Obsah (16)

§ 180§ 126§ 4081§ 63§ 901§ 1261§ 64§ 7§ 292§ 175§ 179§ 199§ 312§ 313§ 408§ 412

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise koht ja aeg Viljandi kohtumaja, Viljandi Posti 22 17. detsember 2021 Kriminaalasja number 1-20-7115 (20284000160) Kriminaalasi Ren

) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Reno Toss KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Reno Tossile vangistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise kuupäev 20.05.2020.a. Reno Tossile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Kriminaalmenetluse kulude osas:

§ 180

lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Reno Tossilt riigi tuludesse menetluskuludena: sundraha 1460 eurot, surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi kulu 411 eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulu 1267,80 eurot, DNAekspertiisi kulu 4731 eurot ja määratud kaitsja riigi õigusabi tasu summas 1044,48 eurot s.o kriminaalmenetluse kulud kokku summas 8914,28 eurot.

§ 180

lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud 8914,28 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 742,86 eurot tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev. Tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700052723 ning selgituse „Reno Toss, otsus nr 1-20-7115, menetluskulu“.

§ 180

lg 1 alusel jätta rahuldamata Reno Tossi kaitsja vandeadvokaat Sirje Musta taotlus õigusabikulude Eesti Vabariigilt Reno Tossi kasuks väljamõistmiseks kokkuleppel osutatud õigusabi eest summas 7200 eurot. 3. Asitõendite ja salvestiste osas kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid:

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada kaks veepudelit ja paberkott pudelite ja suitsupakkidega (pakend nr 1), viinapitsid ja paberkott pudelite ja purkidega (pakend nr 5), torutangid (pakend nr 2), vaip (pakend nr 3), tolmuimeja (pakend nr 3A), Intex õhkmadratsi karp (pakend nr 4), jalatsid Saucony (pakend nr 5), ühes pakis põrandapapi tükid tähistusega 1, 2, 3, 4, pakendis nr 20E-GE0601 olevad DNA proovid, juuksesalk, paberirull ja verine paber.

§ 126

lg 3 p 2 alusel tagastada Reno Tossile kahtlustatavana kinnipidamisel seljas olnud riided: musta värvi dressipluus (pakend nr 6), valget värvi T-särk (pakend nr 6), hallid dressipüksid (pakend nr 6), sinised botased (pakend nr 6) ning läbiotsimise käigus kaasa võetud: valge T-särk (pakend nr 7), mustad jalanõud Puma (pakend nr 7).

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-plaat Häirekeskuse kõnega, CDplaat politsei rinnakaamera salvestisega, 4 CD-plaati Uueveski Konsumi turvakaamera salvestistega.

1. Kohtu seisukoht süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamises. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 2 alusel jätta rahuldamata Reno Tossi kaitsja taotlus mittevaralise kahju Eesti Vabariigilt väljamõistmiseks Reno Tossi kasuks seoses Reno Tossi vahistamisega ajavahemikus alates 20.05.2020 kuni tema vabastamiseni vahi alt.
2. Kohtuotsuse avalikustamise osas: 2 Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel

§ 4081lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdimõistetu elukohaandmeid.

Kannatanute ja tunnistajate nimed ning muud isikuandmed asendada initsiaalide või tähemärgiga. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, kes kohtuotsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on põhjendustega kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleis

