lg 1 p-des 1-3 sätestatud toimingupiirangut eriti suures ulatuses, arvestades, et C OÜ lepingumahud ületasid 400 000 euro piirmäära. 3 M. Tomingas osutas ajavahemikul 2014- 2017 kohtueelses menetluses tuvastamata kohas Eesti Vabariigis Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea X-le vaimset, ainelist ja füüsilist kaasaabi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumisele eriti suures ulatuses. M. Tomingase poolt osutatud vaimne kaasabi X-le seisnes selles, et M.Tomingas mõtles välja teoplaani, kuidas asutada jäätmete kogumist ja vedu teostav äriühing, mis osaleb hangetel ning milliste lepingute täitmise järelevalve küsimuste lahendamise kujunemisel osaleb sisulise suunamise kaudu X Tallinna abilinnapeana, kuid samas jääb nimetatud äriühingu ning X vaheline seos varjatuks. Nimetatud teoplaani kooskõlastas M. Tomingas X ning K. Laanjärvega. Samuti mõtles M. Tomingas välja teoplaani, kuidas korraldada C OÜ rahastamist selliselt, et nimetatud äriühing ei oleks seostatav Q AS-i ning selle tütarettevõtete ning X-ga ning samuti jääksid varjatuks seosed M. Tomingase ja H-ga. M. Tomingase teoplaani kohaselt, mis oli kooskõlastatud X-ga, hakkas äriühingu C OÜ juhatuse liikmeks ja osanikuks K. Laanjärv. M. Tomingas andis K- Laanjärvele juhtnöörid OÜ C nimelt pakkumiste esitamiseks Tallinna Keskkonnaameti korraldatud riigihangetele viitenumbritega: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552 ning samuti mõtles M. Tomingas välja, kuidas rahastada hankel osalemist C OÜ poolt. M. Tomingase teoplaani alusel asutati äriühing F OÜ, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks määrati M. Tomingase juhtnööride kohaselt W. Samuti andis M. Tomingas korraldusi W-le, milliseid dokumente on vaja vormistada F OÜ nimel nii seoses äriühingu asutamisega kui ka prügiveokite hankimisega ning äriühingu muuks tegevuseks, et varjatuks jääks äriühingu seos Q AS kontserni ja sellega seotud isikute s.o X ning MTomingasega ja H-ga. M. Tomingas mõtles välja teoplaani, kuidas hankida sõidukeid F OÜ-le ning, kuidas korraldada nende rahastamine temaga seotud äriühingute ning Q AS-i kontserni äriühingute poolt. Peale seda, kui ajakirjanduses oli avalikuks tulnud X võimalikud seosed C OÜ-ga, siis lubas M. Tomingas X-le ümber vormistada C OÜ dokumente selliselt, et ei nähtuks seosed Q AS-i kontserni äriühingutega ning asjaolu, et seeläbi on tegelikuks kasusaajaks X. M. Tomingas kooskõlastas ning kujundas C OÜ juhtimist X-ga ning andis korraldusi K. Laanjärvele C OÜ töö korraldamiseks, sh töösuhete korraldamiseks, sõidukite remontimiseks, tööjõu hankimiseseks. Samuti andis M. Tomingas kooskõlastatult X-ga nõu Kaido Laanjärvele, kuidas suhelda Tallinna Keskkonnaameti ning Tallinna Jäätmekeskuse ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse töötajatega seoses probleemidega, mis olid C OÜ-l töövõtulepingute täitmisel ning leida neile lahendusi. M. Tomingas kooskõlastas C OÜ tegevusi jäätmete kogumisel ja veo korraldamisel Tallinnas samuti X-ga, arutades omavahel probleeme ning võimalikke lahendusi ning andes ülevaate ka K. Laanjärvele antud juhtnööridest. Oma tegevusega toetas M. Tomingas toimingupiirangu rikkumise toimepanemist eriti suures ulatuses, sest M.Tomingase teo tulemusel oli varjatud X, Q AS kontserni ning X tütre H ja M. Tomingase seotus C OÜ-ga. Eeltoodu tugevdas X tahtlust toimingupiirangu rikkumiseks eriti suures ulatuses ning lõi selle toimepanemiseks soodsad tingimused, sest seeläbi oli loodud tingimused X-l suunata sisuliselt otsuseid Tallinna abilinnapeana seoses C OÜ-ga, milline tegevus oleks tal korruptsioonivastase seaduse kohaselt keelatud. M. Tomingase füüsiline ja aineline kaasabi X-le seisnes selles, et M. Tomingas, olles teadlik, et X suunas sisuliselt otsuseid Tallinna abilinnapeana seoses C OÜ-ga, olles samal ajal seotud C OÜ-ga Q AS kontserni äriühingute kaudu, andis oma panuse C 4 OÜ juhtimisse ja rahastamisse järgmiselt. M. Tomingase aineline kaasabi seisnes selles, et ta korraldas rahalised vahendid C OÜ asutamiseks ning tegevuseks Q AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute arvelt. Samuti korraldas M. Tomingas C OÜ-le rahalised vahendid Q AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute arvelt riigihangetel: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552 osalemiseks. Samuti osales M. Tomingas Fs OÜ-le jäätmeveokite soetamisel ning nende rahastamise korraldamisel Q AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute, sh Ü OÜ arvelt. Samuti korraldas M. Tomingas C OÜ-le teenuse osutamiseks vajalike vahendite (kontor, tehnika, kütus, remont, personal) soetamise AS Q kontserni kuuluvate äriühingute vahenditest ja arvelt. Samuti korraldas M. Tomingas kooskõlastatult X-ga AS Q kontserni äriühingutes töötavatele bussijuhtidele tasu maksime C OÜ-le jäätmete kogumise ning vedude teostamise eest. M. Tomingase füüsiline kaasabi seisnes selles, et ta korraldas Z OÜ kaasamise riigihangetel pakkumuse esitamiseks C OÜ poolt, et näidata hanketingimustes sätestatud veokogemust, mis C OÜ-l puudus. Lisaks korraldas M. Tomingas F OÜ asutamise ning kaasas selle juhatuse liikmeks W, kes tegutses M. Tomingase juhtnööride kohaselt. M. Tomingas toetas füüsilise ja ainelise kaasabiga C OÜ tegevuse toimimist ning X, Q AS-i kontserni äriühingute ning M. Tomingase ja H-ga seotuse varjamist C OÜ-ga, mille tulemusena oli X-le Tallinna abilinnapeana loodud tingimused sisuliselt suunata C OÜ-ga seotud otsuseid ning samuti väljendas M. Tomingas seeläbi toetust X teoplaanile. K. Laanjärve poolt Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea X-le osutatud vaimne ja füüsiline kaasaabi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumisele eriti suures ulatuses seisnes järgnevas. K. Laanjärve poolt osutatud vaimne kaasabi X-le seisnes selles, et K. Laanjärv osales koos Margo Tomingasega ning X-ga teoplaani kooskõlastamisel, kuidas asutada jäätmete kogumist ja vedu teostav äriühing, mis osaleb hangetel ning milliste lepingute täitmise järelevalve küsimuste lahendamise kujunemisel osaleb sisulise suunamise kaudu X Tallinna abilinnapeana, kuid samas jääb nimetatud äriühingu ning X vaheline seos varjatuks. K. Laanjärve kaasaaitamistegu väljendus ka selles, et ta oli nõus olema C OÜ juhatuse liige ning ainuosanik vastavalt Margo Tomingaselt ja X-lt saadudud juhistele. K. Laanjärv sai korraldused C OÜ poolt jäätmete kogumise ja veo hangetel osalemiseks ning C OÜ töö korraldamiseks M. Tomingaselt ning K. Laanjärv väljendas M. Tomingasele valmisolekut vastavalt nende juhistele toimida. K. Laanjärv andis pidevalt aru M. Tomingasele ja viimase vahendusel X-le C OÜ hangetel osalemisest ning Tallinna Keskkonnaametiga sõlmitud töövõtulepingute alusel tööde teostamisest. K. Laanjärv väljendas X-le ning M. Tomingasele pidevalt valmisolekut, et lähtub C OÜ töö korraldamisel ning töövõtulepingute täitmisel nende suunistest. K. Laanjärv andis suuniseid C töötajatele jäätmete kogumise ja veo korraldamiseks. K. Laanjärv kooskõlastas M. Tomingase ning X-ga, kuidas suhelda Tallinna Keskkonnaameti ning Jäätmekeskuse ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse töötajatega seoses probleemidega, mis olid C OÜ-l töövõtulepingute täitmisel ning K. Laanjärv lubas toimida vastavalt neilt saadud juhistele. K. Laanjärv osales ühiselt ja kooskõlastatult prügiveokite valimisel, mis olid vajalikud C OÜ poolt jäätmevedude teostamisel töövõtulepingute täitmiseks. Järelikult K. Laanjärv nõustus M. Tomingase ning X teoplaaniga, et on C OÜ ainus juhatuse liige ning osanik, kuigi tegelikkuses osalevad 5 aktiivselt äriühingu tegevuse korraldamisel ka M. Tomingas ja X. Oma tegudega lõi K. Laanjärv toetavad tingimused toimingupiirangu rikkumiseks, sest seeläbi oli loodud olukord, et äriregistrist lähtuvalt ei nähtunud X ning Q AS-i kontserni ja M. Tomingase ning H seos C OÜ-ga. K. Laanjärv kinnitas kogu selle aja jooksul, et C OÜ-l puuduvad seosed X-ga. Seeläbi K. Laanjärv toetas toimingupiirangu rikkumise toimepanemist, sest tema teopanusel loodud tingimused hõlbustasid kuriteo toimepanemist ning tugevdasid X teotahet, kuivõrd ta väljendas A. X teoplaanile vaimset toetust ning lõi soodsad tingimused X-le toimingupiirangu rikkumiseks. K. Laanjärve füüsiline kaasabi X-le seisnes selles, et K. Laanjärv esitas äriregistrile vajalikud dokumendid C OÜ asutamiseks ning korraldas M. Tomingaselt saadud rahaliste vahendite arvel C OÜ sissemaksu tasumise. Samuti koostas ja esitas K. Laanjärv dokumendid Tallinna Keskkonnaameti poolt 2014.a Tallinna jäätmeveopiirkondades teenuse kontsessiooni andmiseks jäätmete kogumiseks ja vedamiseks korraldatavatel riigihangetel viitenumbritega: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552 ning samuti osales K. Laanjärv Z OÜ kaasamises riigihangetele. Lisaks allkirjastas K. Laanjärv töövõtulepingud Tallinna Keskkonnaametiga, mis olid aluseks jäätmeveo korraldamisele Tallinnas C OÜ poolt. K. Laanjärv jagas vastavalt M. Tomingaselt ning X-lt saadud juhistele C OÜ poolt töövõtulepingute alusel tööde teostamiseks korraldusi C OÜ töötajatele. Samuti korraldas K. Laanjärv kooskõlastatult M. Tomingase ja X-ga C OÜ igapäevatööd, sh sõidukite remondi Q AS-i kontserni ettevõttes, sh Q OÜ-s, töösuhete lahendamise ning sõidukijuhtide leidmise. Samuti suhtles K. Laanjärv vastavalt M. Tomingaselt ja X-lt saadud juhistele Tallinna Keskkonnaameti ning Tallinna Jäätmekeskuse ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse töötajatega seoses probleemidega, mis olid C OÜ-l töövõtulepingute täitmisel vastavalt M. Tomingaselt ja X-lt saadud juhistele. K. Laanjärv palus ka X abi lahendamaks probleeme Tallinna Keskkonnaameti ning Jäätmekeskuse töötajatega. Samuti osales K. Laanjärv C OÜ-le vajalike sõidukite hankimisel F OÜ poolt. K. Laanjärv toetas füüsilise kaasabiga C OÜ tegevuse toimimist ning X, Q AS-i kontserni äriühingute ning M. Tomingase ja H-ga seotuse varjamist C OÜ-ga, mille tulemusena oli X-l Tallinna abilinnapeana loodud tingimused sisuliselt suunata C OÜ-ga seotud otsuseid ning samuti väljendas K. Laanjärv seeläbi toetust X teoplaanile ning tugevdas tema tahtlust. MAAKOHTU OTSUS: Maakohus rõhutas, et kaasaaitaja on kuriteost osavõtja, kuna ta ei valitse tegu, vaid üksnes toetab seda. Kuriteole kaasaaitamine ei ole võimalik ilma täideviimiseta. See tähendab, et kaasaaitaja süü tuvastamise ja tema vastutusele võtmise eelduseks on põhitegu ehk täideviija tahtlik õigusvastane tegu. Kui täideviija teos on süüteokoosseisu tunnused olemas, saab asuda tuvastama kaasaaitamisteo objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid. Subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks ning kaudne tahtlus ka täideviija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Tulenevalt osavõtu- ja põhiteo kausaalseosest, tuleb M. Tomingase ja K. Laanjärve tegevuses X-le kaasaaitamise kuriteokoosseisu kindlakstegemiseks kõigepealt tuvastada, kas X pani toime talle etteheidetava KarS § 300 1 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise suures ulatuses. 6 Maakohus loetles rida asjaolusid, milles menetluse poolte vahel kohtulikul uurimisel vaidlust ei olnud. Vaidlus puudub asjaolus, et Tallinna Linnavalitsuse abilinnapea X poolt linnavalitsuse tööjaotuskava alusel koordineeritav Tallinna Keskkonnaamet avaldas Tallinna jäätmeveopiirkondades teenuse kontsessiooni andmiseks jäätmete kogumiseks ja vedamiseks korraldatud riigihangetes järgnevad hanketeated: 09.06.2014
) § 2 tähenduses, sh selles, et X-l oli ametiseisund. Kohus leidis, et abilinnapea pädevus jäätmehoolduse korraldamisel tema valitsemisalasse kuuluvate asutuste tehtavate otsuste ja toimingute sisulisel suunamisel tulenes Tallinna põhimäärusest ja linnavalitsuse töökorraldusest. Kohus asus seisukohale, et linnapea käskkirjadega ”Linnavalitsuse liikmete tööjaotus” määrati X juhtima muuhulgas jäätmekäitluse korraldamist ja tema tööülesanneteks oli koordineerida Tallinna Ettevõtlusameti ja Tallinna Keskkonnaameti tegevusvaldkondi ja korraldada nende valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Seejuures märkis kohus, et X ei olnud Tallinna linnas jäätmehoolduse valdkonda kureeriv abilinnapea üksnes formaalselt, vaid tal oli
lg 2 tähenduses õigus ja kohustus kooskõlastada temale vahetult alluva Keskkonnaameti juhatajaga jäätmekäitlusega seotud olulisi küsimusi ja aidata lahendada/korraldada tekkinud probleeme. Kohus asus seisukohale, et kooskõlastamise ja korraldamise käigus on enesest mõistetav, et X osales ka Keskkonnaameti poolt nende tegevusvaldkonnas vastuvõetavate otsuste sisulises suunamises. Kohtu hinnangul saab käsitada
8 lg 2 tähenduses sisulise suunamisena soovituste või hinnangu andmist, ettepanekute tegemist, arvamuse andmist. Prokuröri ja kaitsjate vahel vaidlust põhjustanud küsimuse, kas OÜ C oli X-ga seotud isik
lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses, osas asus maakohus kaitsjatega ühele seisukohale ja seda järgmiste põhjendustega.
