Obsah (6)

§ 25§ 63§ 73§ 78§ 344§ 345

1-22-3105 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-22-3105 (22760000040) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi

§ 25

lg 2 – § 209 lg 2 p 1, 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning Mart Post süüdistuses

§ 25

lg 2 – § 209 lg 2 p 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Kaido Kikas, isikukood: 38304266519; elukoht: XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX, XXX; tõkend: puudub kriminaalkorras karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad vandeadvokaadi abi Kristjan Lee (määratud korras, süüdistatav ei soovi kaitsja osalemist kohtumenetluses) Mart Post, isikukood: 379010327410; elukoht: XXX; XXX kodanik; emakeel: XXX; haridus: XXX; töökoht: XXX, XXX; tõkend: puudub kriminaalkorras karistamata, kehtivad väärteokaristused puuduvad vandeadvokaat Sirje Must (kokkuleppel, süüdistatav soovib kaitsja osalemist kohtumenetluses) Süüdistatav Karistatus Kaitsja Süüdistatav Karistatus Kaitsja Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Kaido Kikas süüdi

§ 25

lg 2 – § 209 lg 2 p 1, 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning mõista talle

§ 63lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et Kaido Kikkale mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 1-22-3105 3. Tunnistada Mart Post süüdi

§ 25

lg 2 – § 209 lg 2 p 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ja mõista talle

§ 63lg 1 alusel karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

4.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et Marti Postile määratud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui ta 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. 5.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 15.08.2022. 6. Kaido Kikkalt välja mõista Kr

MS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 541,80 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. Menetluskulud kogusummas 1522,80 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 12 osamakse katteks igal kuul 126,90 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700026457 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-22-3105“.

