõnealust sündmust, s.o 22.12.2021 vanglast, kus ta kandis alates 26.06.2019 karistust enda eakate vanemate suhtes toime pandud vägivallakuritegude eest, ja kuivõrd ta oli alkoholijoobes ning agressiivne, tundis kannatanu X O. Demidovi käitumisest ja sõnadest reaalset ohtu enda elule ja tervisele ja tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Sel moel pani O. Demidov oma tahtliku teoga toime tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

  1. Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsusega tunnistati Oleg Demidov süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud.

Oleg Demidov tunnistati süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud.

§ 64lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti O. Demidovi karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 26.12.2021. a karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 2

(6)26.12.
  1. a. Süüdistatav O. Demidovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – otsustati jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldati O. Demidovile lähenemiskeeldu kannatanute X (ik: XXXXXXXXXXX) ja Y (ik: XXXXXXXXXXX) suhtes tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ning keelati O. Demidovil: 1) minna X-le ja Y-le lähemale kui 50 meetrit, v.a kohtu ruumides, kui isikud on samaaegselt kohtusse kutsutud; 2) viibida avalikes kohtades (mh tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes, avalikel üritustel) X-le ja Y-le lähemal kui 50 meetrit ning suhelda X ja Y-ga nendes kohtades. Sattudes juhuslikult X-le ja Y-le lähemale kui 50 meetrit, tuleb O. Demidovil kohe eemalduda lubatud kaugusesse, pidades silmas keeldu suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel mõisteti O. Demidovilt välja riigituludesse sundraha 1,5 palga alammääras – 981 eurot; määratud kaitsja tasu summas 512,45 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 1493,45 eurot määrati tasumisele 12 kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 124,45 eurot (viimase osamakse suurus on sel juhul 124,50 eurot). SÜÜDISTATAVA KAITSJA APELLATSIOON
  2. Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja, kes palub maakohtu otsus tühistada O. Demidovi süüditunnistamises

§ 120lg 1 järgi ja mõista süüdistatav õigeks ning muuta maakohtu otsust O.

Demidovile

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistuse osas kergendades süüdistatavale mõistetud karistust. 3.

  1. Kaitsja märgib, et X suhtes toimepandud ähvardamise episoodis ei ole O. Demidov ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ei kohtueelses menetluses ega ka kohtus. Ta küll kinnitab, et viibis süüdistuses märgitud aadressil, tarbis seal alkoholi koos kannatanu Y-ga, kuid sellist asja pole olnud, et ta ei soovinud õde korterisse sisse lasta. Ka pole olnud sellist ähvardust, nagu oleks süüdistatav oma õele öelnud, et „küll ma klaarin sinuga arved“. Samuti pole ta haaranud oma õe juustest ja ähvardanud teda korduvalt ära tappa, öeldes „../ma tapan su ära, siis vähemalt tean, mille eest istun“. Süüdistatava selgituste kohaselt pole tal mingit põhjust õde ähvardada, veel vähem teda juustest tirida. Tema ja ta õe läbisaamine on väga hea ja sel päeval oli süüdistatav küll natuke tarvitanud alkoholi, kuid ta pea oli selge ja ta mäletab kõike juhtunut väga hästi. Koos õepojaga tarvitati alkoholi, rõõm taasnägemise üle oli mõlemapoolne, meeleolu oli kõigil hea ja mingeid põhjuseid häält tõsta või veel enam – kedagi ähvardada – ei olnud. Seepärast teab ta ka väga täpselt, et mingit ähvardamist ega juustest tirimist õe aadressil ei olnud. Pealegi elab selles korteris tema haige liikumisvõimetu ema ja ema juuresolekul ei hakka ta kedagi ähvardama või mingit tüli kiskuma. Eeltoodu põhjal väidab süüdistatav, et kannatanu ütlused tema ähvarduste või juustest tirimise kohta on kannatanute väljamõeldised ja tehtud eesmärgiga just näidata süüdistatava pahatahtlikust ja ohtlikust. Kohus on põhjendamatult lugenud usaldusväärseks kannatanute ütlused ja arvanud tõendikogumist välja süüdistatava ütlused ning seetõttu tulnud otsust tehes väärale tulemile. Kuna mingit ähvardamist pole olnud, siis on maakohus süüdistatava alusetult süüdi mõistnud kuriteos, mida ta ei ole sooritanud. 3.
  2. Y kehalise väärkohtlemise episoodis tunnistas O. Demidov kohtuistungil kannatanu löömist vastu huult. Süüdistatav kinnitab, et viibis süüdistuses märgitud ajal ja aadressil, tarbis alkoholi koos kannatanu Y-ga, kes mingil hetkel soovis pikali heita. Tema toetas teda liikumisel kui Y kukkuma hakkas ja võis teda sealjuures riivata. Y ütles talle, et tal on huul katki ja ta ise nägi seda samuti. Süüdistatav tunnistab, et ta võis kannatanut lüüa vastu huult, kuid seda kindlasti kogemata ja mitte tahtlikult, sest mingit põhjust tal õepoja löömiseks ei olnud. Õepoja (kannatanu) toetamine 3