1. jaanuaril 2022.a. Apellatsiooniõigusest loobumisel jõustub käesolev kohtuotsus ilma asjaolusid kirjeldamata ja põhjendusteta. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA
2. Süüdistuse sisu Reno Tossi süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 19.05.2020 kuni 20.05.2020 kella 09.55 xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx x elamu ühes toas tungis tapmise eesmärgil kallale V.Rle, keda peksis korduvalt käte, jalgade ja metallist torutangidega pea ja keha piirkonda tekitades kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused, mille tagajärjel V.R sündmuskohal suri. Ekspertiisiakti nr 20E-LÕS0017/153 kohaselt on V.R surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma koos ämblikuvõrkkelmealuste traumaatiliste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. Teise inimese tapmisega pani Reno Toss toime KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
3. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör asus kohtuistungil seisukohale, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning taotles Reno Toss süüdi tunnistada KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 11 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.05.
4. Samuti taotles prokurör süüdistatavalt välja mõista kriminaalmenetluse kulud, s.h sundraha, riigi õigusabi korras kaitsnud advokaadile makstud tasud ning ekspertiisikulud. Kohtuistungil avaldas süüdistatav Reno Toss, et ta ei tunnista ennast süüdi temale esitatud süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi (KoTo, kd 1, tl 96). 3 Süüdistatava kaitsja leidis kohtuistungil, et Reno Tossile KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ja on tõendamata. Kaitsja taotles Reno Tossi õigeksmõistmist talle esitatud süüdistuses.
5. Kohtu seisukoht süüdistuse osas Esmalt hindab kohus esitatud tõendeid (3.1.), seejärel võtab seisukoha teo kvalifikatsioonis (3.2.). 3.
6. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus V.R surnukeha leidmise asjaoludes
7. mail 2020.a. kella 10.14 paiku ning samuti surnukehal tuvastatud vigastustes. Viidatud asjaolud on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega. 3.1.
8. 21.05.2020.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, kd 1, tl 178-179) nähtub, et asitõendina on vaadeldud Häirekeskuse kõnesalvestist (KoTo, kd 1, tl 180), millele on salvestatud Reno Tossi poolt tehtud kõne häirekeskusele 20.05.2020.a. Eelmärgitud vaatlusprotokolli ja Häirekeskuse kõne salvestisega on tõendatud, et Reno Toss teavitas 20.05.2020.a. Häirekeskust kella 09.53 ajal V.R surmast ja ning selgitas, et V.R oli samal ööl ühe inimese käest peksa saanud. R. Toss kinnitas oma telefonikõnes, et V.R on surnud ning lisas, et pani talle öösel padja pea alla ja teki peale. R. Toss andis teada, et V.R nägu on puruks pekstud ja tema surnukeha asub aadressil xxxxxxxxxx x-x xxxxxxxxxx, kus V.R elas. Reno Toss palus välja saata kiirabi. 3.1.
9. Asitõendi vaatlusprotokollist 25.05.2020 (KoTo, kd 1, tl 181-183) nähtub, et asitõendina on vaadeldud patrullpolitseinik Viktor Tjuška rinnakaamera salvestist (KoTo, kd 1, tl 184). Salvestis on CD-plaadil ning tegevus toimub 20.05.2020.a. kell 10.14 kuni 10.36, sündmuskohaks xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx x-x asuv korter. Asitõendi vaatlusprotokollist ja vaadeldud salvestiselt nähtub, et xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx x korteris x asuvale sündmuskohale on saabunud politseipatrull ja kiirabitöötajad. Viidatud korteris viibib Reno Toss ning korteri toapõrandal maas on V.R surnukeha. Reno Toss teatab, et pani V.Rle õhtul teki peale, kuid enda kohta ütleb, et ta ise magas samas toas olevas voodis. Lisaks räägib Reno Toss, et V.Rt peksis sel ajal, kui tema magas, kõrvalkorteris elava Vi sõber. R. Toss ise seda sündmust pealt ei näinud, kuna magas. Samas ta kinnitab, et V.R olevat talle enda peksmisest rääkinud. Kiirabitöötajad tuvastavad sündmuskohal, et V.R surnukehal on nägu verine ja paistes. Surnukeha on soe, kuid tal on tekkinud (koolnu)laigud ja (koolnu)kangestus. 3.1.
10. Rinnakaamera salvestisest ja selle vaatlusprotokollist nähtuvad asjaolud riimuvad tunnistajana ülekuulatud politseiametniku Viktor Tjuška ütlustega (KoTo, kd 1, tl 131-134p), mille kohaselt V. Tjuška töötades 20.05.2020 patrullpolitseinikuna, sai väljakutse aadressile xxxxxxxxx xxxxxxx x , korter nr x. Politseipatrull jõudis sündmuskohale kella 10.10-10.15 vahemikus. Kui nad koos kiirabitöötajatega nimetatud elamu teisele korrusele jõudsid, tuli neile vastu Reno Toss, kes juhatas neid korter nr x juurde. Korteris oli näha, et surnukeha oli põrandal maas selili asendis, peaga ukse poole, tekk oli peal, pea all oli padi, seljas ainult aluspesu. Surnukehal oli märgata vigastusi - hematoomid näos ja kehal. Nende vigastuste kohta selgitas Reno Toss, et kõrvalkorteris number xxxx oli eile pidu ja V käis seal korrale kutsumas ja võibolla seal selle korteriomaniku või tema vägivaldse külalise-, V.K oli konflikt ja seal ta arvatavasti need vigastused sai. Reno Toss olevat selgitanud, et tema seda konflikti ise pealt ei näinud, kuid ta väitis tunnistajale, et nii oli talle V rääkinud. Politseiametnikud mõõtsid Reno Tossil joobeks 1,24 mg/l kohta väljahingatavas õhus. R. Toss ütles, et nad koos Vga tarvitasid koguaeg alkoholi. Reno Tossi käitumine oli algul rahulik, kuid siis, kui surnukehal ülevaatuse käigus ilmnesid vigastused ja vägivallatundemärgid, siis hakkas R. Toss kuidagi närvilisemaks muutuma. Tunnistaja V. Tjuška kinnitusel on ta varasemalt korduvalt käinud väljakutsetel patrullpolitseinikuna Reno Tossiga seonduvate öörahurikkumiste pärast. 4 3.1.
11. Lisaks eelnevalt kirjeldatud tõenditele annab teavet V.R surnukeha leidmisele ja asetsemisele sündmuskohal sündmuskoha vaatlusprotokoll (KoTo, kd 1, tl 106-122), millega on tõendatud, et aadressil xxxxxxxxxx x-x xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxx asuva ühetoalise korteri toa keskel vaibal asetseb naisterahva surnukeha. Surnukeha katab punast värvi tekk, tema pea all on padi. Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (vt. fotod nr 21-26; kd 1, tl 117-119). 3.1.
12. 03.07.2020.a. koostatud surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisiaktiga nr 20E-LÕS0017/153 (KoTo, kd 1, tl 151-165) on tõendatud V.R surnukehal tuvastatud kehavigastused ning V.R surma põhjus. Ekspertiisiaktist nähtuvalt esitati ekspertiisiks V.R surnukeha, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx Eksperdiarvamuse p-de 1, 3 kohaselt on V.R surma põhjuseks pea kinnine tömp trauma koos ämblikuvõrkkelmealuste traumaatiliste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. V.R surm võis saabuda orienteeruvalt ligikaudu 7-9 tundi enne kannatanu surma tuvastamist kiirabibrigaadi poolt 20.05.2020 kell 10.
13. Kohtuarst-eksperdi Helen Riimuse kohtuistungil antud ütluste (KoTo, kd 1, tl 135-137p) kohaselt ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastused (s.h verevalumid ja marrastused) olid V.Rl värsked, paranemisjärgus vigastusi surnukehal ei esinenud. Eksperdiarvamuse p 2 ja kohtuarst-eksperdi H. Riimuse ütluste kohaselt V.Rl esinevad vigastused võisid olla saadud kuni ööpäev enne tema surma saabumist. Vigastuste tekitamise järjekorda ei olnud eksperdil võimalik tuvastada. Xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxx 3.1.
14. Kannatanu T.I andis kohtuistungil ütlusi (KoTo, kd 1, tl 98-102), et V.R oli tema ema, kes elas aadressil xxxxxxxx x xxxxxxxxxx xxxxxxxx . Kannatanu suhtles viimati oma ema, V.Rga 17.05.2020.a. telefoni teel ning viimane kohtumine toimus ema elukohas 15.05.2020.a. Kannatanu ütlustel põdes V Rändma astmat - kui ta liikus, siis hakkas hingeldama. Kannatanu oli oma elukaaslaselt kuulnud, et V.R juures käib Reno Toss. Millistel asjaoludel R. Toss tema ema juures käis, seda kannatanu ei teadnud. Kannatanu ütlustel tarvitas tema ema aeg-ajalt alkoholi. Oma ema surmast sai kannatanu teada 20.05.
15. Kui kannatanu sõitis vaatama, et mis emaga on juhtunud, siis sai ta ema naabrilt, J.T teada, et Reno Toss võib olla põhjustanud tema ema surma. Kannatanu on iseloomustanud V.Rt, et ta ei olnud konfliktne inimene. Mõnikord võis V.R olla terava ütlemisega, kuid ta ei olnud selline, kes võis kellegi suhtes füüsilist vägivalda tarvitada. 3.1.
16. Tunnistaja J.T ütlustest (KoTo, kd 1, tl 98-102) nähtub, et ta elab xxxxxxxxx xxxxxxx xx x majas, korteris nr x. V.R oli tema naaber ja elas samas majas korteris nr
17. V.R juures käis külas Reno Toss, kes alates 2019.a. novembrikuust jäi V.R juurde alaliselt elama. Reno Toss aitas V.Rl poes käia, kuna V.Rl oli astma ja ta ei jõudnud ise poes käia. Tunnistaja kirjelduse kohaselt R. Toss ja V.R tarvitasid mitu korda nädalas ühiselt alkoholi ja alkoholi tarvitamise ajal nad vaidlesid lärmakalt omavahel erinevate teemade üle. Tunnistaja käis ka ise vahetevahel V.R juures külas V.R ja R. Tossiga alkoholi tarvitamas. 3.1.
18. Tunnistaja V.V ütlustest (KoTo, kd 1 tl 143p-146p) nähtub, et ta elab xxxxxxxxx xxxxxxx xx x majas, korteris nr x. Tunnistaja kinnitusel elas kõrvalkorteris V-nimelise naabri juures Reno Toss, kes elas seal juba umbes 2 kuud enne V surma. Tunnistaja kinnitusel tegelesid Reno Toss ja V peamiselt joomisega, sealjuures oli kuulda, et nad tülitsesid ja karjusid omavahel. 5 3.1.
19. Tunnistaja K.S ütlustest nähtub, et Reno Tossile meeldis V-nimelise naise juures käia alkoholi tarvitamas ja seal olla. Tunnistaja sai R. Tossilt nädal enne V surma teada, et R. Toss viibib V.R juures (KoTo, kd 2, tl 148-151). 3.1.
20. Tunnistaja H.P kinnitas, et Reno Toss viibis viimasel ajal tihti xxxxxxxs V-nimelise naise juures ning R. Toss ja V vaatasid telekat ja tarvitasid ühiselt alkoholi (KoTo, kd 2, tl 151-157). 3.1.
21. Süüdistatav Reno Toss on ütlustes kirjeldanud, et tunneb V.Rt juba 11-12 aastat, V.R mehe kaudu, kes suri ca 3-4 aastat tagasi. V.Rga tihedamalt hakkas R. Toss suhtlema alates 2019.a. novembrist, kui ta saabus Soomest töölt Eestisse. Suhtlus V.Rga seisnes sellest, et R. Toss käis V.R juures järjepidevalt alkoholi tarvitamas. Reno Toss on selgitanud, et V.R ei tahtnud üksi olla ja R. Toss viibis V.R juures tema elukohas tihti ka öösiti. Kuigi R. Tossi elukoht asub aadressil xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxx x-xx, siis alates novembrist 2019 ta enda kodus ei elanud, vaid viibis vaheldumisi nii V.R kui ka oma tuttava P. juures. Umbes poolteist kuud enne Reno Tossi vahistamist 20.05.2020.a. elas Reno Toss V.R juures pidevalt. R. Toss on kirjeldanud oma elu V.R juures, et peamisteks ühisteks tegevusteks koos V.Rga olid ühine alkoholitarvitamine ning teleri vaatamine. Lisaks sisustas R. Toss aega sellega, et käis aeg-ajalt kaupluses, kust tõi alkoholi ja toitu nii endale kui ka V.Rle, kuna V.Rl oli liikumisega probleeme. Alkoholi tarvitasid nad koos V.Rga igapäevaselt. Mõnikord käis nendega V.R korteris (s.o korter nr x) alkoholi tarvitamas kaJ.T , kes elab samas majas korteris nr x. 3.1.
22. Kriminaalasjas on esitatud Reno Tossile KarS § 113 lg 1 järgi süüdistus, milles süüdistatakse Reno Tossi V.R tahtlikus tapmises ajavahemikul 19.05.2020 kuni 20.05.2020 kell 09.55 xxxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx x elamu ühes toas. Kohus märgib, et kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus selles, et süüdistatav tundis V.Rt pikema ajalise perioodi vältel ja ta elas ja viibis ka süüdistuses märgitud ajavahemikul 19.05.2020 kuni 20.05.2020 kell 9.55 sündmuskohal s.o samas korteris, kust leiti kannatanu V.R surnukeha. Reno Tossi ja V.R peamiseks ühiseks tegevuseks kuni 19.05.2020 oli alkoholi tarvitamine. Eelmärgitud asjaolu on tõendamist leidnud tunnistajate J.T, V.V, K.S, H.Pu ning süüdistatava ütlustega. Kuid kohtumenetluse pooltel on vaidlus selles, kas Reno Toss on süüdistuses märgitud ajavahemikul ja kohas toime pannud V.R tapmise KarS § 113 lg 1 järgi. 3.1.
23. Süüdistatav Reno Toss (KoTo, kd 2, tl 157-173) on kohtuistungil antud ütlustes eitanud talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemist, ühtlasi eitas ta ka V.R löömist või peksmist, kuna süüdistatava väitel puudusid tal tülid V.Rga, mistõttu ei olnud tal põhjust V.Rt peksta. Süüdistatav R. Toss on kirjeldanud sündmusi enne V.R surma järgnevalt. Esmaspäeval
24. mail 2020.a. päevasel ajal tarvitas ta V.R elukohas alkoholi koos V.R ja J.Tga. Sama päeva õhtupoolikul käis R. Toss samas majas korteris nr x elava Vi-nimelise mehe juures, kuna tema korterist kostus vali muusika. Reno Toss tahtis teada, et mis muusika see on ja koputas Vi korteri uksele ja astus sisse. Seejärel tekkis R. Tossil rüselus Vil külas olnud K-nimelise mehega, kuna R. Tossi väitel K. arvas, et R. Toss tahab teda lüüa. Rüseluse käigus kukkusid nad mõlemad maha ja V ning V tulid vahele. Pärast seda intsidenti võtsid R. Toss ja V.R viina edasi. Sama päeva õhtul umbes kella üheksa paiku käis R. Toss taksoga uuesti viina järel ning seejärel võtsid nad V.Rga viina edasi niikaua, kuni nad ära väsisid. Pärast seda läks Reno Toss V.R voodisse magama ning V.R jäi arvutitoolile istuma. Kaua V.R arvutitoolil istus, seda R. Toss ei mäleta. Kui Reno Toss järgmise päeva hommikul ärkas, siis märkas, et V.R oli pikali maas, kusjuures nina oli tal verine ning rinnad paljad. Seda, et V.R oli pikali põrandal maas, nägi süüdistatava ütlustel ka J.T. Seejärel pani Reno Toss V.Rle teki peale ja padja pea alla. Ta võttis J.Tlt 6 eurot, et õlut osta. 6 Seejärel tahtis R. Toss V.Rlt küsida, kas tema ka tahab midagi poest, kuid selgus, et V.R on surnud. Sellest, et V.R on surnud, rääkis Reno Toss J.Tle ning nad helistasid kiirabisse. Reno Toss on kohtuistungil andnud ütlusi ka selle kohta, et teda on varasemalt kohtu poolt karistatud vägivallaga toimepandud kuriteo eest. 3.1.14.

