Obsah (8)

§ 440§ 468§ 444§ 173§ 162§ 174§ 144§ 177

KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse tegemise aeg ja koht 08.07.2022.a, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7443 Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagiavaldus XXvastu võ

§ 440

lg 1 järgi kostja õigeksvõtul põhinev otsus Asja lahendamise viis RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi XX vastu võla nõudes.
2. Välja mõista XXlt (X, isikukood x) Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja 164.04 eurot, millest põhivõlgnevus 108.69 eurot, sissenõudekulud 30.00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 25.35 eurot seisuga 18.05.
4. Välja mõista kostjalt XXlt hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks viivised alates 19.05.2022 kuni põhinõude summas 108.69 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Jätta menetluskulud kostja XX kanda.
6. Mõista kostjalt XXlt hageja Aktiva Finants OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 340 eurot. Tsiviilasi nr 2-22-7443
7. Mõista kostjalt XXlt kohtuotsuse resolutsiooni p-s 5 nimetatud menetluskuludelt välja viivis Aktiva Finants OÜ kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohtuotsuse resolutsiooni p-s 5 nimetatud menetluskulude täieliku tasumiseni.
8. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (

§ 468lg 1 p 1).

1. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Osaühing Aktiva Finants esitas 18.05.2022.a Pärnu Maakohtule hagiavalduse XX vastu 172.73 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepinguga nr x 22.05.2012 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostja oli õigus kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis „Eripakett 10“ mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Kostja kohustus tasuma Elisa Eesti AS-ile nimetatud teenuste eest tasuma vastavalt hinnakirjale.
3. Ajavahemikul 01.03.2019 – 01.06.2019 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. 17.05.2019 on Elisa Eesti AS saatnud kostjale teatise lepingu lõpetamisest.
4. Hageja esitas kostjale vastavalt lepingule tarbitud teenuste eest järgmised arved: - 01.03.2019 koostatud arve nr 2023777742 summas 41.803 eurot - 01.04.2019 koostatud arve nr 2024014366 summas 26.99 eurot - 01.05.2019 koostatud arve nr 2024280596 summas 21.00 eurot - 01.06.2019 koostatud arve nr 2024533198 summas 18.90 eurot
5. Hageja põhinõue kostja vastu on seega 108.69 eurot. Hageja nõuab põhinõudelt arve nr 2024533198 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.06.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 18.05.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 25.35 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 19.05.2022 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 108.69 eurot x 8% = 8.69 eurot. Hageja nõuab lisaks sissenõudekulude summas 30 eurot hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, mis sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise Tsiviilasi nr 2-22-7443 meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
6. 20.05.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalikult vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates.
7. 16.06.2022 esitas kostja hagile vastuse, milles selgitas, et jättis arved tasumata ning palub võimalusel nõue lisada tema SEB pangakonto miinusele lisaks. Kostja nõustub hageja menetluskulude tasumisega ning kirjaliku menetlusega.
8. 20.06.2022 andis kohus pooltele tähtaja kompromissi läbirääkimiste pidamiseks, kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks kuni 04.07.
9. 04.07.2022 teavitas hageja kohut, et kostja ei ole kompromissi sõlmimiseks hagejaga ühendust võtnud, ega hageja kirjale vastanud. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole hageja nõuet vaidlustanud ja on hagi õigeks võtnud, on võimalik hagi rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega.

§ 440

lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata.

Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 172.73 eurot millest põhivõlgnevus 108.69 eurot, sissenõudekulud 30.00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 25.35 eurot. 9. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 19.05.2022 kuni põhinõude summas 108.69 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 10.

§ 468

lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 11. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib kohus otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul rahuldab kohus hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 12.

§ 174

lg 2 järgi määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on avaldanud, et tema menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 13. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulude hüvitamist summas 240 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline Tsiviilasi nr 2-22-7443 esindaja tutvunud dokumentidega ja koostanud hagiavaldust 2 tundi. Hageja lepinguline esindaja on osutanud teenust hinnaga 120 eurot tund ilma käibemaksuta. Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane. Kokku on kulud lepingulisele esindajale 2 tundi x 120 eurot = 240 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kulu vajalik ja põhjendatud ning hageja taotlus kulude väljamõistmiseks kostjalt kuulub rahuldamisele. 14. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik