Obsah (9)

§ 120§ 121§ 118§ 64§ 65§ 1572§ 1573§ 157§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.01.2022, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-21-4451 (21730000030) Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo rahvak

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2, § 118 lg 1 p 2, § 1572 lg 1 ja § 1573 lg 1 järgi üldmenetluses Natalja Vester Raido Rosenthal – isikukood 37808072722; xxx kodakondsus; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; elukoht xxx, viibimiskoht: Tallinna Vangla; töökoht: xxx; 1 kehtiv kriminaalkaristus Ahto Sirendi RESOLUTSIOON 1. Tunnistada süüdi Raido Rosenthal

§ 121lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

2. Tunnistada süüdi Raido Rosenthal

§ 120

lg 1 järgi (episood 12.07.2017) ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 3. Tunnistada süüdi Raido Rosenthal

§ 118lg 1 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 7 (seitse) aastat vangistust.

4.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista 7 (seitse) aastat vangistust. 5.

§ 65

lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 16.06.2020 otsusega nr 1-202198 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 5 (viis) aastat ning

§ 64

lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks vangistus 12 (kaksteist) aastat.

§ 65

lg 1 teise lause alusel lugeda liitkaristusest kantuks eelmise otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o vangistus 1 (üks) aasta ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 11 (üksteist) aastat. 6. Tunnistada süüdi Raido Rosenthal

§ 120

lg 1 järgi (episood 10.09.2020) ja mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. 7. Tunnistada süüdi Raido Rosenthal

§ 1572lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

8. Tunnistada süüdi Raido Rosenthal

§ 1573lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

9.

§ 64

lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust. 10.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Raido Rosenthalile käesoleva otsuse punktis 5 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 11 aastat vangistust – võrra ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 15 (viisteist) aastat.

1. Karistusaja alguseks lugeda reaalselt karistuse kandmisele asumise kuupäev. Menetluskulud Raido Rosenthalilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel • • • sundraha 981 eurot kaitsjatasu õigusabi osutamise eest 1545,60 eurot isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu 84 eurot KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud, summas 2610,60 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 217,55 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel mõista välja Raido Rosenthalilt kannatanu esindaja tasu 11 147,61 eurot. Asitõendid DVD-plaadid (asuvad kohtutoimikus) – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist. EDASIKAEBAMISE KORD 2 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav 06.01.
3. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
4. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale.
5. Esitatud süüdistus 1.
6. Raido Rosenthali süüdistatakse selles, et tema 12.07.2017 varahommikul xxx maja ees autos lõi oma toonast elukaaslast T. M. korduvalt rusikatega pea piirkonda, haaras käest ja ei lasknud autost väljuda, samuti haaras T. M. juustest ja lõi kannatanut peaga vastu autorooli. Seejärel tiris Raido Rosenthal kannatanu jõuga nende toonasesse elukohta aadressil xxx, kus peksis kannatanut tunni aja vältel käte ja jalgadega. Oma tegevusega põhjustas Raido Rosenthal kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. SA PERH 12.07.2017 EMO kaardi kohaselt esinesid kannatanul pea pindmised hulgivigastused, randme ja käe muude osade kontusioon. Seega pani Raido Rosenthal toime

§ 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes. Samuti süüdistatakse Raido Rosenthali selles, et tema 19.12.2018 õhtusel ajal T. M. ja Raido Rosenthali ühises elukohas aadressil xxx lõi oma toonasele elukaaslasele T. M.le ühe korra rusikaga vastu vasakut põsesarna nii, et kannatanu paiskus vastu riiulit ja kukkus põrandale. Seejärel lõi Raido Rosenthal põrandal pikali olevat T. M. vähemalt 10 korda käte ja jalgadega erinevatesse keha- ja peapiirkondadesse ning lõpetas peksmise alles siis, kui kannatanu oli üleni verine. Ekspertiisiakti nr 21E-AOI0040 kohaselt on T. M.le tekitatud tervisekahjustus (vasakpoolsed näokoljuluude murrud), mis põhjustab tervisehäire kestusega üle 4 kuu (peale vigastuste paranemist jäid püsima tundehäired vasaku silma ja sarna piirkonnas ning tekkis posttraumaatiline kolmiknärvi neuropaatia ehk närvikahjustus). Seega pani Raido Rosenthal toime

§ 118

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. Samuti süüdistatakse Raido Rosenthali selles, et tema 12.07.2017 aadressil xxx peale seda, kui oli T. M. suhtes kasutanud füüsilist vägivalda, ähvardas kannatanut, et kui kannatanu pöördub politseisse, siis lõpetab ta ratastoolis. Kannatanu tundis ähvardusest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Raido Rosenthal oli varem kannatanu suhtes korduvalt füüsilist vägivalda kasutanud. Samuti tema 10.09.2020 helistas vanglast T. M.le ähvardades, et kui T. M. keeldub temaga suhtlemisest, siis rikub kannatanu välimuse näole tekitavate lõikehaavade ja happega ning lubas ta „ratastooli panna“. Kannatanu tundis ähvardusest reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna Raido Rosenthal oli varem kannatanu suhtes korduvalt füüsilist vägivalda kasutanud. Seega pani Raido Rosenthal toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 3 Samuti süüdistatakse Raido Rosenthali selles, et tema kasutas ajavahemikul 08.12.202012.12.2020 korduvalt ilma T. M. nõusolekuta T. M. isikut tuvastavaid isikuandmeid eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel T. M.st teadvalt ebaõige ettekujutus, kahjustades tema mainet. Nimelt sisestas Raido Rosenthal 08.12.2020 intiimteenuseid pakkuvale veebilehele xxx kasutajakonto „Xxx“ milles kasutas T. M. hüüdnime T., sünniaega, silmade värvi, pikkust, kaalu ja intiimseid fotosid, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel T. M.st teadvalt ebaõige ettekujutus kui intiimteenuseid pakkuvast isikust, kahjustades tema mainet. Samuti sisestas Raido Rosenthal ajavahemikul 08.12.2020-12.12.2020 intiimteenuseid pakkuvale veebilehele xxx vähemalt viis kuulutust milledes kasutas T. M. hüüdnime T., T. M. ees- ja perekonnanime, telefoninumbrit xxx ja intiimseid fotosid, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel T. M.st teadvalt ebaõige ettekujutus kui intiimteenuseid pakkuvast isikust, kahjustades tema mainet. Samuti sisestas Raido Rosenthal 12.12.2020 intiimteenuseid pakkuvale veebilehele xxx kuulutuse „xxx“ (Tõlge inglise keelest: „xxx“.), milles kasutas T. M. hüüdnime T., telefoninumbrit ja intiimseid fotosid, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel T. M.st teadvalt ebaõige ettekujutus kui intiimteenuseid pakkuvast isikust, kahjustades tema mainet. Samuti sisestas Raido Rosenthal 12.12.2020 intiimteenuseid pakkuvale veebilehele xxx kuulutuse „xxx.“ (Tõlge inglise keelest: „xxx.“), milles kasutas T. M. eesnime, vanust, juuste pikkust ja värvi, silmavärvi, pikkust, kaalu, telefoninumbrit ja intiimseid fotosid, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel T. M.st teadvalt ebaõige ettekujutus kui intiimteenuseid pakkuvast isikust, kahjustades tema mainet. Samuti sisestas Raido Rosenthal 12.12.2020 intiimteenuseid pakkuvale veebilehele xxx keskkonda kuulutuse „ xxx“ ( Tõlge: „xxx.“), milles kasutas T. M. eesnime, vanust, silmade värvi, pikkust, kaalu, juuste värvi ja pikkust, rahvust, telefoninumbrit ja intiimseid fotosid, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel T. M.st teadvalt ebaõige ettekujutus kui intiimteenuseid pakkuvast isikust, kahjustades tema mainet. Samuti sisestas Raido Rosenthal 12.12.2020 intiimteenuseid pakkuvale veebilehele xxx kuulutuse milles kasutas T. M. eesnime, silmade värvi, juuste värvi ja pikkust, pikkust, kaalu, telefoninumbrit ja intiimseid fotosid, eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel T. M.st teadvalt ebaõige ettekujutus kui intiimteenuseid pakkuvast isikust, kahjustades tema mainet. Seega pani Raido Rosenthal toime

§ 157

² lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teist isikut tuvastavate isikuandmete tema nõusolekuta kasutamise ja edastamise eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, tekitades sellega kahju tema seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Samuti süüdistatakse Raido Rosenthali selles, et tema alates 07.12.2020 kuni 29.01.2021 otsis korduvalt ning järjepidevalt häirival viisil kontakti endise elukaaslase T. M.ga, sekkudes kannatanu tahte vastaselt tema eraellu, alandades, solvates ja häirides sellega oluliselt T. M.. Raido Rosenthali tegevus seisnes selles, et tema 07.12.2020 logis sisse T. M. Gmaili kontole xxx), sai sealt T. M. tuttavale kuuluva telefoninumbri xxx, mida pidas ekslikult T. M. omaks ning hakkas alates 07.12.2020 järjepidevalt antud numbrile helistama numbrilt xxx. Kokku helistas Raido Rosenthal numbrilt xxx ajavahemikul 07.12.2020-09.12.2020 56 korda. Samuti helistas Raido Rosenthal ajavahemikul 11.12.2020-29.01.2020 järjepidevalt 125 korda numbrilt xxx telefoninumbrile xxx. 4 Samuti saatis Raido Rosenthal ajavahemikul 07.12.2020-10.12.2020 numbrilt xxx numbrile xxx hulgaliselt T. M. solvava, ähvardava ja häiriva sisuga sõnumeid (edastatud sõnumitest kasutatakse järgmiseid ähvardusi ja solvanguid: „xxx“, „xxx“, „xxx „xxx“, „xxx“, „xxx.“, „xxx“, „xxx“, „xxx„xxx“, „xxx“, „xxx“, „xxx…“, „xxx“, „xxx“, „xxx…“, „xxx „xxx“, „xxx“, „xxx“). Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul T. M.le 232 sõnumit, häirides, solvates ja alandades oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Samuti saatis Raido Rosenthal ajavahemikul 12.12.2020-28.01.2021 numbrilt xxx numbrile xxx hulgaliselt T. M. solvava, ähvardava ja häiriva sisuga sõnumeid (edastatud sõnumitest kasutatakse järgmiseid ähvardusi ja solvanguid: „xxx“, „xxx….xxx…“, „xxx“, „xxx“, „xxx….. xxx…..“). Selliselt saatis ta nimetatud ajavahemikul T. M.le vähemalt 105 sõnumit, häirides, solvates ja alandades oma tegevusega oluliselt kannatanut ning tekitades temas hirmutunnet. Seega pani Raido Rosenthal toime

§ 1573

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isikuga järjepideva kontakti otsimise ning teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, mille eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, ning selles puudub

§-s 137 sätestatud süüteokoosseis. 1.

1. Kohtuistungil süüdistatav Raido Rosenthal tunnistas, et süüdistus on arusaadav, kuid süüdi end üheski episoodis ei tunnista. Raido Rosenthali kaitsja selgitas, et kuivõrd klient ennast süüdi ei tunnista, siis ta ei näe ühtegi võimalust pidada süüdistust põhjendatuks.
2. Kohtu seisukoht 2.
3. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlused ning uurinud kirjalikke tõendeid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. 2.
4. Süüdistus

§ 121lg 2 p 2 järgi (episood 12.07.2017) 2.2.1.

Kohus, uurinud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et Raido Rosenthali süü kannatanu suhtes toime pandud kehalises väärkohtlemises on tõendatud. Raido Rosenthali süüd tõendavad kohtulikul arutamisel ristküsitluse vormis ülekuulatud kannatanu ja tunnistajate ütlused ning kirjalikud tõendid. 2.2.

1. Kannatanu T. M. ütluste kohaselt jalutas ta 12.07.2017 varahommikul kella nelja-viie ajal koeraga ning ta nägi süüdistatava autot armukese maja juures. Seejärel helistas ta Raido Rosenthalile, kuid viimane ei vastanud. Kirjutamise peale tuli süüdistatav 10-15 minuti pärast välja ning oli väga kuri ja agressiivne ning hakkas karjuma. Seejärel süüdistatav tõukas teda ja nad sõitsid koju. Kannatanu oli roolis ning kui nad autosse istusid, siis Raido lõi teda pähe ja vastu kätt. Kannatanu maja asus sellest kohast 50-60 m kaugusel ja kui nad jäid seisma, siis süüdistatav lõi teda peaga vastu rooli ja jätkas peksmist vastu kätt ja pead. Samal ajal süüdistatav karjus. Kannatanu ütles, et ta ei taha süüdistatavaga koju minna, mistõttu hakkas süüdistatav teda autost välja tirima. Kannatanu hoidis autouksest kinni, aga süüdistatav lõi teda vastu kätt ning ta lasi seetõttu autouksest lahti. Seejärel tiris süüdistatav teda trepikoja ukse juurde. Ta karjus nii koridoris kui õues, kuid keegi ei reageerinud, sest oli varajane aeg. Korteris jätkas süüdistatav karjumist, tõukamist ja löömist pähe ja kehapiirkonda käte ja jalgadega, mis kestis umbes pool tundi. Kannatanu ütles, et ta peab kiiremas korras tööle minema, et kuidas ta läheb sinikatega, mispeale süüdistatav ütles, et mine, aga kui ta politseisse teatab, siis lööb hambad välja ja paneb ratastooli istuma. Selliseid ähvardusi võttis kannatanu reaalsena, kuna süüdistatav on teda korduvalt peksnud ja ähvardanud. 12.07 ta tööle ei läinud ja läks selle asemel EMO-sse, et 5 vigastused fikseerida. Arstile ütles ta, et mees peksis teda. Peale arsti fikseeris ka ta ise oma vigastused telefoniga ning tehtud pildid edastas menetlejale. Peksmisest ta kellegile ei rääkinud, kuid arvab, et ema nägi tema vigastusi. Kohtumistel rääkis, et lõi ennast tööl ära. Kehalise väärkohtlemisega seoses ei ole ta politsei poole pöördunud, sest kartis, et süüdistatav täidab oma lubaduse (tlk 15-26). 2.2.
2. Kannatanu ütlusi vigastuste ja nende fikseerimise kohta EMO-s kinnitab SA PERH patsiendi EMO kaart, millest nähtub, et T. M. saabus EMO-sse 12.07.2017 kell 08.39 ja lahkus sealt 09.
3. EMO-s diagnoositi tal pea pindmised hulgivigastused, randme ja käe muude osade kontusioon, mille välispõhjus on rünne kehalise vägivallaga (kodu). Haiguse anamneesi kohaselt 12.07 kell 04.00 toimunud kallaletung patsiendi mehe poolt kodu juures, löödud teda käte ja jalgadega pea piirkonda. Kaebuseks peavalu. Otsaesisel kaks diagonaalset punast viirgu 2x0,7 cm ja 4x0.7 cm. Parema kõrva taga nahamarrastus ja lillakaspunane hematoom 2x4 cm. Vasema käe II-IV MCP punetus, minimaalne turse (tlk 41-42). 2.2.
4. Kannatanul esinenud vigastusi kinnitab ka 19.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles vaadeldi kannatanu e-postilt 17.02.2021 edastatud e-kirja koos manuses olevate failidega. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi kannatanu poolt edastatud 11 pildifaili, millest esimeselt fotolt „xxx“ nähtub käega oma nägu varjav naisterahavas, kelle otsaesisel on näha kaks punast värvi viirgu. Sealjuurest nähtub kohtule ka naisterahva randmel olev patsiendi silt koos nime ja isikukoodiga. Foto on tehtud 12.07.2017 kell 12.
5. Samad vigastused nähtuvad ka pildifaililt „IMG_1277.JPG“, mis on tehtud 12.07.2017 kell 11.
6. Pildifailidelt „IMG_1274.JPG“ ja „IMG_1273.JPG“, mis on tehtud 12.07.2017 kell 11.06 nähtub naisterahva pea ühest küljest ja kaelast ja kõrvatagusest, millelt nähtub punast värvi viirg kõrva taga. Pildifailit „IMG_1266.JPG“, mis on tehtud 12.07.2017 kell 12.21 nähtub, et naisterahvas varjab oma nägu ning tema otsaesisel on kollast värvi nahapiirkonda. Pildifailidelt „IMG_1306.JPG“, „IMG_1307.JPG“ ja „IMG_1308.JPG“, mis on tehtud 16.07.2017 kellavahemikul 12.19-12.20 nähtub foto isiku õlavarrest, millel on näha kollakaslillat värvi nahapiirkond. Pildifaililt „IMG_1323.JPG“, mis on tehtud 19.07.2017 kell 21.45 nähtub naisterahva reie tagumine pool, millelt on näha lillat värvi nahapiirkond. Pildifaililt „IMG_1325.JPG“, mis on tehtud 19.07.2017 kell 21.57 nähtub isiku õlavars, millel on näha sinakaskollane nahapiirkond (tlk 43-54). 2.2.
7. Süüdistatav Raido Rosenthal end süüdi ei tunnista ning antud sündmusest xxx maja ees, autos ja hiljem korteris x ei tea midagi. Sündmusest sai teada alles uurija käest, vigastust pole näinud. Kui selline vigastus oleks tekkinud, oleks kannatanu saanud välja võtta kaamerasalvestised, kuna terve maja ümbrus on valve all ja öökaamerad on ka koridorides. Ta ei tea, mis ta sel päeval tegi. Ta on käinud palju Saksamaal autosid toomas, ära oli mõnikord nädal, mõnikord kaks. Kannatanut ei ole kunagi löönud ega peksnud (tlk 202-210). 2.2.
