1-20-9399/73

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. august 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-20-9399 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Martin Mardo edasistest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Martin Mardo (isikukood 38807080318) kaitsja vandeadvokaat Nele Tammemäe määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. juuni
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Jätta Martin Mardol määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud 1344 eurot (sh käibemaks) tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Harju Maakohus karistas Martin Mardot 19.04.
9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-9399 KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 5 aasta vangistusega, millest luges kantuks eelvangistuses viibitud aja 7 kuud 17 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jättis maakohus ülejäänud karistuse osa, s.o 4 aasta 4 kuu 13 päeva pikkuse vangistuse, täitmisele pööramata tingimusel, et Martin Mardo ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja talle KarS § 75 lg 2 p-des 21, 7, 9 alusel määratud kohustusi. Kohtuotsus jõustus 14.08.
10. 1.
11. Harju Maakohus rahuldas 17.12.2021 kohtumäärusega Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna esitatud taotluse ja saatis Martin Mardo suhtes tehtud Harju Maakohtu 19.04.
12. a kohtuotsuse täitmiseks süüdimõistetu uue elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale, s.o Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esindusele. Kohtumäärus jõustus 04.01.
14. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse vanemkriminaalhooldusametnik Jelena Dobrotina esitas 26.05.2022 Viru Maakohtule erakorralise ettekande Martin Mardo kohta, kuna Martin Mardo esitas 05.05.2022 avalduse, milles soovib enda vabastamist Harju Maakohtu 19.04.
15. a kohtuotsusega nr 1-20-9399 määratud käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmisest. Maakohtu määrus
16. Viru Maakohus jättis 06.06.
17. a määrusega Martin Mardo temale Harju Maakohtu 19.04.
18. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-9399 määratud edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest vabastamata. Martin Mardo on käesolevaks ajaks käitumiskontrollile allunud vaid veidi enam kui 9 kuud. Selle aja jooksul on ta küll enamasti käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täitnud, kuid nähtub ka üks elektroonilise valve ajakava rikkumine, mille eest talle koostati kirjalik hoiatus. Seega ei saa väita, et ta oleks terve katseaja läbinud rikkumisteta. Arvestades isiku poolt toimepandud kuriteo raskust ning seda, et isikul on käitumiskontrolli lõpuni veel enam kui 4 aastat, on maakohtu hinnangul tema käitumiskontrolli kohustuste täitmisest ja kontrollnõuete järgimisest vabastamine ennatlik. Käitumiskontrolli all viibitud aeg on liiga lühike, et teha tõsikindlaid järeldusi selle kohta, et Martin Mardo on asunud õiguskuulekale teele. Ka kriminaalhooldusametnik ei toeta Martin Mardo kontrollnõuetest ja kohustustest vabastamist. Isiku põhjendus, et ta soovib minna Hispaaniasse tööle ning kriminaalhooldusametniku juures oleks keeruline käia, ei ole piisav, et teda vabastada. Maakohus nõustus kriminaalhooldusametnikuga selles, et ka Eestis on võimalik praegusest suuremat töötasu teenida. Isik, kellele on kohtuotsusega antud võimalus oma karistust vabaduses kanda ühes käitumiskontrollile allutamisega, peab arvestama sellega, et tema vabadusi on katseajaks mingil määral piiratud. Määruskaebus
19. Viru Maakohtu 06.06.
20. a määruse peale esitas määruskaebuse Martin Mardo kaitsja Nele Tammemäe, kes ei ole nõus eelnimetatud määrusega. Määruskaebuses palutakse tühistada Viru Maakohtu 06.06.
21. a määrus ning vabastada Martin Mardo temale Harju Maakohtu 19.04.
22. a otsusega kriminaalasjas 1-20-9399 määratud edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. 4.
23. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus hinnanud kõiki olulisi asjaolusid kogumis, vaid on keskendunud üksnes kahele asjaolule – katseaja pikkus ning üks elektroonilise valve ajakava rikkumine (09.11.2021). Kohus on jätnud arvestamata isiku varasema elukäigu, tema käitumise katseaja vältel tervikuna ning teda iseloomustavad andmed, samuti on kohus eksinud katseaja alguse arvestamisel. Nii on kohus jõudnud põhjendamatult järeldusele, et Martin Mardot ei saa edasisest kontrollnõuete järgimisest vabastada. Tegu on Martin Mardo esimese kriminaalkaristusega. Tegemist oli ühele isikule, s.o matkijale, narkootilise aine üleandmisega, mis ei kahjustanud rahva tervist, kuna aine jäi menetlejate valdusesse. Martin Mardo osutas menetluses igakülgset kaasabi – andis põhjalikke ütlusi ja kahetses siiralt toimepandud tegu. Selle asjaolu arvestamist maakohtu määrusest ei nähtu. 4.
24. Seoses 09.11.
25. a aset leidnud elektroonilise valve ajakava rikkumisega märkis kaitsja, et tegemist oli vabandatava rikkumisega. Nii ei teadnud Martin Mardo, et ta peab 2 kriminaalhooldajat teavitama kasutatavast liiklusvahendist ning tema sõnu kinnitab ringkonnakohtule esitatud e-kiri kriminaalhooldajale ja pilt, millel Martin Mardo turses jalg. Kirjalikus hoiatuses kajastub ka kriminaalhooldaja märge, et hoolealune ei esitanud hiljem rikkumist vabandavaid tõendeid. Samas ei teavitanud kriminaalhooldaja hoolealust, et tõendeid on vaja üldse esitada. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei võimalda üks elektroonilise valve ajakava minetus teha järeldust selle kohta, et Martin Mardo ei ole asunud õiguskuulekale teele, kuna tema käitumine tervikuna senise katseaja jooksul on olnud eeskujulik. 4.
26. Harju Maakohtu 19.04.2021 kohtuotsusega määrati katseaja kulgemise alguseks 19.04.
27. Seega on Martin Mardo käesolevaks ajaks 1 aasta ja 2 kuu jooksul täitnud nõuetekohaselt katseajaks püstitatud eesmärke – ta pole toime pannud uusi õigusrikkumisi; ta pole kahtlustatav uutes kuritegudes; ta on täitnud kõiki kontrollnõudeid ja talle kohtu poolt pandud kohustusi ning on täitnud hoolduskavas kirjeldatud tegevused. Tema edasiseks mõjutamiseks pole kriminaalhooldus enam tarvilik. 4.
28. Martin Mardol on kohustus riigile hiljemalt 14.08.2022 maksta menetluskulud summas 2593,40 eurot. Eestis töötades on selle kohustuse täitmine oluliselt raskendatud, kuna siinsed töötasud on väikesed ning elamiskulud suured. Hispaanias oleks tal võimalik teenida igakuiselt töötasu 1950 eurot. Martin Mardo sealne tööandja on ka kinnitanud, et kannab isiku üüri- ja kommunaalkulud Hispaanias. Seda kinnitab määruskaebusele lisatud kinnituskiri. Eestis autojuhina töötades oleks töötasu suuruseks 980 eurot kuus, mis oleks kaks korda vähem kui Hispaanias. 4.
29. Maakohus leidis, et Martin Mardo soov Hispaanias töötada ning sellest tulenev registreerimiskohustuse täitmise keerukus ei ole piisav, et isikut vabastada. Määruskaebuse esitaja hinnangul on KarS § 75 lg-s 6 loetletud kindlad asjaolud, millest piisab, et isik edasiste kontrollnõuete järgimisest vabastada. Käsitlus, mille kohaselt saaks sätet rakendada üksnes erandlikel asjaoludel või mõjuval põhjusel, ei ole kooskõlas sätte sõnastusega. Martin Mardo puhul on KarS § 76 lg 5 kohaldamise eeltingimused täidetud. Nii ei peakski esinema lisaargumente või erandlikke asjaolusid, mis isiku vabastamist tingiksid. Ka 14.12.2017 vangla direktorite poolt heakskiidetud „Kriminaalhoolduse standard“ ei näe ette seesuguseid erandlikke asjaolusid.
30. Ringkonnakohus võttis 30.06.
31. a määrusega määruskaebuse menetlusse ning andis menetlusosalistele aega kuni 15.07.2022 seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 5.
