Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7374 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et M. Kurvitsal tuleb ära kanda veel 1 aasta 5 kuud ja 26 päeva vangistust. M. Kurvits pidi kohe ära kanda 14 päeva vangistust. Ülejäänud karistus 1 aasta 5 kuud ja 12 päeva vangistust jäeti

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui M.

Kurvits ei pane katseajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab

§ 75lg 2 p-s 2 ettenähtud kohustust mitte tarvitada alkoholi.

Kohtuotsus jõustus 12.10.

2. Tartu Maakohtu 22.09.
3. a määrusega pöörati Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel M. Kurvitsa kandmata karistus 1 aasta 5 kuud ja 12 päeva vangistust täitmisele, sest M. Kurvitsa 31.08.
4. a vereanalüüsis ületas alkoholi 1 liigtarvitamise näit lubatud piiri ning ta rikkus 03.09.2021 ja 04.09.2021 alkoholi tarvitamise keeldu. Määrus jõustus 02.12.2021 ja M. Kurvits asus vanglasse karistust kandma 27.03.
5. Vabariigi Presidendi 28.03.
6. a otsusega anti M. Kurvitsale armu ja vähendati talle mõistetud vangistust 6 kuuni.
7. Tartu Vangla esitas 29.06.2022 Tartu Maakohtule M. Kurvitsa vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab M. Kurvitsa tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.
8. M. Kurvitsat on kriminaalkorras karistatud 1 kord ja ta kannab praegu vangistust mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kuriteo soodustegur on sõltuvusprobleemid ning ajendid on puudulik probleemide lahendamine, impulsiivsus ja tegutsemine mõtlemata oma tegude tagajärgedele. 3.
9. M. Kurvits viibib vanglas alates 27.03.2022, teda pole distsiplinaarkorras karistatud ja ta suhtub ametnikesse viisakalt. Alla 1-aastase vangistuse tõttu individuaalset täitmiskava ei koostatud. M. Kurvits on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki joobes juhtimises ning on kõige tõenäolisem, kui M. Kurvits ei leia probleemidele õigeid lahendusi, tegutseb impulsiivselt, ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja jätkab alkoholi kuritarvitamist. 3.
10. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest pikaajaline alkoholi kuritarvitamine ja korduv joobes juhtimine viitavad riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. M. Kurvits tegutseb mõtlemata oma tegude tagajärgedele. Tema lähedaste hulka kuuluvad elukaaslane ja tütar, kellega on head suhted. M. Kurvits pole mõjutatav. 3.
11. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest M. Kurvits kuritarvitab alkoholi ja on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Ta tunnistab, et tal on alkoholiprobleem, ja on seoses alkoholiprobleemiga pöördunud arstide poole. M. Kurvits käis ca 10 aastat tagasi nn alkoholivastasel kodeerimisel, misjärel suutis olla paar aastat kaine. Samuti on ta osalenud riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning lasi 07.10.2020 endale teha nn torpeedo, kuid jätkas kriminaalhoolduse ajal siiski alkoholi tarvitamist, kuni mõistetud vangistus pöörati täitmisele. M. Kurvitsal pole motivatsiooni loobuda alkoholi kuritarvitamisest. 3.
12. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest korduv joobes juhtimine viitab impulsiivsele käitumisele. M. Kurvits ei mõtle oma tegude tagajärgedele ja soovib enda sõnul alkoholiga täita tunnet, et elust on midagi puudu. Seega lahendab M. Kurvits probleeme alkoholiga. Ta seab joobes juhtimistega ohtu nii kaasliiklejad kui ka iseenda ega taju, et lähedased muretsevad tema pärast. M. Kurvitsal on eesmärgid, kuid need olid ka vabaduses ja ta ei oska neid realiseerida. M. Kurvits mõistab, et tal on alkoholiprobleem, kuid ei suuda alkoholi tarvitamisest hoiduda. 3.
13. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest esimene vangistus ja väärteokaristused liiklusrikkumiste eest näitavad, et M. Kurvitsal on kujunemas kuritegelikud hoiakud. Ta mõistab ühiskonnas kehtivaid reegleid, kuid mugandab neid endale soodsamaks. M. Kurvitsa motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on praegu pigem väline, sest ta rikkus katseajal kriminaalhoolduse nõudeid, mis näitab, et M. Kurvits ei adu oma probleeme, mida alkohol talle tekitab. Vaatamata eelnevale leiab vangla, et M. Kurvitsale võiks anda võimaluse naasta 2 ühiskonda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Praegune vangistus on piisav, et M. Kurvits mõtleks oma käitumise üle tõsiselt järele ja loodetavasti ta on teinud vajalikud järeldused. M. Kurvitsa elukaaslane vajab igapäevaelus toimetulekuks abi ja ootab teda koju. 3.
14. Seoses M. Kurvitsa elukoha, hariduse, töö, majandusliku toimetuleku, muude kuritarvituste, tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. M. Kurvits saab vabanemisel naasta elama elukaaslase juurde aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kurvits on töötanud enamasti ametlikult, töösuhted on olnud pikaajalised ja enne vangistust töötas ta talle kuuluvas OÜ-s Kivikujur. M. Kurvits tuli vabaduses majanduslikult toime ja tal puuduvad tasumata nõuded. 3.
15. Juhul, kui kohus otsustab M. Kurvitsa tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata M. Kurvitsale katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile 6 kuuks. Samuti panna