lg 1 p 1 sätestab ammendava loetelu ametiisikuga seotud isikutest
tähenduses ja nendeks on ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sh ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps. Seega tuleneb seadusest, et ametiisikuga seotud isikuks saab p 1 kohaselt olla üksnes füüsiline isik. X-le heidetakse süüdistuses ette juriidilise isiku - C OÜ osas tehtud otsuste sisulist suunamist. C OÜ ainukeseks juhatuse liikmeks oli K. Laanjärv, kes ei olnud X-ga sugulussidemetes ega kuulu seega
Süüdistuses on käsitletud X tütart H, kes on M. Tomingase abikaasa, C OÜ osas kasusaajaks lähtuvalt abikaasade varaühisusest. Kuigi süüdistuses ei ole seda väidet lahti kirjutatud ega selgitatud, kuidas see asjaolu teeb C OÜ-st X-ga seotud isiku, saab kohus süüdistuse käsitlusest aru nii, et H oli seotud C OÜ-ga oma abikaasa M. Tomingase kaudu, kes oli C OÜ-ga seotud. Kuna H X tütrena on omakorda X-ga seotud, siis järelikult on X-ga seotud ka C OÜ. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu, olles seisukohal, et
lg 1 p 1 saab tõlgendada üksnes selliselt, et seotud isikuks on ikkagi nimetatud punktis loetletud füüsiline isik, mitte aga juriidiline isik läbi kaudsete suhete ja läbi füüsiliste isikute, kes vahetult ei oma juriidilise isikuga (C OÜ-ga) mingit otsest seost. Seega leiab kohus, et viide
lg 1 punktile 1 on asjakohatu.
lg 1 p 4 kohaselt loetakse seotud isikuks isikut, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Prokuratuur leidis, et X tegevus väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutas C OÜ-d ning C OÜ väljaspool X ametiseisundit allus X korraldustele ning tegutses tema huvides ja arvel läbi Q AS-i kontserni äriühingute. See väljendus selles, et X teadmisel ja nõusolekul ning M. Tomingase korraldusel asutas K. Laanjärv C OÜ, et osaleda korraldatud jäätmehoolduse riigihankel. X teadmisel ja nõusolekul ning M. Tomingase korraldusel ning juhtnööride kohaselt registreeris K. Laanjärv ja esitas C OÜ ja Z OÜ nimelt ühispakkumused Tallinna Keskkonnaameti korraldatud riigihangetele jäätmete kogumiseks ja veoks Tallinna linnas. X teadmisel ja nõusolekul ning M. Tomingase korraldusel ja korraldamisel rahastati osaühingu asutamist ja tegevust Ü OÜ poolt, osaühingu kasutusse anti tasuta S OÜ-le kuuluv rendipind ja kolm tahvelarvutit, OÜ-lt Q ja J OÜ-lt sai tasuta diiselkütust, kasutas tasuta Fs OÜ omandis olevaid jäätmeveokeid, Q OÜ töökojas remonditi tasuta jäätmeveokeid ja 2017.a aprillist kuni maini abistas C OÜ-d tasuta AS Q kontserni personalijuht. Kohus nõustus kaitsjate poolt märgituga selles, et süüdistusaktist ei nähtu ning ka kohtulikul uurimisel ei ole esitatud tõendeid selle kohta, milles seisnesid X tegevused, mis väidetavalt väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult C OÜ tegevust mõjutasid. Süüdistusest läbivalt ja kohtulikul uurimisel ka tõendamist on leidnud M.Tomingase roll C OÜ asutamise, riigihankel osalemise korraldamise, rahastamise 9 ja üldse äriühingu toimimisega. X osas tõdetakse süüdistuses vaid seda, et ta oli M. Tomingase tegevusest teadlik ja M. Tomingase tegevus seoses C OÜ-ga toimus X nõusolekul. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas selliseid tõendeid, mis viitaksid nagu oleks C OÜ asutamise, rahastamise, aga ka korraldatud jäätmeveo riigihangetel osalemisega seotud M. Tomingas kooskõlastanud oma tegevusi X-ga või küsinud selleks X nõusolekut või et X üldse oli teadlik M. Tomingase tegevusest vähemalt kuni 2017.a märtsi keskpaigani, mil ajakirjandus tõstatas üles probleemi X ja C OÜ väidetava seotuse kohta. Puuduvad tõendid ka selle kohta, millistele X korraldustele C OÜ väljaspool X ametiseisundit allus. Kriminaalasjas kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et X oleks väljaspool oma ametiseisundit üldse andnud C OÜ-le ehk täpsemalt selle juhatuse liikmele K. Laanjärvele mingeid korraldusi. Kogu suhtlus K. Laanjärvega toimus ja kõik korraldused talle olid antud jäätmekäitlust kureeriva abilinnapeana ehk siis ametiseisundi raames seoses jäätmevedudega või õigemini prügivedudega mitte toimetulemisega. Samuti on kohtule jäänud arusaamatuks, millistele tõenditele tuginevalt leidis prokuratuur, et C OÜ tegutses X huvides ja tema arvel. Asjaolu, et M. Tomingas korraldas rahaliselt C OÜ tegevust ja toimimist, ei saa tema tegevust samastada X-ga. Äriregistri väljavõtetest nähtuvalt ei olnud X ühegi äriühingu juhatuse liige, millised süüdistus nimetas AS Q kontserni kuuluvateks äriühinguteks. Tegelikult kuulusid süüdistuses nimetatud äriühingutest, mille najal C OÜ tegutses, AS Q kontserni üksnes OÜ Q ja OÜ S. (Äriregistrist nähtuvalt oli AS Q ainult nimetatud kahe osaühingu osanikuks). AS Q kontserni kuuluvate äriühingute loetelu on avaldatud ka avalikes andmetes internetis. Ü OÜ, mis kohtulikul uurimisel tuvastatu kohaselt rahastas C OÜ asutamist, riigihangetel osalemist ning ka edasist majandustegevust, juhatuse ainuliige on M. Tomingas (osanikeks M. Tomingas ja H, nõukogu ei ole). J OÜ, mille diiselkütust kasutasid tasuta C OÜ kasutuses olevad prügiveokid, osanik ja juhatuse ainuliige on M. Tomingas. X oli nõukogu liige kuni 02.11.2016.a. OÜ S, mille XXX, Tallinn asuva kinnistu kontorihoones paiknes K. Laanjärve kabinet ja parklas parkisid tasuta C OÜ kasutuses olevad jäätmeveokid, juhatuse ainuliige on M. Tomingas. (osanikuks AS Q). X oli nõukogu liige kuni 27.03.2017.a. OÜ L, mille laenuna antud rahade eest soetas F OÜ seitse jäätmeveokit, milliste vastutavaks kasutajaks sai C OÜ, osanikuks ja juhatuse ainuliikmeks on M. Tomingas. Äriregistri väljavõtte kohaselt äriühingul nõukogu ei ole. OÜ Q, mille töökojas tehti pisiremonti C OÜ kasutuses olevatele jäätmeveokitele ja mille diiselkütust kasutasid tasuta prügiautod, juhatuse ainuliige on M. Tomingas (osanikuks AS Q). X oli nõukogu liige kuni 27.03.2017.a. F OÜ, mille omanduses olevaid jäätmeveokeid kasutas tasuta C OÜ, juhatuse ainuliige ja osanik oli M. Tomingase õde W. Kuivõrd AS Q kontserni kuulusid vaid OÜ Q ja OÜ S, aga süüdistuse kohaselt tegutses C OÜ X arvel justnimelt läbi AS Q kontserni kuuluvate äriühingute, siis järelikult ei ole teised süüdistuses nimetatud äriühingud, mille juhatuse liikmeks on M. Tomingas, asjassepuutuvad. Kuigi X oli OÜ Q ja OÜ S nõukogu liige, ei tähenda see kohtu hinnangul C OÜ tegutsemist X arvel. Nõukogu liige üldjuhul ei osale äriühingu igapäevases juhtimises ega sekku igapäevaselt äriühingu majandustegevusse, mille korraldamisega tegelevad juhatuse liikmed. Ka X on ülekuulamisel öelnud, et ta ei osalenud AS Q igapäevases juhtimises. Samuti eitas ta rahalist seost C OÜ-ga, väites, et ei ole selle asutamises, finantseerimises ega juhtimises osalenud ning ei olnud vastavate toimingutega kursis. Kohtulikul uurimisel ei ole tõendamist leidnud, et M. Tomingas oleks eelnimetatud toimingutest X informeerinud. Veelgi enam, tõendamata on, et M. Tomingase tegevus C OÜ-ga seoses toimus tema ja X omavahelisel kokkuleppel. 10 Lisaks eeltoodule on maakohus seisukohal, et
lg 1 p 4 mõtte kohaselt peab seotud isik tegutsema ametiisiku enda arvel, mitte läbi seoste ahela kaudselt nagu läbi äriühingute, milles ta on vaid nõukogu liikmeks. Tunnistaja O, kes alates 17.02.201714.04.2017.a tegi C OÜ-s logistiku tööd, on ülekuulamisel öelnud, et X käis kaks-kolm korda nädalas õhtuti XXX asuvas nn XX majas ja ka tema kabinetis ning tundis huvi, kuidas C OÜ-s asjad käivad, esitas küsimusi logistika ja üldse firma kohta. Seega tõendavad tunnistaja ütlused, et vähemalt 2017.a veebruari keskelt oli X teadlik C OÜ kontori asukohast ja ilmselt ei saanud talle märkamatuks jääda ka prügiveokite parkimine OÜ S territooriumil töökoja taga. Samas ei ole aga tõendatud tema teadlikkus sellest, et C OÜ ei maksnud rendipindade eest renti, millest tulenevalt puudub ka seetõttu alus väitmiseks, et C OÜ poolt Se OÜ-le kuuluvate pindade tasuta kasutamine toimus X arvel. Asjaolu, et OÜ Q remonditöökojas tehti jäätmeveokitele üksnes pisiremonti ning keerulisemate probleemide puhul remonditi veokeid Maardus firmas K, tõendavad ka autojuhtide V ja Š ütlused. Kohus leidis, et kuivõrd mingeid suuri ja aeganõudvaid remonttöid OÜ Q töökojas prügiveokitele ei tehtud ning kui Õ nimetas prügiveokite pisidetailide vahetust ja pisiremonttöid, mis ei kestnud üle 15 minuti, lihtsalt aitamiseks, ei peetud järelikult vajalikuks mittemärkimisväärsete pisiremonttööde eest C OÜ-le arveid esitada. Tunnistaja Õ sõnul paigaldati prügiautodele vaid väga odavaid, so alla ühe-euroseid asju. Seega puudub alus ka selle süüdistuse osa kohta väita, et prügiveokeid remonditi X arvel. Seonduvalt OÜ Q diiselkütuse kasutamisega ei ole tõendatud, et X oli teadlik, et C OÜ jäätmeveokid tangivad OÜ Q kütust. Ta on ka ise oma ütlustes öelnud, et ta kütusega ei tegelenud ja teadis I sõnadest, et prügiautod on gaasiautod. Isegi kui 2017.a märtsis sai talle see teatavaks, siis puuduvad tõendid selle kohta, et ta oli teadlik sellest, et OÜ Q diiselkütuse kasutamine toimub tasuta. Kohtus uuritud tõendite pinnalt saab väita, et C OÜ tegutses M. Tomingase huvides, kuid X huvides tegutsemine väljaspool tema ametiseisundit on paljasõnaline. Tõendid kinnitavad hoopis seda, et X huvi C OÜ tegutsemise vastu tulenes tema ametiseisundist. X ülesandeks abilinnapeana oli jäätmevaldkonna kureerimine ja ilmselgelt oli ta huvitatud sellest, et hanke võitnud äriühing teeks oma tööd korralikult, et prügi saaks veetud. Oli ju korraldatud jäätmekäitlus Tallinnas poliitiline otsus ja kui C OÜ prügiveoga toime ei tule, siis korraldatud jäätmevedu lõpeb ja nagu A on ülekuulamisel öelnud „tuleb tagasi vabaturu olukord ja antud poliitiku jaoks, kelle valimislubadus see näiteks oli, oleks see olnud päris suur läbikukkumine oma tegevuses.“ Ka A 15.03.2017.a kõnes X-le öeldu „ … keegi eksole on selle C`i taga…“, mis prokuratuuri seisukohalt ilmestab OÜ C seost X-ga, ei tõenda kuidagi, et OÜ C taga olevaks isikuks on X. Kokkuvõtvalt jäi kohus seisukohale, et C OÜ ei ole
