KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Otsuse avalikult teatavakstegemise 27. juuli 2022, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn aeg

§ 468lg 1 p 1).

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (

§ 178lg 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD 1. Aktsiaselts Plus

Plus Capital esitas 05.10.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. L. vastu kompromissisumma 4535,55 euro (sh põhinõue 2538,37 eurot, enne 16.12.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 1967,18 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30,00 eurot), sissenõudmiskulude 35 euro, alates 16.02.2021 kuni 05.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivise 353,34 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks määras 0,06 % päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Samuti palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 425 eurot, õigusabikulu 420 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 16.12.2020 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24913623, millega hageja võimaldas kostjal tasuda kompromissisumma 4505,55 (2538,37 + 1967,18) ja lepingutasu osamaksetega. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tarbimislaenu lepingust nr
2. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Hageja ja kostja on kokku leppinud p-s 3.2 viivise määras 0,060% päevas viivituses olevas kompromissisummalt. Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulude hüvitamist kokku 35,00 eurot kolme tasulise meeldetuletuse eest. Kompromissisumma tervikuna on sissenõutavaks muutunuks 15.02.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates kompromissilepingu punkt 3.
3. alusel. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 25.02.2021, 28.04.2021, 21.06.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx.
4. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.06.
5. Kohus kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse 2

§ 440

lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 444

lg 3 sätestab, et hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulud 6.

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Hageja on taotlenud menetluskulude jätmist kostja kanda.

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas asjas on hagi esitatud põhjendusel, et kostja ei asunud täitma poolte vahel sõlmitud kompromisslepingut. Seega on kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ning menetluskulud tuleb jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

7.

§ 174

lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse.

§ 138

lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

§ 175

lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 8. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. 9. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 28.09.2021 arve nr 488380 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu R. L. vastu kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi summas 150 eurot ning hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 tundi summas 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja näidatud ajakulu 3,5 tundi kokku summas 420 eurot (koos käibemaksuga) ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga. Hagile on lisatud kompromissleping/võlatunnistus tekstiga 1,5 lehel ja 3 võlanõuet, millistes on muutuv võlasumma suurus. Kohtule jääb täies ulatuses arusaamatuks hageja vajadus komplekteerida ja analüüsida nimetatud dokumente 1,5 tundi. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1 tund. Kohus loeb põhjendatuks esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis. Hageja on 3

§ 174lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 120 eurot (1h x 100€ + 20% käibemaks). (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 4