Obsah (4)

§ 185§ 238§ 180§ 326

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2022, Tallinnas Kriminaalasja number 1-22-3139 Kohtukoosseis Janika Kallin, Julia Katškovskaka ja Inna Ombler Kriminaal

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Tiit Treialilt Eesti Vabariigi kasuks 64,80 (kuuskümmend neli eurot ja kaheksakümmend senti) eurot määratud kaitsjale makstud tasu katteks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 Asjaolud ja menetluse käik:

1. Varem süstemaatiliste varguste toimepanemise eest karistatud Tiit Treialile heidetakse ette seda, et ta võttis uuesti, 18.05.2022 kella 17.41 paiku XXX AS-X kuuluvast kauplusest 5 purki forellimarja (maksumus kokku 99,95 eurot) ja 11 purki lõhemarja (maksumus kokku 153,89 eurot). Tiit Treial peitis võetud kauba kogumaksumusega 253,84 eurot põue, möödus kassarivist ning jättis kaupade eest tahtlikult tasumata. Tegu jäi lõpule viimata, sest kaupluse turvatöötaja pidas Tiit Treiali kinni ning kaup, mille eest ta ei olnud maksnud, tagastati poele. Tiit Treialile esitati süüdistus võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS §-de 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.
2. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja lahendas kriminaalasja lühimenetluses, kiirmenetluse korras ja tunnistas 20.05.2022 otsuse alusel Tiit Treiali talle esitatud süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi süüdi. Tiit Treialit karistati 9 kuu pikkuse vangistusega, millest arvati kooskõlas

§ 238lg 2 alusel maha 1/3.

Lõplikuks põhikaristuseks jäi 6 kuu pikkune vangistus. Kohus kohaldas

§-de 130 lg 41 ja 275 lg 1 alusel Tiit Treiali suhtes tõkendina vahistamist ning määras, et KarS § 68 lg 1 järgi hakkab süüdimõistetu karistusaeg kulgema tema kinnipidamisest 18.05.2022.

§ 180

lg 1 alusel mõisteti Tiit Treialilt välja riigieelarve tuludesse sundraha 490,50 eurot ja talle riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 114 eurot. Kohus võimaldas Tiit Treialil

§ 180

lg 3 alusel tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest määrates, et igakuise makse suurus on vähemalt 50,37 eurot. Esitatud apellatsioon:

1. Harju Maakohtu otsuse vaidlustas Tiit Treiali soovil tema kaitsja. Apellatsioonkaebuse järgi pole maakohus põhjendanud kliendile mõistetud karistust. Kaitsja nendib, et maakohus on põhjendanud karistuse liiki ehk vangistust, kuid mõistetud karistus on liiga raske ja ei vasta Tiit Treiali süü suurusele. Maakohtu sellekohased põhjendused pole veenvad. Kaitsja hinnangul on Tiit Treiali süü väike järgmistel põhjustel: - süüdistatav tunnistati süüdi ühes varguse episoodis; tegu jäi katsestaadiumisse; ära võetud asjade väärtus oli suhteliselt väike (253,84 eurot); kauplusevargus on vähem ühiskonnaohtlik vargus; varaline kahju pole suur, tsiviilhagi ei esitatud. Karistuse mõistmisel tuleks kaitsja arvates arvestada ka järgmiste argumentidega: - vaatamata kinnipidamisasutuses viibimisele on ta aeg-ajalt töötanud; vaatamata vangistuste kandmisele on tal kindel elukoht; Tiit Treiali tervis on vanglas halvenenud; vabaduses on Tiit Treialil keeruline hakkama saada: tal on puue ja toetused on väikesed; vaatamata varasematele karistustele pole Tiit Treial pannud toime raskeid kuritegusid: Tiit Treial tunnistas oma süüd ja kahetses, s.o karistust peab mõjutama ka inimese suhtumine toimepandusse. Kokkuvõtvalt leidis kaitsja, et Tiit Treiali süüle vastav karistus võiks olla minimaalmääras. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist kliendile mõistetud karistuse osas. Ringkonnakohtu seisukoht: 2
2. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et süüdistatava kaitsja esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
3. Esitatud apellatsioonis ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid süüdistatavale mõistetud karistuse osas. Apellant palub määratud karistust kergendada ja mõista karistus minimaalmääras, kuna süüdistatav tunnistas oma süüd ja kahetses, süütegu jäi katsestaadiumisse ning äravõetud asja väärtus oli suhteliselt väike, st tekitatud varaline kahju ei olnud suur. Samuti leiab kaitsja, et tuleb võtta arvesse ka Tiit Treialit iseloomustavaid asjaolusid, nagu seda, et isik on aeg-ajalt töötanud, tal on olemas kindel elukoht, tema tervis on halvenenud ning kuigi ta on varasemalt süüdi mõistetud, ei ole tema kuriteod olnud rasked. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul pole apellatsioonil edulootust. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus Tiit Treialile karistuse mõistmisel järginud KarS §-s 56 sätestatut. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu mõistetud karistus jääb sanktsiooni alumisse kolmandikku, küündimata ligilähedalegi sanktsiooni keskmisele määrale. Karistuse mõistmisel on selle määra juba põhistatud asjaoluga, et süüdistatava süü pole suur. Sealjuures on maakohus toonud välja nii Tiit Treiali kahetsuse, varastatu väärtuse, raskendavate asjaolude puudumise kui ka tõsiasja, et tegu jäi katsestaadiumisse. Karistuse mõistmisel võttis kohus mh arvesse ka seda, et Tiit Treial pani uue teo toime pelgalt 3 kuud pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist ning korduv õigusrikkumine toob endaga kaasa raskema karistuse. Fakt on see, et Tiit Treialit on varem korduvalt samaliigiliste kuritegude eest karistatud ning vaatamata varasematele karistustele on ta jälle sarnase teo eest kohtu ees. Lõviosa kaitsja apellatsioonides esitatud ja kaitsja hinnangul karistuse kergendamist tingivaid asjaolusid on maakohus oma otsuses nõuetekohaselt käsitlenud ja neid karistuse mõistmisel arvesse võtnud. Ringkonnakohus ei näe erinevalt kaitsjast, et maakohus pidanuks veel eraldi arvestama ja karistust kergendama sestap, et Tiit Treialil on aeg-ajalt töökoht, kindel elukoht vms apellatsioonis esitatud argumente. Toimetulekuraskuste osas märgib ringkonnakohus, et kohtus avaldati mh ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tlk 8). Indikaatorvahendi näit annab alust arvata, et olenemata väikestest toetustest on süüdistataval siiski võimalik leida vahendeid, mille arvelt soetada alkoholi ning seega on toimetulekuraskustele viitamine veidi kohatu. Tiit Treial ei üritanud poest varastada esmavajalikku toidukaupa, vaid kalamarja.
4. Eelnevast tulenevalt asub ringkonnakohus üksmeelselt seisukohale, et esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 326

lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. 7. Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 64,80 eurot. Kohtukolleegium leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme 3 kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu süüdistatava kanda ning kuulub temalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ 4