← Eesti

1-19-9833/41

Obsah (4)§ 424§ 68§ 74§ 76

1-19-9833 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-9833 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Krimina

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, § 175 lg 1 p-st 4, § 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Rene Õisma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Rene Õismale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. 1

(5)1-19-9833 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. Harju Maakohtu 17.12.
  2. a kohtuotsusega tunnistati Rene Õisma süüdi

§ 424lg 2 järgi. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. Koheselt kuulus ärakandmisele 1 kuu ja 25 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu ja 25 päeva ning koheselt ärakandmisele kuuluv karistus loeti kantuks.

§-de 74 ja 75 järgi määrati, et 10 kuud ja 5 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui R. Õisma ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks

§ 74ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 28.12.

  2. Harju Maakohtu 24.11.
  3. a määrusega nr 1-19-9833 pöörati Harju Maakohtu 17.12.
  4. a kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele. Määrus jõustus 07.01.2022 ning R. Õisma ilmus ärakandmata ja täitmisele pööratud karistust kandma Tallinna Vanglasse 07.02.
  5. Karistuse kandmise lõpp on 12.12.
  7. Viru Vangla esitas 10.06.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Õisma vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
  8. Kohtule edastatud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, R. Õisma tingimisi enne tähtaega vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  9. Kinnipeetav R. Õisma kinnitas 20.06.2022 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et pani kuriteo toime, sest tarvitas uute sõpradega alkoholi. R. Õisma tunnistab, et on kergesti mõjutatav, kuid vabanedes vahetab elukohta, kus tal ei ole sõpru, kes teda mõjutavad. Ta on kõikidel kordadel sattunud vanglasse just alkoholi tõttu. Ta ei tea, kuhu pöörduda ja kuidas alkoholiprobleemist vabaneda, kuid suudab vabaduses alkoholist hoiduda. Ta selgitas, et ei tegelenud katseajal alkoholiprobleemiga, sest mõistliku teekonna kaugusel ei olnud talle sobivaid programme pakkuda. Talle sobivad individuaal- mitte grupiprogrammid. Ta nõustub osalema programmis ning pöörduma psühhiaatri poole. Kinnipeetav selgitas, et tal on 11 000 euro ulatuses nõudeid, ta soovib tööle minna ning need aastaga tasuda. Ta suhtlusringkonnas on poolvend, õde ning ema, kes sai haiglast välja ning on üksi suures majas. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  10. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil R. Õisma on seisukohal, et R. Õisma tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  11. Formaalsed eeldused R. Õisma vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks on

§ 76

lg 1 p-i 2 järgi täidetud, s.o ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Materiaalsete eelduste hindamisel arvestab kohus

§ 76

lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega 2

(5)1-19-9833 karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda. Kohus märgib, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

  1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 21).
  2. Positiivselt iseloomustab R. Õismad tema käitumine karistuse kandmise ajal. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetav määrati tööle koristajana ning seejärel toidujagajana – ta täidab tööülesandeid motiveeritult. Samuti on R. Õismal olemas vabanemisjärgne elukoht ta ema juures aadressil xxx.
  3. Samas leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles tema varasemast elukäigust lähtuvat ohuprognoosi. Nagu eelnevalt märgitud, on süüdlasele esitatava ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamine eeldus tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vabanemist (RKKKm nr 1-09-14104 p 21; 1-14-10087 p 33), mis tähendab seda, et vabastatakse isik, kelle puhul on alust uskuda, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
  4. Praegusel aja tekitavad kahtlusi R. Õisma õiguskuulekas käitumises eelkõige varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos, probleemid alkoholiga ja senine võimetus sellele probleemile lahendust leida ning puudulikud majandusliku toimetuleku oskused.
  5. Riigikohus on selgitanud, et kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. R. Õismal on viis kehtivat kriminaal- ning seitse kehtivat väärteokaristust, sh on R. Õisma toime pannud nii isikukui ka varavastaseid süütegusid. Seega tema karistusandmetest nähtub, et varasemad karistused (rahaline karistus, tingimisi vangistus kui ka reaalne vangistus) tema käitumisele mõju ei ole avaldanud. R. Õisma on kuriteod toime pannud impulsiivselt, mõtlemata tagajärgedele. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetav küll seadnud endale seaduskuulekad ja realistlikud eesmärgid, kuid ta teadvustab, et ei pruugi nende eesmärkideni jõuda. 13. Viimase, s.o Harju Maakohtu 20.01.2017. a otsusega karistati R. Õismad

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemises, s.o korduvalt toime pandud mootorsõiduki joobes juhtimises. Temale mõistetud karistusest kandis R. Õisma eelvangistuses ära 1 kuu ja 25 päeva pikkuse vangistuse ning ülejäänud 10 kuud ja 5 päeva vangistust ei pööratud täitmisele, kui R. Õisma ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuivõrd kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes, siis määrati R. Õismale kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ning 3

