Obsah (5)

§ 424§ 65§ 69§ 75§ 50

1-22-4501 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2022.a, Rapla kohtumaja Kriminaalasja number 1-22-4501 (21270000358) Kohtukoosseis kohtunik End

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav Janika Laidna, ik: 47308110276; elukoht: xxxxxx xxx, xxxxxxxx küla, xxxxxxx vald, xxxxxxxx maakond; EV kodanik; keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; karistatud kriminaalkorras 1-l korral. Kaitsja RESOLUTSIOON vandeadvokaat Gregori Palm (süüdistatav ei soovinud kaitsja osavõttu kohtuistungist) Juhindudes KrMS §- dest 248 lg 1 p 5 ja 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Janika Laidna

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.09.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuus) kuud vangistust, võrra ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud vangistust. 3.

§ 69

lg 1 ja lg 3 alusel asendada vangistus 420 (neljasaja kahekümne) tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Lk 1 / 4 1-22-4501 4. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Janika Laidna kohustatud järgima

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxx xxx, xxxxxxxx küla, xxxxxxx vald, xxxxxxxx maakond; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Janika Laidna üldkasuliku töö tegemisel tähtajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Janika Laidna kohustatud osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Üldkasuliku töö tegemise tähtaja algust arvata kohtuotsuse jõustumisest. Käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. 5.

§ 50

lg 1 p 1 alusel võtta Janika Laidnalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 (viieks) kuuks. Lisakaristus hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

1. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 9 alusel välja mõista Janika Laidnalt riigituludesse menetluskuludena kokku 817,70 eurot: joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot, määratud kaitsjale määratud tasu 313,20 eurot ja ½ sundraha, s.o 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kaitsja sõidukulud summas 89,04 eurot jätta riigi kanda. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Transpordiametile teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes Lk 2 / 4 1-22-4501 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Janika Laidnale on esitatud süüdistus selles, et tema olles karistatud 30.09.2020 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-20-6979 joobes juhtimise eest

§ 424

lg 1 järgi (tegu 29.09.2020), juhtis uuesti, s.o korduvalt ja tahtlikult 01.10.2021 kella 19.00 paiku Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vana-Vigala külas Jaama 26 asuva maja juures mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxxxxx, olles joobeseisundis (etanooli sisaldus veres 2,21 mg/g), millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega Janika Laidna pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, korduvalt s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör nõuab kohtus Janika Laidna süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 8 kuud.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja 30.09.2020 kohtuotsusega nr 1-20-6979 mõistetud karistuse ärakandmata osa - vangistuse 6 kuu võrra ja mõista lõplikuks karistuseks vangistus 1 aasta 2 kuud, mis asendada

§ 69

lg 1, 3 alusel üldkasuliku tööga 420 tundi, mille tegemisajaks määrata kaks aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt

§ 69

lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel süüdistatav kohustub mitte tarvitama alkoholi ning osalema kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammides. Lk 3 / 4 1-22-4501 Süüdistatav omab kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust. Lisakaristusena

§ 50

lg 1 p 1 ja

§ 424

lg 4 p 2 alusel taotleb prokurör mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 5 (viieks) kuuks. Kriminaalmenetluse kulud: Kaitsjatasu RÕA korras määratud vandeadvokaat Gregori Palmile 402,24 eurot, millest sõidukulud summas 89,04 eurot jätta riigi kanda; Sundraha 981 eurot, mida KrMS § 180 lg 3 alusel süüdistatava vähese sissetuleku (toimetulekutoetus 600 eurot) tõttu vähendada 490,50 euroni. Joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha ja menetluskulud kogusummas 817,70 eurot tasuda ositi, s.o 1 (ühe) aasta jooksul. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav selgitas kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ning kinnitas, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme ning kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus. Kohus teeb otsuse süüdistatava süüdimõistmise, temale kokkuleppekohase karistuse ja lisakaristuse mõistmise kohta ning mõistab riigituludesse menetluskulud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik Lk 4 / 4