) § 300 lg 2,
lg 2 p 3 järgi ja OÜ Adoral süüdistuses
lg 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Allar Nisu Süüdistatav Taavo Seedre; isikukood: 35102072733; XXX kodanik; emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; tel nr: XXX; e-post: XXX; töökoht: XXX, XXX. Kriminaal- ja väärteokorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 08.09.
Süüdi tunnistada Taavo Seedre
lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda Taavo Seedre kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 08.09.2020, s.o 1 (üks) päev karistusaja hulka ning lugeda kandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel jätta 11 (üksteist) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Taavo Seedre ei pane 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
2. Süüdi tunnistada OÜ Adoral
lg 4 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 5000 (viis tuhat) eurot.
lg 1, 3 alusel jätta rahaline karistus 5000 (viis tuhat) eurot OÜ Adorali suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui OÜ Adoral ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
MS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Taavo Seedrelt menetluskuluna riigituludesse sundraha 981 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99922700026839 ning selgituse “Taavo Seedre, otsus nr 1-224036, menetluskulu“. KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista OÜ Adoralilt menetluskuluna riigituludesse sundraha 981 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kokku 981 (üheksasada kaheksakümmend üks) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99922700026842 ning selgituse “OÜ Adoral, otsus nr 1-224036, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg 2 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus TAAVO SEEDRET süüdistatakse selles, et tema koos I. S., kelle suhtes on menetlus KrMS §-s 202 sätestatud alustel lõpetatud, pani K. P. ja H. P. kaasabil, kelle suhtes on samuti menetlus KrMS §-s 202 sätestatud alustel lõpetatud, XXX Eesti Vabariigis toime riigihanke menetluse nõuete rikkumise, eesmärgiga tekitada ning anda riigihankes osalejale AS-le XXX eelis. XXX kuulutas XXX välja riigihanke nimetusega XXX sisutus ja seadmed (viitenumber XXX). Hanke eesmärgiks oli osta XXX XXX 30 XXX jaoks sisustus (mööbel ja seadmed) koos paigalduse ja kommunikatsioonide ühendamisega aadressil XXX. Hanke eeldatavaks maksumuseks ehk soetuse kogumaksumuseks planeeriti 1 517 000 eurot. XXX moodustati XXX juhatuse otsusega riigihanke läbiviimiseks konkursikomisjon, kuhu kuulusid liikmetena ka XXX juhataja Taavo Seedre ning XXX I. S.. Taavo Seedrel ja I. S. oli konkursikomisjoni liikmetena pädevus koostada ja kujundada hankeobjekti kirjeldus, sh hanke objektiks olevate XXX tehnilised nõuded ja kirjeldused. Taavo Seedre XXX juhatajana ja riigihanke (viitenumber XXX) konkursikomisjoni liikmena ning I. S. XXX ja riigihanke (viitenumber XXX) konkursikomisjoni liikmena olid ametiisikuteks KVS § 2 lõike 1 kui ka
lõike 1 tähenduses nii oma põhiametikohal töötamise ajal kui ka hankekomisjonis olles, sest nad täitsid avalikku ülesannet. XXX põhimääruse kohaselt on XXX põhiülesandeks kõrgetasemelise XXX osutamine. XXX juhib juhataja, kes koordineerib ja korraldab XXX tööd. XXX XXX tööd koordineerib ja korraldab XXX. XXX juhataja ametijuhendi kohaselt on Taavo Seedre ametikoha peamiseks eesmärgiks XXX osutamise ning õppe- ja teadustegevuse korraldamine. Põhikohustusteks on muuhulgas XXX töö juhtimine ja XXX osalemine. Lisakohustusena on määratletud ka XXX eelarve koostamine, korrigeerimine ja selle täitmine ning osalemine XXX tööga seotud komisjonides. Kokkuvõtvalt saab pidada Taavo Seedre ametiülesandeid XXX osutamiseks ning XXX osutamisega seonduvaks. Riigi kohustus on tagada igaühe õigus XXX, mistõttu peab riik hoolitsema kõrgetasemelise XXX, kättesaadavuse ja arendamise eest. Riik on delegeerinud nimetatud avaliku ülesande läbi sihtasutuse asutamise muuhulgas ka XXX, kes tegutseb läbi struktuuriüksuste. Üheks struktuuriüksuseks on ka XXX, mille põhiülesandeks on määratletud kõrgetasemelise XXX osutamine ning õppe- ja teadustegevus ehk XXX arendamine. Seega on Taavo Seedre kui XXX juhataja töö- ja ametiülesanded orienteeritud avaliku ülesande täitmisele ning lähtuvad avalikest huvidest. 