Järelikult ei laienenud talle ka
lg 1 p-st 1 tulenev keeld osaleda C OÜ suhtes Keskkonnaameti ametnike poolt tehtud otsuste sisulises suunamises, mis tähendab, et X tegevuses puudub KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis. Ka kohtus tunnistusi andnud B, kes 2017. aastal oli Tallinna linnapea, kinnitas, et peale Ekspressi artiklit palus ta linna sisekontrolli teenistusel uurida, kas on X-l mingit seost C OÜ-ga, kuid mingit seost ei leitud. Kuigi maakohtu seisukoht oli, et C OÜ-d ei saa pidada X-ga seotud isikuks, siis märkis maakohus, et isegi juhul, kui lähtuda süüdistuse ja prokuratuuri seisukohast, puudub X tegevuses ikkagi KarS § 3001 koosseis, sest puudub subjektiivne koosseisutunnus. Juba KarS § 3001 lg 1 sõnastus ütleb, et vastutusele saab võtta üksnes toimingupiirangu teadva rikkumise eest. Riigikohus on lahendis 3-1-1-98-15 punktis 93 11 leidnud, et KarS § 3001 subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava otsest tahtlust objektiivse koosseisu tunnuste osas, milleks on korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumine. KarS § 300 1 ja
lg 1 koostoimest nähtub, et ametiisik peab olema teadlik nn huvide konfliktist, s.t sellest, et tema otsus või toiming võib mõjutada tema enda või temaga seotud isiku majanduslikke või muid huve ja sellest tulenevalt esineb korruptsioonioht, mille tõttu on otsuse või toimingu tegemine keelatud. Vähemalt otsene tahtlus on nõutav ka
lg 1 p-s 1 nimetatud otsuse või toimingu tegemise puhul ametiisiku või temaga seotud isiku kohta. (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne, § 300 1 komm 6). Seega, kui võtta aluseks prokuratuuri seisukoht ja tõdeda, et C OÜ oli X-ga seotud isikuks, siis saab X võtta karistusõiguslikult vastutusele toimingupiirangu rikkumise eest vaid juhul, kui ta oli teadlik sellest väidetavast seotusest C OÜ-ga. X on seost ise eitanud, samuti tunnistaja B sõnul oli X ka temale kinnitanud, et tal ei ole selle ettevõttega mingit seost. On ka igati usutav, et X ei osanud arvata ega tulnud selle peale, et teda võidakse seostada C OÜ-ga kuidagi kaudselt läbi M. Tomingase tegevuse ja läbi AS Q kontserni kuuluvate äriühingute. 30.08.2018.a jälitustoimingu protokolli kohaselt toimusid 17.03.2017 ja 28.03.2017.a. X kohtumised tütardega ja 28.03.2017.a. ka M. Tomingase juuresolekul, millistel arutati C OÜ väidetavat seotust X-ga. Nende vestluste kontekstist nähtub, et kohtumiste ajendiks oli Eesti Ekspressis ilmunud artiklid ja Delfis samal teemal kajastatu. Vestluste pinnalt ei ole siiski võimalik aru saada ja teha järeldusi selle kohta, et X oli algusest peale teadlik C OÜ seotusest M. Tomingasega ja AS Q kontserni kuuluvate äriühingutega. Sellised arutelud lähedastega on ajakirjanduses tõstatatud kriitiliste probleemide puhul täiesti loomulikud. Arutelude käigus püütakse selgust saada, miks sellised artiklid on ilmunud ja kas ajakirjanduses püstitatud väidetel on mingit alust. Ka X puhul oli igati ootuspärane, et tema suhtes ajakirjanduses tõusetunud probleemis selguse ja lahenduse saamiseks pöördus ta oma lähedaste poole. Kohtu hinnangul ei saa ühe ajakirjaniku poolt väidetu olla tõsiseltvõetavaks aluseks ega tõendiks, et C OÜ oligi X-ga seotud isik ja et X seda teadis ning pani teadvalt toime korruptsioonikuriteo. Ajakirjaniku poolt kirjutatul ja tema arvamusel ei ole juriidilise hinnangu tähendust. Edaspidiste kahtlustuste ja arusaamatuste vältimiseks astus ta OÜ Q ja OÜ S nõukogust 27.03.2017.a välja. Järelikult ei saa Xd süüdistada ka sel põhjusel peale 27.03.2017.a OÜ C suhtes tehtud otsuste sisulise suunamisega korruptsioonikuriteo toimepanemises. Seega maakohtu seiskohst ei olnud C OÜ X-ga seotud isikuks
S § 300 1 lg 2 kuriteokoosseisu. Isegi vastupidisel juhul, kui kaudsete seoste kaudu on võimalik neid kahte kuidagi objektiivselt seotuks lugeda, nagu leidis prokuratuur, siis puudub X tegevuses ikkagi KarS § 3001 lg 2 kuriteokoosseis, kuivõrd ei ole tõendatud subjektiivne tunnus – vähemalt otsene tahtlus, mis eeldab teadlikkust nn huvide konfliktist. Kõike ülaltoodut arvesse võttes ei nähtu kohtule esitatud tõenditest X tegevuses KarS § 3001 lg 2 kuriteokoosseisu ja kuna kaasaaitaja vastutus on sõltuvuses täideviija vastutusest, puudub ka M. Tomingase ja K. Laanjärve tegevuses neile etteheidetud kuriteo koosseis ja nad tuleb süüdistuses KarS § 300 1 lg 2 - § 22 lg 3 järgi õigeks mõista. Sõltumata sellest, et kohtu hinnangul oli X tegevuses KarS § 3001 lg 2 kuriteokoosseisu puudumise põhjuseks C OÜ X-ga seotud isikuks olemise tõendamatus ja sellest tulenevalt huvide konflikti puudumine C OÜ suhtes tehtud otsuste sisulisel suunamisel, märkis kohus täiendavalt, et ei saa nõustuda süüdistuse etteheitega X-le, et ta 12 iganädalastel nõupidamistel Tallinna Keskkonnaameti juhtkonnaga, millistel arutati ka korraldatud jäätmeveo riigihangete pakkumistega seotud teemasid, kasutades oma ametiseisundit abilinnapeana, väljendas alluvale Ile heakskiitu ning selgitas, miks parimaks pakkumuseks valida C OÜ ja OÜ Z ühispakkumused. Süüdistuse kohaselt X tegutses teadmisel, et I juhindub tema seisukohast ja edastab selle omakorda riigihangete komisjoni liikmetele Ä-le ja E-le, kes juhindusid nimetatud asjaolust komisjonis otsuse vastuvõtmisel. Lähtuvalt eeltoodust kasutades vertikaalset võimusuhet, suunas X sisuliselt Keskkonnaameti korraldatud riigihankel valiku tegemist ning isiku väljavalimist, kellega sõlmida töövõtuleping. Edukaks pakkumuseks tunnistatigi C OÜ ja OÜ Z ühispakkumus ning töövõtulepingud jäätmete kogumiseks sõlmiti C OÜ-ga. Kohtus uuritud tõendid sellist suunamist ei kinnita. I ütlustest ülekuulamisel nähtub, et hoopis tema ja Ä näitasid X-le tabeli kujul ette, kellega lepingu sõlmimise ettepaneku teevad. Samuti ütles I, et edukaks tunnistamise ja lepingute sõlmimisega seoses suuniseid abilinnapealt ega linnapealt ei olnud. Ka E ning Ä ütlustest ei tulene, et neid oleks kuidagi X või I poolt mõjutatud või suunatud valima hanke võitjaks C OÜ. Ä ütlustest tulenevalt on riigihanke menetlus formaalne menetlus, mis tähendas seda, et kui kõik vajalikud dokumendid olid esitatud, siis oli ka pakkuja vastavaks tunnistatud ja register genereeris ka punktid välja. Parim pakkuja oli see, kes sai kõige rohkem punkte. Prokuröri küsimusele, kas X avaldas arvamust pakkumuste hinnavõrdluse ja edukaks tunnistamise kohta, vastas Ä: „Ma ei tea, et X oleks kunagi edukaks tunnistamise kohta minu juuresolekul arvamust avaldanud, kuid oleme arutanud seda, et kellelt näiteks küsida selgitusi põhjendamatult madala maksumuse kohta.“ E ütlustest tulenevalt soosis hankija 2014.a uute tulijate tulekut prügimajanduse turule ja hanketingimused olid seatud nii, et oleks võimalik osaleda ka neil äriühingutel, kes varasemalt prügimajandusega ei ole kokku puutunud. Hangete eritingimusi X-ga ei arutatud. Samuti tuleneb I ütlustest, et hangete üksikuid tingimusi nagu prügiveokitele seatavad tingimused, kvalifitseerimise tingimused, neid X juures ei arutatud. Seega ei kinnita kohtus uuritud tõendid prokuratuuri väidet, et X suunas sisuliselt 2014.a korraldatud jäätmekäitluse riigihankel valiku tegemist. Samuti ei saa nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et C OÜ poolt töövõtulepingute rikkumiste arutelul, suunates otsuseid sisuliselt nii, et C OÜ-le ei kohaldataks sanktsioone ega öeldaks lepinguid ennetähtaegselt üles, oli X ajendatud enda ja C OÜ huvidest. Prokuratuur leidis, et leppetrahvi kohaldamise puhul oleks X ja C OÜ saanud rahalist kahju ja töövõtulepingute ennetähtaegse ülesütlemise korral oleks X ja C OÜ ilma jäänud kehtivatest lepingutest, 1 858 972 euro suurusest käibest ja võimalusest teenida kasumit. Kohtus uuritud hulgalised tõendid – tunnistajate ütlused, jälitustoimingute protokollid, e-kirjad – tõendavad, et C OÜ ei täitnud nõuetekohaselt töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi jäätmevedude korraldamisel, s.o prügi jäi vedamata ja sellest tingitult laekus Keskkonnaametile, X-le ja ka linnapeale hulgaliselt kaebusi. Tõendatud on ka see, et kujunenud olukorda arutasid Keskkonnameti ja Tallinna Jäätmekeskuse juhtivad töötajad X-ga, kelle vastutada oli jäätmevaldkond. Samas ei ole tõendatud, et X oli vastu leppetrahvi kohaldamisele ja lepingute ennetähtaegsele ülesütlemistele ajendatuna enda ja C OÜ huvidest. Näiteks on I öelnud C OÜ asemel lepingute täitmise üleandmise kohta Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele, et „See otsus toimus P, X ja B vahel. Seda ütles mulle P, et see on kokku lepitud kõige kõrgemal tasemel ja me lähme ja teeme selle asja ära.