8. Kohtus on ütlusi andnud ka tunnistajad, kes ise sündmust pealt ei näinud, kuid kes kinnitavad, et süüdistatav on kannatanu suhtes vägivalda kasutanud. Kannatanu ema, tunnistaja Z. M. ütluste kohaselt läksid kannatanu ja süüdistatav lahku augustis
9. Kannatanu tuli tema juurde nutuselt ja ütles, et läksid Raidoga kõvasti tülli. Lahkumineku kohta ütles kannatanu, et mees peksis teda. 2017 või 2018 tunnistas tütar esimest korda, et Raido kasutab tema suhtes füüsilist vägivalda. Prokuröri küsimusele, millal tunnistaja konkreetsemalt nägi kannatanul esimest korda vigastusi, andis tunnistaja ütlusi, et see võis olla kuskil juulis. Selle aja vältel on ta oma tütrel näinud ka sinikaid randmel, küünarvarrel, kaelal. Sinikate tekkepõhjuse kohta on kannatanu vastanud, et nad Raidoga riidlesid ja ta haaras kannatanul käest. Mingitel perioodidel on tütar tema juures elanud. Siis, kui Raidol olid sõbrad külas ja toimus joomine. Samuti siis, kui nad riidlesid ja ta peksis naist. T. läks selliste juhtumite kordumisel Raido juurde tagasi, kuna Raido on naist taga otsinud ja ähvardanud. T. ütles, et kui Raido leiab ta üles, siis peksab ta läbi või tapab üldse ära. Tütar kartis Raidot. Tunnistaja ütluste kohaselt on tema aadress xxx. Korteri 6 omanik on tema ning sissekirjutus on tal ja T.l (tlk 28-32). Kannatanu õde, tunnistaja J. P. selgitas, et kannatanu ja süüdistatav läksid lahku 2019 suve lõpus. Uudisest sai ta emalt, kes helistas ja seda ütles. Lahkumineku põhjuseks ütles ema, et Raido oli T.t peksnud. Kannatanul on vigastusi näinud üks kord 2019 jaanuaris, kuid õde on pärast lahkuminekut rääkinud, et Raido on teda tihti peksnud (tlk 32-34). Tunnistaja L. A. ütluste kohaselt on ta kannatanu sõber. Tunnistaja ütluste kohaselt rääkis kannatanu, et Raido Rosenthal on tema endine elukaaslane ning kannatanu kardab teda, kuna tunnistaja ei kujuta ette, milleks Raido võimeline on. Kannatanu rääkis talle pärast Raido poolt saadetud sõnumeid, et lahkuminemise põhjus oli süüdistatava vaimne ja füüsiline vägivald kannatanu suhtes. Kannatanu kirjeldas, et 2017 oli üks suuremaid vägivaldseid episoode, kus süüdistatav teda peksis, samamoodi 2018, aga samamoodi oli neid episoode peaaegu iga kuu, aga need olid väiksemad intsidendid. Kannatanu kirjelduste kohaselt peksis süüdistatav teda käte ja jalgadega, samamoodi ka murdis vasaku silma sarnaluu vms, koljuluumurd oli, vigastuste tagajärjel pidi ta käima operatsioonil. Peksmised kestsid määramata aja. Kannatanu sõnul kolis ta Hispaaniasse, kuna tal oli hirm Raido ees ja soovis alustada kusagil kaugemal uut elu, et Raido teda kätte ei saaks (tlk 35-38). 2.2.
10. Kohtus on ütlusi andnud ka kaitsja tunnistaja E. T., kes selgitas, et elas kannatanu ja süüdistatavaga ühes majas xxx. Kannatanu ja süüdistatav olid elukaaslased. Tunnistaja ütluste kohaselt tegeles süüdistatav autodega, nende ostmise, müümise ja vahetusega. Kui Raido käis välismaal autosid toomas, siis teda ei olnud kodus neli või viis päeva. Nendel päevadel, kui Raidot kodus ei olnud, käisid kannatanul külalised. Ta ei oska öelda, kui sageli külalised käisid, kuid mõned korrad ikka olid. Võib-olla napsutati, käidi väljas suitsul, räägiti kõvemini, midagi erilist silma ei hakanud. Tunnistaja ütluste kohaselt hakkas Raido arvatavasti kahtlustama, et mingi jama kodus käib, kui teda ei ole. Ta ei tea, kas xxx on kaameratega valvatav, kuid usub, et kaamera peaks seal olema (tlk 198-199). 2.2.
11. Hindamaks süüdistuse põhjendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi saab pidada usutavateks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja kannatanu seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Kohtu arvates ei ole mingit põhjust kahelda kannatanu ütluste õigsuses, sest tema ütlused on kooskõlas kirjalike tõenditega. Kuigi Raido Rosenthali tegevust ei ole küll keegi teine näinud, leiab kohus, et kohtule esitatud teised tõendid riimuvad kannatanu ütlustega ja kinnitavad kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kaudselt kinnitavad ka kohtus ülekuulatud tunnistajate ütlused kannatanu ütluste usaldusväärsust, kuna need on omavahel kooskõlas ning kinnitavad kohtule, et Raido Rosenthal on kasutanud kannatanu suhtes vägivalda, seejuures on kannatanu ema tunnistaja Z. M. kohtus andnud ütlusi, et kannatanu tunnistas talle 2017 või 2018 esimest korda, et süüdistatav on tema suhtes vägivalda kasutanud ning esimest korda nägi tütrel vigastusi kuskil juulis. Selle aja vältel on ta oma tütrel näinud ka sinikaid randmel, küünarvarrel, kaelal. Süüdistatava väited, et ta võis olla sellel ajal Saksamaal on paljasõnalised ja tõendamata ning kantud enese kaitsmise soovist. Kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-85-07, p 9.1). Antud juhul ei ole süüdistatav esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta sellel ajal oleks viibinud välismaal, kuigi selle tõendamine