§ 75lg 2 p-de 2 ja 4 alusel M.

Kurvitsale täiendavad kohustused hoiduda alkoholi tarvitamisest ja 14 päeva jooksul pärast vabanemist otsida endale töökoht või võtta end Töötukassas arvele. Alkoholi tarvitamise keelamine vähendab uute kuritegude toimepanemise riski ja hoiab ära hoolimatu käitumise süvenemise. Töötamine vähendab alkoholi tarvitamise tõenäosust ja annab elule organiseerituse.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ruti Kilg teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi M. Kurvitsa tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ja toetab M. Kurvitsa vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
2. M. Kurvits ütles kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. M. Kurvitsal on töökoht talle kuuluvas äriühingus Kivikujur OÜ. Samuti on ta soovinud kogu aeg

klane olla ja nõustub alkoholi tarvitamise keeluga. M. Kurvits käis 6 kuud enne vangistust Libertanimelises programmis, talle sobis see teraapia ja ta plaanib seal jätkata. M. Kurvits juhtis 27.12.2018 ja 15.08.2019 alkoholijoobes olles mootorsõidukit rumalusest. Tol perioodil oli isiklikus elus väga keeruline aeg ja närvisüsteem oli katki. Ta läks mõlemal korral autoga poodi. Kriminaalhoolduse ajal rikkus M. Kurvits korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, sest ta polnud valmis täielikult alkoholist loobuma ja hingelises plaanis olid sellised raskemad hetked. Nüüd on M. Kurvits valmis alkoholist loobuma ja selline arusaamine hakkas tal tekkima juba enne vangistust

1. a septembris, kui ta oli 4 kuud teraapias käinud. M. Kurvitsa alkoholiprobleem hakkas teda ennast häirima umbes 3-4 aastat tagasi, varem ei seganud alkohol sellisel määral tööl käimist ja pereelu. Alkoholi tarvitamine muutus häirivaks isikliku elu ja suhete pärast, kuid praegu enam isiklikus elus probleeme pole. M. Kurvits käis ca 10 aastat tagasi nn alkoholivastasel kodeerimisel, et ennetada seda asja enne, kui käest läks, sest juba siis tekkisid sellised pingelised olukorrad. Probleemid alkoholiga algasid, sest elu on olnud keeruline. Vabaduses jõi M. Kurvits tavaliselt 200 grammi viina, üldjuhul üksi. M. Kurvits usub, et nüüd ta enam ei tarvita alkoholi, sest vanglas oli aega mõelda elu üle järele ja nüüd ta tunneb, et suudab alkoholist loobuda, kui jätkab teraapiaga. M. Kurvitsa pereelu on palju paremas korras, majanduslik olukord on stabiilne, talu on üles ehitatud ja saab hakata rahulikumalt võtma.
2. M. Kurvitsa kaitsja vandeadvokaat Rene Varul toetas M. Kurvitsa ennetähtaegset vabastamist. Vangla ja prokurör toetavad samuti ennetähtaegset vabastamist ning suures plaanis on M. Kurvitsaga kõik hästi. Ta tunnistab alkoholiprobleemi ja on motiveeritud sellega tegelema. M. Kurvitsa koht pole vanglas, samuti on senine vangistus on eesmärgi täitnud ja 3 M. Kurvits on saanud šoki kätte. Ennetähtaegse vabastamisega kaasneb alkoholi tarvitamise keeld ning juhul, kui M. Kurvits libastub, naaseb ta vanglasse. See teadmine garanteerib, et M. Kurvits hoidub alkoholist. Talle võib anda võimaluse. Kohtu seisukoht
3. M. Kurvits kannab alates 27.03.2022 vanglas karistust teise astme kuritegude (

§ 424

lg 2) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seoses sellega märgib kohus, et kinnipeetava iseloomustuses on ekslikult märgitud M. Kurvitsa karistusaja lõpuks 27.09.