1. Mart Postilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. Menetluskulud kogusummas 981 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99922700026460 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-22-3105“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. Asitõendite – XXX XXX, XXX ruumide läbiotsimisel ära võetud XXX raamatupidamisdokumendid perioodidest XXX.a jaanuar-detsember ning XXX.a jaanuarjuuni (pakendatud pappkasti) (pakend nr 1); XXX XXX pankrotihalduri esindaja poolt üle antud XXX raamatupidamisdokumendid perioodist XXX.a kuni XXX.a (pakendatud pappkasti) (pakend nr 2); XXX raamatupidaja M. M. poolt üle antud XXX raamatupidamisdokumendid perioodist jaanuar-juuni XXX.a (pakendatud pappkasti) (pakend nr 3); A4 formaadis ümbrikusse pakendatud XXX laenulepingud A. P., A. S. ja R. P. ning vastavad orderi kviitungid ja order (paberkandjal originaaldokumendid). Asitõendi vaatlusprotokoll asub toimiku kd 11 lk 128 jj (pakend nr 4) – osas võetakse seisukoht edasise menetluse käigus. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
3. peatüki
4. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 1-22-3105 Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu Kaido Kikast süüdistatakse katses tekitada teistele isikutele varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud korduvalt ja grupi poolt, mis seisnes järgnevas. Alates XXX. a detsembrist asus XXX juhatuse liige P. P. S. K. kaasabil valmistuma olukorraks, kus OÜ XXX pankrot on välja kuulutatud ning pankrotimenetlus jõuab niikaugele, et äriühingu pankrotivara, sh võimaliku tagasivõidetud pankrotivara müügist laekunud raha kuulub võlausaldajate vahel jaotamisele. P. P. kauaaegne kaastöötaja Kaido Kikas oli nõus P. P. aitama ning osalema teoplaanis, mille eesmärgiks oli saavutada kontroll OÜ XXX tulevase pankrotimenetluse üle, sh võimalikult suure jaotise määramine endaga seotud isikutele või alternatiivselt võlausaldajate nõuete oluline vähendamine endaga seotud isikute vahel sõlmitava kompromissi abil. Koos P. P., R. K. ja plaani väljatöötaja S. K. viis Kaido Kikas kaastäideviijana ellu järgmise plaani: Ajavahemikus XXX kuni XXX allkirjastasid XXX OÜ juhatuse liige Kaido Kikas, OÜ XXX juhatuse liige P. P. ja XXX OÜ juhatuse liige R. K. omavahel XXX kuupäeva kandva ettevõtte osa müügilepingu, mille järgi OÜ XXX kohustus müüma osa ettevõttest 1,2 miljoni euro eest XXX OÜ-le ning müümisest keeldumise korral maksma leppetrahvi 900 000 eurot. Lepingu täitmist müüja OÜ XXX poolt käendasid P. P., R. K. ja XXX OÜ. Müügilepingu sõlmimisel ja käendamisel olid Kaido Kikas, P. P. ja R. K. algusest peale teadlikud, et neil ei ole plaanis seda lepingut täita ning et tegemist on näiliku tehinguga, mille ainus eesmärk on tekitada XXX OÜ-le suur nõue OÜ XXX ja lepingu käendajate võimalikes tulevastes pankrotimenetlustes. 900 000 euro suuruse nõudega oleks XXX OÜ nendes pankrotimenetlustes ülekaalukalt suurim võlausaldaja, mis võimaldaks tegelikud võlausaldajad neile potentsiaalselt kuuluvatest väljamaksetest suures osas ilma jätta. S. K. kaasabil koostatud OÜ XXX XXX ostu- ja maksuvõlgnevuste aruandest nähtub, et OÜ XXX kohustuste ja nõuete saldo moodustas XXX seisuga 277 867 eurot ning suuremad võlausaldajad olid AS XXX (64 189 eurot), XXX AS (XXX AS, 62 073 eurot), XXX AS (34 527 eurot), XXX (20 105 eurot), XXX OÜ (19 492 eurot), XXX AS (16 446 eurot), XXX OÜ (13 887 eurot), XXXAS (8851 eurot) ja XXX AS (7254 eurot). Samuti oli OÜ-l XXX XXX seisuga üleval võlg Maksu- ja Tolliameti ees summas 37 944,07 eurot. Seega oli XXX. a jaanuaris OÜ-l XXX tegelikke kohustusi vähemalt 315 811,07 euro ulatuses. Ka P. P. kui eraisiku kohustused olid seotud OÜ XXX võlgadega, sest P. P. oli paljusid OÜ XXX kohustusi eraisikuna käendanud. XXX