“ Ka P ütlustest tulenevalt oli see linnavalitsuse kollegiaalne otsus. Järelikult võeti selline otsus, et C OÜ-ga mitte lepinguid lõpetada, vaid anda jäätmete vedu Nõmme ja Lasnamäe piirkonnas allhankena Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele ehk siis, et 13 Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus hakkaks C OÜ alltöövõtjaks, vastu ajendatuna Tallinna Linnavalitsuse ja elanikkonna huvidest, mitte aga ei olnud tegemist X isikliku või C OÜ huviga. Ka X ise on ülekuulamisel öelnud, et kui probleemid tekkisid, siis esmane eesmärk oli, et prügi saaks veetud, et korraldatud jäätmevedu saaks jätkuda, mitte sanktsioonide rakendamine. Probleemide tekkimisel mõtles ta kaasa ja andis nõu, kuid seda eelkõige poliitilisest vastutusest tulenevalt, et korraldatud jäätmevedu ei kukuks läbi. X ütluste kohaselt A korduvalt viitas trahvimisele nii elektronkirjades kui telefonitsi, kuid kõigi ühine arusaam oli, et alguses tuleb olla mõistvam, sest ka teistel on olnud alustamisel probleeme. Korduvalt oli juttu ka lepingute lõpetamisest, kuid sellega oleks kohe korraldatud jäätmevedu lõppenud, kuna hankeid enam teha ei saanud. Seega tuli lepingu ülesütlemist võimalusel vältida eelkõige johtuvalt linnavalitsuse poliitilisest seisukohast, et tuleb tagada korraldatud jäätmekäitlus. Ka tunnistaja A kinnitas kohtuistungil, et lepingute lõpetamine C OÜ-ga oleks olnud linnale poliitiliselt kahjulik tegevus ja kahjulik ka keskkonna aspektist lähtudes. Kuigi kohus tõdes juba eelnevalt, et seoses X tegevuses kuriteotunnuste puudumise tõttu, tuleb M. Tomingas ja K. Laanjärv õigeks mõista, märkis kohus lisaks, et kriminaalasja materjalide hulgast ei leidnud kohus tõendeid, mis kinnitaksid K. Laanjärvele ja M. Tomingasele süüdistuses etteheidetud järgmisi tegusid: - et M. Tomingas mõtles välja teoplaani, kuidas asutada jäätmete kogumist ja vedu teostav äriühing ning et selle teoplaani kooskõlastas ta X-ga ja K. Laanjärvega. Kohus leiab, et kuigi on tõendatud M. Tomingase huvitatus C OÜ loomisest ja seotus asutamise ja edaspidise tegevusega, ei ole välistatud, et C OÜ loomine jäätmeveoga tegelemiseks oli K. Laanjärve ja M. Tomingase ühine algatus ja idee. Ei ole tõendatud C OÜ asutamise kooskõlastamine X-ga; -et M. Tomingas kooskõlastas ning kujundas C OÜ juhtimist X-ga, andis kooskõlastatult X-ga K. Laanjärvele nõu suhtlemiseks Tallinna Keskkonnaameti, Tallina Jäätmekeskuse ning Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse töötajatega seoses töölepingute täitmisel tekkinud probleemidega; -et M. Tomingas kooskõlastas C OÜ tegevusi jäätmete kogumisel ja veol X-ga; -et M. Tomingas andis X-le pidevalt aru C OÜ hangetel osalemisest ning Keskkonnaametiga sõlmitud töövõtulepingute alusel tööde teostamisest; -et K. Laanjärv nõustus M. Tomingase ning X teoplaaniga, et on C OÜ ainus juhatuse liige ning osanik, kuigi tegelikkuses osalevad aktiivselt äriühingu tegevuse korraldamisel ka M. Tomingas ja X. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et C OÜ asutamine ja K. Laanjärve asumine juhatuse liikmeks oli X soov ja teoplaan. Nagu juba eelpool mainitud, ei ole välistatud, et see oli M. Tomingase ja K. Laanjärve omavaheline otsustus. X osales C OÜ tegevuse korraldamisel mitte oma isiklikust huvitatusest, vaid tulenevalt tema ülesannetest abilinnapeana ja tulenevalt C OÜ mittetoimetulemisest töövõtulepingute täitmisega jäätmete kogumisel ja veol ning tulenevalt elanikkonna kaebustest prügi vedamata jätmise kohta. APELLATSIOONI SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni prokurörid, kes taotlevad maakohtu otsuse tühistamist KrMS § 340 lg 1, lg 4 p 2, 3 alusel ja uue otsusega süüdistatavate 14 süüdimõistmist KarS § 3001 lg 2 ja 22 lg 3 järgi. K. Laanjärvele taotletakse mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata K. Laanjärvel eelvangistuses viibitud 1 päev karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (aasta, 5 kuud ja 29 päeva vangistust, milline jätta KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui K. Laanjärv ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. M. Tomingasele taotleb prokuratuur karistuseks mõista 2 aastat vangistust, millest KarS § 68 lg 1 alusel arvata maha eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust, milline jätta KarS § 73 lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui M. Tomingas ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1, 2 alusel jätta moodustamata liitkaristus, jättes 21.06.2017. a Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4295 mõistetud rahaline karistus kandmisele iseseisvalt. Süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude osas ja jätta menetluskulud süüdimõistmisel KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetute kanda. Apellatsiooni põhjendused on järgmised. 1. Prokuratuur ei nõustu kohtu käsitlusega X tegevusele otsuste suunamisel
lg 2 ja
Maakohus leidis ühelt poolt, et X suunas ametiseisundist tulenevalt Keskkonnaameti tegevusvaldkonnas vastuvõetud otsuseid, kuid asus seejärel vastuolulisele seisukohale, mille kohaselt ei kinnitavat kogutud tõendid, et iganädalastel nõupidamistel Keskkonnaametiga, kus arutati korraldatud jäätmeveo riigihangete pakkumistega seotud teemasid, oleks X suunanud sisuliselt I ja hankekomisjoni liikmeid Ä ja E juhinduma abilinnapea seisukohtadest hankemenetluses otsuste vastuvõtmisel, sh C OÜ ja OÜ Z ühispakkumuste edukaks tunnistamistel ja hankelepingute sõlmimisel. Need kohtu järeldused ei ole kooskõlas kohtulikul uurimisel uuritud tõendikogumi ja selle alusel tuvastatud asjaoludega. Prokuratuur on käsitlenud X poolt
lg 1 tähenduses toimingu piirangu rikkumise asjaolusid kinnitavaid tõendeid ja nende alusel tuvastatud asjaolusid süüdistuskõne II osas lehekülgedel 940 ning III osas lehekülgedel 41- 57, mida palub ringkonnakohtul arvestada. Kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaoludest nähtub, et ajavahemikul 18.03.201325.05.2017 oli abilinnapea X-l Tallinna Keskkonnaameti juhataja (asendaja) Iga kujunenud töökorraldus ja otsustusprotsess selliselt, et abilinnapea X-ga kooskõlastati suusõnaliselt Tallinna Keskkonnaameti pädevuses olevaid jäätmevaldkonnaga seotud otsused. Otsuste arutamine toimus nii korralistel nõupidamistel iganädalaselt esmaspäeviti X kabinetis, aga ka telefoni teel, meilitsi kui ka jooksvalt muudel kohtumistel ja täiendavatel nõupidamistel. Keskkonnaameti juht ja ametnikud, sh Keskkonnaameti hallatava Tallinna Jäätmekeskuse juht arutasid X-ga Tallinna jäätmekäitluse korralduse küsimusi, sh riigihanke menetluste korraldamisel, hankemenetlustes otsuste tegemisel ja pakkujaga hankelepingute sõlmimiste ning lepingu täitmisel tekkivate küsimuste lahendamisel ja otsuste vastuvõtmisel. Kohtus tuvastatu kohaselt väljendas X temale alluva Keskkonnaameti valdkonda puudutavates küsimustes seisukohti, osaledes otsustusprotsessides ja andis valdkonna juhina suuniseid ja korraldusi jäätmekäitlust puudutavate probleemide lahendamiseks ja otsuste vastuvõtmiseks (tõend 151 - 25.05.2017 läbiotsimisprotokoll 15 abilinnapea X tööruumides XXX, eu kd 21; tõend 21/kd 31 - 23.10.2017 vaatlusprotokoll X, A, IL, AA kabinettidest läbiotsimisel võetud dokumentidele ja paberkandjatele, eu kd 31 ja tõend 47/kd 2 – 08.01.2018. a vaatlusprotokoll „Tallinna Linnavalitsuse kodulehelt nädalakava“). Prokuratuur leiab, et kohtus uurituga on kinnitust leidnud, et X väljendas jäätmekäitluse valdkonnas seisukohti otsuste vastuvõtmisel nii hankemenetlustes kui ka hankelepingute täitmise osas, suunates sisuliselt temale alluvate I kui ka Ä, E, A ja P otsuseid ja tominguid
lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses, sh otsuseid ja toiminguid, mis puududasid C OÜ huve. Hankemenetluses toimunud sisuliste otsuste ja toimingute kooskõlastamist abilinnapeaga ja tema korralduste ja suuniste arvestamist otsuste langetamisel kinnitavad prokuratuuri süüdistuskõnes (lk 9-38) analüüsitud tõendid, sh 22/kd 31, 23/kd 31, 24/kd 31 (X, I, Ä, E tööruumidest leitud dokumendid), millest nähtuvad muuhulgas korraldatud jäätmeveo erinevate piirkondade hankemenetlustes tehtavate otsuste arutamiseks abilinnapeaga nõupidamistel kasutatavad hanketabelid erinevate pakkujate, sh C OÜ pakkumuste kohta, riigihanke menetluste erinevate etappide otsustuste kohta, sh pakkumuste kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise, lepingute sõlmimise ja lepingute rakendamise aja kohta. Eelnevaga haakuvad tunnistajate Ä ja E ütlused, mille kohaselt arutati abilinnapea X-ga läbi hankemenetlustes esitatud piirkondadesse esitatud pakkumused, sh arutati pakkumuste hindasid ning pakkumuste kohta esitatavaid küsimusi. Mõlemad tunnistajad kinnitasid hankekomisjoni liikmetena, et otsuseid arutati komisjoni mittekuuluva abilinnapeaga, samas teiste komisjoni liikmetega hankemenetlustes tehtavaid otsustusi ei arutatud – neid teavitati vajadusest vastuvõetud otsustused allkirjastada. Tunnistajate sõnutsi oli jäätmeveo pakkumuste kohta Ä poolt koostatud tabel, mida kasutati abilinnapeaga ühiselt nõupidamistel ja milles kajastati otsused erinevate hangete ja menetlusetappide kohta, samuti hinnakontrolli menetluste ja alampakkumiste kohta ning üheks pakkujaks mitmetes piirkondades oli C OÜ uue registreeritud ettevõttena, millega ilmnesid lepingute täitmisel probleemid. Tunnistajate sõnutsi tehti edukaks tunnistamise otsuseid sammhaaval, sh C OÜ osas 2014. aasta lõpust kuni 2016. aastani. Kirjeldatud tabelite alusel jäätmeveo hangetes abilinnapeaga otsuste arutamist kinnitas ka tunnistaja CC. Tunnistaja I selgitas kohtus, et pakkumuste avamise järgselt arutati abilinnapea X juures hinnapakkumisi eri piirkonnas tabeli kujul, sh kellega lepinguid sõlmida ning edukaks tunnistamise ja lepingusse minemise otsuste puhul arutati abilinnapeaga ka seda, millal leping võiks rakenduda. I sõnutsi arutati jäätmeveo lepingu täitmise aja algust abilinnapea ja ka linnapeaga, Keskkonnaamet ei saanud seda ise otsustada, see oli poliitiline otsus. Prokuratuur leiab, et ülal kirjeldatu kinnitab X poolt ametiseisundit kasutades Keskkonnaameti tegevusvaldkonnas korraldatud jäätmeveo riigihanke menetlustes vastuvõetavate otsuste sisulist suunamist. Seejuures väljenduvad X tegevuses maakohtu hinnangu kohaselt
lg 2 tähenduses otsuste sisulise suunamisena käsitletavad tegevused - soovituste ja hinnangute andmised, ettepanekute tegemised ja arvamuste andmised otsuste vastuvõtmisel C OÜ suhtes. Samuti ei nõustu prokuratuur maakohtu mõttekäigu ja seisukohtadega (otsuse lk 20), mille kohaselt on tõendamata, et X oleks suunanud sisuliselt C OÜ poolt hankelepingute rikkumisega seotud otsuseid (hankelepingute rikkumisega seotud asjaolusid on käsitletud eeskätt süüdistuskõne III osas, lk 41-57). Maakohus on iseenesest tõdenud, et kohtus uuritud arvukad tõendid – tunnistajate ütlused, jälitustoimingute protokollid, e-kirjad – tõendavad, et C OÜ ei täitnud 16 nõuetekohaselt töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi jäätmevedude korraldamisel, mis tingis hulgaliselt kaebuste laekumise Keskkonnaametile, X-le kui ka linnapeale. Kinnitust leidis ka see, et töövõtulepingute rikkumisi arutasid Keskkonnaameti ja Tallinna Jäätmekeskuse juhtivad töötajad X-ga. Eeltoodu osas on prokuratuur maakohtuga ühel meelel. Prokuratuur ei nõustu maakohtuga järeldustega aga selles, justkui ei nähtuvat uuritud tõenditest, et X oli vastu C OÜ suhtes hankelepingute rikkumisest tuleneva leppetrahvi kohaldamisele, lepingute ennetähtaegsele ülesütlemistele ning eelistas lepingute täitmise üleandmist Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskusele mitte enda ja C OÜ huve silmas pidades, vaid lähtudes poliitilistest huvidest. Samuti ei nõustu prokuratuur kohtu seisukohaga, et X ei olevat suunanud Keskkonnaameti ja Jäätmekeskuse otsuseid C OÜ poolt hankemenetluse rikkumiste suhtes kohaldavate meetmete valimisel. Prokuratuuri arvates on vastuoluline ja ekslik maakohtu seisukoht, et Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskuse kaasamine lepingute täitmisega mittetoimetuleva C OÜ asemele/abistamiseks ei olnud tingitud erahuvist, vaid oli ajendatud üksnes elanikkonna ja Tallinna Linnavalitsuse huvidest ning et lepingute ülesütlemist tuli võimalusel vältida ja välditi eelkõige johtuvalt linnavalitsuse poliitilisest seisukohast või põhjusel, et lepingute lõpetamine oleks olnud linnale kahjulik nii poliitilisest kui ka keskkonna aspektist lähtudes. Kohus on viidanud eelkirjeldatud eksliku seisukoha kujundamisel X kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütlustele, mille kohaselt mõtles abilinnapea küll kaasa C OÜga probleemide tekkimisel ja andis nõu, kuid seda eelkõige poliitilisest vastutusest tulenevalt. X ütluste kohaselt viitas A korduvalt trahvimisele, aga olevat olnud ühine arusaam, et alguses tuleb olla mõistvam, et prügi saaks veetud, mitte sanktsioonide rakendamine ning lepingute lõpetamisest oli juttu, aga sellega oleks lõppenud korraldatud jäätmevedu. Prokuratuur leiab, et kohus on põhjendamatult lähtunud X poolt C OÜ töövõtulepingute rikkumiste suhtes otsuste sisulise suunamise küsimustes järelduste tegemisel eeskätt X kahtlustatavana antud ütlustest, mis ei ole usaldusväärsed, kuna ei haaku kohtulikul arutelul uuritud tõendikogumiga. Eeltoodu on omakorda tinginud kohtu järelduste vastuolulisuse X tegevuse hindamisel koostoimes
lg 2 ja
S § 300 1 objektiivse koosseisu täitmise küsimuses. Prokuratuur toob apellatsioonis järgnevalt välja kohtus uuritud tõendid ja nende alusel tuvastatud asjaolud (süüdistuskõnes käsitletud eeskätt lehekülgedel 9-41 ja 41-57), mis kinnitavad X poolt X ja AS Q kontserni majanduslikes huvides ja arvel asutatud ja tegutseva variäriühingu C OÜ suhtes Keskkonnaameti ja Jäätmekeskuse valdkonnas tehtavate otsuste sisulist suunamist töövõtulepingute täitmise ja rikkumisega seotud probleemide lahendamisel ning meetmete valikul. Eelnevalt apellatsioonis viidatud ja süüdistuskõnes käsitletud tõenditest, sh 21/kd 31 22/kd 31, 23/kd 31, 24/kd 31 ning X nõupidamistel Keskkonnaameti ja Jäätmekeskuse ametnikega kasutatud ”hanketabelitest” nähtus muuhulgas, et abilinnapeaga arutati ning arvestati vertikaalset võimusuhet arvestades tema seisukohti ja suunamisi ka edukaks tunnistamisele järgnevates otsustes ja lepingute sõlmimise ja teenuste osutamise algusaegade otsustamisel erinevates jäätmeveopiirkondades C OÜ osas. Samuti osales X abilinnapeana otsustusprotsessides, mis puudutasid C OÜ poolt lepingute täitmisel tekkinud probleeme ja lepingu rikkumisi. Abilinnapea kui ka Keskkonnaameti juhi I ning E ja Ä ruumidest leitud töödokumentidest selgub abilinnapea sisuline tegelemine hankelepingute täitmisel kerkinud probleemidega ja vastuvõetavate otsustega ning abilinnapea teadlikkus kaebustest ja arupärimistest seoses lepingute rikkumisega, Nõmme piirkonnas prügivedamiseks jäätmeloa 17 puudumisega, hankenõuetele mittevastavate veokite kasutamisega, sh jäätmeveo autode halva tehnilise seisukorra ja lagunemisega, logistika korraldamise puudustega, veograafiku järgimata jätmisega, tööjõu probleemidega, vedamata jäänud prügist tingitud keskkonnaohtliku olukorra tekkimisega linna eri piirkondades, prügi sorteerimata jätmisega. Süüdistuskõnes käsitletud tõendis 8/25 kd kajastatud A, Ä ja I kirjavahetuses 04.10.2016 osutatakse, et X korraldus on aastaks 2017 vajalik kõik prügieveo piirkonnad üle võtta. Sama nähtub ka tõendis 9/25 kd uuritud Ä, I ja A 10.02.2017 kirjavahetusest, millest selgub, et X nõudis tungivalt, et piirkondade ülevõtmise vahel oleks kaks kuud, seejuures viitab A asjaolule, et C OÜl pole autosid ja logistikat, mistõttu ei suuda Vanalinnna piirkonna lepingu ülevõtmise ajaks Lasnamäe probleeme korda saada, Nõmmest rääkimata ning ettevõttel puuduvad ka SKM lepingu täitmiseks sobivad sõidukid. X poolt C OÜ suhtes langetavates otsustusprotsessides osalemist ja otsuste suunamist kinnitavad lisaks eelnevalt osutatud tõenditele ka süüdistuskõnes käsitletud tõendid 7/kd 24 (X e-kirjad), 11/kd 26 (P e-kirjad), tõend 12/kd 26 vaatlustes kajastatud e-kirjad; tõend 10/kd 26 (Ee e-kirjad). Samuti nähtub X poolt otsuste sisuline suunamine ja abilinnapea seisukohtadega arvestamine töövõtulepingute rikkumisest tingitud otsuste vastuvõtmisel C OÜ osas süüdistuskõnes analüüsitud jälitustoimingutega kogutud tõenditest (süüdistuskõne lk 16 -24). Seda nii C OÜ jäätmeloa puudumise, lepingu rikkumise eest võimalike sanktsioonide, sh trahvide või lepingu lõpetamise otsustustes, samuti X nõudmisel ja suunamisel C OÜ abistamiseks ja tegemata tööde likvideerimiseks alltöövõtjate kaasamise ning Tallinna linna poolt äriühingule abi osutamise ettepanekutes. Samuti ilmneb tõenditest X vahetu korraldamine ja tegevus C OÜ lepingute täitmise toimimiseks, sh Keskkonnaametile alluva Tallinna Kalmistu kasutuses olevate prügiveokite kaasamise organiseerimine C OÜ abistamiseks lepingu täitmisel (vt ka Tallinna Kalmistu juhina töötanud tunnistaja JJ ütlustega, süüdistuskõne lk 33). Kohtus uuritud jälitustoimingutega kogutud tõendid kinnitavad mh X korraldusi ja otsuste suunamist C OÜ huvides Jäätmete Sorteerimiskeskuse kaasamiseks C OÜ eest prügivedu teostama ning väljenduvad Keskkonnaametile antud korraldustes kaasata Tallinna Jäätmekeskus lepingute täitmisele. Kirjeldatud otsuste suunamine X poolt nähtub nii suhtluses A kui ka P ja I-ga. Uuritud tõenditest ilmneb, et paralleelselt ametiseisundi teostamisega ametnike tegevuse ja otsuste suunamisel, suhtles ja korraldas X C OÜ lepingute täitmise küsimusi vahetult ka K. Laanjärve ning M. Tomingasega suheldes. Kohtus ütlusi andnud tunnistajate Ä, E, I, A, P ja CC ütlused kinnitavad, et X-ga arutati nii Vanalinna lepingu täitmise alguse otsust (mida lükati abilinnapea suunistel edasi korduvalt), C OÜ trahvimise otsustamise küsimusi lepingute rikkumise eest kui ka lepingute lõpetamise otsuseid. RKKKo lahendis 3-1-1-98-15 on osutatud, et toimingupiirangu rikkumine saab seisneda üksnes muidu ametiisiku pädevusse kuulutva tegemises, millest tulenevalt tuleb otsuse või toimingu tegemist