3 XXX XXX XXX ametijuhi kohaselt on I. S. ametikoha peamiseks eesmärgiks XXX-, XXX juhtimine ja korraldamine vastavalt XXX eesmärkidele. Põhikohustusteks on muuhulgas XXX- ja XXX juhtimine ja järelevalve, XXX- ja XXX vajaliku aparatuuri- XXX ja muude vahendite ostmise planeerimine ja teostamine ning XXX- ja XXX vajaliku eelarve selgitamine ja osalemine XXX eelarve planeerimisel. I. S. ametiülesanded on kantud XXX lasuvast XXX osutamise kohustusest. XXX on XXX struktuuriüksus, kellele on riik delegeerinud avaliku ülesandena kohustuse osutada avalikes huvides kõrgetasemelist XXX ning arendada seda läbi õppe- ja teadustegevuse. Seega on I. S. kui XXX XXX töö- ja ametiülesanded orienteeritud avaliku ülesande täitmisele ning lähtuvad avalikest huvidest. Lisaks täitsid Taavo Seedre ja I. S. avalikku ülesannet ehk olid ametiisikud ka XXX poolt välja kuulutatud riigihanke (viitenumber XXX) konkursikomisjonis osaledes, riigihanget läbiviies ning muudes riigihankega seonduvates tegevustes. Riigihanke eesmärgiks oli osta XXX 30 XXX jaoks sisustus (mööbel ja seadmed) koos paigalduse ja kommunikatsioonide ühendamisega. Nimetatud eesmärk on kantud XXX lasuvast avalikust ülesandest – osutada kõrgetasemelist XXX ning arendada seda. Lisaks kasutati riigihanke läbiviimisel ning hankeobjektiks olnud esemete hankimisel avalikke vahendeid. XXX vara, mille arvelt hankega seotud kulutused tuli teha, on avalikeks vahenditeks, kuna tegemist on avaliku ülesande täitmiseks mõeldud ressursiga. K. P. oli kuriteosündmuse ajal AS XXX juhatuse liige ning aktsionär. H. P. oli AS XXX juhtivtöötaja, kuna tal oli pädevus teha AS XXX igapäevase majandustegevuse raames juhtimisotsuseid, suunata juriidilise isiku tahet ning võtta tema nimel kohustusi. Lisaks oli H. P. AS XXX aktsionär. AS XXX tegeleb eriotstarbeliste tööruumide sisustusprojektide juhtimise ja teostamisega (ruumide kavandamine, sisustuse kujundamine, toote ja teenuste kavandamine, tootmise projektijuhtimine, kommunikatsioonide rajamine, tehnika installeerimine ja hooldus, teenindamine ja tehniline tugi) ning XXX importimisega. Riigihanke menetluse nõuete rikkumine seisnes järgnevas. AS XXX osales XXX XXX poolt välja kuulutatud riigihankel viitenumbriga XXX. Tuvastamist on leidnud, et AS XXX kaasati Taavo Seedre juhtimisel juba enne hanke väljakuulutamist XXX. aasta esimesel poolel XXX, kuhu hakati planeerima XXX uusi ruume, asuva hoone projekteerimisse. Projekteerimisfaasis määratleti muuhulgas ära, kus hakkavad asetsema seadmed, sh XXX, mööbel ja muud vahendid, mis on vajalikud XXX ning XXX. Uued XXX ruumid projekteeriti selliselt, et ruumidesse sobituksid AS XXX poolt pakutavad XXX XXX ning muud AS XXX poolt pakutavad XXX ning XXX vajaminevad seadmed. AS XXX omab ainukesena Eesti Vabariigis XXX XXX edasimüügiõigust. Samuti arvestati projekteerimisel sellega, et kabinettidesse sobituks AS XXX poolt pakutav mööbel ning mööbliga seonduv. Andmeid ja informatsiooni XXX, muude seadmete ning mööbli kohta esitas projekteerijatele alates XXX. aasta juulikuust Taavo Seedre teadmisel ja nõusolekul I. S. ning Taavo Seedre ja I. S. teadmisel ja nõusolekul ka AS XXX juhtivtöötaja H. P. ning juhatuse liige K. P.. Lisaks osales H. P. AS XXX esindajana projekteerimiskoosolekutel. Taavo Seedre, I. S., AS XXX, K. P. ja H. P. eesmärgiks oli tagada, et AS XXX võidaks tulevikus väljakuulutatava riigihanke, millega ostetakse XXX rajatava uue XXX ruumidesse seadmed ja sisustus. Lisaks on selgunud, et AS XXX osales läbi H. P. ja K. P. Taavo Seedre ja I. S. teadmisel ja nõusolekul ka uute XXX ruumide ehitusfaasis, et tagada AS XXX poolt pakutavate seadmete ja mööbli sobivus ruumidesse. 