Obsah (6)

§ 204§ 123§ 87§ 15§ 29§ 120

4-21-3006 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. september 2021. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-3006 Kohtunik Piia Jaaks

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Z.I tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

1. Edastada kohtuotsus Z.I-le ja Keskkonnaametile.
2. Jätta Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kaevatav otsus. 1 4-21-3006 Keskkonnaameti JVO Hiiumaa büroo 16.07.
3. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940021000833 /väärteotoimik, edaspidi VTT tl 1/ karistati Z.I järgmise rikkumise eest – 15.07.2021 sõitis Z.I sõiduautoga Toyota reg nr XXX xxx külas Läänemere rannal asuvas 200 m laiuses kalda ranna piiranguvööndis väljaspool teid ja parkis sõiduki rannale xxx parkla ja mere vahele. Veendumata oma teo seaduslikkuses rikkus Z.I looduskaitseseaduse (LKS) § 37 lg 3 p 6 nõudeid. Väärteo kvalifikatsioon LKS § 74 lg
4. Z.I karistati LKS § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot. Kaebus. Z.I soovib esitatud kaebuses /kohtutoimik, edaspidi KT tl 8-9/ vaidlustada väärteoasja rahatrahvi summas 200 eurot. Keskkonnaameti töötaja Marek Põld (oma töötõendit ta ei näidanud) pidas teda ja tema kaaslast 15.07.21 hommikul kinni ja andis teada, et olid parkinud ja telkinud looduskaitsealale. Kuna otsisid koera pärast privaatsemat kohta ja seal olid jäljed inimestest (pink, lõkkeplats jne), siis leidsid, et see oleks suurepärane variant öö veetmiseks. Paraku ei olnud kursis, et antud koht võiks looduskaitseala olla, sest vastavaid silte seal väljas polnud ja üks mis oli, oli päris kaugel antud kohast, mis võib olla samuti eksitav. Auto parkis kohe parkla kõrval asuvale alale, sest teerada oli sinna sisse sõidetud, sama moodi ka teiselt poolt - ei näinud probleemi, miks ei tohiks sinna panna, samuti silte ju väljas polnud (siinkohal mainib, et ühtegi silti polnud ja külastasid esimest korda Hiiumaad). Kuna kaasas oli koer, siis oli oluline, et auto oleks lähedal, et kuuma ilma tõttu saaksid teda autos vahepeal jahutada. Eelneval õhtul sõitis sealt mööda ka politseipatrull, kes oleks saanud neile asjakohase märkuse teha, kuid seda ei teinud. Menetluses on ka kirjas karistust kergendavad asjaolud - pinnast pole kahjustatud. Tõenditeks loeb järgmist: siltide puudumine antud alal; sisse sõidetud teed ja lõkkeplatsid; teine sealviibinud seltskond ja eemal ka teised; politseipatrulli märkuse mitte esitamine; töötõendi mitte esitamine; asjaolu leevendus, et pinnast polnud rikutud; auto seisis täpselt parkla kõrval oleval alal. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas. Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebusega /KT tl 12-14/. Väide, et Keskkonnaameti töötaja Marek Põld ei näidanud oma töötõ endit ja pidas kaebuse esitaja ja ta kaaslase 15.07.2021 hommikul kinni ja andis teada, et nad on parkinud ja telkinud looduskaitsealal, ei vasta tõele. Marek Põld viies läbi menetlustoiminguid tutvustas ennast ja esitas pärast menetlusaluse isiku ankeetandmete täitmist talle ka oma töötõendi. Väärteomenetluse korras kedagi kinni ei peetud, vaid kohapeal teostati menetlusaluse isiku ülekuulamine kiirmenetluses ning vormistati kiirmenetluse otsus. Keskkonnaamet rõhutab, et kiirmenetlusotsuses ei tehtud Z.I-le etteheidet, et ta on sõitnud looduskaitsealal, seega väited teadmatusest looduskaitseala kohta on asjakohatud. Z.I-le on tehtud etteheide ranna piiranguvööndis, mis on Läänemerel 200 m, väljaspool selleks määratud teid sõitmise ja parkimise eest. Sellekohane viide korrektsele LKS sättele sisaldub ka kiirmenetlusotsuse lühikirjelduses. Isik on ka ise tunnistanud, et ühte silti ta siiski nägi. Seega väited teadmatusest, on otsitud ja põhistamata. Vastavalt KarS § 17 lg-le 3 seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust. Seega isiku väited, et ta ei olnud teadlik ranna piiranguvööndis kehtivatest keeldudest ei välista isiku süüd. Teiseks on üldteada, et mootorsõidukiga väljaspool selleks määratud teid sõitmise ja parkimise osas on kehtestatud teatud piirangud. Sellest tulenevalt oleks hoolsa käitumise korral pidanud kaebuse esitaja endale selgeks tegema väljaspool teid kehtivad 2 4-21-3006 mootorsõidukiga liiklemise reeglid. Seega on alusetud kaebuse esitaja väited, et ta ei olnud sellistest piirangutest teadlik, mistõttu on tema karistamine põhjendamatu. Lisaks eeltoodule, pöörab Keskkonnaamet kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja oli parkinud oma auto 5 meetri kaugusele kruusakattega kaetud parklast (vt 19.07.2021 koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll). Seega oli isikul võimalus käituda seaduskuulekalt ning kasutada olemasolevat parklat oma sõiduki parkimiseks, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata. Keskkonnaamet ei saa võtta seisukohta teise ametiasutuse tegevuse või tegevusetuse osas. Asjaolu, et teine ametiasutus ei reageerinud antud rikkumisele, ei välista rikkumise toimepanemist ega isiku suhtes väärteomenetluse läbi viimist. Keskkonnaamet on arvestanud süüd kergendava asjaoluna kaebuses väljatoodut, mistõttu on ka määratud karistus 1/6 lubatud määrast. Keskkonnaamet rõhutab, et karistuse määramisel on arvestatud kehtivat korda. Määratud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga. Tegemist on esmakordselt karistatava isikuga ja seetõttu on põhjendatud teda karistada sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses tehtud kiirmenetlusotsus on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele, menetluses ei ole rikutud menetlusnorme ning otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohtu seisukoht. Kohus leiab, et kaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses, sest menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /KT tl 8, 13/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja kiirmenetluse otsuses sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Z.I on toime pannud teo, mille eest kohtuvä line menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus olevaid tõendeid: -Z.I ütlused /tl 2/; -sündmuskoha vaatluse protokoll, selle lisad fototabel ja asukoha skeem /tl 3-5/. Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 5 lg 1 kohaselt kallas on merd ääristav ja erinõuete kohaselt kasutatav maismaavöönd, mida kaitstakse LKS-ga. Lõike 2 kohaselt Läänemere kallast nimetatakse rannaks. LKS 6.peatükis on normid ranna ja kalda kohta. § 35 lg 1 p 1 kohaselt on rannal ranna piiranguvöönd, millel laius § 37 lg 1 p 1 kohaselt Läänemere rannal on 200 meetrit. LKS § 37 lg 3 p 6 kohaselt on ranna piiranguvööndis keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid. Kohus leiab, et kohtu poolt uuritud tõendid kinnitavad kokkulangevalt, et Z.I sõitis mootorsõidukiga Läänemere ranna piiranguvööndis mootorsõidukiga väljaspool sõitmiseks ette nähtud teed, millega ta on toime pannud teo, mis talle väärteoprotokollis süüks arvatakse ja rikkus oma tegevusega LKS § 37 lg 3 p 6. Kohtuväline menetleja on Z.I poolt toime pandud teo õigesti kvalifitseerinud LKS § 74 lg 1 järgi, mis näeb väärteona ette ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise. Z.I on kaebuses väljendanud, et ta ei olnud kursis, et tegemist on looduskaitsealaga, kuna sellekohaseid silte ei olnud, teed olid sisse sõidetud , olid ka lõkkeplatsid. Samuti 3 4-21-3006 viibis samas kohas teine sealviibinud seltskond ja eemal ka teised ning eelmisel õhtul möödus piirkonnast ka politseipatrull, kes neile keelatud alas olemise kohta märkust ei teinud. Kohus märgib, et ranna piiranguvööndis sõitmise nõuded tulenevad seadusest. Karistusseadustiku (KarS) § 17 lg 1 kohaselt isik, kes tegu toime pannes ei tea asjaolu, mis vastab süüteokoosseisule, ei pane tegu toime tahtlikult. Sellisel juhul vastutab isik seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest. KarS § 17 lg 3 sätestas, et seaduse mittetundmine ei välista tahtlust ega ettevaatamatust Kohus leiab, et Z.I oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et rannas kehtivad mootorsõidukiga sõitmisel ja parkimisel piirangud. Seega pani Z.I talle süüks arvatud väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis.

