Obsah (9)

§ 121§ 68§ 74§ 199§ 424§ 64§ 75§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 16. august 2022. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-22-3637 (20278001747) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistung

) § 199 lg 1 ja § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alar Häidberg Süüdistatav Sven Liivat, isikukood: 38502262745; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; e-post: XXX; tel: XXX; XXX, XXX. Kriminaalkorras karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 19.09.2019. a otsusega nr 119-5776

§ 121

lg 2 p 2 järgi 8-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise 2 päeva karistusaja hulka, kanda jäi 7 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata 1 aasta 6-kuulise katseajaga. Kahtlustatavana kinni peetud 17.10.2020 – 18.10.

1. a ja 28.08.2019 – 29.08.
2. a. Tõkendit kohaldatud ei ole. Väärteokorras karistatud 1-l korral. Kaitsja Tarmo Pilv (lepinguline) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada Sven Liivat

§ 199lg 1 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Sven Liivat mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks

§ 64

lg 1 alusel mõista Sven Liivati üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 28.08.2019 – 29.08.2019.

a ja 17.10.2020 – 18.10.2020. a, s.o 4 (neli) päeva karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 4 (neli) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta 4 (neli) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Sven Liivat ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid ning kohustusi.

§ 75

lg 1 on süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 78

p 1 alusel hakata katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Sven Liivalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 01.09.

1. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
2. Tsiviilhagid: TsMS § 440 lg 1, VÕS § 127 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada kannatanu P. J. poolt esitatud tsiviilhagi täielikult ja mõista Sven Liivatilt välja 1989 (üks tuhat üheksasada kaheksakümmend üheksa) eurot P. J. (SEB Bank AS XXX) kasuks.
3. Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Sven Liivalt menetluskuluna riigituludesse:  ekspertiisitasu 140 eurot;  kaitsjatasu 64,80 eurot;  sundraha 981 eurot. 2 KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Sven Liivatil on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1185,80 (üks tuhat ükssada kaheksakümmend viis eurot kaheksakümmend senti) eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 98,82 eurot ja viimasel
4. kuul tasuda 98,78 eurot. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99922700026622 ning selgituse “Sven Liivat, otsus nr 1-22-3637, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kannatanu P. J. (ik: XXX; e-post: XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks Sven Liivati vahistamisest ja vahi alt vabastamisest ning ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Sven Liivatit süüdistatakse selles, et tema võttis XXX kella 18:30 kuni 18:50 paiku XXX hoovist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära P. J. kuuluva sõiduauto XXX reg nr XXX väärtusega 4500 €. Sellega pani Sven Liivat toime

§ 199lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Sven Liivatit süüdistatakse selles, et tema juhtis XXX kella 23:50 paiku XXX juures mootorsõidukit XXX reg nr XXX, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema veres oli 1,83 mg/g kohta. Sven Liivat rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Sellega pani Sven Liivat toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. 3 Kokkuleppe sisu

§ 199

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust.

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel viis kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda sellest kantuks neli päeva (28.-29.08.2019 ja 17.18.10.2020) ning ärakandmisele kuuluvaks neli kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Sven Liivat ei pane üheaastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 50

lg 1 alusel võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. P. J. on esitanud tsiviilhagi 1989 € nõudes. Sven Liivat ei vaidle hagile vastu ja on nõus selle hüvitama. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Sven Liivat aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Sven Liivat süüdi tunnistada

§ 199

lg 1 ja § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatav Sven Liivat võttis kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil kannatanu P. J. poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. Kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1, VÕS § 127 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu esitatud tsiviilhagi täielikult. Kohtu seisukoht menetluskulu osas 4 Sven Liivati menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 64,80 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt ekspertiisitasu 140 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates

1. jaanuarist
2. a on kuupalga alammäär 654 eurot). Kokku on menetluskulude summa 1185,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Sven Liivat avaldas, et tema igakuine sissetulek on XXX eurot. Eeltoodud põhjusel taotleb Sven Liivat väljamõistetud menetluskulude ositi tasumise võimalust 12 kuu jooksul. Sven Liivat kinnitas, et temale on jõukohane tasuda igakuiselt 98 eurot. Võttes arvesse Sven Liivati varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Sven Liivatilt sundraha 981 eurot, ekspertiisitasu 140 eurot ja kaitsjatasu 64,80 eurot ning anda talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 1185,80 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5