§ 63

lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKKo nr 3-1-1-25-15 p 8). Kohtupraktikas on tõdetud (RKKK 21.12.2015 nr 3-1-1-100-15 p 16-17), et tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab peamiselt kohtu veendumust, et see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses ka taas esitada. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ütluste kui isikulise tõendiallika usaldusväärsust seostanud näiteks ütluste andja isikuomaduste ja tajumise asjaolude ning ütluste detailsuse, selguse ja elulise usutavusega. Samuti on oluline arvesse võtta ütluste andmise asjaolusid ja seda, kas antud ütlused süüstavad või võivad süüstada isikut ennast ning kas ütluste andja on ütluste sellisest tähendusest teadlik. Tõendi usaldusväärsust saab põhjendada ka selle kaudu, kuidas see riimub teiste tõenditega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12, p 14 koos edasiste viidetega ja
3. mai
4. a otsus asjas nr 3-1-1-131-13, p 13). Küsimus isikulise tõendiallika usaldusväärsusest tõusetub kahtlemata siis, kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi. Sellisel juhul tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta. 3.1.
5. Kohus märgib, et tunnistajate J.T ja V.V ning süüdistatava R. Tossi ütlustega on tõendamist leidnud, et R. Toss hakkas alates 2019.a. novembrist V.Rga tihedamalt suhtlema ning ligemale poolteist kuud enne V.R surma elas Reno Toss alaliselt V.R juures. Reno Tossi ning tunnistajate H.Pu ja K.S ütlustega on tõendatud, et alkohol on saatnud Reno Tossi läbi terve tema elu – alates R. Tossi raskest lapsepõlvest alkoholi kuritarvitajate perekonnas ning pärast seda, kui Reno Toss alustas iseseisvat elu, siis oli alkoholi kuritarvitamine pidevaks probleemiks ka temal endal. Kannatanu T.I ütluste kohaselt oli ka V.Rl harjumus aeg-ajalt alkoholi tarvitada. Tunnistajate J. T, V. V, H. P ja K. S ning süüdistatava ütlustega on tõendatud, et pärast seda, kui Reno Toss hakkas tihedalt suhtlema V.Rga ja asus tema juurde elama, siis tarvitasid V.R ja R. Toss alkoholi pidevalt, sealjuures mitu korda nädalas ning alkoholi tarvitamine oli nende peamiseks tegevuseks, millega aega sisustada. Tunnistajate J.T ja V.V ütlustega on tõendatud, et alkoholi tarvitamise käigus V.R ja R. Toss vaidlesid ja tülitsesid omavahel lärmakalt. Kannatanu T. I, tunnistaja J.T ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et V.R põdes astmat, mistõttu liikumine valmistas talle suuri probleeme. J.T ja süüdistatava ütlustega on tõendatud, et R. Toss aitas V.Rl toiduaineid ja alkoholi hankida, käies V.R eest kaupluses, samal ajal tõi alkoholi ja toitu ka endale. Reno Tossi ütlustest nähtub, et kui ta poes käis, siis harjumuse kohaselt, ostis hommikul poest kaks viina ja skumbriat ja vahepeal ka õlut. Kaupluses tasus ta ostude eest nii enda kui ka V.R raha eest, kuna tema kasutuses olid V.R pangakaardid. V.R kasutas AS SEB panga pangakaarte, milline asjaolu on tõendatud 04.08.2020 asitõendi – V.R rahakoti 7 vaatlusprotokolliga (KoTo, kd 2, tl 59). Süüdistatava ütlustega ja Viljandi Tarbijate Ühistu Uueveski Konsumi turvakaamerate salvestiste ja salvestiste vaatluse kohta koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et Reno Toss ostis 18.05.2020.a. kella 20.46 paiku Viljandi Uueveski Konsumist alkoholi s.h 2 pudelit valget viina ja 1 õlu (KoTo, kd 1, tl 185-187, tl 188191). Coop Eesti Keskühistu päringuvastus (KoTo, kd 2, tl 68-73) tõendab, et viimati on V.R nimele väljastatud Coop Eesti püsikliendi- ja liikmekaarti „Säästukaart" kasutatud 18.05.2020.a. kell 20.48 Viljandi Uueveski Konsumis ja ostetud kaupa 12,33 euro eest. AS-i SEB Pank päringuvastus (KoTo, kd 2, tl 74-82) tõendab, et V.R nimele väljastatud pangakaardiga on tasutud viimati just 18.05.2020.a. kell 20.48 summas 12,33 eurot. Lisaks eelpool nimetatud tõenditele tõendavad R. Tossi viibimist Viljandi Uueveski Konsumis tunnistaja D.P ütlused (KoTo, kd 1, tl 149). Tunnistaja J.T ja süüdistatava R. Tossi ütlustega on tõendatud, et J.T käis vahetevahel V.R juures külas V.R ja R. Tossiga alkoholi tarvitamas, viimati toimus see esmaspäeval, 18.05.2020.a. lõuna paiku, kui J.T jõi V.R ja R. Tossiga koos viina. Tunnistaja J.T ütlustest nähtub, et ta oli 18.05.2020 V.R juures umbes ühe tunni vältel, siis läks ära koju. Järgmise päeva s.o 19.05.2020 hommikul kella 10.00 paiku kutsus R. Toss tunnistajat vaatama isikut, kes lebab V.R korteris toa põrandal, kuna R. Toss ei tundnud seda isikut ära. Reno Toss oli sel hetkel alkoholijoobes. Tunnistaja J.T läks vaatama ja nägi, et V.R lamas põrandal maas, 2-3 m kaugusel korteriuksest ja ta oli ainult aluspükste väel ning ta liigutas s.t keeras ennast veidi. Järgneval päeval s.o 20.05.2020.a. nägi J.T kella 10 paiku Reno Tossi, kes ütles talle, et V.R on surnud. Seejärel kutsusid nad kiirabi (KoTo, kd 1, tl 98-102). Häirekeskuse kõnesalvestis ja kõnesalvestise kui asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et Reno Toss teavitas 20.05.2020.a. Häirekeskust kella 09.53 ajal V.R surmast ja ning selgitas, et V.R oli samal ööl ühe inimese käest peksa saanud. Tunnistaja Viktor Tjuška ütluste ning politsei rinnakaamera salvestisega on tõendatud, et 20.05.2020.a. ajavahemikus kella 10.14 kuni 10.36 paiku xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx x-x asuvas korteris tuvastasid politseipatrull ja kiirabitöötajad, et viidatud korteris viibib Reno Toss ning korteri toapõrandal on V.R surnukeha, millel olid nähtavad mitmed vigastused ja vägivallatundemärgid – hematoomid näos ja kehal. Reno Toss selgitas sündmuskohal V.Rl tuvastatud vigastusi sellega, et kõrvalkorteris number x oli eelmisel päeval olnud pidu ja V.R käis sealt korterist kostuva valju muusika pärast korrale kutsumas, seejärel oli V.R selle korteriomaniku Vi vägivaldse sõbra V.K käest peksa saanud. See sündmus oli toimunud õhtul kella 11 paiku. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (KoTo, kd 2, tl 8385) peeti Reno Toss 20.05.2020 kell 11.15 xxxxxxxxx xx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxx x elamus kahtlustatavana kinni KarS § 118 lg 1 p 7 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis esitatud kahtlustuse kohaselt seisnes selles, et Reno Toss ööl ajavahemikul 19.05.2020 kuni 20.05.2020 kella 09.55 xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xx elamus peksis V.Rt pea ja keha piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja hulgi tervisekahjustusi, mille tagajärjel V.R suri. Tartu Maakohtu 22.05.2020 kohtumäärusega valiti Reno Tossi suhtes tõkendiks vahistamine. 3.1.
6. Kohus märgib, et antud juhul puuduvad V.R peksmise vahetud pealtnägijad. Tähelepanuväärne on, et süüdistatav on esitanud nii 20.05.2020.a. Häirekeskusele tehtud kõnes, kui ka samal kuupäeval sündmuskohale saabunud politseiametnikule V. Tjuškale selgitusi andes, ning 22.05.2020.a. kohtus vahistamistaotluse läbivaatamisel ja ka kohtuistungil ristküsitluses antud ütlustes V.R peksmise kohta omapoolse versiooni V.R peksja kohta. Nimelt on süüdistatav viidanud 18.05.2020.a. xxxxxxxxx xx x xxxxxxxxxx alevikus asuvat elamut külastanud V.K kui V.R suhtes võimalikule kuriteo toimepanijale, sealjuures nähtub 8 tunnistajana ülekuulatud politseiametniku V. Tjuška ütlustest, et R. Toss selgitas talle sündmuskohal, et R. Toss oli V.Rlt kuulnud tekkinud konfliktist kõrvalkorteri omaniku vägivaldse külalise V. K , kellelt V.R olevat vigastused saanud. Samuti on Reno Toss Häirekeskusele tehtud kõnes kinnitanud, et V.R oli samal ööl vastu 20.05.2020 ühe inimese käest peksa saanud. Vahistamismäärusest nähtuvalt Reno Toss tema vastu esitatud kahtlustust ei tunnistanud, tema sõnul peksis Vt teine isik, naabri sõber (KoTo, kd 2, tl 105). Ka kohtuistungil ristküsitlusel antud ütlustes on Reno Toss rääkinud, et tema arvamuse kohaselt põhjustas V.R surma K-nimeline mees, kes oli Vi sõber. Reno Toss arvas, et V.Rle see muusika ei sobinud, mis kostus Vi korterist ja seetõttu läks V.R naabreid keelama. Reno Toss on põhjendanud oma väidet sellega, et V.K olevat tema arvates agressiivne isik, kes olevat esimesel kokkupuutel tulnud R. Tossi ründama. Kaitsja küsimusele vastas Reno Toss, et ta tegelikult ei tea, kas V.R läks neid keelama, kuna ta ainult arvas nii (KoTo, kd 2, tl 167). Reno Toss kinnitas kohtuistungil ka seda, et kiirabisse helistades ta tegelikult mõtles omast peast välja, et V.R sai ühe inimese käest peksa (KoTo, kd 2, tl 168p). Kohus märgib, et tunnistajate V.V ja V.K riimuvatest ütlustest (KoTo, kd 1, tl 143p-148p) nähtub, et 18.05.2020.a. õhtul sisenes Reno Toss V.V korterisse ja ründas V.Vl külas olnud V.K, soovides viimatinimetut rusikaga lüüa. Tekkinud rüseluse lõpetas V.V, kes tülipooled lahutas. Miks Reno Toss tahtis 18.05.2020.a. õhtul V.K lüüa, jäi V.Vle ja V.Kle täiesti arusaamatuks. Lisaks nähtub tunnistaja V.K ütlustest, et samal õhtul, mõni aeg pärast rusikaga ründamist, sisenes R. Toss uuesti V.V korterisse ja küsis jooki. Kui talle jooki ei pakutud ja paluti lahkuda, siis R. Toss tõukas V. K ja võttis tal käega kõrist kinni ja pigistas, millega tekitas V. K valu (KoTo, kd 1, tl 147p). V.K ja V.V ütluste kohaselt nimetas Reno Toss ennast Viiratsi krahviks. V.K ütlustel ei olnud ta varem Reno Tossiga kohtunud. Tunnistaja V.V kinnitab, et tunneb V.K 4-5 aastat ja ei ole märganud, et V.K oleks konfliktne inimene. Samas on V.V iseloomustanud ka Reno Tossi ning V.V ütlustest tuleneb, et olles alkoholijoobes on Reno Toss agressiivne. Arvestades Reno Tossi käitumist oli R. Toss V.V ja V. K ütluste kohaselt 18.05.2020 õhtul liigselt alkoholi tarvitanud. V.V ütluste kohaselt lahkusid nad V.Kga 18.05.2020.a. õhtul mõni aeg pärast R. Tossi rünnet xxxxxxxxx xx x majast ja viibisid Viiratsi lauluväljakul. V.V ja V. K ütlustega on tõendatud, et V.Rt nad 18.05.2020 õhtul ei näinud. Veel kinnitavad tunnistajad, et 18.05.2020.a. õhtul käis Reno Toss poes alkoholi järel. V.V ütlustel olid Reno Tossil poest tulles käes viinapudelid. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused selle kohta, et V.R käis 18.05.2020.a. õhtul v. ööl vastu 19.05.2020 kõrvalkorteri elanikku V.Vt ja viimatinimetatu külalist V.K liigselt valju muusika kuulamise pärast keelamas, tuleb jätta tõendikogumist välja, kuivõrd need on vastuolus tunnistajate V.V ja V.K ütlustega, kelle ütlustest ei nähtu, et neid oleks süüdistuses märgitud ajavahemikul 18.-20.05.2020.a. käinud keelamas V.R. Ka tunnistaja J.T on kohtuistungil rääkinud, et V.Rl ei olnud kombeks naabreid valju muusika või lärmi pärast keelamas käia (KoTo, kd 1, tl 140). Samuti ei nähtu tunnistajate V.V ja V. K ütlustest, et V.K oleks ajavahemikul 18.20.05.2020.a. V.R suhtes vägivallategusid toime pannud, kuna V.K ja V.V veetsid 18.05.2020 õhtul aega ühiselt koos ning mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et nad 18.05.2020.a. õhtul V.Rt ei ole näinud. Samal põhjusel tuleb tõendikogumist välja jätta süüdistatava ütlused selle kohta, et tema ja V.K vahelise rüseluse lõpetamiseks sekkus lisaks V.Vle ka V.R. V.R sekkumist R. Tossi ja V. K vahelisse konflikti tunnistajate V.V ja V. K ütlused ei tõenda. Kohus peab antud juhul tunnistajate V.V ja V. K ütlusi süüdistatava ütlustest usaldusväärsemaks, kuna tunnistajate V.V ja V. K ütlused riimuvad ka muude asjas kogutud tõenditega. Seejuures on tõendab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (KoTo, kd 2, tl 63-65), et menetleja on tuvastanud Reno Tossi, V.R, V.V ja V.K kasutuses olnud telefoni abonentnumbrid ning nimetatud isikute telefonikasutuse põhjal oli V.K kasutuses olnud abonentnumber 18.05.2020.a. Viiratsi tugijaama levipiirkonnas ajavahemikul kella 19.00-st kuni kella 20.48-ni, kuid samal õhtul juba kella 21.04 paiku on V.K 9 liikunud Viiratsist Viljandi linnas Paalalinna linnaosa katvate tugijaamade levipiirkonda. Alates kella 21.
7. on V.K Viljandis Männimäel Riia mnt 6 asuva tugijaama levipiirkonnas. Ta ei pöördunud enam ei samal ööl ega järgnenud paaril päevadel Viiratsisse tagasi, järelikult ei saanud V.K V.Rt ajavahemikul 18.05.2020-20.05.2020 peksta. Kohtu hinnangul ei ole vähetähtis seegi, et kuigi Reno Toss ei eita temal 18.05.2020.a. õhtul tekkinud konflikti V. K, oli tema väitel ründavamaks pooleks just V.K, mis aga on otseses vastuolus tunnistajate V.V ja V.K ütlustega. Kumbki tunnistaja ei ole kohtus rääkinud, et konflikti Reno Tossiga algatas V.K, vaid eelviidatud tunnistajate ütlustega on usaldusväärselt tõendatud, et ründe V.K vastu algatas 18.05.2020 õhtul süüdistatav. Seega tuleb tõendikogumist välja jätta ka Reno Tossi ütlused V.K agressiivsuse kohta. Kohtu hinnangul on tunnistajate V.V ja V. K ütlustega üheselt tõendamist leidnud, et Reno Toss oli 18.05.2020.a. õhtul ilmselgelt agressiivselt meelestatud, mida kinnitab asjaolu, et Reno Toss, olles alkoholijoobes, vähimagi põhjuse või selgituseta püüdis V.K rusikaga lüüa. Lisaks tõendavad tunnistaja V.K ütlused, et Reno Toss sama päeva õhtul mõni aeg pärast rusikaga ründamist, sisenes uuesti V.V korterisse ja tõukas V.K ning võttis tal käega kõrist kinni ja pigistas, millega tekitas V. K valu. 3.1.
8. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et ajavahemikul 18.05.2020 kuni 20.05.2020 ei ole V.R telefoninumbrit xxxxxxxx kasutatud, samuti ei ole Reno Tossi telefoninumbrit xxxxxxxx kasutatud. Puutuvalt 05.06.2020.a. koostatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolli ning 03.06.2020.a. koostatud sideettevõtjalt andmete nõudmise loa (KoTo, kd 2, tl 61-65) kui tõendite lubatavust ja asjakohasust, siis kohtu hinnangul on tegemist lubatavate ja asjakohaste tõenditega. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Euroopa Kohus tegi otsuse (asi nr C-746/18)
9. märtsil 2021, leides, et direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lg-t 1 tuleb koostoimes EL-i põhiõiguste harta artiklitega 7, 8 ja 11 ning aktikli 52 lg-ga 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis: 1) võimaldavad ametiasutustele kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja kohtus menetlemise eesmärgil juurdepääsu liiklus- või asukohaandmete kogumile, millest võib saada teavet elektroonilise side vahendi kasutaja sideseansside või tema kasutatavate lõppseadmete asukoha kohta ja teha tema eraelu kohta täpseid järeldusi, ilma et see juurdepääs piirduks menetlustega, mille eesmärk on võitlus raske kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava suure ohu ärahoidmine, ning seda sõltumata sellest, millise ajavahemiku kohta on andmetele juurdepääsu taotletud, ning sõltumata selle ajavahemiku kohta kättesaadavate andmete hulgast ja liigist; 2) annavad prokurörile, kelle ülesanne on juhtida kohtueelset kriminaalmenetlust ja vajaduse korral esindada hilisemas menetluses riiklikku süüdistust, pädevuse anda ametiasutusele kriminaaluurimiseks liiklus- ja asukohaandmetele juurdepääsu luba. Riigikohus on 18.06.2021.a. otsuses kriminaalasjas nr 1-16-6179 selgitanud, milline mõju on ESS § 1111 lg 2 ja