Sellest järeldub, et seadusandja on välistanud ametiisiku osalemise otsuse vastuvõtmises või toimingu tegemises, sealhulgas selle sisulises suunamises, kui otsuse või toimingu tulemus mõjutab ametiisiku või temaga seotud isiku huve ehk kui tegemist on nn huvide konfliktiga (RKKKo p-d 90,91). Prokuratuur leiab, et kõne all olevas asjas saab kohtus uuritu (sh maakohtu poolt tuvastatu) alusel teha järelduse, et X kui jäätmekäitluse valdkonda kureeriv abilinnapea kasutas ametiseisundit tema 18 hallatava Keskkonnaameti tegevusvaldkonnas vastuvõetavate otsuste sisulises suunamises temaga
2. Kohtu ebaõige käsitlus X-ga seotud isikute tuvastamisel
lg 1 p 1,4 tähenduses Prokuratuur kohtu järeldustega, mis välistab X seotuse C OÜ-ga, ei nõustu, leides, et kohtus uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et
lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses on C OÜ käsitletav abilinnapea X-ga seotud isikuna, sest X tegevus väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutas C OÜ-d ning C OÜ väljaspool X ametiseisundit allus X korraldustele ning tegutses tema huvides ja arvel läbi Q AS-i kontserni ja sellega seotud äriühingute, millistega olid vahetult seotud X ning tema perekonnaliikmed (sugulaste ning hõimlastega). Korruptsioonivastase seaduse § 7 lg 1 p 1 ja 4 alusel abilinnapea X-ga seotud isikute tuvastatust ning tuvastamise aluseks olevad tõendeid on prokuratuur analüüsinud süüdistuskõne IV osas, lk 57-123, mida prokuratuur palub ringkonnakohtul arvesse võtta, kogumis apellatsioonis tehtud täiendavate viidetega konkreetsetele süüdistuskõnes analüüsitud tõenditele. Kohus on otsuses prokuratuurile arusaamatult määratlenud prokuratuuri karistusõigusliku etteheite C OÜ tegutsemises üksnes Q kontserni ettevõtete arvelt. (Süüdistuse sõnastus: Q kontserni ja sellega seotud äriühingute arvelt). Prokuratuur ei nõustu nimetatud osas kohtuga, et ettevõtted OÜ Q ja OÜ S on ainsad, mille arvelt tegutsemise etteheited kohtuliku uurimise käigus puutumust on leidnud. Prokuratuur jääb süüdistuskõnes välja toodud tõendite analüüsi ning selle pinnalt tehtud järelduste juurde, mis puudutavad ettevõtteid Ü OÜ, F OÜ, J OÜ, OÜ L. Samuti on prokuratuuri hinnangul ekslik kohtu järeldus, mille kohaselt X positsioon ettevõtete nõukogu liikmena välistab seotuse C OÜ-ga. Kohtu poolt viidatud X ütlused, mis puudutavad mitteosalemist ettevõtete igapäevatöös on prokuratuuri hinnangul vastuolus teiste uuritud tõenditega, mille analüüs nii süüdistuskõnes kui ka apellatsiooni järgmistes punktides. Rahvastikuregistri (tõend 12- 24.05.2018 rahvastikuregistri seosed, eu kd 1) andmetel on X tütreks H, kelle abikaasaks on M. Tomingas. Seega on tuvastatud X sugulusside (
lg 1 p 1) alaneja sugulase, tütre H-ga ja abielusuhtest tuleneva varaühisuse pinnalt ka C-ga, kuivõrd kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega tuvastati C OÜ tegelikuks kasusaajaks X tütre abikaasa M. Tomingas. „
lg 1 p 1 sätestab formaalse loetelu: (piisavalt lähedased) sugulased ja hõimlased on alati ametiisikuga seotud isikud. Seda seetõttu, et nende inimeste ja ametiisiku vahel on reeglina sedavõrd tugevad emotsionaalset laadi sidemed, et inimloomust arvestades pole alust eeldada, et ametiisik suudaks nende suhtes (nende huvidega seotud olles) toimida erapooletult, st (vaid) üldistest (avalikest, ametialastest) huvidest lähtudes.“ (Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-19-6293, p 164) H seos varaühisuse kaudu C OÜ-ga ja seeläbi seotus tema kui füüsilise isiku huvidega, täidab prokuratuuri hinnangul alaneja sugulase tähenduses X-ga seotud isiku kriteeriumi
lg 1 p 1 tähenduses, kuivõrd sisuliselt suunatavad otsused ja toimingud juriidilise isiku (seaduse alusel loodud õigussubjekt TsüS § 24 tähenduses) suhtes, teenisid huvitatud isikutena
ja M.Tomingas) huve. Samuti ei nõustu prokuratuur kohtu järeldustega, mille kohaselt ei ole kohtu hinnangul tuvastatud C OÜ ja abilinnapea X seotus
Maakohtu otsuse kohaselt ei ole tõendamist leidnud X teadlikkus M.Tomingase seotusest C OÜga, samuti teadlikkus tütre abikaasa seotusest ettevõtte asutamise, rahastamise ega 19 korraldatud jäätmeveo hangetel osalemisega.
lg 1 p 4 sätestab seotud isikuna isiku, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Seotus
Tomingasega on prokuratuuri hinnangul tuvastatav muuhulgas ka hõimlussideme alusel. Perekonnaseadus § 81 lg 1 sätestab, et ühe abikaasa sugulased on teise abikaasa hõimlased. Suhte loomu, s.o lähedust ning püsivust ilmestab muuhulgas sama sätte lg 2, mille kohaselt on tegemist (lähi)suhtega, milline ei lõpe sugulase abielu lõppemisega vaid jääb kestma ka pärast abielu lõppu. Seotus põhineb eeskätt isikute lähedusel, lisaks siis püsivusele, mida käesoleval juhul tõendab muuhulgas kohtus uuritud (tõend 44/kd 2) 18.06.
lg 1 p 4 mõtte kohaselt peab seotud isik tegutsema ametiisiku enda arvel, mitte läbi seoste ahela kaudselt nagu läbi äriühingute, milles ta on vaid nõukogu liikmeks. Prokuratuuri hinnangul tõendab nimetatud viisil (kohtu sõnastuse kohaselt: „läbi seoste ahela kaudselt“) justnimelt kuriteo toimepanemise viisi konspiratiivsust, seda veel enam olukorras, milline on prokuratuuri hinnangul kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega kinnitust leidnud ja mis puudutab C OÜ, kui variäriühingu, loomist ja seeläbi väliselt seotud isikute ja seeläbi ka huvide ning nendest tulenevate huvide konfliktidest distantseerimist. Maakohus on seostanud X teadlikkuse C OÜ kontori asukohast ning prügiveokide parkimisest Q territooriumil (kohtuotsuse kohaselt ei ole see samastav C OÜ ja Margo Tomingase seotuse teadlikkuse saabumisega), tulenevalt O ütlustest, veebruariga
lg 2 ja § 11 lg 1 tähenduses mõjutas X ja AS Q kontserni majanduslikes huvides ja arvel asutatud ja tegutseva variäriühingu C OÜ huve, kuna viies riigihanke menetluses tunnistati C OÜ ja OÜ Z ühispakkumused edukaks ning sõlmiti neli töövõtulepingut kogumaksumusega 1 858 972 eurot. Samuti ei järginud X avalikke huvisid osaledes C OÜ huve mõjutavate otsuste kujundamise protsessis ning suunas Keskkonnaameti ja Jäätmekeskuse otsuseid, millega püüdis ära hoida C OÜga sõlmitud töövõtulepingute ennetähtaegse ülesütlemise kui ka 100 000 euro suuruses leppetrahvi nõuete esitamise. Töövõtulepingute ennetähtaegse ülesütlemise korral oleks X ja AS Q kontserni majanduslikes huvides ja arvel tegutsev C OÜ saanud leppetrahvi(de) näol rahalist kahju ja/või lepingu(te) ennetähtaegse ülesütlemise korral jäänud ilma 1 858 972 euro suurusest käibest ja võimalusest teenida kasumit. Uuritud tõendite pinnalt on tõendatud, et abilinnapea oli teadlik avalikule huvile kahjulikult mõjuda võivast erahuvist C OÜ suhtes tehtavate otsuste puhul. Seetõttu on võimalik asuda seisukohale, et abilinnapea poolt on avalikku võimu kuritarvitatud, mistõttu on tuvastavav korruptsioonioht
Seega oli Xl ametiisikuna C OÜ huvides otsuste ja toimingute tegemine, sh neis osalemine ja nende suunamine keelatud, kuna tegemist oli huvide konfliktiga.
lg 1 tähenduses on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui see tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes.
-i mõttest ja eesmärgist järeldub, et
S § 3001 lg –s 1 kirjeldatud objektiivse koosseisu täitmine ei eelda otsuse tsiviilõiguslikku kehtivust või toiminguga kaasnevate mõjude reaalset avaldumist. Piisab sellest, et ametiisik osaleb otsuse tegemisel, mis on suunatud temaga seotud isikule õiguste või kohustuste tekitamisele (RKKKo 3-1-1-98-15, p 92). Toimingupiirangu rikkumine ei 23 eelda reaalset varakäsutust, mistõttu võib nimetatud koosseisu alla kvalifitseeruda ka otsus, mis on alles esimine samm mõne tulevase varakäsutuse tegemiseks. Niisamuti on nõustumisväärne seisukoht, et vastutust ei väära see, kui tegelik varakäsutus jääb mingil põhjusel tegemata. Toimingupiirangu rikkumise jaatamiseks pole oluline, mis toimingupiirangu rikkumisele järgnes või oleks võinud järgneda (RKKKo 1-195367). Riigikohus on osutanud, et toimingupiirangut rikutakse juba ohu loomisega, ohu realiseerumine pole vajalik ja toimingupiirangu rikkumise objektiivne koosseis on täidetud ka siis kui ametiisik teeb teadvalt keelatud toimingu või otsuse, mis on avalikku ülesannet täitvale asutusele varaliselt kasulik (RKKKo 1-19-5367 p 29-30). KarS § 3001 kaitseb avaliku võimu korrakohast toimimist (Pikamäe – KarS. Kommentaar.
