← Eesti

1-18-7602/5

Obsah (8)§ 329§ 424§ 199§ 64§ 65§ 50§ 69§ 75

Kriminaalasi nr 1-18-7602 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoobril 2018.a, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1 – 18-7602 Kohtukoosseis Koh

§ 329

järgi kokkuleppemenetluses Abiprokurör Paul Pikma Süüdistatav O.G ; isikukood: XXX; kodakondsus: kodakondsuseta; emakeel: vene keel; haridus: põhiharidus; töökohtx; elukoht: x; varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, neist viimasel korral: 10.12.2015.a Harju Maakohtu poolt

§ 424

ja

§ 199lg.

2 p. 4, 7, 8 järgi,

§ 64lg. 1, Kr

MS § 238 lg. 2 ja

§ 65lg.

2 sätete kohaldamisel 10 kuu ja 2 päevase vangistusega.

§ 50lg.

1 p. 1 alusel võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks ja 6 kuuks. RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.G

§ 329järgi ning karistada teda 5 (viie) kuulise vangistusega.

Kohaldades

§ 69lg.

1 sätteid asendada mõistetud 5 (viie) kuuline vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd ning mõista lõplikuks karistuseks 150 (ükssada viiskümmend) tundi üldkasulikku tööd.

§ 69lg.

3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12 (kaksteist) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata O.G Tallinna Vangla Lääne – Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 69lg.

4 alusel on O.G kohustatud üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg-s 1 p.

1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas x; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust ning üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemist lugeda alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud: Välja mõista O.G-lt KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2, 180 lg. 1, 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot ning sundraha summas 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, s.o menetluskulud kokku summas 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot. Menetluskulud tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest ositi KrMS § 180 lg. 3 alusel 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes igakuiselt vähemalt 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti. KrMS § 180 lg. 3 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 30 (kolmkümmend) eurot – jätta riigi kanda. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes 2 kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUSE SISU O.G on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ning teda süüdistatakse selles, et tema, olles 10.12.2015.a Harju Maakohtu otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 ja

§ 424

järgi, sh lisakaristusega

§ 50

lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 6 kuuks (otsus jõustus 14.03.2016.a, vangistuse kandmiselt vabanes 08.10.2016.a), juhtis uuesti tahtlikult 23.11.2017.a kella 22:39 ajal Tallinnas Lõime ja Sõle tänavate ristmikul mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga x omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, mis oli kohtu poolt karistusena ära võetud. Süüdistuse kohaselt hoidis O.G teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest ning pani toime

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU Kr

MS § 245 alusel 24.09.2018.a süüdistatav O.G , kaitsja Toomas Bekker ning abiprokurör Paul Pikma sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust 5 kuud, mis asendada vastavalt

§ 69

lg 1 üldkasuliku tööga 150 tundi, mille tegemisajaks määrata 12 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppe kohaselt palub prokurör allutada süüdistatav vastavalt

§ 69

lõigetele 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdistatav ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lõike 1 punktides 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdistatav kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3 Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus on süüdistatavale selgitatud tema õigusi ja kokkuleppemenetluse tagajärgi; süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud kuriteo kvalifikatsiooniga, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva otsusega kaasneb sundraha, s.o 750 eurot ning menetluskuluna kaitsjatasu summas 120 eurot väljamõistmine. Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud kogusummas 870 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 72,50 eurot. Kaitsjatasu summas 30 eurot tuleb kokkuleppe kohaselt jätta riigi kanda. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud üle süüdistatava ja prokuröri, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et käesolevas kokkuleppes esitatud süüdistus süüdistatava suhtes on tõendamist leidnud ning süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kohtuistungil jäid menetlusosalised sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle kinnitada. Kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppe sõlmimisel väljendanud oma tõelist tahet ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb süüdistatav O.G süüdi tunnistada kohtuotsuse resolutiivosas toodud süüdistuses ning temale karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 4, 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.