§ 901lg 2 vastuolul EL-i õigusega tõendi lubatavusele.

Riigikohus on leidnud, et ESS § 1111 lg 2 ja

§ 901

lg 2 vastuolu EL-i õigusega ei too veel iseenesest kaasa sideettevõtjalt saadud andmete protokollide tõendina lubamatuks tunnistamist ning tõendikogumist väljajätmist. Nende tõendite lubatavuse hindamisel tuleb lähtuda Eesti õigusest, sh tõendi lubatavust käsitlevast väljakujunenud kohtupraktikast (RKKKo nr 1-16-6179 p 53). 10 Tõendi lubatavust hindav kohus peab veenduma, et tõendi kogumisel järgiti kehtivat õigust. Puutuvalt sideandmete säilitamise ja loa andmisega nende andmete kasutamiseks tõendite kogumisel ei saa tõendite lubatuvuse hindamisel tugineda ESS § 1111 lg 2 ja

§ 901lg 2, kuna tegemist võib olla eraelu puutumatuse riivega (PS § 26).

Samas on Riigikohus selgitanud, et erinevalt jälitustoimingutest (

§ 1261

lg 4) pole seadusandja muude tõendite kogumise reeglite rikkumist sidunud sõnaselgelt tõendi kasutamise absoluutse keeluga. Sideandmete päringuga tõendite kogumisel toimunud rikkumised ei välista seega nende tõendite kasutamist kriminaalmenetluses (RKKKo nr 1-16-6179, p 57) ning Eesti kriminaalmenetlusõiguse praktika kohaselt saab lugeda tõendi üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka

§ 64lg 1).

Tõendi lubatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (RKKKo nr 1-16-6179, p 58). Riigikohus on selgitanud, et õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamiseks lubade andmine ja andmete kasutamine on välistatud pärast Euroopa Kohtu 06.10.2020.a. La Quadrature du Net´i otsust. Selle otsusega kinnitati, et liiklus- ja asukohaandmete üldine ja vahet tegemata ennetav säilitamine on vaatamata mitmete liikmesriikide, sh Eesti argumentidele, vastuolus direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-ga 1 ning seda sõltumata juurdepääsule seatud tingimustest. Ühtlasi järeldus kõnesolevast otsusest üheselt, et ESS §-s 1111 lg-s 2 ette nähtud säilitamiskorraldus on direktiivi 2002/58/EÜ art 15 lg-ga 1 vastuolus. Niisuguse vastuoluga kaasneb avaliku võimu organite, sh prokuratuuri ja kohtute kohustus jätta see säte kohaldamata (vt EK viidatud otsus liidetud asjades nr C-924/19 ja C-925/19, p 183). Alates 7. oktoobrist 2020 tuleb õigusvastaselt säilitatud andmete kasutamisega toimunud eraelu puutumatuse rikkumist käsitada tahtliku ja olulisena, olenemata sellest, kas loa andmete saamiseks annab (andis) prokuratuur või kohus. Mõlemal juhul kaasneb kirjeldatud rikkumisega keeld kasutada saadud andmeid kriminaalmenetluses tõendina (RKKKo nr 1-16-6179, p 106). Teistsugune on olukord kriminaalasjades, mille puhul on prokuratuur

§ 901

lg 2 alusel loa andmise otsustanud enne Euroopa Kohtu otsust asjas La Quadrature du Net. Nagu kolleegium eelnevalt selgitas, pole kõnesoleva ajani säilitatud andmete ja lubade puhul mh prokuratuuri pädevuse puudumisest tingitud menetlusviga käsitatav sellise olulise menetlusõiguse rikkumisena, mis tooks igal juhul kaasa sideandmete tõendina kasutamise lubamatuse. Selliste lubade alusel saadud tõendite puhul tuleb kontrollida tõendite kogumisega kaasnenud õigusnormide rikkumise laadi ja ulatust, võttes arvesse ka kuriteo raskust, kannatanute või avalikkuse huvi ning seda, kas sama sisuga tõendi võinuks koguda muul viisil, kui rikkumist poleks toimunud. Arvestama peab ka tõendusteabe tähtsust arutatavas asjas. Vajadusel tuleb hinnata, kas tõendi saamiseks antud loas on nõuetele vastavalt põhistatud sideandmete päringuga eraellu sekkumise vältimatut vajalikkust ja mil määral riivaks tõendi kasutamine kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet ning süüdistatava kaitseõigust. Ühtlasi tuleb analüüsida, kas õigusvastase eraellu sekkumisega tekitatud kahju peab mingil viisil heastama (vt RKKKo nr 1-16-6179, p 107). Käesolevas kriminaalasjas on kohtu hinnangul prokuratuuri poolt 03.06.2020 väljastatud sideettevõtjalt andmete nõudmise loa ja selle loa alusel sideettevõtjalt saadud teabe alusel 05.06.2019 koostatud tõendi - sideettevõtjalt saadud andmete protokolli näol tegemist süüdistatava eraelu puutumatuse riivega (PS § 26). Prokuratuur on 03.06.2020.a. väljastatud sideettevõtjalt andmete nõudmise loas ESS § 1111 lg 2 ja

§ 901

lg 2 alusel andnud nõusoleku eelmärgitud loas nimetatud isikute telefoninumbreid (s.h ka süüdistatava mobiiltelefoni numbrit – xxxxxxxx ) kasutades sideettevõtjalt informatsiooni saamiseks eelmärgitud isikute ja süüdistatava liikumise ja suhtluse kohta kuriteo sündmuse ajal ning sellele eelnenud ja järgnenud ajal, et saada kriminaalasjas vajalikke uusi tõendeid või 11 kinnitada varem ilmnenud asjaolusid. Kõnealuses loas on prokuratuur põhjendanud, et päring on vältimatult vajalik, sest andmete kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik. Kohtu hinnangul on sideettevõtjalt andmete nõudmise loa andmine ultima ratio põhimõtte seisukohalt põhjendatud, kuna kriminaalmenetluse vaadeldavas etapis - kriminaalasjas alustati menetlust 20.05.2020.a. KarS § 118 lg 1 p 7 tunnustel ja menetlus oli algusjärgus - ei olnud loas nimetatud isikute s.h ka süüdistatava liikumise ja suhtluse kohta tõendite kogumine kuriteo sündmuse ajal ning sellega piirnenud ajavahemikul muude menetlustoimingutega võimalik. Sideandmete kasutamisega kaasneva eraelu puutumatuse rikkumise seisukohalt ei pea kohus rikkumist ulatuslikuks, kuna andmeid süüdistatavate kohta on saadud üksnes kolme päeva kohta ajavahemikul 18.05.2020 kuni 20.05.