Niisuguses olukorras oleks täiendava eelduse nõudmine üleliigne: kui keegi otsustab midagi iseenda või talle lähedase isiku suhtes, esineb väga suur tõenäosus, et see otsus ei ole kantud vaid üldistest huvidest, vaid et seda mõjutavad ka erahuvid. Kas see nii ka tegelikult on, pole oluline: tegemist on abstraktse ohudeliktiga, mistõttu piisab pelgast erahuvidest lähtumise suurest tõenäosusest. Prokuratuur märgib, et isegi kui möönda X ja Tallinna Linnavalitsuse poliitilisi huve (nt elanikkonna või üldise huvi tähenduses) korraldatud jäätmekäitluse tagamisel ja jätkumisel ning poliitiliste huvide mõju hankemenetlustes ja hankelepingute täitmisel tehtavatele otsustele, ei muuda see olematuks tõsiasja, et kõnealuses juhtumis on X abilinnapeana kasutanud ametisesisundist tulenevat positsiooni temaga seotud C OÜ huve teenivate otsuste suunamisel avaliku huvi arvel ning tal oli keelatud toimingu või otsuse tegemine, kuna esinesid
S § 3001 ja
lg 1 koostoimest nähtub, et ametiisik peab olema teadlik nn huvide konfliktist, st sellest, et tema otsus või toiming võib mõjutada tema enda või temaga seotud isiku majanduslikke või muid huve ja sellest tulenevalt esineb korruptsioonioht, mille tõttu on otsuse või toimingu tegemine keelatud. Prokuratuur leiab, et kohtus uuritud ja süüdistuskõnes kajastatud tõenditega, millele on viidatud ka apellatsioonis, on leidnud tuvastamist, et X oli teadlik, et tema otsused abilinnapeana mõjutavad vahetult temaga
Kohtus uurituga on leidnud kinnitamist, et X, ajendatud enda ja AS Q kontserni korruptiivsest majanduslikust huvist kasutas abilinnapeana ära oma ametiseisundit ja kujunenud töökorraldust Tallinna Keskkonnaameti ja selle hallatava Tallinna Jäätmekeskuse ametnike otsuseid sisuliselt suunates, teades et otsuste suunamised abilinnapeana mõjutavad temaga seotud äriühingu majanduslikku huvi. Seega X rikkus ametiisikuna 24 toimingupiirangut eriti suures ulatuses otsese tahtlusega ning tema tegu oli õigesti kvalifitseeritud KarS § 3001 lg 2 järgi toimingupiirangu teadva rikkumisena eriti suures ulatuses. Prokuratuur leiab, et kohtu hinnang selle kohta, et K. Laanjärvele ja M. Tomingasele süüdistuses etteheidetud kaasaaitamistegude kohta puuduvad tõendid, ei ole õige. M. Tomingase ja K. Laanjärve kaasaaitamistegude käsitlus on välja toodud süüdistuskõnes VI osas lehekülgedel 125-129, millega prokuratuur palub ringkonnakohtul arvestada. Alljärgnevalt kirjeldab prokuratuur kokkuvõtlikult kaasaaitamistegude ulatust. Prokuratuur märgib, et tuleb silmas pidada, et ametialaste süütegude subjekt saab olla vaid ametiisik, ehk KarS § 24 lg 1 tähenduses erilist isikutunnust omanud X. Kuna kuriteost osavõtt on täideviimise suhtes aktsessoorne, tuleb enne osavõtu tuvastamist kindlaks teha kas ja milline täideviimistegu on aset leidnud. Erinevalt kohtust, leiab prokuratuur, et kohtus uuritud tõenditega leidis tuvastamist, et selliseks täideviimisteoks oli X poolt toime pandud KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritav korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadev rikkumine eriti suures ulatuses. Järelikult on X kui ametiisiku teole kaasabi osutamine M. Tomingase ja K. Laanjärve poolt kvalifitseeritav kaasaaitamisteona (M. Tomingase puhul ainelise, vaimse ja füüsilise kaasabi ning K.Laanjärvel vaimse ja füüsilise kaasabi osutamise kaudu) vastavalt KarS § 22 lg 3 ja § 3001 lg 2 järgi. Süüteole kaasaaitamisena (KarS § 22 lg 3) hinnatakse tegevust, mis on küll kausaalseoses saabunud tagajärjega, kuid millel puudub teovalitsemise kvaliteet (nt RKKKo 3-1-1-93-05, p 10). KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Kaasaaitaja tegu peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut, ehkki pole nõutav, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Kaasaaitamisteona käsitatakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. (Vt nt RKKKo 3-1-16-11, p 13.5). Prokuratuuri hinnangul on kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega leidnud kinnitust, et M.Tomingas ja K. Laanjärv olid teadlikud, et ajavahemikul 2014.a kuni 2017. a tegutses X Tallinna linnavalitsuse abilinnapeana, kelle korraldada oli jäätmemajandus ning et ta suunas ajavahemikul 2014.a kuni 2017.a otsuseid, mis olid seotud C OÜ-ga, sh nii riigihankel valiku tegemisel kui ka töövõtulepingu täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisel, sh lepingu lõpetamise ning leppetrahvide määramise ning abitööjõudude leidmisel. M. Tomingase poolt osutatud vaimne kaasabi X-le seisnes selles, et M. Tomingas mõtles välja C OÜ asutamise, tegutsemise ja rahastamise teoplaani, mille kooskõlastas X ja K. Laanjärvega. Teoplaani kohaselt osales C OÜ Tallinn jäätmeveo hangetel, varjates seost Q AS kontserni ja sellega seotud ettevõtete ja isikute s.o X ning M. Tomingase ja tema abikaasa H-ga. Vastavalt M. Tomingase teoplaanile ja juhtnööridele, esitas K. Laanjärv pakkumused riigihangetel: 152301, 154863, 154867, 154894, 154895 ja 155552, millel rahastamise plaani mõtles M. Tomingas samuti välja. Samuti asutati M. Tomingase teoplaani alusel äriühing F OÜ, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks M. Tomingas korraldas oma õe W. M. Tomingase plaani kohaselt hangiti ja rahastati F OÜ kaudu C OÜ-le tasuta kasutamiseks antud jäätmeveo sõidukeid. M. Tomingas kooskõlastas X-ga võimalikke lahendusi C OÜ tegutsemisel, sh seoses hankelepingute täitmisel tekkinud probleemidega. 25 Oma tegevusega toetas M. Tomingas X poolt toimingupiirangu rikkumise toimepanemist eriti suures ulatuses, sest M. Tomingase teo tulemusel oli varjatud X, Q AS kontserni ning X tütre H ja M. Tomingase seotus C OÜ-ga. Eeltoodu tugevdas X tahtlust toimingupiirangu rikkumiseks eriti suures ulatuses ning lõi selle toimepanemiseks soodsad tingimused, sest seeläbi olid loodud võimalused X-l suunata sisuliselt otsuseid abilinnapeana C OÜ huvides, milline tegevus oli tal korruptsioonivastase seaduse kohaselt keelatud. M. Tomingase aineline kaasabi X poolt toimingupiirangu rikkumisele, seisnes C OÜ rahastamise korraldamisel Q AS-i kontserni äriühingute ja sellega seotud äriühingute, sh Ü OÜ arvelt. Samuti osales M. Tomingas F OÜ-le jäätmeveokite soetamise ning ning nende rahastamise korraldamisel Q AS-i kontserni äriühingute ja temaga seotud äriühingute, sh Ü OÜ arvelt. Samuti korraldas M. Tomingas C OÜ-le teenuse osutamiseks vajalike vahendite (kontor, tehnika, kütus, remont, personal) soetamise AS Q kontserni kuuluvate äriühingute vahenditest ja arvelt. Lisaks korraldas M. Tomingas kooskõlastatult X-ga C OÜ kasuks töötavate bussijuhtidele tasu maksime C OÜ-le jäätmete kogumise ning vedude teostamise eest. M. Tomingase füüsiline kaasabi seisnes selles, et ta korraldas Z OÜ kaasamise riigihangetel pakkumuse esitamiseks C OÜ poolt, F OÜ asutamise ja oma õe W kaasamise juhatuse liikmena. Kirjeldatud füüsilise ja ainelise kaasabiga toetas M. Tomingas C OÜ tegevuse toimimist ning X, Q AS-i kontserni äriühingute ning M. Tomingase ja oma abikaasa Hega seotuse varjamist C OÜ-ga, mille tulemusena oli X-l Tallinna abilinnapeana loodud tingimused sisuliselt suunata C OÜ-ga seotud otsuseid. K. Laanjärve poolt osutatud vaimne kaasabi X-le seisnes selles, et K. Laanjärv osales C OÜ asutamisel ja tegutsemise teoplaanis, sh nõustus olema selle juhatuse liige ja ainuosanik, saama korraldusi jäätmeveohangetel osalemiseks ja lepingute täitmiseks M. Tomingaselt ja alluma X korraldustele. K. Laanjärv lõi toetavad tingimused toimingupiirangu rikkumiseks, kuivõrd tema kaasabil oli loodud olukord, et äriregistris ei nähtunud X ning Q AS-i kontserni ja M. Tomingase ning H seos C OÜ-ga. Selliselt K. Laanjärv toetas toimingupiirangu rikkumise toimepanemist, sest tema teopanusel loodud tingimused hõlbustasid kuriteo toimepanemist ning tugevdasid X teotahet, kuivõrd selliselt väljendas K. Laanjärv X teoplaanile vaimset toetust ning lõi soodsad tingimused X poolt toimingupiirangu rikkumisele. K. Laanjärve füüsiline kaasabi X-le seisnes selles, et K. Laanjärv tegi vastavalt teoplaanile C OÜ asutamistoimingud, esitas jäätmeveohangetel pakkumusdokumendid, allkirjastas Keskkonnaametiga töövõtulepingud, tegeles M. Tomingaselt ning X-lt saadud juhiste alustel C OÜ poolt töövõtulepingute täitmise korraldamisega, sh äriühingu igapäevatöö küsimuste lahendamisega. Sellise füüsilise kaasabiga toetas K. Laanjärv C OÜ tegevuse toimimist ning X, Q AS-i kontserni äriühingute ning M. Tomingase ja H-ga seotuse varjamist C OÜ-ga, seeläbi väljendas K. Laanjärv toetust X teoplaanile ning tugevdas tema tahtlust C OÜ-ga seotud otsuste suunamisel. Kaasaaitamine võib olla pandud toime mis tahes tahtluse vormis ja peab ulatuma lõpuleviidud kuriteoni. Prokuratuur leiab, et eelnevalt tuvastatust tuleneb, et nii M. Tomingas kui ka K. Laanjärv panid toime kaasaaitamisteo
-s sätestatud toimingupiirangu teadvale rikkumisele ametiisiku X poolt eriti suures ulatuses otsese tahtlusega. Karistus 26 Süüdistuskõnes välja toodud alustel on prokuratuuri hinnangul põhjendatud K.Laanjärvele küsida karistust sanktsiooni keskmise määras ning M. Tomingasele, kelle suhtes oli käesoleva kriminaalmenetluse aluseks oleva kuriteo toimepanemise ajal menetluses süüdimõistmisega päädinud teine ametialane kuritegu, sanktsiooni keskmist määra ületavas ulatuses, eesmärgiga mõjutamaks K. Laanjärve ja M. Tomingat edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning andmaks nii erikui üldpreventiivse signaali nii toimepanijatele kui avalikkusele. Menetluskulud Menetluskulud jätta süüdimõistmisel KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetute kanda. Kohtueelses menetluses: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel K. Laanjärvele määratud kaitsja G. Kullile kohtueelses menetluses määratud tasu kulud summas 540 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel K. Laanjärvele määratud kaitsja K. Isokoskile kohtueelses menetluses määratud tasu kulud summas 775 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 18.oktoobri 2021 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega
lg 1 tähenduses on avaliku ülesande täitmine, mille abil
lg 2 sisustab omakorda ka ametiseisundi mõiste (st avaliku ülesande täitmise mõiste sisaldub nii ametiisiku kui ka ametiseisundi mõistes). Riigikohus on otsuses 3-1-1-9815 sedastanud, et seadused avaliku ülesande mõistet ei defineeri (p 60). Otsuse punktis 62 rõhutab kolleegium, et
lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne peab igal juhul olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. See tähendab omakorda, et toimingupiirangu rikkumine saab seisneda üksnes muidu ametiisiku pädevusse kuuluva tegemises, st otsuse või toimingu tegemist
Jaatamaks X ametiseisundit, tuleks tuvastada, et tal oli õigusaktist, tehingust või asutuse 27 töökorraldusest tulenevas õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel teha otsus või toiming, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Toimingupiirangud eeldavad, et just konkreetse avaliku ülesande täitmine on otsuse või toimingu tegemise näol konkreetse isiku pädevuses tema ametikohast (täpsemalt õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevast õigusest ja kohustusest) tulenevalt. Linnapeal ei ole ametiseisundit ega sellest tulenevalt ka toimingupiirangut otsuste ja toimingute suhtes, mille tegemine on nt abilinnapea pädevuses ja vastupidi. Isikule ametiseisundit andev pädevus osaleda otsuse sisulises suunamises peab tulenema õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest. Süüdistusest lähtuvalt Xl sellist pädevust ei olnud. X-l puudus konkreetne õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev pädevus otsuste sisuliseks suunamiseks, vaid tal oli võimalus üksnes koosolekutel ja muul viisil süüdistuses nimetatud isikutele oma seisukohti ja arvamusi avaldada. Seega ei saa X tegevust käsitleda otsuse sisulise suunamisena
Apellatsiooni punktis 2.3 ei nõustu prokuratuur kohtu seisukohaga, et uuritud tõendid ei kinnita, et X oleks suunanud sisuliselt I ja hankekomisjoni liikmeid Ä ja E juhinduma abilinnapea seisukohtadest hankemenetluses otsuste vastuvõtmisel, sh C OÜ ja OÜ Z ühispakkumuste edukaks tunnistamistel ja hankelepingute sõlmimisel. Prokuratuuri hinnangul nähtuvad hankemenetluses toimunud sisuliste otsuste ja toimingute kooskõlastamine abilinnapeaga ja tema korralduste ja suuniste arvestamine otsuste langetamisel prokuratuuri süüdistuskõnes (lk 9-38) analüüsitud tõenditest, st X, I, Ä, E tööruumidest leitud dokumendid, millest nähtuvad muuhulgas korraldatud jäätmeveo erinevate piirkondade hankemenetlustes tehtavate otsuste arutamiseks abilinnapeaga nõupidamistel kasutatavad hanketabelid erinevate pakkujate, sh C OÜ pakkumuste kohta, riigihanke menetluste erinevate etappide otsustuste kohta, sh pakkumuste kvalifitseerimise, vastavaks tunnistamise, lepingute sõlmimise ja lepingute rakendamise aja kohta. Prokuratuur on oma hinnangu kujundamisel aga jätnud kõrvale tõendid, millised sellist seisukohta ei toeta. Kaitsjad leiavad, et maakohtu seisukoht on selles osas igati põhjendatud. Maakohtu põhjalikku tõenditele tuginevat analüüsi ei ole prokuratuur ka apellatsioonis kummutanud, vaid on üksnes korranud juba süüdistuskõnes väljendatud seisukohti, millised tuginevad üksnes valikuliselt uuritud tõenditele. Jääb arusaamatuks, milles seisneb maakohtu väidetav eksimus antud käsitluses. Apellatsiooni punktis 2.4 leiab prokuratuur, et ebaõige on kohtu käsitlus X-ga seotud isikute tuvastamisel
Prokuratuur ei nõustu nimetatud osas kohtuga, et ettevõtted OÜ Q ja OÜ S on ainsad, mille arvelt tegutsemise etteheited kohtuliku uurimise käigus puutumust on leidnud. Prokuratuur jääb süüdistuskõnes välja toodud tõendite analüüsi ning selle pinnalt tehtud järelduste juurde, mis puudutavad ettevõtteid Ü OÜ, F OÜ, J OÜ, OÜ L. Maakohus on vaidlustatud küsimuses esitanud ammendava ja põhjaliku käsitluse, millele tuginedes on otsuses jõutud õigetele järeldustele (vt otsuse lk 14-18). Kaitsjad peavad vajalikuks siinkohal rõhutada järgmist. Süüdistuse kohaselt oli C OÜ X-ga seotud isikuks
lg 1 p-de 1 ja 4 tähenduses, st C OÜ oli väidetavalt abilinnapea X-ga seotud isik, sest X tegevus väljaspool tema ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutas C OÜ-d ning C OÜ väljaspool X ametiseisundit allus X korraldustele ning tegutses tema huvides ja arvel läbi Q AS-i kontserni äriühingute, millistega olid vahetult seotud X ning tema perekonnaliikmed. C OÜ juhtimises ning rahastamises osales ka M. Tomingas, kes on H abikaasa, kuivõrd M. Tomingas oli üheks tegelikuks kasusaajaks C OÜ osas, siis on kasusaajaks lähtuvalt abikaasade varaühisusest H, millest oli 28 teadlik ka X. C OÜ-d rahastati OÜ Ü poolt, mille osanikeks olid H ja M. Tomingas. Ajavahemikul 2014.a kuni 2017.a maini moodustas Ü OÜ müügikäibest 69,5% AS Q kontserni äriühingud, mille enamusaktsionäriks on X. Kohus on otsuses nõustunud kaitsjatega, et viide
lg 1 p-le 1 ei haaku süüdistuse kirjeldava osaga, kuna süüdistuse kohaselt suunas X üksnes C OÜ kui juriidilise isiku suhtes vastuvõetud otsuseid.