1. Kuigi Tartu Maakohtu 26.09.
2. a otsusega karistati M. Kurvitsat 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega ning Tartu Maakohtu 22.09.
3. a määrusega pöörati karistuse kandmata osa 1 aasta 5 kuud ja 12 päeva vangistust täitmisele, anti Vabariigi Presidendi 28.03.
4. a otsusega M. Kurvitsale armu ning mõistetud 1 aasta ja 6 kuulist vangistust vähendati 6 kuuni. Pidades silmas, et M. Kurvits viibis eelvangistuses 4 päeva ja pidi kohe ära kandma 14 päeva vangistust, on armuandmisotsuse põhjal järelikult kandmata karistus 5 kuud ja 12 päeva vangistust. Kuna M. Kurvits viibib vanglas alates 27.03.2022, saabub karistuse lõpp seega 08.09.
5. Eelnevast tulenevalt on M. Kurvits armuandmisotsusega vähendatud karistusest praeguse kohtumääruse tegemise ajaks ära kandnud veidi enam kui 4 kuud (s.o enam kui poole). Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 8.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses (kuid mitte lühemana kui 6 kuud) ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab M. Kurvits vabanemisel naasta elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx on võimalik M. Kurvits allutada käitumiskontrollile. 9. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, 4 missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.

1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
2. Nagu öeldud, on M. Kurvits viibinud käesoleva määruse tegemise ajaks vanglas veidi enam kui 4 kuud, teda pole distsiplinaarkorras karistatud ja ta suhtub ametnikesse viisakalt. Alla 1-aastase vangistuse tõttu individuaalset täitmiskava ei koostatud. Kohus toob välja, et eelnevast tulenevalt on M. Kurvits end vangistuses nõuetekohaselt üleval pidanud, mis räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et M. Kurvitsal on ennetähtaegse vabanemise korral võimalik naasta elama oma elukaaslase juurde ning tal oma äriühingus töökoht. Kohus märgib, et seega on M. Kurvitsa elutingimused vabaduses head. Ainuüksi ülal kirjeldatud positiivsetest asjaoludest aga M. Kurvitsa ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa.
3. Nimelt tunnistati M. Kurvits Tartu Maakohtu 26.09.
4. a otsusega (s.o ca 2 aastat ja 10 kuud tagasi)

§ 424

lg 2 järgi süüdi mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises 27.12.2018 ja 15.08.2019. M. Kurvits pidi kohe ära kandma 14 päeva vangistust ning ülejäänud karistus 1 aasta 5 kuud 26 päeva vangistust jäeti

§ 74alusel 2-aastase katseaja jooksul tingimisi täitmisele pööramata.

M. Kurvits kandis nn šokivangistust 04.-18.11.2019 (s.o ca 2 aastat ja 8 kuud tagasi). Vaatamata eeltoodule saadeti M. Kurvits Tartu Maakohtu 22.09.