1. Rikkumise tahtlikkust hinnates, leiab kohus, et tahtlikkus puudus, kuna prokuratuuri luba on väljastatud enne Euroopa Kohtu 06.10.2020.a. La Quadrature du Net´i otsust. Kohus võtab arvesse, et loa andmine on põhjendatud kuriteo raskust silmas pidades, kriminaalasjas alustati menetlust 20.05.2020 KarS § 118 lg 1 p 7 tunnustel, süüdistus on esitatud Reno Tossile KarS § 113 lg 1 järgi, tegemist on I astme kuriteoga. Kohtu hinnangul arvestades menetletava kuriteo raskust kaalub kannatanu huvide kaitse (s.h kannatanu T. I lähedase isiku vastu suunatud kuriteo asjaolude väljaselgitamise vajadus), aga samuti avalikkuse huvina (õiguskorra kaitse vajadus) üles süüdistatava õiguse eraelu puutumatusele. Seda, millisel viisil tuleb tõendite kogumisel süüdistatavale tema eraelu puutumatusesse sekkudes toimunud rikkumine heastada, käsitleb kohus käesoleva kohtuotsuse põhiosa p-s 4.
2. 3.1.
3. Surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis on ekspert avaldanud arvamust (p 6), et V.R võis vahetult pärast kehavigastuste saamist olla võimeline iseseisvalt liikuma. Tuvastamaks asjaolu, kas V.R peksmine süüdistuses märgitud ajal toimus V.R elukohas Xxxxxxxxxx x-x, xxxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxxx xxxx või mõnes muus kohas, on prokuratuur esitanud kohtule sündmuskohta vaatlusprotokollid xxxxxxxxx xxxxx, xxxxxx xx x korterite nr x ja nr x vaatluse kohta. Kohus nõustub siinkohal prokuratuuri seisukohaga, et puuduvad tõendid, mis kinnitavad versiooni, et V.R peksti surnuks kusagil mujal kui enda korteris. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Esmalt, sündmuskoha vaatlusprotokoll, mis kajastab 21.05.2020.a. läbiviidud sündmuskoha vaatlust V.V kasutuses olnud korteri Xxxxxxxxxx x-x, xxxxxxxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxxx xxxx vaatluse kohta (KoTo, kd 2, tl 128-131) tõendab, et V.V kasutuses oleva 1-toalise korteri tuba on küll oma väljanägemise poolest korratu, kuid lõhkumise või rüseluse jälgi korteris ei avastatud, mida tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokollis sisalduvad fotod. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja täiendava sündmuskoha vaatlusprotokoll (KoTo, kd 1, tl 106122, tl 123-130) aga kajastavad V.R elukohas xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xx x korteris nr x toimunud vaatlusi, sündmuskohalt leitud surnukeha ja asitõendite vaatlust s.h verekahtlase määrdumisega esemeid, võetud DNA proove ning kohtule on esitatud DNA-ekspertiisi akt sündmuskohalt saadud proovide ekspertiisiuuringu tulemuste kohta. Lisaks V.R surnukehale leiti sündmuskohalt verekahtlast määrdumist mitmetelt esemetelt, s.h surnukeha kõrvalt paberilt (pakend 6), köögilaual tualettpaberi rullilt (pakend 4), tolmuimejalt ja 12 vaibalt (pakend nr 3), Intex õhkmadratsi karbilt (pakend nr 4) ning korteri põrandat katvalt põrandapapilt (põrandapapp nr 1,2,3,4). Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et sündmuskohalt leiti V.R surnukehast vasakul pool vaibal osaliselt verega määrdunud tualettpaber, milline pakiti kaasa pakend nr 6 (KoTo, kd 1, tl 116). DNA-ekspertiisiga leidis tõendamist, et eelviidatud veriselt paberilt võetud teisest proovist, mis eeltesti alusel võis sisaldada verd, saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev V.R DNA-profiiliga (p. 4.1.-4.
4. vt. KoTo, kd 2, tl 28) ning veriselt paberilt võetud kolmandast proovist, mis eeltesti alusel võis sisaldada verd, saadi DNA-analüüsil segaprofiil, milles on eristatav DNA-profiil, mis on kokkulangev Reno Tossi DNA profiiliga. Seega eelmärgitud tõenditega on tõendatud, et V.R surnukeha kõrvalt leitud tualettpaberil olevad verejäljed kuulusid nii V.Rle kui ka Reno Tossile. Kohtuistungil prokuröri küsimusele vastates Reno Tossil puudus seletus, kuidas võisid nii R. Tossi kui ka V.R verejäljed sattuda V.R surnukeha juurest leitud tualettpaberile (KoTo, kd 2, tl 170). Küll aga selgitab kohtu hinnangul süüdistatava vigastuste fikseerimiseks 20.05.2020.a. koostatud kiirabikaart (KoTo, kd 2, tl 90) ja isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli juurde lisatud fototabel (KoTo, kd 2, tl 86-88) süüdistatava kätel vigastuste (m.h marrastuste) esinemine süüdistatava vere sattumist eelmärgitud tualettpaberile. Süüdistatav on küll selgitanud täiendavalt antud ütlustes, et tal on esinenud verejooks ninast ja veri on läinud dressipluusi peale (KoTo, kd 2, tl 171), kuid ta ei ole rääkinud, et tema nina verejooksu tõttu oleks määrdunud V.R surnukeha juurest leitud tualettpaber. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et sündmuskohalt köögilaualt leiti poolik tualettpaberi rull, millel punast värvi määrdumine, paberirull pakiti kaasa pakend nr 4 (KoTo, kd 1, tl 112, 114, 115). DNA-ekspertiisiga leidis tõendamist, et eelviidatud paberirullilt võetud
5. ja
6. proovist võetud proovist, saadi DNA-analüüsil profiilid, mis on kokkulangevad V.R DNAprofiiliga (p. 3.1.-3.
7. vt. KoTo, kd 2, tl 28). Seega eelmärgitud tõenditega on tõendatud, et V.R surnukeha kõrvalt leitud tualettpaberil olevad jälg (punast värvi määrdumine) kuulub V.Rle. Täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolliga (KoTo, kd 1, tl 127) on tõendatud, et sündmuskohalt leiti tolmuimeja, mille kaane peal verejäljed (s.o verekahtlane määrdumine). DNA-ekspertiisiga leidis tõendamist, et tolmuimejal verekahtlasest määrdumisest võetud proovist, mis eeltesti alusel võis sisaldada verd, saadi DNA-analüüsil segaprofiil, mis on kokkulangev V.R DNA-profiiliga (p.1.
8. vt. KoTo, kd 2, tl 26). Kohtuistungil prokuröri küsimusele vastates Reno Tossil puudus seletus, kuidas võis V.R veri sattuda tema korteris olnud tolmuimeja peale (KoTo, kd 2, tl 170). Täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolliga (KoTo, kd 1, tl 127, 129, fotod nr 8, 11) on tõendatud, et sündmuskohalt leiti Intex õhkmadratsi karp (pakend nr 4), millel peal verejälg (s.o verekahtlane määrdumine). DNA-ekspertiisiga leidis tõendamist, et eelmärgitud karbil (s.o pappkastil) olnud verejäljest saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on kokkulangev V.R DNAprofiiliga (p.1.
9. vt. KoTo, kd 2, tl 26). Kohtuistungil prokuröri küsimusele vastates Reno Tossil puudus seletus, kuidas võis V.R veri sattuda tema korteris olnud pappkasti peale (KoTo, kd 2, tl 170). Sündmuskohalt leitud proovidest põrandaplaadilt ja vaibalt (verejäljed nr 1) tuvastati eeltestide alusel, et need võivad sisaldada verd. DNA-analüüsil saadi täisprofiilid, mis on kokkulangevad V.R DNA-profiiliga (p.1.
10. vt. KoTo, kd 2, tl 26). Prokuröri küsimusele, kuidas V.R veri on sattunud V.R korteris korteri põranda plaatidele, vastas Reno Toss, et kui V.R elutoas kukkus, siis sellest on veri sattunud (KoTo, kd 2, tl 170). Samas jätab Reno Toss oma ütlustes selgitamata, et millal V.R kukkus ja mis põhjustas tema kukkumise. 13 Seega, antud kriminaalasjas uuritud tõendeid kogumis hinnates, asub kohus seisukohale, et V.R peksti surnuks tema enda korteris. Eeltoodut kinnitavad V.R surnukehal olevad hulgivigastused ning verejälgede leidmine surnukeha näopiirkonnas. Peksmise käigus tekkinud haavadest sattus V.R veri tema korteri põrandale, vaibale ja muudele esemetele (s.h tualettpaberile, tolmuimejale ja Intex õhkmadratsi karbile), millised leiti surnukeha vahetust lähedusest. V.R surnukeha leiti V.Rle kasutuses olnud korteri (xxxxxxxx x-x xxxxxxxxx) põrandalt 20.05.2020.a. hommikul, s.o samast kohast, kus V.R oli abituna lamanud juba 19.05.2020.a. hommikul. Tunnistaja J.T ütlustel nägi ta V.Rt 19.05.2020.a. kella 10.00 paiku oma korteri põrandal maas ainult aluspükste väel ning tunnistaja J.T kinnitusel ei olnud ta kannatanut varem selliselt riietatuna näinud. Ka V.R surnukeha leiti 20.05.2020 hommikul samas kohas ja samuti napis riietuses, sealjuures oli tal ülakeha paljas, hommikumantel üksnes ühte varrukat pidi seljas. Eluliselt ei ole usutav, et 70aastane kannatanu käis väljaspool korterit ringi selliselt riietatuna. Seega ei ole süüdistatava poolt tõstatud kahtlus, et V.Rt võidi peksta väljaspool tema elukohta, kinnitust leidnud. 3.1.
11. Süüdistatav Reno Toss on kohtuistungil rääkinud, et 18.05.2020 ööl vastu 19.05.2020 pärast viinavõtmist jäi ta V.R voodisse magama ning V.R jäi arvutitooli istuma ja viina võtma. Järgmise päeva hommikul ärgates nägi R. Toss, et V.R oli pikali maas, ning tal oli nina verine. Reno Toss on asunud käesolevas kriminaalasjas positsioonile, et V.R võidi surnuks peksta ajal, kui tema magas. Politsei rinnakaamera salvestisest ning politseiametniku V. Tjuška ütlustest nähtub, et Reno Toss on selgitanud, et V.R sai öösel ühe inimese käest peksa, kelleks võis olla V.K. Eelnevalt (s.o p-s 3.1.18.) on kohus asjas uuritud tõendite pinnalt teinud järelduse, et V.R peksmine sai toimuda üksnes tema elukohas, s.o süüdistusaktis kirjeldatud kohas. Võttes arvesse V.Rle tekitatud vigastuste rohkust ei ole eluliselt usutav, et Reno Tossil oli võimalik rahulikult magada ja ta ei kuulnud kannatanu suhtes toimepandud peksmisega kaasnevad löögihelisid ja kannatanu põrandale kukkumist. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kannatanu talus vaikides tema järjepidevat peksmist ja talle kehavigastuste tekitamist. Kohtuarst-eksperdi Helen Riimuse ütlused kinnitavad, et kannatanu V.R asend peksmise käigus oli muutuv ning kannatanu võis ajal, kui teda peksti alguses olla algselt püstises või istuvas asendis, hiljem lamavas asendis. Kannatanul tuvastatud roidemurrud võisid olla tekkinud nii löögist, kui ka sellest, et löökide tagajärjel inimene kukub selili. Pea piirkonnas paiknevad vigastused on hulgalised vigastused, mis ainult kukkumise tagajärjel ei teki. Kannatanu ei pruukinud silmapilkselt surra pärast vigastuste (peatrauma) saamist, ta võis olla selle aja jooksul võimeline liikuma ja rääkima (KoTo, kd 1, tl 135-137p). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutavad Reno Tossi poolt antud ütlused selle kohta, et tema rahulikult magas ajal, kui samas ruumis V.Rt jõhkralt peksti, antud juhul on tegemist pigem olukorraga, kui süüdistatav soovib varjata tegelikke asjaolusid. Eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume (vt RKKK nr 3-1-1-72-13 p 14). Antud juhul ei ole kohtu hinnangul tõendatud olukord, et V.Rt peksis Reno Tossi magamise ajal keegi teine, seni kriminaalmenetluses tuvastamata isik. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-64-16 p 11 sedastanud, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks

§ 7lg 3 tähenduses peab kriminaalasjas esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid (vt Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi

1. oktoobri 2015.a. otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17‒20). Kohus märgib, et antud kriminaalasjas uuritud tõenditega leidis tõendamist, et puutumust V.R peksmisega ei oma süüdistatava poolt nimetatud isik V.K, samas tuleb nentida, et ei ole tuvastatud lisaks süüdistatavale veel teisi isikuid, kes võisid kannatanu suhtes kuriteo toime panna. Seega ei 14 ole käesolevas kriminaalasjas tekkinud põhjendatud kahtlusi, milliseid tuleks süüdistatava kasuks tõlgendada. 3.1.
2. Kuigi süüdistatav eitab ristküsitlusel antud ütlustes V.R peksmist ja tema suhtes tapmise toimepanemist, on kohtu hinnangul võimalik tuvastada kannatanu surma põhjustamist süüdistatava tegevuse tulemusena lähtudest muudest asjas kogutud tõenditest. 3.1.
3. Süüdistatava ja tunnistajate V.V ning V.K ütluste ning Viljandi Tarbijate Ühistu Uueveski Konsumi turvakaamerate salvestise ning salvestise kui asitõendi vaatlusprotokolliga on tõendatud, et Reno Toss ostis 18.05.2020.a. õhtul kauplusest alkoholi. Salvestiste ja asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt toimus alkoholi, s.h ühe õlle ja 2 pudeli valge viina ostmine 18.05.2020.a. kell 20.46 (KoTo, kd 1, tl 186). Reno Tossi ütlustest tuleneb, et ostetud alkoholist jõi tema ära 1 pudeli õlut ning umbes 0,5 liitrit viina ning samal ajal V.R umbes veerand liitrit viina. Reno Tossi ütlustest nähtub, et elades V.R juures tarvitas ta alkoholi suurtes kogustes, kuni poolteist kuud enne 18.05.2020 igapäevaselt. Tunnistajate V.V, V. K ja J.T ütlused ning indikaatorvahendi kasutamise protokoll (KoTo, kd 2, tl 89-89p) tõendavad, et ajavahemikul 18.20.05.2020 oli R. Toss kõikidel päevadel alkoholijoobes. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 20.05.2020 kella 14.21 paiku tuvastati R. Tossil alkoholijoove 1,24 mg/l. Kohtule esitatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktist nähtub, et Reno Tossile süüksarvatud teole vastavalt ajal, oli R. Toss alkohoolse intoksikatsiooni seisundis ning käitumise impulsiivsus, kõrgenenud agressiivsus ja alanenud kriitikavõime oma tegude kaugtagajärgede suhtes on joobeseisundile iseloomulikud väärkohastumuslikud käitumismuutused (vt KoTo, kd 2, tl 16). Tunnistajate J.T ja V.V ütlused kinnitavad, et alkoholi tarbides V.R ja Reno Toss vaidlesid lärmakalt ja tülitsesid omavahel. Kannatanu T. I on kirjeldanud V.Rt, et viimatinimetatu võis olla mõnikord terava väljaütlemisega, samas ei kasutanud ta kellegi vastu vägivalda. Küll aga iseloomustavad tunnistajate V.V ja V.K ütlused Reno Tossi isikuna, kes muutus alkoholijoobeseisundis vägivaldseks. Ka kriminaalasjas esitatud õiend politseiandmebaasis Reno Tossiga ajavahemikul 28.04.2015-02.11.2019 fikseeritud juhtumitest kinnitab Reno Tossi kalduvust (KoTo, kd 2, tl 95-100) alkoholijoobes erimeelsusi lahendada füüsilist vägivalda tarvitades. Tunnistajate V.V ja V. K ütlused tõendavad, et 18.05.2020.a. õhtul oli Reno Toss agressiivne ja kõrgendatud meeleolus, mida kinnitab Reno Tossi poolt enda Viiratsi krahviks nimetamine ja V.K suhtes agressiivne käitumine. Antud juhul kohus leiab, et süüdistuses märgitud ajavahemikul on agressiivselt ja vägivaldselt kannatanu V.R suhtes käitunud Reno Toss, tekitades V.Rle hulgaliselt vigastusi, millised on tõendatud surnu kohtuarstlik ekspertiisaktiga (KoTo, kd 1, tl 151-165). Peapiirkonnas paiknevate vigastuste tüsistusena tekkis V.Rl traumaatiline peaaju turse. V.R surma põhjus on pea kinnine tömp trauma koos ämblikvõrkkelmealuste traumaatiliste verevalumitega, mille tüsistusena tekkis peaajuturse. V.R surm võis saabuda orienteeruvalt 7-9 tundi enne surma tuvastamist 20.05.2020 kella 10.06 paiku s.o 20.05.2020 ajavahemikus kella 01.00 – 03.00 vahel. V.Rl tuvastatud vigastused on tekitatud ligikaudu kuni ööpäev enne V.R surma saabumist, antud juhul alates 19.05.2020 esimestest tundidest arvates. Lisaks kannatanu ja süüdistatava verejälgede esinemisele sündmuskohas nähtub eksperdiarvamusest DNA-ekspertiisiaktis, et Reno Tossi sõrmeküüntelt võetud proovidest ei saa välistada V.Rlt pärinevat bioloogilist materjali (KoTo, kd 2, tl 29-30), sealjuures nii Reno Tossi 15 parema käe kesksõrmelt võetud proovis, vasaku käe nimetasõrmelt võetud proovis ning Reno Tossi parema ja vasema käe väikeselt sõrmelt võetud proovis. Eelmärgitud asjaolu tõendab seda, et Reno Toss oli kehalises kontaktis kannatanuga. V.R korteripõrandalt leitud süüdistatava ja kannatanu verejäljed ning kannatanu juuksesalk (vt. KoTo, kd 1, tl 127) ning surnu kohtuarstliku ekspertiisiga kannatanu surnukehal tuvastatud vigastused m.h õlavarte sirutuspindadel ja labakäe sirutuspindadel paiknevad värsked nahaalused verevalumid tõendavad süüdistatava ja kannatanu võitlust ning kannatanu enesekaitset talle vigastuste tekitamise ajal (vt eksperdiarvamuse p 5 - kd 1, tl 157). Sellega on kohtu hinnangul tõendatud kannatanu V.R peksmine süüdistatava poolt ning samal ajal kannatanu poolt tema peksmise käigus mõningase vastupanu osutamine. Kohus leiab, et surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamusega ja kohtuarst-eksperdi Helen Riimuse kohtuistungil antud ütlustega on leidnud tõendamist, et kannatanule tekitati vigastusi kõva tömbi piiratud esemega – s.h rusikas käega, kängitsetud jalaga ning torutangidega. Süüdistatava kätel esinevad vigastused (m.h marrastused kätel) kinnitavad eksperdiarvamuses toodud seisukohta, et vigastused kannatanule tekitati rusikas käega. Mis puudutab süüdistatava ütlusi selles, et ta lõi käega vastu uksepiita niisama (KoTo, kd 2, tl 168), siis see asjaolu, et ta lõi käega vastu uksepiita lihtsalt niisama, ilma igasuguse välise põhjuseta, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav. Lähtudes nii kannatanu kui ka süüdistatava verejälgede esinemisest sündmuskohal, V.R surnukeha läheduses, on kohtu hinnangul tõendatud, et süüdistatava vigastused tema kätele tekkisid V.R peksmise käigus süüdistuses märgitud ajal. V.R surnukehal sedastatud ümar-ovaalse kujuga väikesemõõdulised nahaalused verevalumid tekitati eksperdiarvamuse kohaselt torutangide haaradepoolse osaga (s.o käepidemete otstega), eelkõige nahaaluseid verevalumid rindkerel, seljal, puusa külgpinnal, üla- ja alajäsemel. Asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, kd 2, tl 40-41) nähtub, et metallist torutangide haarad asuvad lähestiku, mille tõttu on võimalik torutangide haarade (e. käepidemete) otstega tekitada lähestikku asuvaid ümar-ovaalse kujuga verevalumeid. Süüdistatava ütlustega on tõendatud, et talle oli teada, et V.R torutangid asuvad kirjutuslaua alumises sahtlis, kuna ta oli neid tarvitanud V.R korteris remonditööde tegemisel (KoTo, kd 2, tl 172p). Täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tõendatud, et kirjutuslaua sahtel oli avatud asendis ning sealt leiti torutangid. DNA-ekspertiisiakti p.-de 1.8, 1.
4. on tõendatud, et torutangide käepidemelt ja torutangide pea poolt võetud proovist saadi DNA-analüüsil proov, mille alusel ei saa välistada Reno Tossilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis (KoTo, kd 2, tl 27). Seega eelmärgitud tõendid kogumis kinnitavad asjaolu, et Rene Toss kasutas V.Rle vigastuste tekitamiseks m.h ka metallist torutange, milliseid hoidis käes nii käepidemest kui ka torutangide pea poolt. 3.
5. Järgnevalt võtab kohus seisukoha Reno Tossi teo kvalifikatsioonis. 3.2.
6. Prokurör leidis, et R. Tossi tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 järgi, samas aga kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav tuleb õigeks mõista tõendamatuse tõttu. 3.2.
7. Kohus hindab, kas Reno Tossi tegu kuulub kvalifitseerimisele vastavalt temale esitatud süüdistusele KarS § 113 lg 1 järgi. 16 3.2.
8. Tapmisega rünnatav õigushüve on inimese elu, mis algab sünniga ja lõpeb surmaga. KarS § 113 lg 1 (tapmine) näeb ette vastutuse teise inimese tapmise eest. Tapmine on nn suvalise teokirjeldusega koosseis – surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses (RKKKo nr 3-1-1-28-01 p 6.2). 3.2.
9. Kohus, hinnates kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Reno Tossi süü V.R tapmises on täielikult tõendatud. Käesoleva kohtuotsuse põhjendava osa p.-s 3.
10. on kohus surnu kohtuarstliku ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamusega ja kohtuarst-eksperdi ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja täiendava sündmuskoha vaatlusprotokolliga, DNA-ekspertiisi aktis sisalduva eksperdi arvamusega, tunnistajate J.T, V.V, V.K ja Viktor Tjuška ütlustega, patrullpolitseiniku rinnakaamera salvestise ja selle vaatlusprotokolliga, Häirekeskuse kõnesalvestise ja selle vaatlusprotokolliga ning süüdistatava ütlustega lugenud tõendatuks, et V.Rl tuvastatud kehavigastused tekitas süüdistatav Reno Toss ning tekitatud vigastused põhjustasid kannatanu surma. Kohus leiab, et kõikide eelnevalt käsitletud tõenditega kogumis on tõendatud, et esineb kausaalseos süüdistatava Reno Tossi teo – tema poolt kannatanule kallale tungimises ja talle korduva peksmise tulemusena vigastuste tekitamises, mille tagajärjel V.R suri. Siinjuures märgib kohus, et tegu on tagajärjega põhjuslikus seoses, kui teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata (RKKKo nr 3-1-1-102-16 p 8). Seega kohus leiab, et süüdistatava teo, s.o kannatanule peksmisega peapiirkonnas paiknevate vigastuste tekitamise ja nende tagajärjel traumaatilise peaaju turse mõttelisel ärajätmisel oleks jäänud tagajärjena saabumata ka kannatanu surm. Kohus on tuvastanud kohtuarstlikus ekspertiisiaktis antud eksperdiarvamuse ja eksperdi kohtuistungil antud ütlustega kannatanu V.Rle eluohtlike vigastuste tekitamise ja surmaaja. Kohtu hinnangul on süüdistatav realiseerinud teise inimese tapmise objektiivse teokooseisu KarS § 113 lg 1 järgi. 3.2.
11. Kohus leiab, et kuriteo kvalifikatsioon sõltub lisaks objektiivse teokooseisu tunnustele ka subjektiivse koosseisu tunnustest. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Lahendis nr 3-1-1-128-06 p 7 on Riigikohus selgitanud, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost või kui tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmine ohtlikkus. Antud juhul tõendab surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis sisalduv eksperdiarvamus, et süüdistatav tekitas peksmisega s.o korduvate löökidega kannatanule V.Rle hulgi vigastusi peapiirkonda, kus asuvad elutähtsad organid. Eelmärgitud asjaolu kinnitab süüdistataval tapmistahtluse olemasolu ja tapmise subjektiivse koosseisu realiseerimist võimaldab antud juhul tuvastada juba väline teopilt. 17 Riigikohus on oma lahendites korduvalt sedastanud, et pekstes kannatanut rusikate ja jalgadega valimatult keha elutähtsatesse osadesse (nagu pea, rindkere ja kõht), peab süüdlane võimalikuks ja möönab mistahes tagajärge, sh kannatanu surma ning tegu on seetõttu toime pandud kaudse tahtlusega (RKKK III-1/1-72/95; 3-1-1-107-96; nr 3-1-1-106-97). Eeltoodud asjaolud ja kohtuistungil uuritud tõendid kogumis kummutavad süüdistatava ütlused, et ta ei tea kannatanu V.R tapmisest midagi ja tema käitumist on aluseta seostada kannatanu surmaga. Reno Tossil kannatanu tapmise tahtlust kinnitab m.h ka asjaolu, et 19.05.2020.a. hommikul kella 10.00 paiku jättis ta kannatanule abi andmata. Kuigi süüdistatav nägi, et kannatanu lebab abitult põrandal ja tal on vigastusi (s.h oli kannatanul näol nina piirkonnas näha verd), siis jättis süüdistatav kannatanu sinnasamasse põrandale veel üheks ööpäevaks lamama, ühtlasi jättes kannatanule kiirabi välja kutsumata. Nii peksmise kui ka hilisema abi osutamata jätmisega ilmutas R. Toss kannatanu suhtes täielikku ükskõiksust ning möönas kannatanu suhtes mistahes tagajärge, s.h kannatanu surma. Seega on Reno Toss KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes. KarS § 16 lg 4 kohaselt isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja ta möönab seda. Reno Toss tegu toime pannes pidas võimalikuks, et kannatanule käte, jalgadega ja metallist torutangidega pea ja rindkere piirkonda pekstes võib kannatanule tekitada eluohtlikke tervisekahjustusi, mille tagajärjel saabub kannatanu surm, kuid ta möönas seda. 3.2.
12. Seega eeltoodust lähtudes kohus leiab, et tõendamist on leidnud Reno Tossile KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistus teise inimese tapmises. 3.2.
13. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 33 järgi on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Vastavalt KarS §-le 34 isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega. Kohus leiab, et Reno Toss oli talle süüks arvatava kuriteo toimepanemise ajal süüvõimeline. Oma seisukohta põhjendab kohus järgnevalt. SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku 28.05.2020.a. vastus nõudekirjale (KoTo, kd 1, tl 194195) tõendab, et Reno Toss on ühel korral pöördunud SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus ambulatoorsele vastuvõtule ning statsionaarsel ravil on ta olnud kuuel korral. Kiirabi kaart nr 90007141 tõendab, et Reno Tossile on 23.05.2020.a. kutsutud kiirabi arestimajja deliiriumi kahtlusel ja visiidi tulemusena leiti, et R. Toss on heas üldseisundis ja hospitaliseerimine ei ole vajalik (KoTo, kd 2, tl 147). Reno Toss on kohtuistungil antud ütlustes väitnud, et sai arestimajas viibides kaaskinnipeetavalt 3 tabletti, mis pidid olema rahustava toimega. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud politseiametniku Tarmo Kivi ütlused aga tõendavad, et Viljandi arestimajas kontrollitakse kinnipeetavatele ravimite manustamist ning absoluutselt on välistatud see olukord, et kinnipeetavale väljakirjutatud ravimid on piiramatus koguses kinnipeetava enda käes (KoTo, kd 1, tl 169). 18 Kaitsja on kohtumenetluse käigus seadnud kahtluse alla, kas Reno Tossil esines pelgalt alkoholsõltuvus või arvestades tema varasemat elukäiku esinesid tal psüühikahäired, sealjuures kas tal esines kuriteo sündmuse toimumise ajal hallutsinatsioone või esines temal mingeid muid psüühikahäireid. Kaitsja on toetunud asjaolule, et süüdistatav on mitmesugustel luulistel põhjustel viibinud korduvalt psühhiaatriakliinikus ning pärast R. Tossi kahtlustatavana kinnipidamist kutsuti talle arestimajja kiirabi deliiriumi kahtlusega. Kaitsja on taotlenud täiendava kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimist (KoTo, kd 1, tl 33, tl 173-173p). Kohtulikul uurimisel on kohus tuvastanud, et Reno Tossi suhtes on kohtueelses menetluses läbi viidud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis tema vaimse seisundi hindamiseks, mis on tõendatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktiga nr 12/22 (KoTo, kd 2, tl 1-18). Lisaks eeltoodule on kohus kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akti koostanud eksperdi psühhiaater Katrin Eino kohtuistungil kaitsja taotlusel