peaks olema küllaltki lihtne, vaatamata sellele, et süüdistatava ütluste kohaselt on kannatanu tema arvuti sisu tühjendanud, kuna piiriületusi on võimalik tõendada ka päringutega ametiasutustest, välismaal viibimist võib kinnitada majutusasutuse vastus, arvelduskonto väljavõte vms. Mis puudutavad süüdistatava väiteid selle kohta, et kannatanu oleks saanud oma vigastuste tekkimist tõendada turvakaamera salvestistega maja ümbrusest, siis kohus märgib, et tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist oleks seda saanud ka enda aktiivse kaitsmise korral teha süüdistatav. Süüdistatava paljasõnalisi väiteid ei kinnita ka tunnistaja E. T. kohtus antud ütlused, kuna kuriteosündmuse tõendamise seisukohalt on 7 tema ütlused väärtusetu tõend. Tunnistaja E. T. ütlused kinnitavad küll asjaolu, et süüdistatav käis periooditi (4-5 päeva) välismaal seoses autodega, kuid selle asjaolu üle ei ole kohtus olnud ka vaidlust. Samas ei kinnita nimetatu, et ta just kuriteosündmuse toimumise ajal seal oli, kuna süüdistatav ei ole kohtule esitanud selle kohta mitte ühtegi tõendit ning ka E. T. ei ole konkreetseid perioode välja toonud. Mis puudutavad tunnistaja E. T. ütlusi selle kohta, et süüdistatava eemaloleku ajal käisid kannatanul külalised, siis ei näe kohus selles midagi eriskummalist, sest see ei ole keelatud tegevus ja süüdistuse seisukohast ei oma see mingisugust tähendust. 2.2.
12. Kaitsja väidetega selle kohta, et kannatanul esinenud vigastused ei ole vastavuses tunniajase peksmisega, mille korral peaks olema kehal ka peksmise jäljed, kohus ei nõustu, kuna kannatanul esinenud vigastused, mis on fikseeritud haigla EMO-s ja mida kannatanu on kirjeldanud enda ütlustes, on vastavuses vägivallaga, mida Raido Rosenthal tema suhtes kasutas. Ka asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud pildifalid koos fototabeliga tõendavad, et seal nähtuvad vigastused on piisavalt tõsised, et nendele viidata kui „peksmise jälgedele“, millele kaitsja oma kaitsekõnes on osundanud. Usutavad ei ole ka väited selle kohta, et otsaesisel olevad kaks punast viirgu ja kõrva taga olev nahamarrastus ei viita peksmisele, vaid koera käpajälgedele, kuna ka käega/jalga löömise, löömisel vastu esemeid või löögi tagajärjel kukkumisega võivad nahamarrastused ja kriimustused tekkida. Kõrvataguse hematoomi lillakas värvus, mille kohta kaitsja leidis, et tegemist ei ole värske hematoomiga, kohus samuti ei nõustu, kuna hematoomid tekivad kiiresti juba ka kõige väiksema vigastuse korral ning varieeruvad indiviiditi. Isegi kui jaatada seisukohta, et otsaesisel ja kõrvataga olevad kriimustused/nahamarrastused on tekitanud pere koer, prantsuse buldog Ralf, ei ole usutav, et koer on suutnud kannatanule tekitada sellises ulatuses pea pindmised hulgivigastused ning randme ja käe muude osade kontusiooni, mida on kirjeldatud patsiendikaardis ja mis nähtuvad asitõendi vaatlusprotokollis. Samuti ei väära süüteo toimepanemist süüdistusaktis näidatud ajal ja kohas asjaolu, et EMO kaardil on kannatanu aadressiks märgitud xxx, kuna süüdistatav, kannatanu ega ka tunnistajad ei ole vaidlustanud asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav üürisid korterit xxx ning ka koos seal elasid. Sealjuures on täiesti ebaoluline ka kaitsja etteheide, et EMO kaardil ei ole kusagil väidetud, et peksjaks oli Raido Rosenthal, kuna meditsiiniasutuse ülesA.ks ei ole tuvastada, kes täpsemalt kuriteo toime on pannud, see on uurimisasutuse töö. Samuti ei ole kohus veel oma praktikas näinud, et kuriteo toimepannud isik oleks nimeliselt kajastatud haigla patsiendikaartidel. Kohtu jaoks on aga oluline, et EMO kaardil on märgitud, et kallaletung toimus patsiendi mehe poolt ning vaidlust ei ole, et sellel ajal oli süüdistatav kannatanu elukaaslane. Eeltooduga on ümber lükatud süüdistatava ütlused selle kohta, et tal ei ole olnud mingit füüsilist konflikti T. M.ga, ei ole teda kunagi peksnud ega löönud. Seega leiab kohus, et Raido Rosenthali ütlused on ebausaldusväärsed ja jätab need ütlused kõrvale. Kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul alust kahelda. 2.2.
13. Analüüsides osundatud tõendeid antud kuriteoepisoodis, asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab Raido Rosenthali poolt talle inkrimineeritava kehalise väärkohtlemise toime panemist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on kohtu arvates tõendamist leidnud kohtule esitatud ja kohtus uuritud kirjalike tõenditega ning kannatanu ja tunnistajate kohtus antud ütlustega, mida kohus peab usaldusväärseks, kuna need haakuvad täielikult kohtule esitatud kirjalike tõenditega. Kannatanule tekitatud vigastused on fikseeritud SA PERH patsiendi EMO kaardis ning kannatanul esinenud vigastusi on vaadeldud 19.02.2021 asitõendi vaatlusprotokollis koos fototabeliga.