ostu- ja maksuvõlgnevuste aruandes kajastus nende võlausaldajate nõudeid, kellele P. P. oli käenduse andnud, kokku vähemalt 216 953 euro ulatuses (AS XXX, XXX AS, XXX, XXX OÜ, XXX AS, XXX OÜ, XXX AS, XXX AS, AS XXX, XXX OÜ). Lisaks oli P. P. kohustus XXX AS-i ees seoses korteri soetamiseks võetud pangalaenuga. Kirjutades OÜ XXX osa müügilepingusse sisse leppetrahvi suurusega 900 000 eurot, oli P. P., R. K., Kaido Kikase ja S. K. eesmärk, et XXX OÜ nõue oleks piisavalt suur, ületamaks tegelike võlausaldajate nõudeid sel määral, et kontroll OÜ XXX ja P. P. pankrotimenetluste üle liiguks nende endi kätte ning juhul, kui pankrotimenetluses jõutakse reaalsete väljamakseteni, siis oleks XXX OÜ-l temaga samas rahuldamisjärgus OÜ XXX vastu esitatud nõuete puhul õigus umbes 75% suurusele jaotisele ja samas rahuldamisjärgus P. P. vastu esitatud nõuete puhul 80% 3 1-22-3105 suurusele jaotisele. See tähendab, et 75-80% pankrotivara müügist laekunud rahast, mis jäänuks alles pärast PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete tegemist ja pandiga tagatud nõuete rahuldamist, kuulunuks väljamaksmisele XXX OÜ-le. Vastavalt S. K. poolt väljatöötanud ning P. P., Kaido Kikase ja R. K. vahel algusest peale kokkulepitud plaanile jättis P. P. OÜ XXX ettevõtte osa müügilepingus sätestatud kohustuse tahtlikult täitmata, mistõttu rakendus nii OÜ XXX kui kõigi käendajate suhtes 900 000 euro suurune leppetrahv. Ettevõtte osa müügilepingu punktis 4.8 leppisid P. P., Kaido Kikas ja R. K. kokku, et lepinguga seotud vaidluste ja nõuete lahendamine toimub XXX. Selle tingimuse seadmise eesmärgiks oli saada XXX OÜ leppetrahvinõude rahuldamise kohta vahekohtu lahend, mille alusel loetakse vastav nõue PankrS § 103 lg 4 kohaselt võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatuks ilma kaitsmiseta. See tähendab, et pankrotihalduril ja teistel võlausaldajatel puudub võimalus sellisele nõudele koosolekul vastu vaielda ning sellele tuleb jaotusettepanekus määrata nõude suurusele vastav jaotis. Selleks, et XXX OÜ nõue muutuks OÜ XXX ja käendajate võimalikes pankroti-menetlustes automaatselt tunnustatuks, esitas Kaido Kikas vastavalt S. K., P. P. ja R. K. kokkulepitud teoplaanile XXX XXX OÜ nimel XXX hagiavalduse 900 000 euro suuruse leppetrahvi nõudes. XXX.a veebruaris koostas S. K. R. K., OÜ XXX, XXX OÜ ja P. P. jaoks XXX esitamiseks hagiavalduste vastused, mille R. K. iseenda, OÜ XXX ja XXX OÜ nimel ning P. P. iseenda nimel XXX edastasid. Need vastused ei sisaldanud õiguslikult relevantseid vastuväiteid leppetrahvinõudele, küll aga menetlusosaliste soovi, et kohtuasi lahendataks võimalikult kiiresti, soovitavalt enne
5. veebruari XXX Soovitud kuupäeval XXX langetaski XXX asjas nr XXX otsuse, rahuldades XXX OÜ nõude OÜ XXX, R. K., XXX OÜ ja P. P. vastu täies ulatuses, s.o summas 900 000 eurot. Seejärel, tagamaks välisriigis tehtud vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis, esitas Kaido Kikas XXX vastavalt kokkulepitud teoplaanile Tartu Maakohtule XXX OÜ nimel avalduse XXX XXX otsuse nr XXX tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Nii selle avalduse kui avaldusele lisatud XXX kuupäeva kandva vahekohtule allumise kokkuleppe koostas XXX.a märtsis S. K.. Tegelikkuses allkirjastasid XXX OÜ, OÜ XXX, P. P., XXX OÜ ja R. K. vahekohtule allumise kokkuleppe alles XXX.a märtsis, eesmärgiga lisada see Tartu Maakohtule esitatavale XXX otsuse tunnustamise avaldusele. Tartu Maakohtu XXX ja Tartu Ringkonnakohtu XXX määrustega jäeti XXX OÜ avaldus rahuldamata. Riigikohtu XXX määrusega avaldus rahuldati – Riigikohus tunnustas XXX otsust asjas nr XXX ja tunnistas selle Eesti Vabariigis täidetavaks. OÜ XXX pankrot XXX kuulutas Tartu Maakohus võlausaldaja XXX OÜ avalduse alusel välja OÜ XXX pankroti (tsiviilasi nr 2-17-19228) ja nimetas pankrotihalduriks Olev Kuklase. XXX esitas Kaido Kikas OÜ XXX pankrotimenetluses pankrotihaldur Olev Kuklasele e-posti teel S. K. juhendamisel koostatud XXX OÜ nõudeavalduse, milles nõudis OÜ-lt XXX kokku 926 852,67 eurot (sealhulgas XXX otsusega väljamõistetud 900 000 eurot, kohtukulud 3300 eurot ja nõudega seotud viivisintress 18 016,50 eurot; samuti OÜ-lt XXX omandatud nõue 5372,71 eurot ja selle viivisintressid 163,46 eurot). XXX OÜ nõudeavalduse esitamine OÜ XXX pankrotimenetluses oli viimane samm, millega teoplaanis osalevad P. P., Kaido Kikas, 4 1-22-3105 R. K. ja S. K. olid omalt poolt teinud kõik selleks, et OÜ XXX tegelikud võlausaldajad neile OÜ XXX pankrotivara arvelt kuuluvatest väljamaksetest suures osas ilma jätta. Seega oli kelmuse katse lõpule viidud. Lisaks XXX OÜ-le esitasid OÜ XXX pankrotimenetluses oma nõuded OÜ XXX tegelikud võlausaldajad XXX OÜ, Maksu- ja Tolliamet, XXX AS, XXX OÜ (loovutatud XXX AS nõude omandajana), XXX AS, XXX AS, XXX, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ, XXX OÜ (loovutatud XXX AS nõude omandajana), XXX OÜ (loovutatud XXX OÜ nõude omandajana), XXX OÜ, XXX OÜ ja üheksa OÜ XXX endist töötajat, kelle tunnustatud nõuete kogusummaks kujunes XXX nõuete kaitsmise koosolekul 405 711,39 eurot. XXX OÜ 900 000 euro suuruse nõude kaitsmiseta tunnustatuks lugemise korral olnuks tunnustatud teise rahuldamisjärgu nõuete summa kokku 1 305 711,39 eurot. Seega moodustanuks XXX OÜ nõue 69% ehk üle 2/3 sama rahuldamisjärgu nõuetest. Peamine vara, mille müügi arvelt saanuks OÜ XXX võlausaldajate nõudeid osaliselt rahuldada, oli kuni XXX OÜ-le XXX kuulunud kinnistu aadressil XXX. OÜ XXX pankroti väljakuulutamise ajal kuulus see kinnistu XXX OÜ-le ning oli koormatud 60 000 euro suuruse laenu tagatisena hüpoteegiga XXX AS-i kasuks. Kui antud kinnistu turuväärtuse (170 000 eurot) põhjal võlausaldajate võimalikud jaotised välja arvutada, siis kuulunuks XXX OÜ-le pärast hüpoteegiga tagatud 60 000 euro suuruse nõude rahuldamist 69% jaotamisele minevast pankrotivarast ehk ilma pankrotimenetluse kulusid arvesse võtmata (170 000 – 60 000) x 0,69 = 75 900 eurot OÜ XXX kinnistu müügist laekunud rahast. Samas ulatuses saanuksid kahju OÜ XXX tegelikud teise rahuldamisjärgu võlausaldajad. Täpsed pankrotimenetluse kulud, mis tuleb pankrotivara arvelt enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist hüvitada, ei ole küll ette ennustatavad, kuid arvestades kinnistu väärtust ja XXX OÜle taotletava jaotise suurust, on selge, et P. P. ja teiste grupiliikmete poolt näiliku nõude abil taotletav kasu ületas 200 eurot. Kelmus jäi OÜ XXX võlausaldajate suhtes lõpule viimata, kuna OÜ XXX pankrotihaldur Olev Kuklase esitas XXX Tartu Maakohtule hagiavalduse XXX OÜ vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja kohustuse puudumise tuvastamiseks. Sellega seoses jäeti XXX OÜ nõue XXX toimunud OÜ XXX võlausaldajate üldkoosolekul läbi vaatamata. Tartu Maakohus võttis OÜ XXX pankrotihalduri hagi menetlusse (tsiviilasi nr 2-19-828). XXX kuulutati välja XXX OÜ pankrot ja XXX võttis XXX OÜ uus esindaja, pankrotihaldur Tiia Kalaus OÜ XXX hagi õigeks. Õigeksvõtu alusel tunnistas Tartu Maakohus XXX otsusega OÜ XXX ja XXX OÜ vahel XXX sõlmitud müügilepingu kehtetuks, otsus jõustus XXX. P. P. pankrot XXX kuulutas Tartu Maakohus välja P. P. pankroti (tsiviilasi nr 2-18-4692) ja nimetas pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. P. P. pankrot oli tingitud OÜ XXX maksejõuetusest, kuna P. P. oli eraisikuna käendanud mitmeid OÜ XXX kohustusi, sh OÜ XXX, XXX A/S Eesti filiaali, AS-i XXX ja AS-i XXX ees (nähtub ajutise halduri aruandest). XXX esitas Kaido Kikas P. P. pankrotimenetluses pankrotihaldur Vladimir Kutšmei’le e-posti teel S. K. juhendamisel koostatud XXX OÜ nõudeavalduse, milles XXX OÜ nõudis P. P. XXX otsusega välja mõistetud 900 000 eurot, kohtukulusid 3300 eurot ning viivisintressi 16 175,34 eurot (kokku 919 475,34 eurot). XXX OÜ nõudeavalduse esitamine pankrotimenetluses oli viimane samm, millega teoplaanis osalevad P. P., Kaido Kikas, R. K. ja S. K. olid teinud omalt poolt kõik selleks, et P. P. tegelikud võlausaldajad neile P. P. pankrotivara arvelt kuuluma pidavatest väljamaksetest suures osas ilma jätta. Sellega oli kelmuse katse lõpule viidud. 