§ 292lg 2 alusel üle kuulanud ekspertiisiakti selgitamiseks (Ko

To, kd 1, tl 170p-173p). Kohus jättis 29.11.2021.a. määrusega (KoTo, kd 2, tl 177-178) rahuldamata kaitsja taotluse täiendava kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi läbiviimiseks, leides et olemasoleva kohtupsühhiaatriapsühholoogia kompleksekspertiisi aktiga s.o eksperdiarvamusega ja eksperdi kohtuistungil antud ütlustega on kõikidele käesolevas kriminaalasjas süüdistatava vaimset seisundit puudutatavatele küsimustele ammendavalt vastatud. Ekspertiisiaktist ja eksperdi psühhiaater Katrin Eino ütlustest nähtub, et Reno Toss on viibinud korduvalt raviasutuses seoses alkoholpsühhooside tõttu ja sellised psühhoosid on R. Tossil tekkinud võõrutusseisundis, siis kui ta on katkestanud pikaajalise alkoholi tarvitamise, kuna tavaliselt 2-4 päeva möödudes vallandub võõrutuspsühhoos. Eksperdi ütluste kohaselt nendel päevadel, mis on kriminaalasjas vaatluse all (s.o süüdistuses nimetatud ajavahemik 19.05.202020.05.2020) Reno Tossil alkoholpsühhoosi ei esinenud, kuna ta kõik need päevad tarvitas alkoholi ja sellises seisundis ei vallandu võõrutuspsühhoos. Reno Tossil ei olnud psüühilise seisundi poolest piiranguid selleks, et ta ei oleks olnud talle inkrimineeritava teo toime panemise ajal võimeline oma tegude tähendusest aru andma ja neid juhtima. Ta oli vaid alkoholijoobes ja alkoholijoobele on iseloomulik impulsiivne, agressiivne ja tagajärgi mittearvestav käitumine (KoTo, kd 1, tl 170p-173p). Kohus leiab, et KarS § 34 p-des 1-5 nimetatud tunnuseid eksperdid Reno Tossil ei tuvastanud. Ekspertiisiaktis sisalduva arvamuse kohaselt, samuti kohtuistungil ekspert psühhiaater Katrin Eino ütluste kohaselt Reno Tossil esineb sõltuvus alkoholist (F10.2), kuid temal esinev psüühikaja käitumishäirete kogum – sõltuvus alkoholist ei ole takistuseks ja ei põhjusta tema tahtest olenematut, s.h teda ennast või teisi isikuid ohustavat käitumist. Sõltuvushäire ei takista ega piira Reno Tossil ümbrusest ja oma käitumise iseloomust ning võimalikest tagajärgedest arusaamist ega sihipärast arutlemist ja käitumist. Reno Tossil ei esinenud talle inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlustega vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus, ajutine raske psüühikahäire või muu raske psüühikahäire. Reno Tossil ei esine psühholoogilisi iseärasusi, s.h kognitiivseid defitsiite, mis takistaksid või piiraksid temal ümbrusest, oma käitumise iseloomust ja võimalikest tagajärgedest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et Reno Toss oli temale süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal süüdiv, tal ei olnud oma psüühilisest seisundist tulenevalt takistusi oma tegude ja nende tagajärgede mõistmiseks ja neile adekvaatse hinnangu andmiseks. 19

