← Eesti

1-17-347/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

  1. august 2022 Kriminaalasja number 1-17-347 Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. augusti
  3. a määrus Jarmo Kuivkaevu (Kuivkaev; 38312045229) tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jarmo Kuivkaevu kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. augusti
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroole Jarmo Kuivkaevule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 114 (sada neliteist) eurot, sealhulgas käibemaks 19 eurot.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jarmo Kuivkaevult Eesti Vabariigi kasuks välja 114 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Viru Maakohtu
  10. jaanuari
  11. a otsusega tunnistati Jarmo Kuivkaev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 1 järgi, mille eest karistati teda 1 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg-te 1 ja 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu
  12. veebruari
  13. a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse – 15 aasta vangistuse – võrra ning mõisteti liitkaristuseks 15 aastat ja 1 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti
  14. detsember
  15. Kohtuotsus jõustus
  16. veebruaril
  17. juulil 2022 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid otsustamaks kinnipeetava Jarmo Kuivkaevu ennetähtaegse vabastamise üle. Prokuratuur ja vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. MAAKOHTU MÄÄRUS
  18. Viru Maakohtu
  19. augusti
  20. a määrusega jäeti Jarmo Kuivkaev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid lühidalt sellised.
  21. Jarmo Kuivkaevu iseloomustavad positiivselt nii töötamine kinnipidamisasutuses kui osalemine riskipõhistel vestlustel. Tal puuduvad distsiplinaarrikkumised ning on säilinud head suhted õe ja emaga, kellest viimane toetab teda ka majanduslikult. Eeskujulik käitumine (töötamine ning määratud vestlustel osalemine) vangistuse ajal ei ole aga ainsaks määravaks kriteeriumiks tema vangistusest ennetähtaega vabastamise otsustamisel. Ehkki see on selle oluliseks eelduseks, omavad tähtsust ka Jarmo Kuivkaevu eelnev elukäik ja vabanemisjärgsed elutingimused. Et ennetähtaegse vabastamise peamine eeldus on tema edasine õiguskuulekas käitumine pärast vanglast vabanemist, peab olema alus uskuda, et süüdlane ei pane pärast vabanemist toime uut kuritegu. Isiku edasist käitumist vabaduses, saab prognoosida tema senise käitumise pinnalt.
  22. Praegusel ajal tekitavad kahtlusi Jarmo Kuivkaevu mõtlemisest ja käitumisest lähtuv ohuprognoos, puudulikud majandusliku toimetuleku oskused (sh garanteeritud töökoha puudumine), alkoholisõltuvus ning kuritegude toimepanemise asjaolud.
  23. Jarmo Kuivkaevul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda kaaskinnipeetava kehalise väärkohtlemise eest. Enne seda on teda karistatud röövimise eest, mille ta pani toime koos kaastäideviijaga kannatanu korterisse tungimisega ning kannatanule noaga raskeid kehavigastusi tekitades, mille tagajärjel kannatanu suri. Jarmo Kuivkaev ei mõtle oma tegude tagajärgedele ega oska enda poolt toime pandud tegusid analüüsida või nendest rääkida. Sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ asemel läbi viidud vestlustest nähtub, et kinnipeetav ei oska välja tuua agressiivse käitumise ärahoidmise positiivseid külgi ning ta õigustab vägivaldset käitumist. Kinnipeetav tõi küll kohtuistungil välja, et ta üritab edaspidi konflikte sõnadega lahendada, kuid samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et tema motivatsioon vägivaldset käitumist ära hoida on madal. Arvestades Jarmo Kuivkaevu mõtlemisest, käitumisest ja hoiakutest lähtuvat riski, ei saa välistada, et vabanedes võib ta pöörduda endise elustiili juurde. Seda vaatamata sellele, et tema suhtes on täheldatavad ka positiivsed arengud. Arvestades Jarmo Kuivkaevu poolt ka toime pandud eelviimase kuriteo asjaolusid, on käesoleval hetkel ennatlik asuda seisukohale, et ei esine ohtu, et vabaduses olles jätkab ta kuritegude toimepanemist. Sellekohase otsuse tegemisel tuleb arvestada Jarmo Kuivkaevu vabaduses ees ootavaid elutingimusi ning seda, et talle koostatud individuaalne täitmiskava pole täielikult täidetud.
  24. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel ei ole Jarmo Kuivkaevul kindlat töökohta. Varasemalt on ta töötanud mitteametlikult ja lühiajaliselt. Kinnipeetavaga läbi viidud vestlustel väljendas ta normaalset suhtumist asjade varastamisse, justkui oleks tegemist tavapärase teguviisiga. Kuna kohtuistungil ta enam samalaadsele seisukohale ei asunud, võib süüdlase mõttemaailmas näha toimumas positiivsed arenguid. Samas ei saa nende järjepidevuses siiski veel kindel olla. Arvestades Jarmo Kuivkaevu varasemat korduvat karistatust, vabanemisjärgselt töökoha puudumist ning varasemat suhtumist varavastaste süütegude toimepanemisse, on sellegipoolest säilinud veel märkimisväärne risk, et süüdlane 2 võib vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel taas pöörduda kuritegelikule teele. Ka ühiselamu ei pruugi soosida samuti tema edasist õiguskuulekust, sest sealsed elanikud võivad üksteisele avaldada soovimatut negatiivset mõju.