§ 121

objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustamine on tegu, mis seisneb organismi anatoomilise terviklikkuse või füsioloogilise funktsiooni häires, haiguses või muus patoloogilises seisundis, seega konkreetses tagajärjes avalduvas vigastuses. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimvahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuselt ei ole selline, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kuriteokoosseisu juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu. 8 Kohus leiab, et on eluliselt usutav, et korduvalt rusikatega peapiirkonda löömine, juustest haaramine ja kannatanu pea löömine vastu autorooli, samuti käte ja jalaga löömine põhjustab EMO kaardis kirjeldatud jälgi. Arvestades, et kannatanut löödi nii pea- kui kehapiirkona ning see tekitas kannatanule pea pindmised hulgivigastused, randme ja käe muude osade kontusiooni, ei ole kohtu hinnangul ka kahtlust, et kannatanule tekitati ka füüsilist valu. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Raido Rosenthali süü antud kuriteoepisoodis on tõendatud täies mahus ning

§ 121objektiivne koosseis on täidetud.

2.2.11. Prokurör on Raido Rosenthali süüteo kvalifitseeritud

§ 121

lg 2 p 2 järgi, mis sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toimepandud lähi- või sõltuvussuhtes.

§ 121

lg 2 p 2 mõttes lähisuhe on kahe või enama inimese vaheline pere-, sugulus-, põlvnevus-, hõimlus- või armastussuhe, sõltumata sellest, kas suhte osapooled jagavad elukohta. Sellele on iseloomulik hoolitsus, turvalisus, emotsionaalne tugi ning omavaheline tundeseotus. Lähisuhe võib sisaldada, kuid ei pea sisaldama füüsilist lähedust. Antud juhul ei olnud vaidlust selles, et süüdistatav ja kannatanu olid sellel ajal elukaaslased. Seda on kinnitanud nii süüdistatav kui ka kannatanu. Ka kohtus ülekuulatud tunnistajad Z. M., J. P., H. K., L. A. ja A. P. on kohtus kinnitanud, et süüdistatav ja kannatanu elasid koos ning olid sellel ajal elukaaslased. Seega leiab kohus, et süüdistatava tegu on toimepandud lähisuhtes oleva isiku suhtes ning seega õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg 2 p 2 järgi.

Subjektiivsest küljest eeldab

§ 121tahtlust.

Kohus on seisukohal, et Raido Rosenthal pani temale inkrimineeritud kuriteo toime kavatsetult

§ 16lg 2 tähenduses.

Pekstes kannatanut erinevatesse keha piirkondadesse tunni vältel ja korduvalt rusikate ja jalaga, seadis Raido Rosenthal eesmärgiks kannatanule valu ning samuti kehavigastuste tekitamise. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. 2.2.12. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Raido Rosenthal pani toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o

§ 121lg 2 p 2 sätestatud kuriteo.

2.3. Süüdistus

§ 118lg 1 p 2 järgi (19.12.2018 episood) 2.3.1.

Lisaks eelnevale heidetakse Raido Rosenthalile ette

§ 118

lg 1 p 2 järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud või kui sellega kaasneb osaline või puuduv töövõime. 2.3.