4 Lisaks on tuvastatud, et alates XXX. aasta juunikuust kuni hanketingimuste lõpliku formuleerimiseni, edastasid AS XXX esindajad K. P. ja H. P. Taavo Seedrele ja I. S. andmeid ja dokumente ning andsid teavet, mil moel koostada hanketingimused. Taavo Seedre ja I. S., kes olid vastutavad hanketingimuste koostamise eest, koostasid riigihanke viitenumbriga XXX tingimused selliselt, et eelise saaks AS XXX. Taavo Seedre, I. S., K. P., H. P. ja AS XXX eesmärgiks oli, et menetluses osalev AS XXX võidaks riigihanke viitenumbriga XXX. Kõnealuse riigihanke dokumentide lisas 1 määratletud tehnilised nõuded ja kirjeldused XXX formuleeriti Taavo Seedre ja I. S. poolt ning K. P. ja H. P. kaasabil nii, et valituks osutuks AS XXX poolt tehtav pakkumine. Peamiseks eesmärgiks oli see, et formuleeritud nõuded ja kirjeldused annaksid aluse eelistada AS XXX poolt pakutavaid XXX XXX ning nendega seonduvaid seadmeid. Tehnilises ettepanekus sõnastati ka järgmine nõue. Pakkuja peab teostama seadmete paigalduse ja häälestamise hankija töökohal XXX ning kommunikatsioonide ühendamise olemasolevate väljunditega asukohta. Kui tekib vajadus pakutava XXX kommunikatsiooni punkti muuta, kannab kõik kulud pakkuja. Eelnimetatud nõude lisamisega sai AS XXX riigihankes viitenumbriga XXX veel täiendava eelise, kuivõrd XXX kabinetid projekteeriti selliselt, et ruumidesse sobituksid eelkõige AS XXX poolt pakutavad XXX XXX ning muud nende poolt pakutavad XXX ning XXX vajaminevad seadmed ja mööbel. Lisaks ei jaotatud hanketingimuste kohaselt hanget osadeks. Hankedokumentides määratleti, et hankeobjektiks on nii seadmed kui ka mööbel. Hankedokumentide lisas 2 (tehniline ettepanek) määratleti, millistele tingimustele peab XXX mööbel vastama. Taavo Seedre, I. S., K. P., H. P. ja AS XXX eesmärk oli, et AS XXX võidaks hanke läbi loodud eeliste, mistõttu tekiks neil õigus müüa XXX uute XXX ruumide tarbeks ka vajaminevat mööblit. XXX ehk pärast XXX poolt hanke viitenumbriga XXX väljakuulutamist, esitati kaebaja XXX OÜ poolt Riigihanke vaidlustuskomisjonile vaidlustus, millele järgnes XXX OÜ ja vastustaja ning hankija XXX vaheline vaidlus ka kolmes kohtuastmes kuni XXX. Hankija ja vastustaja XXX poolt tegelesid hankevaidlusega hankekomisjoniliikmed Taavo Seedre ja I. S.. Taavo Seedre soovil ja I. S. teadmisel kaasati Riigihangete vaidlustuskomisjonile ja kohtutele koostatavate seisukohtade väljakujundamisse ka AS XXX ning K. P. ja H. P.. Nimetatud isikute eesmärk oli, et väljakuulutatud hanketingimused, mis olid koostatud eesmärgiga tekitada eelis AS-le XXX, jääksid püsima. Isikute soov oli, et hanketingimusi ei tuleks kujundada või muuta selliseks, mis võiks anda võimaluse osaleda edukalt mõnel teisel pakkujal. AS XXX esindajad K. P. ja H. P. osutasid Taavo Seedrele ja I. S. abi, mille tulemusena formuleeriti Riigihangete vaidlustuskomisjonile ning kohtutele hankijapoolsed seisukohad. XXX XXX. aasta juhatuse otsusega nr XXX taandati riigihanke viitenumbriga XXX konkursikomisjoni liikme kohalt Taavo Seedre ja riigihanke eest vastutava isiku kohalt I. S. XXX tunnistas XXX konkursikomisjon otsusega AS XXX pakkumise vastavaks ning edukaks. Nimetatud otsuse vaidlustasid ühispakkujad XXX OÜ, OÜ XXX, XXX OÜ ja XXX. Riigihangete vaidlustuskomisjon tunnistas XXX tehtud otsusega nr XXX XXX konkursikomisjoni XXX otsuse kehtetuks. XXX. aasta otsusega tunnistas XXX konkursikomisjon aga uuesti AS XXX pakkumise vastavaks riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. XXX sõlmisid XXX, mida esindas M. T. ja AS XXX, mida esindas K. P., hankelepingu nr XXX, millega XXX ostis AS XXX 30 XXX sisustuse – mööbli koos seadmetega maksumusega 1 733 886 eurot. 