(5)1-19-9833 osaleda kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis. Seejuures on oluline, et kriminaalhooldus peab muuhulgas aitama kaasa sellistest harjumustest või käitumismallidest vabanemisele, mis võivad tingida uute kuritegude toimepanemise. Selliseks harjumuseks on vaieldamatult sage alkoholi tarvitamine. R. Õisma kinnitas ka ise kohtistungil, et ta on kõikidel kordadel sattunud vanglasse just alkoholi tõttu. R. Õisma katseajal alkoholisõltuvusest aga vabaneda ei suutnud, vaid rikkus kriminaalhooldusel viibides korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu (selle eest tegi kriminaalhooldaja talle esmalt ühe suulise hoiatuse ja kaks kirjalikku hoiatust). Harju Maakohtu 24.11.
  1. a määrusega pöörati viimaks kohtuotsusega mõistetud karistus täitmisele, sest R. Õisma rikkus lisaks alkoholi tarvitamise keelule ka registreerimiskohustust, asudes kriminaalhooldusest kõrvale hoidma. 07.02.2022 iseseisvalt vanglasse karistust kandma tulles oli R. Õisma taas alkoholi tarvitanud.
  2. Arvestades toimepandud kuritegu, peab kohus oluliseks alkoholi tarvitamisest lähtuvat ohuprognoosi R. Õisma õiguskuulekale käitumisele. Positiivne on küll see, et R. Õisma teadvustab alkoholi tarvitamisega seonduvat riskikäitumist ning soovib alkoholist loobuda, kuid siiani ei ole see tal õnnestunud. Seejuures on R. Õisma ka juba varasemalt vangistuses olles läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ning Õige Hetk, kuid need R. Õisma riskikäitumisele mõju ei avaldanud. R. Õismale on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kuigi R. Õismaa saab aru, et alkoholi tarvitamine soodustab kuritegude toimepanemist, ei ole ta seni vabaduses viibides olnud kuigi motiveeritud oma alkoholiprobleemiga tegelema. Kriminaalhooldusel oldud pea kahe aasta jooksul ei suutnud R. Õisma teha vastavaid järeldusi ja oma käitumist muuta, seega ei pruugi ka sel korral sõltuvusest vabanemine siiski nii lihtne olla, kui R. Õisma loodab. R. Õisma tunnistab küll alkoholi kuritarvitamist, kuid süüdistab endast sõltumatuid asjaolusid, miks tal ei ole õnnestunud alkoholi tarvitamisest hoiduda (sõprade mõju, raskused Viljandisse ravile sõitmisel). Kohus ei pea usutavaks, et R. Õismal ei olnud vabaduses olles võimalik pea kahe aasta jooksul oma alkoholiprobleemiga arsti vastuvõtule pöörduda. R. Õisma senist käitumist arvestades, ei pea kohus praeguseks kantud vangistuse pikkust selliseks ajaks, et tõsimeeli uskuda, et R. Õisma on nüüdseks oma suhtumist muutnud ning võimeline alkoholist ka tõepoolest loobuma. R. Õisma senine käitumine ja toimepandud kuriteod (joobes juhtimine, varasemad kehalised väärkohtlemised ning süstemaatilised vargused) aga kinnitavad, et just alkoholi tarvitanuna ei oska ta probleeme seadusekuulekalt lahendada. See asjaolu tekitab aga kahtlusi ka tema edaspidises õiguskuulekas käitumises.
  3. Seejuures ei ole kohtu hinnangul põhjust arvata, et alkoholi tarvitamise riski maandaksid piisavalt ennetähtaegse vabastamisega kaasnevad nõuded, kuivõrd varasemalt kriminaalhooldusel viibides ei suutnud R. Õisma neid samu nõudeid täita. Et R. Õisma peamine retsidiivsusrisk tuleneb eelnevast lähtuvalt alkoholist, tuleks tal selle tarvitamine keelata. Samas ilmneb ülal öeldust seegi, et R. Õisma ei pruugi suuta seda keeldu täita. Alkoholi tarvitamine võib aga tingida selle, et täitmata jäävad ka ülejäänud kontrollmeetmed.
  4. Kohus arvestab uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel ka kinnipeetava võimalikku vabanemisjärgset majanduslikku toimetulekut. Kinnipeetav soovib vabanemisjärgselt asuda ehitustöölisena tööle OÜ-sse x. Ta küll mõistab töötamise ning isikliku sissetuleku olulisust, kuid on vahetanud sageli töökohti – ta pikim ametlik töötamine on jäänud alla viie kuu. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 16 768 eurot võlgnevusi. R. Õismaa ütles kohtuistungil, et soovib võlgnevuse pärast tööle asumist aastaga tasuda. R. Õisma ei ole varasemalt töötades aktiivselt nõuete likvideerimisega tegelenud. Arvestades R. Õisma puudulikku majandusliku toimetuleku oskust ning märkimisväärseid rahalisi kohustusi, samuti seda, et R. Õismad on korduvalt varavastaste süütegude toimepanemise eest karistatud, ei ole 4
(5)1-19-9833 kohtu hinnangul praegusel juhul täielikult välistatud ka oht, et R. Õisma võib hõlptulu saamise eesmärgil toime panna uusi varavastaseid kuritegusid. 17. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel ei tekita piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.