1. Kannatanu T. M. ütluste kohaselt kolisid nad süüdistatavaga 15.05.2018 xxx korterist xxx korterisse. Süüdistatav jätkas suhtlemist oma vanade tuttavatega, kellega pidas tihti kodus pidusid, jätkas joomist ja narkootikumide tarvitamist. 19.12.2018 umbes kell 6 õhtul tuli Raido koos sõpradega ebakaines olekus koju. Nad lärmasid nii kõvasti, et kannatanu ei kuulnud televiisorit. Ta ütles Raidole, et ei taha seda kannatada ja ta pakib oma asjad ja lahkub. Raido saatis sõbrad ära, tuli tuppa, kus kannatanu asju pakkis ja ütles: „Kas sa arvad, et minu juurest saab nii kergelt ära minna“ ja lõi teda rusikaga vasakusse silma. Löök oli nii tugev, et ta lõi oma pea parema poolega kapiriiuli vastu ja kukkus põrandale. Kui ta lamas, siis Raido jätkas peksmist käte ja jalgade vastu keha ja pead. Raido lõi teda ühe jalaga, kuid millisega, ta ei mäleta. Jätkas peksmist seni, kuni kannatanu oli üleni verine. Verd jooksis ninast ja kõrvast. Kui nina verejooks ei peatunud, siis sai aru, et midagi on valesti, ilmselt on midagi murtud. Kannatanu soovi peale, et peab kiiremas korras haiglasse sõitma, võttis süüdistatav talt telefoni ära ja ütles, et kui ta teatab kuhugi, siis lööb tal kõik hambad välja ja paneb ratastooli. Sellel päeval kannatanu arstile ei pöördunud, sest tal ei olnud võimalust ja ta kartis. Raido kartis, et kannatanu räägib kellegile juhtunust ja seepärast ei lasknud teda välja. Kodus olemise ajal fikseeris kannatanu telefoniga oma vigastused ja edastas need menetlejale. Vigastused fikseeris, kuna ta ei saanud süüdistatava juurest 9 ära minna, kuid et oleks mingidki tõendid Raido vastu.
2. kuupäeval paistetus leevenes ja siis tuli luu nähtavale. Paistis vasakult poolt ninaluu, kuna sarnaluu oli sisse vajutatud. Selle peale süüdistatav ehmus ja viis ta ise haiglasse, kus selgus, et operatsiooni on vaja. Operatsioon toimus 02.
3. Opereeriti vasakut sarna ja sinna pandi titaanplaat. Osaliselt ei tunne ta praegu oma vasakut põske. Haiglasse ta kedagi külastama ei lubanud. Sünnipäeva pidas ta 05.01 Supluse pst korteris koos süüdistatava, ema ja õe perega. Sugulastele ütles, et jalutas koeraga ning kukkus ning ka arstile ütles, et kukkus. Raido poolt vägivalla kasutamisest ei rääkinud ta kellelegi, kuna kartis oma elu ja lähedaste elude pärast. Rääkis tõtt üksnes sõbranna K. T.le 2019 augusti lõpus (tlk 1526). 2.3.
4. Süüdistatav Raido Rosenthal end antud episoodis süüdi ei tunnista ning selgitas, et tõenäoliselt oli ta sellel ajal Saksamaal. Selle kohta, et ta Saksamaal oli, ei ole tal mitte ühtegi tõendit, kuna T. on kõik tema meilid hävitanud ja ta ei saa kusagilt neid välja võtta. Kui internetist hakata otsima, siis tõenäoliselt leiaks. Saksamaalt tulles läks ta otse ema juurde Tartusse ja sinna jõudis peaaegu jõuludeks, mis olid sama päev või järgmine päev. Kannatanul nägi sinist silma ja kannatanu ütles selle kohta, et ta kukkus, kuna koer tõmbas. Prantsuse buldog on madal, aga turske koer, kellel on palju jõudu ning selliselt kukkudes võib erinevaid vigastusi saada. Süüdistatav kannatanut arsti juurde ei viinud, seal käis ta ise. Sünnipäeva ajal käis kannatanu operatsioonil, oli väike arm silma all ja pandi plaaster peale. Rohkem kannatanu sellest midagi ei rääkinud ja kurtnud pole. Sealjuures andis süüdistatav ütlusi selle kohta, et tal oli 2018 vasak jalaluu kildudeks, jalas on plaat, kümme kruvi ja vigastus annab siiani tunda. Neil oli kannatanuga tüli ja selle kohta on algatatud kriminaaluurimine T. vastu. See intsident oli 2018 juuli lõpus ja see tekkis siis, kui selgus, et T.l on nende suhte ajal tekkinud HI-viirus. Ta oli karkudega peaaegu neli kuud kuni novembrini. Ka teine jalg ei ole terve 10 aastat varem mootorrattaõnnetuses saadud vigatuse tõttu. Mõlemad jalad on opereeritud ja väga õrnad. Seetõttu ei saa ta jalgadega kedagi lüüa, hea et kõndidagi saab (tlk 202-210). 2.3.
5. Kuigi tunnistajad Z. M., J. P. ja A. P. süüdistatava ja kannatanu vahel toimunut vahetult pealt ei näinud, on kõik kolm kinnitanud kannatanul tervisekahjustuse esinemist. Tunnistaja Z. M. ütluste kohaselt nägi ta tütrel vigastusi sünnipäeva peol Pirital 05.01.
6. Sünnipäeval oli lisaks temal ka teise tütre pere. Nägi, et T. nägu oli katki ja kõvasti kinni kaetud. Plaaster oli parema põse peal. Põsk oli paistes, sinikad olid ära peidetud jumestusega, silm oli sinine. Kannatanu ütles, et vigastused sai, kui ta jalutas koeraga ja kukkus metsas maha. Sama selgituse andis ka süüdistatav. Kui ta ütles tütrele, et kukkudes ei saa selliseid sinikaid tekkida, siis kannatanu andis talle mõista, et Raido tegi (tlk 28-32). Tunnistaja J. P. kinnitas, et on ühel korral näinud kannatanul vigastusi ning see oli 05.01.2019, kui toimus kannatanu sünnipäev Supluse tn korteris. Ta helistas kannatanule detsembri lõpus ja küsis, millal nad teda sünnipäeva puhul õnnitlema tulevad ja siis kannatanu vastas, et helistab hiljem, sest ta ei tea, kuna viibib haiglas. Kannatanu rääkis, et ta kukkus ja lõi näo katki. Haiglasse kannatanu teda õnnitlema ei lubanud. Nad kohtusid
7. jaanuaril ja siis oli kannatanul silma all arm ja plaaster ning sinikas. Tegemist oli vist vasaku silmaga. Kannatanu ütles, et oli keeruline operatsioon, et seal midagi sirgendati, luid kuidagi. Alguses ta isegi ei aimanud, et vigastused tekitas süüdistatav, kuid kusagil poole aasta pärast sai ta aru, et nii ei ole võimalik kukkuda ja midagi on valesti (tlk 32-34). Tunnistaja A. P. ütluste kohaselt nägi ta kannatanul vigastusi 05.01.2019 sünnipäevapeol. Näo vasakul pool oli mingi arm. Vigastuste tekke kohta ta midagi ei tea. Seda, et kannatanu oli haiglas ja tal on midagi näoga ja tehakse operatsioon, sai ta teada ämma ja naise käest. See oli detsembri lõpus 2018, kui naine helistas ja küsis, millal T. juurde sünnipäevale tulla (tlk 34-35). 2.3.