1. Kohtu seisukoht karistuse osas 4.
2. KarS § 56 lg 1 järgi on isiku karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 17.05.2013 otsus asjas nr 3-1-1-52-13 p 19) tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. 4.
3. KarS § 113 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. KarS § 113 lg 1 puhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 10 aastat 6 kuud vangistust. 4.
4. Süüdistatava Reno Tossi süü temale KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistuses on tõendatud. KarS § 113 lg 1 kuriteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese elu. Teise inimese tapmine on üks rängemaid isikuvastaseid süütegusid. Karistusregistri väljatrüki andmetel Reno Tossil kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kehtivaid väärteokaristusi on 4 (KoTo, kd 2, tl 91-94). Väärteo korras on isikut karistatud kolmel korral avaliku korra rikkumise eest (KarS § 262) ning ühel korral varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja vastu (KarS § 218 lg 1). Reno Tossile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust. Süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises hindab kohus Reno Tossi süüd suureks põhjusel, et ta põhjustas korduva peksmisega kannatanule hulgivigastusi, süüdistatava küünilist käitumist ilmestab kannatanule tekitatud vigastuste rohkus. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 2 alusel sideandmete päringuga tõendite kogumisel toimunud rikkumist (vt. käesoleva otsuse p 3.1.17). Antud juhul lähtub kohus Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi 18.06.2021.a. otsuses asjas nr 1-16-6179 p-des 89, 107 antud selgitusest, et rikkumise heastamise alternatiivina pole välistatud m.h karistuse kergendamine. Karistust raskendava asjaoluna tuvastas kohus KarS § 58 p 3 järgi süüteo toimepanemise kõrges eas inimese suhtes. Kõrges eas olevaks võib pidada juba vanaduspensioniealist inimest (RKKK nr 3-1-1-93-12 p.9.2), lisaks on vajalik tuvastada ka isiku (antud juhul kannatanu) organismi taandareng, mis sisaldab psüühilist, tihti aga ka füüsilist võimetust tavakohaselt käituda (RKKK nr 3-1-1-136-96) Kannatanu V.R oli 70-aastane, kuid lisaks eeltoodud vanuselisele kriteeriumile on arvestatav asjaolu, et V.R oli tunnistaja J.T ja kannatanu T. I ütluste kohaselt liikumisraskustega inimene, millega on tuvastatav tema organismi teatav taandareng. 4.
5. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Reno Tossi mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Eripreventsioonist lähtudes väärib märkimist, et isikul puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt isikule mõistetav karistus peab vastama süü suurusele ja eripreventsioonile. Kohus, lähtudes üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest peab põhjendatuks isiku karistamist vastavalt süü suurusele. 20 4.
6. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. KarS § 113 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette üksnes vangistuse. 4.
7. Kõike eeltoodut kogumis arvesse võttes leiab kohus, et süüdlast saab mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks karistades Reno Tossi KarS § 113 lg 1 järgi karistusega karistusraami keskmises määras, mõistes talle karistuseks 10 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. Süüdistatavat tuleb karistada tähtajalise (s.o reaalse) vangistusega, kuivõrd toimepandud kuriteo raskust ja toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat vangistusest tingimisi vabastada.
8. Kriminaalmenetluse kulud 5.1.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 5.2. Menetluskulude arvestus kululiikide järgi: 5.2.1. Sundraha.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus.

§ 179

lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1460 eurot. 5.2.2. Ekspertiisikulud.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud moodustavad kokku 6409,80 eurot. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad järgnevalt: surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi kulu 411 eurot (KoTo, kd 1, tl 163); DNA ekspertiisi kulu 4731 eurot (KoTo, kd 2, tl 38); kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulu 1267,80 eurot (KoTo, kd 2, tl 19-22). 5.2.3.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Reno Tossi kaitsja esinemise eest kohtueelses menetluses ja kohtus on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasudena kokku 1044,48 eurot s.h kaitsjale vandeadvokaat Raul Tosmannile makstud tasud: 97,20 eurot, 105,60 eurot, 32,40 eurot, 226,08 eurot, 583,20 eurot (KoTo, kd 1 tl 30-31, tl 85-88, kd 2 tl 115-127). 5.2.4.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Reno Tossi valitud kaitsja vandeadvokaat Sirje Must on esitanud kohtuistungil taotluse välja mõista riigi eelarvest Reno Tossi õigeksmõistmise korral valitud kaitsjale makstud tasu 7200 eurot, lisatud on Reno Tossi kaitsekulusid tõendavad dokumendid: OÜ Advokaadibüroo Sirje Must kassa sissetuleku orderid nr 67, 3, 61, 74 (KoTo, kd 3, tl 25-30). Kohus leiab, et lähtudes asjaolust, et kohus on süüdistatava Reno Tossi temale esitatud süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi süüdi tunnistanud, on

§ 180lg 1 alusel põhjendatud jätta 21 rahuldamata Reno Tossi kaitsja vandeadvokaat S.

Musta taotlus Reno Tossi kasuks riigi eelarvest välja mõista valitud kaitsjale makstud tasu 7200 eurot. 5.3. Menetluskulude hüvitamine.

§ 180

lg 1 alusel on põhjendatud välja mõista süüdimõistetult Reno Tossilt riigi tuludesse menetluskuludena kokku summas 8914,28 eurot: s.h sundraha 1460 eurot, surnu keeruka kohtuarstliku ekspertiisi kulu 411 eurot, kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulu 1267,80 eurot, DNA-ekspertiisi kulu 4731 eurot, ekspertiiside kulud kokku summas 6409,80 eurot, kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi korras kaitsjale määratud tasud kokku summas 1044,48 eurot. Arvestades riigile hüvitatavate menetluskulude summa suurust s.o 8914,28 eurot, on põhjendatud määrata riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud

§ 180lg 3 alusel tasumisele ositi ühe aasta jooksul igakuiste võrdsete osade kaupa.

1. Kohtu seisukoht süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamises. 6.
2. Reno Tossi kaitsja on esitanud antud kriminaalasja arutamisel 29.11.2021.a. toimunud kohtuistungil kohtuvaidluse ajal süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse (KoTo, kd 2, tl 181-181p, kd 3 tl 24), millest nähtuvalt kaitsja taotleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 5 lg 1 p 1 alusel Eesti Vabariigilt süüdistatava Reno Tossi kasuks välja mõista mittevaraline kahju, mis tekitati talle vahistamisega, alates Reno Tossi vahistamisest s.o 20.05.2020 kuni tema vabastamiseni vahi alt. Kuna Reno Toss ei käinud vabaduses viibides tööl, siis taotleb kaitsja summa välja mõista töötasu alammäära alusel. 2020.a. ja 2021.a. oli töötasu alammäär kuus täistööaja korral 584 eurot. SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud, Eestis kehtiva töötasu alammäär tunnis oli 2020.a. ja 2021.a. 3,48 eurot. 6.
3. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 18 lg 1 kohaselt kriminaalasja või väärteoasja kohtumenetluse kestel esitab isik taotluse kahju hüvitamiseks kohtule. Taotlus esitatakse maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist. SKHS § 5 lg 1 p-de 1-6 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus

§ 199

lg 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist, kui see tekitati: 1) vahistamisega; 2) kahtlustatavana kinnipidamisega; 3) elukohast lahkumise keeluga; 4) ametist kõrvaldamisega; 5) vara arestimise või äravõtmisega; 6) ebamõistliku menetlusajaga. SKHS § 5 lg 4 kohaselt süüdimõistva otsuse korral on süüdistataval või menetlusalusel isikul õigus nõuda SKHS § 5 lõikes 1 või 2 nimetatud meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Ka on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata. Reno Tossi suhtes on antud kriminaalasjas kohaldatud vahistamist alates kahtlustatavana kinnipidamisest s.o alates 20.05.

1. Seoses süüdimõistva kohtuotsusega viibib R. Toss jätkuvalt vahi all. Reno Tossi kriminaalasi on Tartu Maakohtu menetluses olnud alates 06.10.2020 s.o enam kui aasta vältel. 22 6.
2. Kohus leiab, et Reno Tossi kaitsja taotlus SKHS § 5 lg 1 p 1 alusel Eesti Vabariigilt süüdistatava Reno Tossi kasuks välja mõista mittevaraline kahju, mis tekitati talle vahistamisega, rahuldamisele ei kuulu järgmistel asjaoludel: 1) taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks ei ole esitatud õigeaegselt - kaitsja esitas taotluse kohtuvaidluse ajal, kuid vastavalt SKHS § 18 lg 1 tuleb taotlus esitada maakohtu menetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist; 2) kohus ei teinud R. Tossi suhtes õigeksmõistvat otsust, vaid tunnistas süüdi talle esitatud süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi. Seega eeltoodust lähtudes puudub kohtu hinnangul Reno Tossil alus nõuda riigilt kahju hüvitamist seoses vahistamisega. Siinjuures väärib märkimist, et Reno Tossile vangistusena kohaldatud karistuse tähtaeg ületab vahistuses viibitud aja, seega ei saa pidada vahistamist oluliselt koormavamaks võrreldes kohaldatud karistusega. Samuti, arvestades toimepandud süüteo raskust ning selle eest kohaldatud karistust ei ole kohtu hinnangul Reno Tossi suhtes läbi viidud kriminaalmenetlusega, mida on alustatud 20.05.2020, mõistlikku menetlusaega ületatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes SKHS § 18 lg 2 tuleb jätta rahuldamata Reno Tossi kaitsja taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks Reno Tossile seoses Reno Tossi vahistamisega.
3. Kohtu muud põhjendused ja selgitused

§ 312

p 7 kohaselt kohtuotsuse põhiosas esitatakse tõkendi kohaldamise, muutmise või tühistamise motiivid.

§ 313

lg 1 p 8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. Reno Tossile on alates 20.05.2020.a. kohaldatud tõkendina vahistamist (KoTo, kd 2, tl 103-108), milline tuleb seoses kohtuotsuse jõustumisega ja Reno Tossi karistuse kandmisele asumisega tühistada. Reno Toss on kahtlustatavana kinni peetud 20.05.2020.a. (KoTo, kd 2, tl 83-85). KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev, seega Reno Tossile mõistetud vangistuse kandmise algusajaks on 20.05.2020.a. Kriminaalasja juures olevate asitõendite osas on põhjendatud kohaldada kohtuotsuse jõustumisel järgmisi meetmeid:

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada väärtusetute asjadena kaks veepudelit ja paberkott pudelite ja suitsupakkidega (pakend nr 1), viinapitsid ja paberkott pudelite ja purkidega (pakend nr 5), torutangid (pakend nr 2), vaip (pakend nr 3), tolmuimeja (pakend nr 3A), Intex õhkmadratsi karp (pakend nr 4), jalatsid Saucony (pakend nr 5), ühes pakis põrandapapi tükid tähistusega 1, 2, 3, 4, pakendis nr 20E-GE0601 olevad DNA proovid, juuksesalk, paberirull ja verine paber.

§ 126

lg 3 p 2 alusel on põhjendatud tagastada Reno Tossile kui omanikule kahtlustatavana kinnipidamisel seljas olnud riided: musta värvi dressipluus (pakend nr 6), valget värvi T-särk (pakend nr 6), hallid dressipüksid (pakend nr 6), sinised botased (pakend nr 6) ning läbiotsimise käigus kaasa võetud: valge T-särk (pakend nr 7), mustad jalanõud Puma (pakend nr 7).

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 1 CD-plaat Häirekeskuse kõnega, 1 CD plaat politsei rinnakaamera salvestisega, 4 CD plaati Uueveski Konsumi turvakaamera salvestistega.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kohtuotsuse osalise vaidlustamise korral jõustub kohtuotsus vaidlustamata osas (

§ 408

lg 23 6).

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik Mari Moorats Rahvakohtunik Tambet Sova Rahvakohtunik 24