(6)võis süüdistataval alkoholijoobe tõttu kohmakalt välja tulla ja toetamisliigutus võis tunduda löögina, mille tagajärjel purunes kannatanu huul. Kuid süüdistatav on nõus oma süüd tunnistama, sest tõesti tema tegevuse tõttu võis õepoeg tunda valu ja süüdistatav on nõus oma viga ja süüd tunnistama ning kannatanu ees vabandama juhtunu pärast. Süüdistatav ei nõustu kohtuga selles, et tema ütlused on ebausaldusväärsed ja seetõttu jättis kohus tema ütlused tõendikogumist välja. Süüdistatav ju tunnistas oma süüd kohtuistungil ja võttis teo omaks. Süüdistatav leiab, et kuigi ta on oma viga ja süüd tunnistanud, on kohus talle põhjendamatult raske karistuse mõistnud. 3.3. Süüdistuses

120 lg 1 järgi leiab süüdistatav, et kuna ta pole süüdistuses nimetatud ähvardust toime pannud ja kannatanute ütlused tema vastu on väljamõeldised, siis on maakohus teda põhjendamatult süüdi mõistnud kuriteos, mida ta pole sooritanud. Süüdistuses

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi leiab süüdistatav, et kuigi ta on oma süüd tunnistanud, on kohus talle põhjendamatult raske karistuse mõistnud. Samuti on kohus põhjendamatult leidnud, et ta on kannatanut löönud tahtlikult. Süüdistatav on selgitanud ja andnud ütlusi, et ta võis kannatanut lüüa kogemata, kuid kindlasti mitte meelega ja tahtlikult. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna süüdistatav on kannatanule tekitanud kerge, lühiajaliselt mööduva tervisekahjustuse, rünne oli lühiajaline ning väheintensiivne ja tegu oli toime pandud ühise alkoholitarvitamise käigus ning tervisekahjustuste osas on süüdistatava süü vähene, siis arvestades teosüüd suurendavaid teisi märgitud asjaolusid, on süüdistatava teosüü

§ 121lg 2 p 2, 3 mõistes kogumis keskmäära ja alammäära vahel.

Süüdistatav ei nõustu maakohtu hinnanguga, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil toimepandus osaliselt süüdi õepoja löömises (vastu huult), seega süü tunnistamine on siiski kergendav asjaolu, mida kohus otsust tehes ei arvestanud. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid, siis oleks pidanud karistus jääma alla sanktsiooni keskmist määra, nagu kohus ka ise on ütelnud. Eeltoodu alusel leiab süüdistatav, et maakohus on teda karistanud liiga range karistusega olukorras, kus kergendava ajaoluna tuleks arvestada tema süü tunnistamist. PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE

  1. Apellatsioonile esitatud vastuses ei nõustu prokuratuur apellatsioonkaebuses esitatud argumentide ja taotlustega. Prokuratuur leiab, et Harju Maakohtu 21.04.2022 otsus nr 1-22-1426 on seaduslik ja põhjendatud. Harju Maakohus on nõuetekohaselt uurinud tõendeid ja kohtu siseveedumuse kujunemine on lugejale jälgitav ning arusaadav. Prokuratuur palub jätta vandeadvokaat Urmas Simoni apellatsioonkaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 21.04.2022 otsus nr 1-22-1426 muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis, sellele prokuratuuri vastustes toodud väidete ja põhjendustega, leiab, et kaitsja apellatsiooni argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus Oleg Demidovi

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi süüditunnistamise ning karistamise osas on seaduslik ja põhjendatud. 6. Kohtukolleegium märgib, et kaitsja poolt esitatud apellatsioonis palutakse maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatava õigeksmõistmist

§ 120

lg 1 järgi põhjusel, et süüdistatav on selgitanud, et ta ei ole talle etteheidetavat kuritegu toime pannud. Samuti palutakse

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistuse määra vähendamist. 4

(6)6.1. Esmalt osundab kriminaalkolleegium kohtupraktikas kinnistunud tõendite hindamise põhinõudele, mille kohaselt, kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (RKKKo nr 3-1-1-77-05). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu vaidlustatud otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning tuli õigele järeldusele, et süüdistusversioon kaalub veenvalt üles süüdistatava väite sellest, et tema ei ole talle

§ 120lg 1 järgi etteheidetavat tegu toime pannud.