32. Martin Mardo kaitsja esitas 12.07.2022 Tartu Ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse, milles palub menetluskulud summas 1344 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
33. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Martin Mardole Harju Maakohtu 19.04.
34. a otsusega määratud edasisest kontrollnõuete järgimisest ja talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuse täitmisest vabastamata jätmise kohta.
35. Määruskaebuse esitaja hinnangul on KarS § 75 lg-s 6 loetletud kindlad asjaolud, mille esinemine on piisav, et isik vabastada edasisest kontrollnõuete järgimisest ning talle käitumiskontrolli ajaks määratud kohustuste täitmisest. KarS § 75 lg 6 kohaldamise formaalseteks eelduseks on tõesti, et isik on vähemalt kuue kuu jooksul järginud käesoleva paragrahvi lõigete 1-4 alusel määratud kontrollnõudeid ja täitnud talle pandud kohustusi. 3 Kuivõrd tegu on aga siiski kohtu kaalutlusotsusega, peavad täidetud olema ka materiaalsed eeldused. Käitumiskontrolli edasise kestmise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb kogumis arvestada süüdlase varasemat elukäiku, tema käitumist senise katseaja jooksul tervikuna ning muid asjaolusid, millel on tähtsust katseajal süüdlase üle teostatava järelevalve intensiivsuse üle otsustamisel (vt Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2021, lk 302).
36. Kohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et Martin Mardo katseaeg hakkas KarS § 78 p 1 alusel kulgema Harju Maakohtu 19.04.
37. a otsuse kuulutamisest. Samas on aga märgitud, et käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. Seega algas käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste kohaldamine Martin Mardo suhtes alles 14.08.2021, mil otsus jõustus. Seega on Martin Mardo käitumise vastavust kontrollnõuetele võimalik hinnata vaid viimase aasta alusel. Kaitsjaga saab nõustuda selleski, et käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmisest vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid, selle põhimõtte vastu ei ole eksinud ka maakohus.
38. Kahtlemata räägib Martin Mardo kasuks see, et tegemist on tema esimese kriminaalkaristusega (s.o varasem õiguskuulekus). Samuti osutas ta menetluses kaasabi. Suurem osa narkootilisest ainest anti üle kuriteo matkimise raames, mistõttu see ei jõudnud ringlusesse. Just nende asjaolude tõttu leidiski maakohus, et isikut on võimalik usaldada karistust vabaduses kandma. Samuti toetasid need asjaolud veendumust, et Martin Mardo suudab järgida ka käitumiskontrolli nõudeid ja temale määratud kohustusi. Küll aga on märkimisväärne asjaolu, et Martin Mardo käideldud narkootiline aine, MDMA ja kokaiin, ei ole narkootilistest ainetest kõige ohutumad ja tegemist oli aine korduva üleandmisega. Samuti on vähemalt kokaiini puhul tegemist üsna kalli ainega, millega võib teenida arvestatavat tulu. Lisaks ei ole väheoluline seegi, et Martin Mardo tahtlus oli suunatud nende ainete käitlemisele ja läbi selle hõlptulu saamisele. Asjaolu, et tema tegu ei kahjustanud kellegi tervist, ei olenenud Martin Mardost, mistõttu ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda teda iseloomustava positiivse asjaoluna arvestada. Tema tegi kõik endast oleneva, et narkootiline aine jõuks seda vajava isikuni.
39. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et Martin Mardole rikkumise eest tehtud kirjalik hoiatus ei ole selline, mis oleks üksikuna võttes aluseks taotluse rahuldamata jätmiseks. Nii on ringkonnakohtule esitatud tõendid usutavad ja näitavad, et pigem oli tegemist kergema rikkumisega, mis oli tingitud kohati ka arusaamatusest. Kuivõrd muid rikkumisi kuni käesoleva ajani ei ole või vähemalt ei ole neid ringkonnakohtule teada, võib möönda, et senist käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmist, ka katseaega üldiselt, võib pidada õnnestunuks.