5 1-22-3105 XXX OÜ näilikku nõuet P. P. pankrotimenetluses esitades ei olnud Kaido Kikasele ja teistele grupi liikmetele küll ette teada, millises summas P. P. vastu reaalseid nõudeid esitatakse ja tunnustatakse, kuid arvestades leppetrahvi kujundamise ajal XXX.a jaanuaris teadaolevaid P. P. poolt antud käendustega seonduvaid OÜ XXX kohustusi (vähemalt 216 953 eurot) oli P. P., Kaido Kikase, R. K. ja S. K. eesmärgiks näiliku 900 000-eurose nõude esitamisel käenduslepingutest tulenevad kohustused võimalikult suurel määral täitmata jätta. XXX.a suvel esitasid P. P. pankrotimenetluses oma käendusest tulenevad nõuded P. P. vastu OÜ XXX (loovutatud XXX OÜ nõude omandajana), XXX, AS XXX, OÜ XXX (loovutatud AS XXX nõude omandajana), AS XXX, XXX OÜ ja XXX AS kogusummas 240 054,33 eurot; nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati nendest 72 398,45 eurot. Laenulepingust tuleneva nõude esitas XXX AS summas 85 744,65 eurot, mida tunnustati täies mahus esimese rahuldamisjärgu nõudena. Võrreldes XXX OÜ leppetrahvinõude suurust (900 000 eurot) P. P. vastu esitatud ja XXX nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud teise rahuldamisjärgu nõuete kogusummaga 72 398,45 eurot, moodustanuks XXX OÜ nõue 92% sama rahuldamisjärgu nõuetest. Seega kuulunuks 92% pankrotivara müügist laekunud rahast, mis jäänuks alles pärast PankrS § 146 lg-s 1 nimetatud väljamaksete tegemist ja pandiga tagatud nõuete rahuldamist, automaatselt XXX OÜ-le. Peamine vara, mille müügi arvelt saanuks P. P. võlausaldajate nõudeid osaliselt rahuldada, oli A. ja P. P. ühisvara hulka kuuluv korter aadressil XXX, eeldusliku turuväärtusega 125 000 eurot (koormatud hüpoteegiga XXX AS-i kasuks). Ajutise halduri aruande kohaselt saaks P. P. kuuluva kinnisasja osa netoväärtuseks pärast hüpoteegiga tagatud XXX AS-i nõude rahuldamist ja ühisvara jagamist (ilma Mart Posti kasuks seatud hüpoteeki arvestamata) lugeda summat 19 829,88 eurot. Tagasivõitmise korras eksisteeris võimalus saada pankrotivara hulka tagasi osa A. P. lahusvaraks määratud korterist aadressil XXX; osa XXX külas asuvast XXX kinnistust ja P. P. kuulunud XXX OÜ osa. Kui lugeda teise rahuldamisjärgu nõuetega võlausaldajate vahel jagatava P. P. vara väärtuseks 19 829,88 eurot, siis kuulunuks sellest XXX OÜ-le 0,92 x 19 829,88 ehk 18 243,49 eurot. Täpsed pankrotimenetluse kulud, mis tuleb pankrotivara arvelt enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist hüvitada, ei ole küll ette ennustatavad, kuid arvestades XXX OÜ-le taotletava jaotise suurust, on selge, et P. P. ja teiste grupiliikmete poolt näiliku nõude abil taotletav kasu ületas 200 eurot. P. P. võlausaldajate suhtes jäi kelmus lõpule viimata, sest P. P. pankrotihaldur Vladimir Kutšmei esitas XXX Tartu Maakohtule hagiavalduse XXX OÜ vastu tagatise andmise kehtetuks tunnistamiseks. Seoses sellega jäeti XXX OÜ nõue XXX toimunud P. P. võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul läbi vaatamata. XXX rahuldas Tartu Maakohus pankrotihalduri hagi ning tunnistas P. P. poolt XXX OÜ-le XXX müügilepingus antud käenduse kehtetuks (tsiviilasi nr 2-19-424). XXX otsusega jättis Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning see otsus jõustus XXX. Sellega pani Kaido Kikas toime