1. a määrusega (s.o ca 10 kuud tagasi) siiski vanglasse, sest ta ei allunud
2. a mais (s.o ca 7 kuud pärast kriminaalhoolduse algust) kriminaalhooldusametniku kontrollile ning rikkus
3. a juunis ja septembris ning
4. a veebruaris ja septembris kokku 6 korda alkoholi tarvitamise keeldu. Samuti ületas M. Kurvitsa
5. a augusti vereanalüüsi näit, mis pidi näitama, et ta ei liigtarvita alkoholi, lubatud piiri. Kohus leidis, et kuigi M. Kurvits osaleb alates 15.08.2018 riiklikus alkoholitarvitamise raviprogrammis "Kainem ja tervem Eesti", lasi 07.10.2020 AS-is Lõuna-Eesti Haigla teha profülaktilise alkoholisõltuvuse raviprotseduuri, mis pidi ära hoidma 1 aasta jooksul alkoholi tarvitamise, ja käib alates
6. a maist Tartus vaimse tervise keskuses „Libertas“, jätkas ta siiski alkoholi tarvitamist. Veelgi enam ̶ kuna erinevalt varasemast viitas
7. a augusti vereanalüüsi näit alkoholi liigtarvitamisele, muutusid M. Kurvitsa rikkumised kriminaalhoolduse vältel raskemaks. M. Kurvits tarvitas endiselt korraga ebamõistlikus koguses alkoholi, ei suutnud alkoholi tarvitamist lõpetada ega tulnud vabaduses oma alkoholiprobleemiga toime.
8. Kohtu arvates pole võrreldes vangistuse täitmisele pööramise ajaga praeguseks midagi olulist muutunud. M. Kurvits selgitas kohtuistungil, et probleemid alkoholiga algasid ca 10 aastat tagasi, sest elu on olnud keeruline. Kuigi M. Kurvits astus juba siis samme, et asi ei läheks käest ja käis nn alkoholivastasel kodeerimisel, muutus alkoholi tarvitamine siiski 3-4 aastat tagasi isikliku elu ja suhete pärast häirivaks ning segas töö käimist ja pereelu. Ning seejärel rikkus M. Kurvits viimase peaaegu 3 aasta jooksul kriminaalhoolduse ajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu ja jätkas alkoholi liigtarvitamist, sest ta polnud valmis täielikult alkoholist loobuma ja hingelises plaanis olid sellised raskemad hetked.
9. Arvestades M. Kurvitsa istungil antud selgitusi, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et M. Kurvits on märkimisväärselt pikka aega alkoholi kuritarvitanud. Kuna M. Kurvits möönis kohtuistungil isegi, et ta juhtis alkoholijoobes olles mootorsõidukit rumalusest, nõustub kohus sellegagi, et M. Kurvits ei mõtle alkoholi tarvitanuna oma tegude 5 tagajärgedele ning käitub impulsiivselt ja hoolimatult. Ning kuna M. Kurvits jätkas pärast šokivangistust katseajal alkoholi tarvitamist, ei piisanud tema käitumise muutmiseks ka kriminaalhooldaja järjepidevast toest, aastatepikkusest osalemisest riiklikus alkoholi tarvitamise häire programmis „Kainem ja tervem Eesti“, nn torpeedosüstist, kuudepikkusest käimisest vaimse tervise keskuses „Libertas“ ega võimalusest, et ülejäänud vangistus pööratakse täitmisele. M. Kurvits ei tulnud vabaduses oma alkoholiprobleemiga toime ja tema rikkumised lõpetas üksnes uus reaalne vangistus.
10. Lähtudes eelnevast, pole tõsiseltvõetavat alust arvata, et vahepealne paarikuune vangistus on midagi muutnud ning et nüüd suudab M. Kurvits muuta ca 10 aasta jooksul välja kujunenud alkoholi tarvitamise harjumusi. Kuigi M. Kurvits arvas, et ta on nüüd valmis lõplikult alkoholist loobuma, sest vanglas oli aega mõelda elu üle järele, selgitas ta samas, et tema pereelu on palju paremas korras kui varem, majanduslik olukord on stabiilne, talu on üles ehitatud ja ta saab hakata rahulikumalt võtma. Kohus toob välja, et järelikult polnud ka kriminaalhoolduse ajal alkoholi tarvitamine tingitud ajapuudusest või võimatusest elu üle järele mõelda. Samuti ütles M. Kurvits, et talle sobis vaimse tervise keskuse „Libertas“ teraapia ja ta plaanib sellega jätkata, kuid kohus toob välja, et kuigi M. Kurvits alustas vaimse tervise keskuses käimist
11. a mais, tarvitas ta 3 kuud hiljem (s.o
12. a augustis) siiski niivõrd suurtes kogustes alkoholi, et alkoholi liigtarvitamise näit ületas lubatud piiri. Seega ei hoidnud ka see abinõu ära uusi rikkumisi. Kuna M. Kurvitsa puhul ebaõnnestusid paarikuusest vangistusest oluliselt pikemaajalised ja tõsisemad abinõud (nt isegi nn torpeedosüst, mis pidi ära hoidma alkoholi tarvitamise1 aasta jooksul), on kõik riskitegurid jäänud samaks.
13. Kohus ei nõustu ka kaitsjaga, et nn šokiefekt on M. Kurvitsa korrale kutsunud ja et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldus tagab alkoholist hoidumise. Esiteks viibis M. Kurvits nn šokivangistuses juba 04.-18.11.2019 (s.o ca 2 aastat ja 8 kuud tagasi), kuid jätkas vaatamata sellele kontrollimatut alkoholi tarvitamist, kuni ta saadeti uuesti vanglasse. Järelikult šokiefekt M. Kurvitsa puhul ei toimi. Ning teiseks kaasnes juba nn šokivangistusele järgnenud kriminaalhooldusega võimalus, et alkoholi tarvitamise jätkamisel pööratakse ca 1 aasta ja 6 kuuline vangistus täitmisele, kuid ̶ nagu märgitud ̶ sellestki ei piisanud, et M. Kurvits loobuks alkoholist.
14. Pidades silmas, et alkoholi kuritarvitamisest lähtuv kuritegude toimepanemise oht on endiselt olemas, tuleb M. Kurvits jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6