5 Taavo Seedre ja I. S., olles XXX kui hankija esindajad hankes viitenumbriga XXX, rikkusid AS XXX esindajate K. P. ja H. P. kaasabil järgmiseid riigihanke menetluse nõudeid. RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt, ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Eelkirjeldatud normist tuleneb kohustus järgida nii hankemenetluses kui ka sellele eelneval perioodil võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi on keelatud hankijal eelistada soosikuid või tegutseda meelevaldselt. Hankijal tuleb anda ettevõtjatele võrdsed võimalused hankes osalemiseks. Ülalkirjeldatud Taavo Seedre ja I. S. tegevust, millele aitasid kaasa AS XXX esindajad K. P. ja H. P., ei saa pidada võrdse kohtlemise põhimõtte järgimiseks. Olukorras, kus Taavo Seedre ja I. S. poolt kaasati hilisem pakkuja AS XXX K. P. ja H. P. kaudu hankega seonduvate XXX ruumide projekteerimisse, ehitamisse, hanketingimuste koostamisse ning hilisemasse vaidlustusmenetlusse, rikub RHS § 3 punktis 2 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise kohustust. RHS § 3 punkti 3 järgi on hankija kohustatud tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu. Konkurentsi efektiivne ärakasutamine ei ole tagatud olukorras, kus konkurents ei ole aus, õiglane või tegelik. Ausast, õiglasest ja tegelikust konkurentsist hankemenetluses ei saa rääkida olukorras, kus Taavo Seedre ja I. S. poolt kaasati hilisem pakkuja AS XXX K. P. ja H. P. kaudu hankega seonduvate XXX ruumide projekteerimisse, ehitamisse, hanketingimuste koostamisse ning hilisemasse vaidlustusmenetlusse. Olukorras, kus Taavo Seedre ja I. S. eesmärgiks K. P. ja H. P. kaasabil oli tagada, et hankes osutuks loodud eeliste alusel valituks AS XXX, rikuti RHS § 3 punktis 3 sätestatud konkurentsi efektiivse ärakasutamise järgimise kohustust. RHS § 3 punkti 4 kohaselt on kohustatud hankija vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. RHS § 4 punkti 8 kohaselt on huvide konflikt olukord, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Taavo Seedre kui hankija XXX esindaja riigihankes viitenumbriga XXX, omab märkimisväärseid seoseid AS-ga XXX ning samuti ka AS XXX esindajate K. P. ning H. P.. K. P. ja Taavo Seedre on XXX ning AS XXX kaasasutajad. Kriminaalmenetluse käigus tuvastatud isikutevaheline suhtlus ja majanduslikud suhted annavad aluse järeldada, et Taavo Seedre ei saanud olla hanke ettevalmistamise ning läbiviimise perioodil AS XXX ning nende esindajate K. P. ja H. P. suhtes objektiivne ning erapoolik, mistõttu on rikutud RHS § 3 punktis 4 sätestatud huvide konflikti vältimise järgimise kohustust. RHS § 88 lõike 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Olukorras, kus Taavo Seedre ja I. S. formuleerisid K. P. ja H. P. kaasabil XXX XXX tehnilise ettepaneku tingimused eesmärgiga tekitada eelis AS-le XXX, ehk nimetatud isikute tahe oli suunatud sellele, et tehnilise ettepaneku tingimuste alusel 6 osutuks valituks AS XXX ning nende poolt pakutavad XXX XXX, rikuti RHS § 88 lõikes 7 sätestatud kohustust. Taavo Seedre pani koos I. S. riigihanke menetluse nõuete rikkumise toime tahtlikult. Eesmärgiks oli luua AS-le XXX eeliseid. Taavo Seedre teadis või pidas vähemalt võimalikuks ja möönis, et eeliste loomisega rikub ta riigihanke menetluse nõudeid. Riigihanke menetluse nõuete rikkumisega menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, kui riigihanke maksumus on eriti suur, pani Taavo Seedre toime
Lisaks süüdistatakse TAAVO SEEDRET selles, et tema, olles XXX pakkuva osaühingu ADORAL juhatuse liige ning tegutsedes OÜ Adoral huvides, osutas XXX, nimetatud äriühingu kaudu XXX alates XXX kuni vähemalt XXX olukorras, kus OÜ-l Adoral puudus kehtiv tegevusluba. TTKS § 21 lõike 1 kohaselt võib XXX osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus. Lisaks sätestab TTKS § 40 lõike 1 punkt 3, et XXX osutamise korral peab olema tegevusluba. TTKS § 20 lõike 1 kohaselt loetakse XXX XXX, mida osutavad XXX või XXX ja temaga koos töötavad XXX. OÜ-le Adoral väljastatud tegevusluba nr XXX tegevuskohaga XXX, kehtis kuni XXX. Seega puudus OÜ-l Adoral nõutav tegevusluba alates XXX kuni vähemalt XXX. Eeltoodule vaatamata osutas Taavo Seedre nimetatud ajavahemikus XXX, aadressil XXX OÜ Adoral vahendusel konstantselt ja aktiivselt XXX. Taavo Seedre tegutses juriidilise isiku ehk OÜ Adoral huvides, kuivõrd XXX osutamine ja pakkumine ajal, mil OÜ Adoral ei oleks seda tohtinud tegevusloa puudumise tõttu teha, tõi äriühingule majanduslikku kasu. Taavo Seedre, tegutsedes tegevusloata tervishoiuteenuse tegevusalal, kui tegevusluba on nõutav, pani toime