§ 25

lg 2 – § 209 lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o katse tekitada teistele isikutele varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud korduvalt ja grupi poolt. Kaido Kikast süüdistatakse veel selles, et tema ajavahemikus XXX kuni XXX koostas ja allkirjastas XXX OÜ juhatuse liige Kaido Kikas koos OÜ XXX juhatuse liikme P. P. ja XXX OÜ juhatuse liikme R. K. XXX kuupäeva kandva näiliku ettevõtte osa müügilepingu, mille järgi OÜ XXX kohustus müüma osa ettevõttest 1,2 miljoni euro eest XXX OÜ-le ning 6 1-22-3105 müümisest keeldumise korral maksma leppetrahvi 900 000 eurot. Lepingu täitmist müüja OÜ XXX poolt käendasid P. P., R. K. ja XXX OÜ. Müügilepingu sõlmimisel ja käendamisel olid Kaido Kikas, P. P. ja R. K. algusest peale teadlikud, et neil ei ole plaanis seda lepingut täita ning et tegemist on näiliku tehinguga, mille ainus eesmärk on tekitada XXX OÜ-le suur nõue OÜ XXX ja lepingu käendajate võimalikes tulevastes pankrotimenetlustes. 900 000 euro suuruse nõudega oleks XXX OÜ nendes pankrotimenetlustes ülekaalukalt suurim võlausaldaja, mis võimaldaks tegelikud võlausaldajad neile potentsiaalselt kuuluvatest väljamaksetest suures osas ilma jätta. Müügilepingu näol on tegemist dokumendiga, mille alusel on võimalik omandada õigusi – selle alusel on õigus nõuda ostusumma tasumist, müügiobjekti üleandmist, tagastamist ja muude lepingus sätestatud tingimuste täitmist. Sellega pani Kaido Kikas toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise. Kaido Kikast süüdistatakse veel selles, et tema kasutas teadvalt võltsitud dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, kui esitas XXX OÜ nimel näiliku OÜ XXX osa müügilepingu järgmiselt: 1) XXX XXX koos hagiavaldusega 900 000 euro suuruse leppetrahvi nõudes; 2) XXX Tartu Maakohtule koos avaldusega XXX XXX otsuse nr XXX tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks; 3) XXX P. P. pankrotihaldurile Vladimir Kutšmeile koos vastava nõudeavaldusega, milles XXX OÜ nõudis P. P. osa müügilepingust tulenevat leppetrahvi 900 000 eurot; 4) XXX OÜ XXX pankrotihaldurile Olev Kuklasele koos vastava nõudeavaldusega, milles XXX OÜ nõudis P. P. osa müügilepingust tulenevat leppetrahvi 900 000 eurot. XXX OÜ XXX osa müügilepingu esitamise eesmärgiks oli saada vahekohtust leppetrahvi väljamõistmise otsus, mis muudaks XXX OÜ nõude OÜ XXX ja müügilepingu käendajate pankrotimenetlustes ilma kaitsmiseta tunnustatuks. Tartu Maakohtule osa müügilepingu esitamise eesmärgiks oli tagada XXX langetatud XXX otsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine Eesti Vabariigis. P. P. ja OÜ XXX pankrotimenetluses XXX OÜ nõudeavalduste esitamise eesmärgiks oli saada nendes pankrotimenetlustes ülekaalukalt suurima võlausaldaja õigused. Sellega pani Kaido Kikas toime

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas, süüdistatav Kaido Kikas ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Kristjan Lee sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

§ 25

lg-s 2 – 209 lg 2 p-des 1, 4; § 344 lg-s 1 ja 345 lg-s 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