§ 15lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et Z.I on talle süüks arvatud LKS § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest ta oli teo toimepanemisel süüvõimeline ja puudus süüd välistav asjaolu. Kohus märgib, et Z.I etteheide, et politseipatrull ei teinud märkust rikkumise kohta, ei mõjuta käesoleva väärteoasja menetlemise tulemust. Õiguskorda silmas pidades oleks muidugi hea kui politseipatrull, märgates rikkumist, sellest inimest teavitaks ja rikkumise lõpetaks. Samas märgib kohus, et LKS §-s 74 märgitud väärtegu on vastavalt LKS § 75 lg 2 pädev menetlema Keskkonnaamet. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Z.I poolt toime pandud tegu vastab LKS § 74 lg 1 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LKS § 74 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis Z.I puhul on tuvastatud. Kohus leiab, et Z.I süü ei ole suur, ta on hooletusest rikkunud ühte looduskaitseseaduse normi. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on kohtuväline menetleja lugenud selle, et pinnast ei ole kahjustatud. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri teatis /tl 18/ näitab, et Z.I on karistamata. Keskkonnaamet on võtnud karistuse määramisel arvesse seda, et pinnasele sõitmisega keskkonnale rikkumisega kahju ei tekkinud. Looduskaitseseaduses on ranna kaitsmiseks kehtestatud normid, et tagada randade ja sealse taimestiku säilimine ning seeläbi võimaldada kõikidel inimestel kasutada randa nt puhkamise eesmärgil. Seetõttu on karistuse mõistmisel oluline karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra kaitsmine. 4 4-21-3006 Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistuse liigi ja määra valinud vastavalt karistuse mõistmise alustele. Eeltoodust lähtudes jätab kohus Z.I kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Otsuse tegemisel juhindub kohus LKS § 37 lg 3 p 6, § 74 lg 1, KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, § 132 p 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5