40. Samas ei ole maakohus karistust mõistes hinnanud Martin Mardo süüd väikeseks, vaid arvestades kõiki karistuse mõistmise asjaolusid kogumis, leidnud, et teda tuleb karistada viie aasta pikkuse vangistusega (sanktsiooni alammäär on 3 aastat vangistust). Ringkonnakohus leiab, et narkootiliste ainete käitlemine ohustab alati potentsiaalselt rahva tervist ning süüdimõistetu oli aineid käideldes enda heaolu nimel valmis realiseerima ohu teiste inimeste elule ja tervisele. Arvestades mõistetud karistuse pikkust, tuli maakohtul Martin Mardole määrata ka maksimaalne katseaeg, mis aga käesolevas asjas peegeldab mh nii süüteo raskust kui ka vajadust pikemaajaliselt kontrollida süüdimõistetu käitumist, et ta edaspidi hoiduks samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Nimelt on tegemist raske esimese astme kuriteoga, mille puhul tuleb kohtul olla veendunud, et senine karistuse kandmise viis on saavutanud maksimaalse eesmärgi. Mida raskem on kuritegu ja võimalikud tagajärjed, seda suurem peab olema kontroll süüdimõistetu edasise käitumise suhtes. Martin Mardo puhul on see aeg olnud ilmselgelt veel liiga lühike. 4
41. Kuigi ainuüksi asjaolu, et Martin Mardol on jäänud katseaega veel enam kui kolm ja pool aastat, ei ole argumendiks, miks jätta ta käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmisest vabastamata, tuleb kaaluda kohtul ka seda, kas senine aeg on olnud piisav, et saavutada nende mõju süüdimõistetule. Ringkonnakohtu hinnangul on praegu veel ennatlik öelda, et Martin Mardo õiguskuulekas käitumine on kinnistunud ning riigipoolse intensiivse kontrolli vajadus on ära langenud. Käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste täitmine distsiplineerib süüdimõistetut, aitab tal aru saada normide täitmise vajalikkusest ning mõjutada teda läbi registreerimiskohustuse (kohtumised kriminaalhooldajaga) olema õiguskuulekas. Arvesse tuleb võtta sedagi, et Martin Mardo tegutses tulu saamise eesmärgil, mistõttu ei saa välistada, et vajadusel võib ta taaskord jätkata ebaseaduslikul teel tulu teenimist.
42. Martin Mardo soov töötada Hispaanias parema sissetuleku saamiseks ei ole ringkonnakohtu hinnangul selline asjaolu, mille tõttu tuleks taotlus rahuldada. Martin Mardol tuleb paratamatult arvestada teatud piirangutega, mida tal tuleb karistuse kandmise ajal taluda, sh ka sellega, et tal ei ole seetõttu võimalik minna tööle välismaale. Lisaks on kaitsja esitanud ringkonnakohtule tõendi selle kohta, et ka Eesti Vabariigis on süüdimõistetul võimalik saada praegusest suuremat sissetulekut, mis aitaks tagada nõuete tähtaegse tasumise. Vajadusel on võimalik taotleda ka menetluskulude tasumise tähtaja pikendamist. Ringkonnakohtu hinnangul on määravaks just toimepandud kuriteo iseloom (ennekõike soov teenida narkootiliste ainete müügiga tulu) ja kuriteo raskus (kahe erineva narkootilise aine käitlemine isikute grupis), mis kaaluvad üle need positiivsed asjaolud, mis iseloomustavad Martin Mardo käitumiskontrolli aega ning tingivad vajaduse kriminaalhoolduslike vahenditega pikemalt tema käitumist kontrollida.
43. Ringkonnakohus leiab, et kuigi praegusel hetkel on Martin Mardo vabastamine käitumiskontrolli nõuetest ja kohustustest ennatlik, on edasise korrektse käitumise korral võimalus, et tema taotlust saadab edu ning teda võib usaldada karistust kandma oluliselt leebematel tingimustel.
44. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
45. juuni
46. a määruse muutmata ja kaitsja määruskaebuse rahuldamata.
47. Martin Mardo kaitsja esitas 12.07.2022 Tartu Ringkonnakohtule taotluse hüvitada Martin Mardole menetluskulud summas 1344 eurot (kaitsja 7 tunni töötasu tunnihinnaga 160 eurot, millele lisandus käibemaks). Tulenevalt KrMS § 187 lg 2 esimesest lausest jäävad menetluskulud Martin Mardo kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Tiit Lõhmus