§ 63

lg 1 alusel süüdistatavale karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Kaido Kikas ei pane 1 aasta ja 6 pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 7 1-22-3105 Menetluskulud kokku on 1522,80 eurot, s.o KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Kristjan Leele makstud tasu kohtueelses menetluses kogusummas 541,80 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Mart Posti süüdistatakse katses tekitada teistele isikutele varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, mis seisnes järgnevas. Olles teadlik, et XXX P. P. on seoses OÜ-ga XXX sattunud pankrotiohtu ning OÜ XXX võlausaldajate nõudeid võidakse pankrotimenetluses rahuldada käendaja P. P. isikliku vara arvelt, oli Mart Post nõus XXX aitama ning sõlmima tema palvel ja huvides hüpoteegi seadmise lepingu ning näilikud laenulepingud, et omandada P. P. võimalikus pankrotimenetluses nii esimese kui teise rahuldamisjärgu võlausaldaja õigused. Vastavalt S. K. poolt väljatöötatud ühisele teoplaanile tegid Mart Post ja P. P. viimase võimalikku pankrotti silmas pidades omavahel järgmised tehingud: XXX sõlmis Mart Post kui hüpoteegipidaja Tartu notari Tiina Tomberg büroos (Kaluri 2, Tartu linn) XXX P. P. hüpoteegi seadmise lepingu P. ja A. P. kuuluva, aadressil XXX, asuva korteri suhtes (registriosa nr XXX). Korter kuulus ühisomandina P. ja A. P. ning vastavalt lepingule koormati see Mart Posti kasuks hüpoteegiga summas 100 000 eurot. Hüpoteegiga tagati kõik Mart Posti nõuded P. P. ja XXX OÜ vastu, mis tulenevad omavahel sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Lepingut sõlmides olid P. P., A. P. ja Mart Post teadlikud, et tegelikkuses Mart Postil P. P. vastu nõudeid ei ole ning et P. P. ei ole kavas Mart Postilt laene võtta. Tühja hüpoteegi seadmisega raskendas P. P. korteri kui võimaliku tulevase pankrotivara müüki ning lõi ühtlasi võimaluse sõlmida Mart Postiga näilikke laenulepinguid, millest tulenevad nõuded oleksid hüpoteegiga tagatud ning seeläbi pankrotimenetluses esimeses rahuldamisjärgus. Mart Posti kasuks korterile seatud hüpoteek summas 100 000 eurot kanti kinnistusraamatusse teisele järjekohale sisse XXX. Seejärel, ajavahemikul XXX kuni XXX allkirjastas Mart Post vastavalt P. P. ja S. K. kokku lepitud teoplaanile P. P. järgmised näilikud laenulepingud: 1) XXX kuupäeva kandva laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis Mart Post P. P. sularahas laenu 20 000 eurot tähtajaga XXX. 2) XXX kuupäeva kandva laenulepingu nr XXX, mille kohaselt tagab XXX hüpoteegi seadmise leping Mart Posti poolt XXX P. P. sularahas üle antud laenu summas 30 000 eurot. Tegelikkuses Mart Post lepingutes nimetatud rahasummasid P. P. ei laenanud. XXX kuulutas Tartu Maakohus seoses OÜ XXX kohustuste käendamisest tulenevate nõuetega välja P. P. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. XXX esitas Mart Post ülal nimetatud näilikud laenulepingud ja nendel tugineva nõudeavalduse e-posti teel P. P. pankrotihaldurile Vladimir Kutšmeile. Laenulepingu nr XXX alusel nõudis Mart Post oma nõudeavalduses P. P. 36 720 eurot (põhisumma 20 000, intress 4000 ja viivis 12 720 eurot) teise rahuldamisjärgu nõudena ning laenulepingu nr XXX alusel 44 480 eurot (põhisumma 30 000, intress 2000 ja viivis 12 480 eurot) esimese rahuldamisjärgu nõudena. Nõudeavaldus oli koostatud S. K. juhendamisel ning selle esitamist Mart Posti poolt korraldas P. P.. Võltsitud laenulepingute alusel P. P. pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamise 8 1-22-3105 eesmärk oli saada Mart Postile selles menetluses võlausaldaja õigused, sh õigus üldkoosolekul häälte määramisele, jaotise alusel väljamaksetele ning õigus vaidlustada teiste võlausaldajate nõudeid. Kui lugeda P. P. vara väärtuseks pärast esimesel järjekohal oleva hüpoteegipidaja XXX AS nõude rahuldamist ja ühisvara jagamist summat 19 829,88 eurot, siis katnuks Mart Posti hüpoteegiga tagatud nõue (44 480 eurot) selle vara väärtuse täielikult ning teise rahuldamisjärgu nõuetega võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks ei oleks midagi järele jäänud. Seega oleks Mart Posti näilikust laenulepingust tuleneva nõude tunnustamine esimese rahuldamisjärgu nõudena toonud kaasa P. P. teise rahuldamisjärgu nõuetega võlausaldajatele kahju tekkimise summas 19 829,88 eurot. Täpsed pankrotimenetluse kulud, mis tuleb pankrotivara arvelt enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist hüvitada, ei ole ette ennustatavad, kuid arvestades hüpoteegiga tagatud näiliku laenulepingu summat ja P. P. vara väärtust, on selge, et näiliku laenunõude abil taotletav kasu ületas 200 eurot. Mart Posti poolt nõudeavalduse esitamine P. P. pankrotimenetluses oli viimane samm, millega teoplaanis osalevad Mart Post, P. P. ja S. K. olid omalt poolt teinud kõik selleks, et P. P. teise rahuldamisjärgu võlausaldajad neile P. P. pankrotivara arvelt kuuluvatest väljamaksetest ilma jätta. Seega oli kelmuse katse lõpule viidud. Kelmus jäi lõpule viimata Mart Postist sõltumatutel asjaoludel. Tema nõue jäeti tunnustamata XXX. a võlausaldajate koosolekul. Mart Post esitas küll XXX Tartu Maakohtule hagi nõude tunnustamiseks, kuid Tartu Maakohtu XXX osaotsusega tsiviilasjas nr XXX jäeti see hagi rahuldamata. Antud tsiviilasja menetlus lõpetati XXX kompromissi kinnitamisega, milles Mart Post tunnistas P. P. (pankrotis) pankrotihalduri Vladimir Kutšmei tagasivõitmise hagi ning andis nõusoleku kustutada enda kasuks seatud hüpoteek summas 100 000 eurot. Näilikke laenulepinguid allkirjastades ning neid koos nõudeavaldusega pankrotihaldurile esitades oli Mart Post teadlik, et tegelikkuses tal P. P. vastu nõuet ei ole ning et näiliku nõude tekitamise ja kasutamise eesmärk on P. P. tegelikud võlausaldajad nende nõuetest võimalikult suurel määral ilma jätta. Mart Post pani kelmuse katse toime tahtlikult. Sellega pani Mart Post toime