  25. Tähelepanuta ei saa jätta ka Jarmo Kuivkaevul diagnoositud alkoholisõltuvust, kuna alkohol on olnud kinnipeetava õigusvastast käitumist soodustav tegur. Seejuures ei näe süüdlane seost alkoholi tarvitamise ja vägivaldse käitumise vahel. Jarmo Kuivkaev ütles kohtuistungil, et mõistab, et ei ole tarvis alkoholi juua, kuid ei näe selles probleemi ning joob siis, kui tal on igav. Ka vangla iseloomustuse kohaselt ei suutnud kinnipeetav sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ asemel läbi viidud vestlustel analüüsida alkoholi kuritarvitamist ja seost kuritegude toimepanemisega. See aga viitab sellele, et Jarmo Kuivkaev ei oska või ei ole piisavalt motiveeritud probleemiga tegelema, mis omakorda suurendab märkimisväärselt retsidiivsusriski.
  26. Uute kuritegude toimepanemise riski ei pruugi praegusel juhul piisavalt maandada ka ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll ühes elektroonilisele valvele allutamisega. Tõik, et Jarmo Kuivkaev on vanglas väärkohelnud kaaskinnipeetavat, näitab et ta ei suutnud isegi kontrollitud tingimustes seadusekuulekalt käituda. Seega tõusetub kahtlus, kas ta suudab seda vabaduseski. Et eelviimase süüteo pani Jarmo Kuivkaev toime grupis, näitab tema mõjutatavust teiste isikute poolt. Seega ei soosi ka ühiselamu vabanemisjärgse elukohana tema edasist õiguskuulekust. MÄÄRUSKAEBUS
  27. augustil 2022 esitas Jarmo Kuivkaevu kaitsja vandeadvokaat Margus Viira maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastataks Jarmo Kuivkaev vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja seisukohad olid kokkuvõetult järgmised. 10.
  28. Ei saa nõustuda kohtu argumentidega, käesolevalt kaaluvad positiivsed aspektid üles negatiivsed. Jarmo Kuivkaevul puuduvad distsiplinaarkaristused ning tema käitumine on olnud korrektne. Ta on läbinud erinevate sotsiaalprogrammide asemel individuaalsed vestlused. Vabanedes asub ta elama ühiselamu tuppa, kus on olemas kõik eluks vajalik ning kus saab rakendada elektroonilist valvet. Jarmo Kuivkaev on kinnitanud, et ta soovib alkoholi tarvitamisest loobuda. Kinnipeetava iseloomustuses esitatud võimaliku uue kuriteo toimepanemise protsendid ei põhine millelgi, mistõttu pole neile võimalik tugineda. 10.
  29. Jarmo Kuivakaev on vangistuses olnud väga pikka aega – käesoleva seisuga 7 aastat 7 kuud ja 20 päeva ning puudub alus väita, et tema käitumine ei ole vangistuse ajal muutunud. Kui lähtuda eeldusest, et isiku käitumine ei muutu ja ta kujutab endast ühiskonnale jätkuvat ohtu, tekib küsimus, kuidas saab karistuse eesmärke saavutada ja miks on vaja mõista kuriteo toime pannud isikule pikaajaline vanglakaristus. Kohus ei ole objektiivselt hinnanud Jarmo Kuivkaevu käitumist, kuna materjalidest nähtub, et kinnipeetav on täitnud kõik tema ennetähtaegseks vabastamiseks vajalikud eeltingimused ning omab väga häid resotsialiseerumise väljavaateid. 10.
  30. Lahendit tehes on kohus sisuliselt leidnud, et Jarmo Kuivkaevu käitumine ei ole muutunud ja seetõttu ei saa ka uue kuriteo toimepanemise riski hinnata väiksena. Selline seisukoht põhineb aga asjaolude ebaõigel tuvastamisel ja KarS § 76 lg-s 4 loetletud tegurite valikulisel hindamisel. Kohtumäärusest nähtub, et Jarmo Kuivakaevu õiguskuulekusele ja 3 kuriteo riskile antud hinnang rajaneb toimepandud kuriteo asjaoludel ja süüdimõistetu varasemat käitumist iseloomustavatel andmetel. Kohtu põhjendused lähtuvad ekslikult eeldusest, et kuriteo asjaolude tähtsus aja jooksul ei vähene ja seetõttu ei saa süüdimõistetult eeldada õiguskuulekat käitumist vabaduses. Kuigi tuvastatud on hulgaliselt Jarmo Kuivkaevu iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, jäävad kohtumääruse põhjendused üldsõnalisteks, iseäranis veel küsimuses, miks on jätkuvalt suurem kaal tema varasemal elukäigul. Sellest järeldub, et kohus pole positiivsete asjaoludega sisuliselt üldse arvestanud. 10.