Õige ei ole ka viidata H-le kui tegelikule kasusaajale C OÜ osas, sest seaduse teksti kohaselt peab otsus või toiming puudutama seotud isikut ennast, mitte seotud isiku tegelikku kasusaajat või muud seotud isikuga omakorda seotud isikut läbi erinevate suhete ahela. Seonduvalt C OÜ X-ga seotud isikuks olemisega
lg 1 p 4 alusel, siis
eelnõu seletuskirja kohaselt eeldab nimetatud punkti alusel seotud isikuks lugemine majanduslikku sõltuvussuhet. Kohtumenetluses ei ole prokuratuur tõendanud, et C OÜ oleks olnud X-st ning tema tegevusest majanduslikus sõltuvussuhtes. Süüdistuse tekstist nähtub, et C OÜ juhtimises ja rahastamises osales M.Tomingas. X osas tõdetakse vaid deklaratiivselt, et ta oli M. Tomingase kogu tegevusest teadlik ja kooskõlastas selle. Ühtegi tõendit, millest nähtuks, et X ja M. Tomingas oleks omavahel mingeid kokkuleppeid teinud või kooskõlastanud seoses C OÜ asutamisega, rahastamisega, tasuta diiselkütuse andmisega, F OÜ omandis olevate jäätmeveokite tasuta kasutamisega, OÜ Q töökojas jäätmeveokite tasuta remontimisega või uute jäätmeveokite soetamise rahastamisega. Süüdistuses ei ole viidatud ühelegi X tegevusele, millega sisustada tema osalemist C OÜ majandustegevuses või mis näitab, et C OÜ oli X-st majanduslikus sõltuvussuhtes. Ka puudub X-l seos Ü OÜ-ga. Kohus on põhjendatult märkinud, et
lg 1 p 1 sätestab ammendava loetelu ametiisikuga seotud isikutest
tähenduses ja nendeks on ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem ning ametiisiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps. Seega tuleneb seadusest, et ametiisikuga seotud isikuks saab punkti 1 kohaselt olla üksnes füüsiline isik.
lg 1 p 1 saab tõlgendada üksnes selliselt, et seotud isikuks on ikkagi nimetatud punktis loetletud füüsiline isik, mitte aga juriidiline isik läbi kaudsete suhete ja läbi füüsiliste isikute, kes vahetult ei oma juriidilise isikuga (käesolevas kriminaalasjas C OÜ-ga) mingit otsest seost. Järgnevalt esitatakse maakohtu seisukohad otsusest ja leitakse, et apellatsioonis on püütud kohtu viidatud tõenduslikku lünka täita üksnes oletustega ja viitega elulisele usutavusele. Prokuratuur ei nõustu kohtuga, kuid samas ei suuda ka viidata ühelegi tõendile, millest vaidlusalused asjaolud nähtuksid. Seda lihtsal põhjusel, sest selliseid tõendeid ei esine. Prokuratuur ei nõustu kohtu järeldusega, mille kohaselt ei ole X-l olnud puutumust ega ka teadlikkust M. Tomingase tegevusest seoses C OÜ-ga, enne 2017 märtsi keskpaika ning põhjendab mittenõustumist sellega, et nimetatud väide ei ole eluliselt usutav ja seda ühelt poolt isikute (X ja M. Tomingas) suhtlusintensiivsust aga teisalt ka ühiste (perekond, sh hõimlased) arutelude läbiviimist arvesse võttes. Nimelt, apellatsiooni kohaselt tõendab prokuratuuri väiteid muuhulgas 17.03.2017 kohtumine X, H ja R vahel Q AS kontoris, mille käigus arutatakse K. Laanjärve tööga hakkamasaamist, ning tuuakse välja, et seosed „plahvatavad“ kahel kohal. 28.03.2017 kohtumine X, R, H ja M. Tomingase vahel, mille käigus arutatakse Q ettevõtete seoseid C-iga (vt apellatsiooni lk 11 viimane lõik). Samuti spekuleerib 29 prokuratuur, et 03.04.2017 X kõne R-le, milles X püstitab küsimuse seoses K. Laanjärve suutmatusega töid teostada kinnitab kogumis X rolli ja teadlikkust seotusest C OÜ-ga ning lükkab ümber maakohtu positsiooni, mille kohaselt ei olnud X C-iga seotud asjaoludega enne avalikkuses küsimuste tõusetumist kursis, K. Laanjärv on C-iga seotud juriidilise isiku asutamisest peale, seega ”vennaga nõustumine” sai toimuda kas enne ettevõtte loomist või enne ettevõtte sisenemist pakkujana jäätmeveoturule (vt apellatsiooni lk 13
Maakohtu môttekäik on loogiline ja jälgitav. Seda ei saa öelda prokuratuuri seisukoha suhtes.
Prokuratuur proovib seda loetelu meelevaldselt laiendada, lisades juurde juriidilised isikud, nende kaudu teised juriidilised isikud ja lõppkokkuvõttes füüsilised isikud. Prokuratuur on seisukohal, et kohus on ebaõigesti käsitlenud X tegevust
lg 2 ja
Prokuratuuri arvates kohus on teinud vastuolulise otsuse. Kaitsja leiab, et maakohtu otsus on loogiline ja põhjendatud. X-l oli tööülesannetest tulenev kohustus jälgida, kuidas toimub jäätmeveo hangete läbiviimine. See oli ka poliitiline otsus, kuna Tallinna Linnavalitsus soovis lõpetada senise prügimajanduse monopoli, paar äriettevôtet Tallinnas. X poliitiline eesmärk oli viia läbi korraldatud prügivedu, kaasates sinna teisi ettevõtteid kui ainult turul monopoolselt tegutsevaid ettevôtteid. See, et iganädalaselt toimusid X juures koosolekud, kus arutati ka prügiveo hangetega seonduvat, ei tähenda, et X suunas hankekomisjoni otsuseid. Seda kinnitavad Ä, I, E ütlused kohtuistungil. Hangete tulemuste selgitamiseks oli moodustatud komisjon, kuhu kuulusid ka Tallinna 31 Linnavalitsuse töötajad Ä ja E. X komisjoni ei kuulunud. Hankekomisjon võttis vastu tulemused nii, nagu eelnev praktika oli ning tulemused kinnitati digiallkirjadega. Tunnistajad andsid ütlusi, et hangete menetlusega tegelesid aktiivselt Ä ja E. Hangete kohta olid koostatud tabelid, kus pakkumuste vastavust tingimustele hinnati numbritega. Enim punkte kogunu kuulutati võitjaks. Kaitsja toob välja tunnistajate poolt kohtus räägitu ja nendib, et arusaamatuks jääb, millele tugineb prokuratuur, väites et X osales riigihanke tulemuste otsustamisel. C-i tegevus töövôtulepingute täitmisel ei õnnestunud plaanide kohaselt. Tavapärane on, et uute piirkondade ülevôtmisel tekib esialgu tõrkeid. Logistika ei ole välja kujunenud, autojuhid ei tunne marsruute, objektid on lukustatud tõkkepuu või aia taga, tööjõu probleemid, tehnika veab alt jne. Kôik need raskused esinesid ka C-l. Neid probleeme lahendati jooksvalt. C langes rünnakute ohvriks seoses Nõmme piirkonnaga alates 01.03.
S § 288 lg 1 tähendusest ametiisik; 2) kas X osales abilinnapeana C OÜ-d puudutavate otsuste kujunemise protsessis ning suunas otsuste vastuvõtmist sisuliselt e suunas I ja hankekomisjoni liikmeid Ä ja E juhinduma abilinnapea seisukohtadest hankemenetluses otsuste vastuvõtmisel, sh C OÜ ja OÜ Z ühispakkumuste edukaks tunnistamistel ja hankelepingute sõlmimisel ning milles seisnes toimingupiirangu rikkumine
lg 1 mõttes; 3) kas abilinnapea X osales otsuste kujunemise protsessis ning suunas sisuliselt C OÜ töövõtulepingu rikkumistega seotud otsuste tegemist; 4) seotud isiku küsimus
Laanjärv ja M. Tomingas aitasid kaasa X poolt toimingupiirangute rikkumisele. Oluline on siinjuures rõhutada, ja seda käsitleb kohtukolleegium ka oma otsuses edaspidi, et just M. Tomingase ja K. Laanjärve süüküsimus on käimasoleva kriminaalmenetluse esemeks. See seisukoht saab apellatsioonimenetluses läbivaks. Seega, ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust nendes prokuratuuri apellatsioonis ja kaitsjate seisukohtades esile tõstetud vaidlusküsimustes, millised tegelikult on määravad ka süüdistatavate süüküsimuse otsustamisel. Siinkohal peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada veel järgmist. Nimelt on prokuratuur pannud väga suurt rõhku sellele, et tõendada X poolt korruptsioonivastase seaduse konkreetsete sätete rikkumise intensiivsust, tuues välja ühe või teise X õigusvastasele tegevusele hinnangu andmise seisukohast olulise asjaolu tõendamiseks kümneid käitumisakte ja fakte. Sellele on pühendatud süüdistuskõnest, mis kirjalikus vormis on 133 lk pikk ja suuliselt kanti ette terve kohtu tööpäeva, vähemalt 2/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.