§ 25

lg 2 – § 209 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o katse tekitada teistele isikutele varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt. Mart Posti süüdistatakse veel selles, et tema ajavahemikus XXX kuni XXX allkirjastas koos P. P. näilikud laenulepingud: 1) XXX kuupäeva kandva laenulepingu nr XXX, mille kohaselt andis Mart Post P. P. sularahas laenu 20 000 eurot tähtajaga XXX. 2) XXX kuupäeva kandva laenulepingu nr XXX, mille kohaselt tagab XXX hüpoteegi seadmise leping Mart Posti poolt XXX P. P. sularahas üle antud laenu summas 30 000 eurot. Tegelikkuses laenu üleandmist Mart Posti poolt ei toimunud. Laenulepingu näol on tegemist dokumendiga, mille alusel on võimalik omandada õigusi – selle alusel on õigus nõuda nii laenusumma väljamaksmist, tagastamist kui muude lepingus sätestatud tingimuste täitmist. 9 1-22-3105 Sellega pani Mart Post toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise. Mart Posti süüdistatakse veel selles, et tema XXX esitas võltsitud (näilikud) XXX laenulepingu nr XXX ja XXX laenulepingu nr XXX ning nendel tugineva nõudeavalduse e-posti teel P. P. pankrotihaldurile Vladimir Kutšmeile, soovides esitatud laenulepingute abil omandada P. P. pankrotimenetluses nii esimeses kui teises rahuldamisjärgus nõudega võlausaldaja õigused. Mart Post oli teadlik, et tegemist on näilike laenulepingutega, mille alusel ei ole ta P. P. laenu andnud. Sellega pani Mart Post toime

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kristiina Laas, süüdistatav Mart Post ja tema kaitsja vandeadvokaat Sirje Must sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

§ 25

lg-s 2 – 209 lg 2 p-s 4; § 344 lg-s 1 ja 345 lg-s 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus

§ 63

lg 1 alusel süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Mart Post ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Menetluskulud kokku on 981 eurot, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja nõustuvad sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkulepete juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepped on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. K. Kikas kuulub

§ 25

lg 2 – § 209 lg 2 p 1, 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. M. Post kuulub

§ 25

lg 2 – § 209 lg 2 p 4, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. K. Kikaselt tuleb välja mõista menetluskulud kokku 1522,80 eurot, s.o KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Kristjan Leele makstud tasu kohtueelses menetluses kogusummas 541,80 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb K. Kikase kriminaalmenetluse kulud määrata tasumisele ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 10 1-22-3105 M. Postilt tuleb välja mõista menetluskulud kokku 981 eurot, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 981 eurot. Asitõendite – XXX XXX, XXX OÜ ruumide läbiotsimisel ära võetud OÜ XXX raamatupidamisdokumendid perioodidest XXX.a jaanuar-detsember ning XXX.a jaanuar-juuni (pakendatud pappkasti) (pakend nr 1); XXX OÜ XXX pankrotihalduri esindaja poolt üle antud OÜ XXX raamatupidamisdokumendid perioodist XXX.a kuni XXX.a (pakendatud pappkasti) (pakend nr 2); XXX raamatupidaja M. M. poolt üle antud XXX OÜ raamatupidamisdokumendid perioodist jaanuar-juuni XXX.a (pakendatud pappkasti) (pakend nr 3); A4 formaadis ümbrikusse pakendatud XXX OÜ laenulepingud A. P., A. S. ja R. P. ning vastavad orderi kviitungid ja order (paberkandjal originaaldokumendid). Asitõendi vaatlusprotokoll asub toimiku kd 11 lk 128 jj (pakend nr 4) – osas võetakse seisukoht edasise menetluse käigus. (allkirjastatud digitaalselt) 11