Obsah (8)

§ 407§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 175§ 177

2-22-101058 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.08.2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-101058 Tsiviila

) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE

1. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik Ferratum Bank p.l.c esitas 12.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxxx Bxxxxxxxx 2428,82 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 13.01.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 11.03.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 16.05.2022 hagi kostja vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse summas 1962,15 eurot, intressi 278,78, sissenõutavaks muutunud viivise 709,07 eurot ja kahjuhüvitise 50 eurot. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled laenulimiidilepingu määramata ajaks, mille alusel sai kostja kasutada laenulimiiti maksimaalses määras 3000 eurot. Nimetatud limiidi piires sai kostja igal ajal lisaraha taotleda ning tagasimaksmisel oli kindel kuupäev minimaalse kuumaksega. Kostja on kasutanud hageja poolt võimaldatud laenulimiiti. Kostja tegi tagasimakseid, mis nähtuvad raamatupidamisväljavõttest. Kostja jättis tagastamata 1962,15 eurot. Lepinguga lepiti kokku, et intressimääraks on 48,91% aastas. 18.05.2021 ja 26.05.2021 edastas hageja kostjale meeldetuletuskirjad võlgnevuse tasumiseks. Kostja jättis osamaksed tasumata. 15.07.2021 edastas hageja kostjale meeldetuletuskirja hoiatusega, et kui kostja minimaalset tagasimakset ei tasu, öeldakse leping üles ning leping lõppeb
2. päeval. Kostja ei tasunud tagasimakset ja leping lõppes 30.07.
3. Hageja sõlmis inkassoga käsunduslepingu võlgnevuse sissenõudmiseks, sest hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine. Inkassomenetluse raames kostja tagasimakseid ei teinud. Hagi esitamise seisuga oli kostja võlgnevus järgmine: 1962,15 eurot põhivõlgnevus, intress 278,78 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 48,91% aastas perioodil 31.07.2021-16.05.2022 709,07 eurot, kahjuhüvitis 50 eurot. Tartu Maakohus võttis hagi 25.05.2022.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest

§ 407lg 1 järgi.

Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte 06.07.2022 E-Toimiku vahendusel. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte 2 2-22-101058 välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 127 lg 1: Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3: Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus leiab, et põhivõlgnevus, intress, viivis ja kahjuhüvitise nõue on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 3000 eurot, millest 1962,15 eurot moodustab põhivõlg, 278,78 eurot intress, 709,07 eurot 16.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 50 eurot kahjuhüvitis. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 350 eurot. Hageja tasus riigilõivu seaduses sätestatud määras, see on põhjendatud ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 300 eurot.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 3 2-22-101058 Hageja esindajal on kulunud hagi koostamiseks vajalikele toimingutele 3 h tasumääraga 100€/h (km-ta). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu, tehtud toiminguid ja asja keerukust, on tasumäär ning ajakulu õigusabi eest põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 650 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4