← Eesti

1-20-1453/36

Kriminaalasi nr 1-20-1453 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 06.06.
  3. a) Kriminaalasja number 1-20-1453 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Alla Lašmanova Prokurör Laura Jõgisoo (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus Jevgeni Barkovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu JEVGENI BARKOVSKI isikukood: 38304220346; viibimiskoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Barkovski Harju Maakohtu 17.03.
  4. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1453 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jevgeni Barkovski on süüdi tunnistatud Tallinna Maakohtu 17.03.2020.a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1453 KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 5 aastat 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks Jevgeni Barkovski kinnipidamise päev, s.o 04.09.
  5. Kinnipeetava karistusaeg lõppeb 04.03.
  6. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Jevgeni Barkovski tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör tõi välja asjaolu, et isik viibib vangistuses kolmandat korda, seega ei ole vangistus tema jaoks midagi uut ning on näha, et isik ei ole oma käitumist seadusekuulekamaks muutud. Samuti on isikul vangistuses viibimise ajal mitmeid distsiplinaarkaristusi. Süüdimõistetu ei tunnista kuritegelikku käitumist enda probleemina, ta eitab ja vähendab oma süüd. Isik suhtleb ka vangistuses olles vabaduses viibivate kuritegeliku taustaga isikutega ning temaga läbiviidud vestlusel annab ametnikele sotsiaalselt soovitud vastuseid. Toimepandud kuritegude eitamine ning oma rolli mittenägemine näitab ilmekalt, et süüdimõistetu ei ole valmis kuritegude põhjuseid analüüsima ega oma eluviisis õiguskuulekuse suunas muutusi tegema. Sellest tulenevalt säilib oht, et Jevgeni Barkovski võib jätkata uute kuritegude toimepanemist, kuna puudub sisemine motivatsioon kuritegelikku käitumist muuta. Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Jevgeni Barkovski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Süüdimõistetu kaitsja toob välja, et Jevgeni Barkovski on käesolevaks ajaks ennast kuritegelikust tutvusringkonnast täielikult distantseerinud. Isik osaleb aktiivselt vangla sotsiaalprogrammides ja tegeleb riigikeele õppimisega. Süüdimõistetu soovib muutuda paremaks ja ta täiendab pidevalt oma oskusi, kuidas lahendada probleeme vägivalda kasutamata. Kaitsja toob välja asjaolu, et isik on tasunud kõik kohtumenetluse kulud ja tal on vabanemisfondis olemas vajalik rahasumma esialgseks toimetulekuks vabaduses. Samuti on tal olemas toetus lähedaste näol ja talle on vabaduses garanteeritud töökoht. Jevgeni Barkovskil on kodus raske puudega poeg, kes on sügisel kooli minemas ning kes vajab pidevat abi ja rehabilitatsioonides käimist. Kuna lapse ema on igapäevaselt pikalt tööga hõivatud, siis on Jevgeni Barkovski kodusolek kaitsja hinnangul perekonnale eluliselt vajalik. Süüdimõistetul on minevikus läbi viidus silmaoperatsioon ning lähiajal on isikul vaja uut operatsiooni, kuna tema nägemine halveneb pidevalt. Kaitsja hinnangul ei ole õige isiku hoiakute osas hinnangut andes tugineda varasematele vangistustele. Eeltoodust tulenevalt palub süüdimõistetu kaitsja oma kaitsealune talle mõistetud vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve all vabastada. Jevgeni Barkovski selgitas kohtuistungil, et käesoleva aasta septembris läheb tema laps kooli. Lapsel on aga raske puue, mistõttu vajab ta koolivälisel ajal toetust. Nende perel ei ole raha tugiisiku palkamiseks ja süüdimõistetu naine käib tööl, mistõttu ütleb süüdimõistetu, et tema pere vajab teda. Isik selgitab, et tal on probleeme silmadega, talle on teostatud operatsioon ning ta ei tohi kokku puutuda kemikaalidega. Selle tõttu ei ole ta ka vanglas tööle asunud pakutud kohal, s.o koristajana. Süüdistataval on vabaduses veel tütar ja vanemad, kes teda toetavad. Isik tunnistab, et viibib vangistuses kolmandat korda, kuid varem oli ta noor ja rumal. Ta ütleb, et on nüüd läbinud erinevaid programme, muutnud oma elukäiku ja mõistab, et on oma perele väga vajalik. Isik tunnistab, et on rumalasti käitunud ja palub anda endale veel üks võimalus ja vabastada ta ennetähtaegselt. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 2 Käesolevaks ajaks on Jevgeni Barkovski temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, mis on korter xxxxxxxxx, aadressil xxxxxxxxxxxxxxxx. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korteri omanik ja ühtlasi ka Jevgeni Barkovski abikaasa, on andnud oma nõusolekud süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Seega esinevad formaalsed alused Jevgeni Barkovski tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Jevgeni Barkovski on varasemalt mitmel korral kriminaalkorras karistatud ja käesoleval hetkel kannab ta kolmandat reaalset vanglakaristust. Ta on mitmeid kordi toime pannud nii varavastaseid kui ka vägivallakuritegusid. Käesolevalt kannab ta karistust narkootilise aine suures koguses käitlemise eest grupis. Varasemate varavastaste ja praeguse narkokuriteo põhjuseks on kiire hõlptulu teenimine ning viimase puhul ka soov narkootilist ainet ise tarvitada. Vägivalla ja narkootikumide käitlemise kuriteo kaudseteks põhjusteks on kriminaalsed hoiakud, samuti puudulik probleemide lahendamise oskus ja oskus majanduslikult toime tulla. Kohus pigem nõustub vangla iseloomustuses märgituga, et süüdimõistetu senine elukäik viitab tugevalt väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele ja õigusvastast käitumist soosivale suhtumisele, aga ka ükskõiksusele teiste inimeste elu ja tervise suhtes. Teda ei ole suutnud positiivselt mõjutada korduvad reaalsed vangistused. Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista Jevgeni Barkovski kuritegelikku käitumist enda probleemina. Vangistuses viibimise ajal ei ole ta enda suhtlusringkonda muutnud. Kaitsja tõi siinjuures välja, et vanglas peale ametnike vaid kriminaalse taustaga isikud ongi, mistõttu polevat võimalust valida suhtlusringkonda. Kohus ei nõustu sellega ja märgib, et isiku hoiakuid iseloomustavana on süüdimõistetu isiklikust toimikust nähtuvalt Jevgeni Barkovskil säilinud erinevad kontaktid ka vanglast väljaspool viibivate kriminaalse taustaga isikutega. Lisaks selgub iseloomustusest, et ta on teadlikult jätnud vanglale esitamata nimesid, kellele vanglast on helistanud. Eelnev on isiku teadlik valik ja ilmestab tema hoiakuid. Süüdimõistetuga läbi viidud vestluse käigus on ta ka öelnud, et ei näe hetkel vajadust enda mõttemaailmas muutuste tegemiseks. Eeltoodu viitab selgelt asjaolule, et isik ei mõista toimepandud kuriteo raskust, sellest tulenevaid tagajärgi ega ole ilmselt valmis tegema muudatusi enda elukorralduses ja tõekspidamistes. Seega on säilinud endiselt suur risk uute kuritegude toimepanemiseks. Tõsi, käesoleva vangistuse ajal on toimunud ka mitmeid positiivseid arenguid - Jevgeni Barkovski on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, läbinud mitmeid vestluseid ja omandanud riigikeele B1 tasemel. Programm ja vestlused on läbitud edukalt ning positiivse asjaoluna toodi välja, et ta oskas käsitletud teemasid hästi analüüsida, kaasa mõelda ja oma arvamust põhjendada. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et Jevgeni Barkovskil on neli kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kõik on seotud tööst keeldumisega. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetavat mitmeid kordi määratud vangla majandustöödele, millest ta on keeldunud. 3 Kohtuistungil selgitas Jevgeni Barkovski, et tegelikult oleks ta olnud nõus tööd tegema, kui talle oleks võimaldatud sellist tööd, mis tema tervislikule seisundile kohane on. Nimelt on tal probleeme silmadega ja majandustöödel kasutatav keemia võiks talle põhjustada terviserikke. Seega on ta konkreetsest tööst keeldunud tervislikel põhjustel. Vangla materjalidest selgub aga, et tööst keeldumisel ei ole Jevgeni Barkovski avaldanud, et töötamine oleks takistatud tema tervislikust seisundist tulenevalt, ta ei ole soovinud meditsiinilist kontrolli ega andnud selgitusi tööst keeldumise asjaolude kohta. Ühel korral, kui ta selgitas mittetöötamist peavaluga, on ta keeldunud ravist ja avaldanud, et tööd ta sellegi poolest ei teeks. Eelnevast saab teha järelduse, et tegelikult süüdimõistetu ei soovi vanglas töötada enda jaoks mittesobival kohal ning ei pea seal töötamist vajalikuks. Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kõrge enesehinnang, tugevalt väljakujunenud käitumisviisid ja ametnikega manipuleeriv suhtlus. Olenemata mõningastest positiivsetest muutustest on selgelt näha, et isik ei soovi oma senises harjumuspärases käitumises muutuseid teha ning ei ole näha, et senine vangistus oleks isikut eriliselt motiveerinud ja distsiplineerinud. Positiivse asjaoluna tuleb Jevgeni Barkovski puhul arvesse võtta häid vabanemisjärgseid elutingimusi. Isikul on võimalik elama asuda enda abikaasa ja lapse juurde Tallinnas ning tal on olemas lähedaste toetus. Paraku oli kõik eelnimetatud olemas ka kuritegude toimepanemise hetkel, kuid ei mõjutanud isikut kuidagi õiguskuulekusele. Jevgeni Barkovski peres kasvab erivajadustega laps, kelle tervislikule olukorrale nii süüdimõistetu ise, kui ka tema kaitsja viitasid, tuues välja seda olulise asjaoluna ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohus nõustub, et süüdimõistetu peres kasvav laps ilmselgelt vajab enamat tähelepanu, kuid see asjaolu oli teda ka ajal, kui Jevgeni Barkovski kuritegusid toime pani. Lisaks selgus ka, et vabaduses on perel olemas toetav lähivõrgustik, kes on neid toetanud. Kohtul puuduvad andmed, et selline toetus peaks edasiselt puuduma. Ühe asjaoluna, millest võiks tuleneda vajadus isiku ennetähtaegseks vabastamiseks, tõi kaitsja välja Jevgeni Barkovski tervisliku seisundi, mille kohta esitati kohtule hulgaliselt tõendeid. Kokkuvõtvalt selgub neist, et isikul onxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kõike eeltoodut kogumis hinnates leiab kohus, et Jevgeni Barkovski ennetähtaegne vabastamine seaduses ettenähtud esimese võimaluse avanemisel ei ole põhjendatud. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul ei ole Jevgeni Barkovski osas see eeldus täidetud, kuna risk uute kuritegude toimepanemiseks on jätkuvalt kõrge. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.