Maakohtu poolt tuvastatut ei lükka ümber vaid süüdistatava väide, et ta ei ole oma õde ähvardanud. Kaebuses ei väideta, et maakohtu poolt hinnatud tõendites esineks vastuolu, mis annaks alust maakohtust erinevale seisukohale asumiseks ning süüdistatava õigeks mõistmiseks

§ 120lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

Samuti ei viidata tõenditest tulenevale informatsioonile, mis süüdistatava seisukohta kinnitama peaks. Kuivõrd selliseid vastuväiteid ei esitata ning maakohus on kriminaalkolleegiumi hinnangul tuvastanud O. Demidovi süü

§ 120

lg 1 järgi veatult ning oma seisukohta ammendavalt põhjendanud, ei korda kohtukolleegium seda siinkohal üle, vaid märgib üksnes, et nõustub maakohtu põhjendustega. 6.2. Seda, et O. Demidov ei ole end ei kohtueelses ega kohtumenetluses selles teos süüdi tunnistanud, on maakohus arvesse võtnud. Kaebuses ei avaldata uusi asjaolusid, mis kinnitaksid O. Demidovi väiteid sellest, et tema ei ole oma õde ähvardanud. Sisuliselt tuuakse kaebuses välja, et süüdistatava seisukohta kinnitab see, et oldi heas tujus, tarbiti alkoholi ning rõõmustati jällenägemise üle. Selles osas on maakohus O. Demidovi kohtueelses menetluses antud ütlused ka usaldusväärseks lugenud, st neid koos teiste tõenditega hinnanud, kuid leidnud vaatamata sellele, et O. Demidovi süü talle etteheidetavas kuriteos on tõendikogumist lähtuvalt kinnitust leidnud. Seda maakohtu järeldust ei lükka ümber ka kaebuses toodu sellest, et korteris elab ka süüdistatava haige liikumisvõimetu ema ja ema juuresolekul ei hakka O. Demidov kedagi ähvardama või mingit tüli kiskuma. Sellises väites on alust kahelda, kuivõrd O. Demidov oli talle süüdistuses etteheidetava teo toimepanemise ajal just vabanenud vangistusest, mida ta kandis

§ 121

lg 2 p 2, 3 ja § 120 lg 1 järgi selles, et ta oli korduvalt löönud XXX Tallinn korteris oma ema rusikatega pea piirkonda ning ähvardanud teda tapmisega. Seega ei saa nõustuda kaebajaga selles, et kannatanute ütlused ähvarduste kohta on väljamõeldised ning maakohus on need põhjendamatult usaldusväärseks lugenud ja süüdistatava ütlused tõendikogumist välja jätnud, mistõttu on jõudnud väärale tulemile. 7.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi süüdimõistmist esitatud kaebuses sisuliselt ei vaidlustata, vaid leitakse, et kuigi süüdistatav on oma süüd selles osas tunnistanud, on maakohus mõistnud talle põhjendamatult raske karistuse. Süüdistatav ei nõustu maakohtu hinnanguga, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav tunnistas end kohtuistungil toimepandus osaliselt süüdi õepoja löömises (vastu huult), seega süü tunnistamine on siiski kergendav asjaolu, mida kohus otsust tehes ei arvestanud. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud karistust raskendavaid asjaolusid, siis oleks pidanud karistus jääma alla sanktsiooni keskmist määra. Eeltoodu alusel leiab süüdistatav, et maakohus on teda karistanud liiga range karistusega olukorras, kus kergendava ajaoluna tuleks arvestada tema süü tunnistamist. Maakohus on vaidlustatud lahendis märkinud, et O. Demidov proovib oma süüd pisendada, mida aga ei saa pidada süü tunnistamiseks ning seega võtta seda arvesse karistust kergendava asjaoluna. Maakohus on avaldanud, et puhtsüdamlikku kahetsust ei ole O. Demidov avaldanud, mistõttu on põhjendatud mõista süüdistatavale karistus sanktsiooni keskmises määras, kuivõrd ei esine ka raskendavaid asjaolusid ning rünne oli väheintensiivne, kuid arvesse tuleb võtta, et tegemist on 5

(6)korduva vägivallaga pereliikmete suhtes. Seejuures on vaidlustatud lahendis käsitletud ammendavalt, miks maakohus leiab, et O. Demidovi süü tunnistamist ei saa pidada puhtsüdamlikuks kahetsuseks ning mh on maakohus toonud välja, et süüdistatava osaline süüditunnistamine ei sisaldanud tegelikkuses vabandust, tema poolt toimepandu mõistmist ega hukkamõistu sellele. Seejuures tuleb rõhutada, et mitte iga süü tunnistamine ei ole

§ 57

lg 1 järgi karistust kergendavaks asjaoluks, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (RKKK 3-1-1-18-14). Seega on maakohus võtnud arvesse kõiki kaebuses toodud asjaolusid O. Demidovile karistuse mõistmisel, mistõttu pole alust kaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks ka süüdistatavale

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud karistuse osas.

O. Demidovile karistuse mõistmisel arvestas maakohus täiel määral nii kehtiva materiaalõiguse kui ka väljakujunenud kohtupraktikaga.

  1. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonis nimetatud rikkumist ega KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344-345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.04.
  2. a otsuse O. Demidovi suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata.
  3. Süüdistatav O. Demidovile õigusabi osutanud kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 108 eurot. Kaitsja tasutaotluses menetlustoiminguteks on märgitud tutvumine maakohtu otsusega ja apellatsiooni koostamine ning ajakuluks on näidatud kokku 150 minutit. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatav O. Demidovi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.