  31. Lisaks eeltoodule on Jarmo Kuivakaevu ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ka ühiskonna huvidega. Kuna ühel päeval vabaneb ta vanglast ikkagi, aitaks elektroonilise valve ja käitumiskontrolli kohaldamine sulanduda tal valutumalt ühiskonda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  32. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Jarmo Kuivkaevu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta. Kuna kohtukolleegium nõustub vaidlustatavas kohtumääruses märgituga, ei pea ringkonnakohus tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lgst 1 ja 342 lg 3 p-st 1 vajalikuks maakohtu põhjendusi üle korrata. Selle asemel vastab ringkonnakohus järgnevalt vaid määruskaebuses toodud argumentidele.
  33. Asjakohatu on kaitsja etteheide kinnipeetava iseloomustuses esitatud võimaliku uue kuriteo toimepanemise protsentide osas. Esimese astme kohus pole neile otsustuse tegemisel tuginenud.
  34. Vaidlust ei ole selles, et pärast viimast süüdimõistmist on Jarmo Kuivkaevu käitumine vanglas püsinud reeglitele vastavana: tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud erinevatel riskipõhistel vestlustel ning löönud aktiivselt kaasa vangla majandustöödel. Positiivne on seegi, et Jarmo Kuivkaevul pole täitmisel olevaid nõudeid ning tema vabanemisfondi on kogunenud raha. Küll aga ei tingi eeltoodu tema ennetähtaegset vabastamist, sest arvestada tuleb ka uute kuritegude ohuprognoosiga.
  35. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid tuleb vaagida kogumis, on maakohus igati õigustatult leidnud, et hoolimata Jarmo Kuivkaevu puhul esinevatest positiivsetest asjaoludest, on tema vabastamine ennatlik, kuna tema eelnevast elukäigust lähtuv ohuprognoos seab tõsikindla kahtluse alla tema õiguskuuleka käitumise vabaduses. Eraldi väärib rõhutamist seegi, et mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus.
  36. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et Jarmo Kuivkaevu kuritegude toimepanemise asjaolud annavad põhjuse pidada uue kuriteo toimepanemise riski tema ennetähtaegseks vabanemiseks veel liialt suureks.
  37. aasta detsembrikuus tungis Jarmo Kuivkaev koos kaastäideviijaga ühe vanaproua (sündinud
  38. aastal) elamusse, kus nõudsid viimaselt raha ning tarvitasid tema suhtes jõhkrat vägivalda: peksid teda rusikatega ning pussitasid rindkerre. Sel viisil tekitati ohvrile eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel viimane ka suri. Kannatanu kodust viidi üheskoos kaasa erinevaid esemeid. Eelöeldu kõneleb üheselt, et Jarmo Kuivkaev on oma tahtmise saavutamiseks valmis pruukima jõhkrat vägivalda ning tegema seda ka endast oluliselt nõrgemate inimeste suhtes. Nii raske kuriteo toime pannud kinnipeetava retsidiivsusrisk peab vabanemiseks olema eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked. 4
  39. Kohtuistungil tõdes Jarmo Kuivkaev, et vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Juba ainuüksi sellest võib välja lugeda, et tema varasemad vangistused on osutunud viljatuks. Eriliselt väärib aga tähelepanu, et viimase kuriteo sooritas Jarmo Kuivkaev vanglas:
  40. aasta oktoobri alul lõi ta kaaskinnipeetavat rusikaga näkku. Süüdlase sõnutsi läksid nad kambrikaaslasega riidu. Tõik, et kambrikaaslast lõi ta ajal, mil viimane istus voodi peal, viib taas tõdemuseni, et Jarmo Kuivkaevu jaoks pole vägivalla kasutamine midagi tavatut, seda kasutab ta oma eesmärkide saavutamiseks. Ehkki tänasel päeval väljendab süüdlane tehtu suhtes kahetsust ning osutab, et asju saab sõnadegagi lahendada, kahtleb kohtukolleegium tema sellekohases suutlikkuses. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt ei suuda ta analüüsida kuritegudega kaasnevaid tagajärgi, ega teadusta endale, et kriminaalne käitumine on väär. Vestlustel on täheldatud, et tema motivatsioon vägivaldset käitumist ära hoida on madal. Iseenesest on küll õige, et viimasest kuriteost on möödunud peaaegu seitse aastat ning pärast seda pole Jarmo Kuivkaev kellegi teise vastu kätt tõstnud. Teisalt ei saa jätta arvestamata sedagi, et vangistuse jooksul on süüdlase suhtes kohaldatud korduvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis võivad omada olulist rolli sääraste olukordade ärahoidmisel. Lisaks ajafaktorile on oluline seegi, kas süüdlane on karistuse kandmise ajal teinud teost vajalikud järeldused. Jarmo Kuivkaevu sõnadest ja suhtumisest midagi sellist ei ilmne. Niisuguselt pinnalt asub ka kohtukolleegium seisukohale, et tema vabastamine oleks käesolevalt ennatlik.
  41. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  42. augusti
  43. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  44. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, märkides, et maakohtu määrusega tutvumisele, kliendiga nõupidamisele ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 1 tundi ja 45 minutit. Selle eest soovib ta tasu 95 eurot, millele lisandub käibemaks summas 19 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Jarmo Kuivkaevult riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.