Obsah (11)

§ 468§ 448§ 173§ 162§ 138§ 144§ 175§ 487§ 218§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuni 2022.a Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-105099 Tsiviilasi Osaü

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes

§ 448lg 41.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole, kas SEB Pank - a/a EE571010220229377229 või Swedbank - a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank - a/a EE221700017003510302 või LHV Pank - a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Kohtu selgitused 1. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. 2.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude põhjendused

1. 09.06.2022 esitas hageja menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskuluna 280 eurot.
2. Kohus hindab hageja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. 5.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. E-toimiku andmetel tasus hageja 11.02.2022 maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 65 eurot ja 28.03.2022 hagiavalduselt riigilõivu 35 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna riigilõivu 100 eurot.
2. E-toimiku andetel esitas hageja 11.02.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 125 euro nõudes. Pärnu Maakohtu 14.02.2022 makseettepanekust nähtub hageja menetluskulu 20 eurot. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot.
3. Kohus määras
4. märtsil 2022 hagejale tähtaja tulenevalt

§ 487lg-st 1 esitama 2 oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis.

Hageja esitas kohtu määratud tähtaja jooksul põhjendatud hagiavalduse. Arvestades tsiviilasja keerukusega ning hagiavalduse sisu ja mahuga (hagi 6 lk, millele lisatud 6 lisa) peab kohus mõistlikuks ajakuluks osutatud toimingutele kokku 2 tundi. 9. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on 80 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus peab esindaja tunnitasu 80 eurot põhjendatuks ja kooskõlas kohtupraktikaga. Hageja lepinguline esindaja vastab

§ 218lg 1 p 1 lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele.

1. Riigikohus on 14.04.
2. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. 11. Käibemaksukohustuslase registrist (KMKR) selgub, et EFTA Legal OÜ on käibemaksukohuslane, seega hageja menetluskulud kuuluvad

§ 174lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta.

12. Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud õigusabile 160 eurot (2 h x 80 eurot), makseettepaneku kulu 20 eurot ja riigilõiv 100 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 280 eurot. 13.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3