Osaühing ADORALI süüdistatakse selles, et äriühing osutas XXX, aadressil XXX XXX alates XX kuni vähemalt XXX olukorras, kus selleks puudus kehtiv tegevusluba. TTKS § 21 lõike 1 kohaselt võib haiglavälist eriarstiabi osutada sellekohase tegevusloaga äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või sihtasutus. Lisaks sätestab TTKS § 40 lõike 1 punkt 3, et eriarstiabi osutamise korral peab olema tegevusluba. TTKS § 20 lõike 1 kohaselt loetakse eriarstiabi ambulatoorseks või statsionaarseks tervishoiuteenuseks, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. OÜ-le Adoral väljastatud tegevusluba nr XXX tegevuskohaga XXX, kehtis kuni XXX. Seega puudus OÜ-l Adoral nõutav tegevusluba alates XXX kuni vähemalt XXX. Eeltoodule vaatamata osutas OÜ Adoral Taavo Seedre kaudu eelnimetatud ajavahemikus XXX linnas, aadressil XXX konstantselt ja aktiivselt hambaraviteenust. Taavo Seedre tegutses juriidilise isiku ehk OÜ Adoral huvides, kuivõrd hambaraviteenuse osutamine ja pakkumine ajal, mil OÜ Adoral ei oleks seda tohtinud tegevusloa puudumise tõttu teha, tõi äriühingule majanduslikku kasu. OÜ Adoral, tegutsedes tegevusloata tervishoiuteenuse tegevusalal, kui tegevusluba on nõutav, pani toime
7 Kokkulepete sisu Taavo Seedre
lõike 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust.
lõike 2 punktis 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.
lõike 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga, mistõttu mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lõigete 1 ja 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Taavo Seedre ei pane 1 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 981 eurot (654x1,5). KrMS § 180 lõike 1 kohaselt on Taavo Seedre kohustatud hüvitama menetluskulud summas 981 eurot. OÜ Adoral
lõike 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust suurusega 5000 eurot.
lõigete 1 ja 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui OÜ Adoral ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 9 ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 981 eurot (654x1,5). KrMS § 180 lõike 1 kohaselt on OÜ Adoral kohustatud hüvitama menetluskulud summas 981 eurot. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Kohtu seisukoht kokkulepete osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides said süüdistatavad Taavo Seedre ja OÜ Adoral aru kokkuleppe sisust ja nõustusid sellega. Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et kokkuleppe sõlmimine oli nende vaba tahe. Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatavad kinnitasid, et on teadlikud menetluskulude tasumise kohustusest. Prokurör, kaitsja ja süüdistatavad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatavate, nende kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Taavo Seedre süüdi tunnistada
lg 2,
lg 2 p 3 järgi ja OÜ Adoral
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Taavo Seedre ja OÜ Adorali menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates 1. jaanuarist 2022. a on kuupalga alammäär 654 eurot). Kohus leiab, et kuivõrd süüdistatavad ei ole menetluskulude ositi tasumist taotlenud, siis pole neid ka põhjendatud ositi tasumisele määrata. KrMS § 180 lg 1, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Taavo Seedrelt sundraha 981 eurot ja OÜ Adoralilt samuti sundraha 981 eurot. Sundrahad tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.