8. Kannatanu ja tunnistajate Z. M., J. P. ja A. P.ga riimuvaid ütlusi andis ka tunnistaja L. A., kelle ütluste kohaselt rääkis kannatanu talle, et 2017 ja 2018 olid raskemad peksmised. Süüdistatav peksis siis käte ja jalgadega, samamoodi murdis ka vasaku silma sarnaluu vms, oli koljuluumurd, mille tagajärjel tehti ka operatsioon (tlk 35-38). 10 2.3.
9. Tunnistaja H. K. ütluste kohaselt olid tema poeg Raido Rosenthal ja kannatanu elukaaslased. Raido ei ole naiste suhtes vägivaldne, ka kannatanu ei ole seda rääkinud. Raidol nägi vigastusi 2018 augustis, kui tal oli jalaluu puruks ja käis kaks kuud karkudega. Ta ei tea põhjust, miks poja jalaluu katki ei oli. Raidot nägi viimati 2018 lõpus, kui ta tuli Saksamaalt nende juurde autot näitama ja lapselapsele kommikarpe tooma. Raido jõudis nende juurde kaks või kolm päeva enne jõule. Mäletab, et 2019 tahtis kannatanule õnne soovida, kuid kannatanu telefoni vastu ei võtnud, mistõttu helistas Raidole ja palus T.t, kuid Raido ütles, et kannatanu on haiglas, kuna koer tõmbas ta jää peal pikali. Sama kinnitas ka kannatanu telefoni teel pool tundi hiljem. Samuti helistas ta pärast teist jaanuari Raidole ja tegi videokõne. Siis peeti kannatanu sünnipäeva, kus olid kannatanu ema ja õe pere. Tegemist oli rõõmsa sündmusega ja kannatanu näitas talle pöialt ülespoole. Tunnistaja ütluste kohaselt
10. aastal, kui Raido koer oli tema juures, siis koer tõmbas teda küljega nii, et ta kukkus parema käe randmeluu puruks (tlk 199-201). 2.3.
11. Käesolevas episoodis puudub vaidlus selle üle, et kannatanu T. M.l esines süüdistuses märgitud tervisekahjustus. Nimetatu on kooskõlas kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate Z. M., J. P., A. P. ja L. A. ütlustega. Tunnistaja H. K. kinnitas küll kohtus, et kannatanu viibis haiglas, kuid vigastusi ta kannatanul ei näinud. Kannatanule tervisekahjustuse tekitamist 19.12.2018 ja selle kestvust kinnitab isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 21E-AOI0040, milles kajastuva eksperdiarvamuse kohaselt sedastati kannatanul 27.12.2018 SA PERH-is vasaku maksillaarsiinuse ehk põskkoopa eesmise ja külgmise seina ning silmakoopa alumise ja külgmise seina nihkega murrud ja vasaku sarnaluu murd koos nahaaluse verevalumiga vasaku silma üla- ja alalaul. Lisaks esinevad 19.02.2021 PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse uurija A. S. poolt koostatud asitõendi vaatlusprotokollis esitatud 20.12.2018 tehtud fotol nahakriimustused vasaku sarna välisosas, 23.12.2018 tehtud fotodel paranemisjärgus nahakriimustused/pindmised haavad pealae piirkonnas juustega kaetud peanahal ja parema kõrvalesta tagaosas ning 24.12.2018 tehtud fotodel imendumisjärgus nahaalune verevalum parema õlavarre piirkonnas. Tervisekahjustused võivad olla tekitatud tömbi vägivalla toimel ekspertiisimäärusel märgitud ajal ja kannatanu poolt kirjeldatud viisil, s.o 19.12.2018; kusjuures vasaku maksillaarsiinuse ehk põskkoopa eesmise ja külgmise seina ning silmakoopa alumise ja külgmise seina nihkega murrus ja vasaku sarnaluu murd koos nahaaluse verevalumiga vasaku silma üla- ja alalaul ja nahakriimustustega vasaku sarna piirkonnas võivad olla tekitatud löögist/löökidest kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega (nt rusika, jala vms esemega); nahakriimustused/pindmised haavad pealae piirkonnas juustega kaetud peanahal ja parema kõrvalesta tagaosa ning nahaalune verevalum paremal õlavarrel võivad olla tekitatud nii löökidest (vähemalt 2 löögist) kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega (rusika, jala vms esemega) kui ka kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid esemeid ja pindu. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud. Tervisekahjustused (vasakpoolsed näokoljuluude murrud) põhjustavad tervisehäire kestusega üle 4 kuu (peale vigastuste paranemist jäid püsima tundehäired vasaku silma ja sarna piirkonnas ning tekkis posttraumaatiline kolmiknärvi neuropaatia ehk närvikahjustus). Osalise või puuduva töövõime määramisega tegeleb Eesti Töötukassa. Tervisekahjustusega ei ole põhjustatud nägu osuliselt moonutavat ravimatut vigastust. Tervisekahjustused (vasakpoolse näokoljuluude murrud) põhjustavad tervisehäire kestusega üle 4 kuu (peale vigastuste paranemist jäid püsima tundehäired vasaku silma ja sarna piirkonnas ning tekkis posttraumaatiline kolmiknärvi neuropaatia ehk närvikahjustus (tlk 55-61). 2.3.
12. Kannatanule tekitatud tervisekahjustused nähtuvad ka 19.02.2021 asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga, milles vaadeldi kannatanu e-postilt 17.02.2021 edastatud ekirja koos manuses olevate failidega. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi kannatanu poolt edastatud 6 pildifaili, millest esimeselt pildifaililt „IMG_0264“, mis on tehtud 20.12.2018 kell 9.45 nähtub pool naisterahva nägu, kelle silma ümber on punast ja lillat värvi nahapiirkonnad ja põsel kaks punast värvi viirgu. Naise ninasõõrme ümber nähtub punast värvi nahapiirkond. Pildifaililt „IMG_0268“, mis on tehtud 23.12.2018 kell 9.11 nähtub naise üks näopool. Naise silma ümber nähtub kollast ja lillat värvi nahapiirkond ning naise põsel kaks punast värvi veergu. 11 Pildifaililt „IMG_0271“, mis on tehtud 23.12.2018 kell 9.13 nähtub vaade naisterahva peast ülaltpoolt. Naise peanahal on näha punast värvi viirg. Pildifaililt „IMG_0270“, mis on tehtud 23.12.2018 kell 9.12 nähtub isiku kõrvatagune, kõrva taga on näha punast värvi viirg. Pildifaililt „IMG_0279“, mis on tehtud 24.12.2018 nähtub isiku õlavarre sisemine pool, millel on sinakaskollast värvi nahapiirkond. Pildifaililt „IMG_0281.JPG“, mis on tehtud 24.
13. kell 4.13 nähtub isiku õlavars, millel on näha kollakaslillat värvi nahapiirkond (68-74). 2.3.
14. Asjaolu, et kannatanu viibis 02.01.2019 PERH-is ravil, kinnitab ka kaitsja poolt esitatud SA PERH väljavõte haigusloost nr 1930073, mille kohaselt on lõplik kliiniline põhihaigus ülalõualuumurd ning 02.01.2019 teostati ülalõualuu osteosüntees narkoosis. Haiguse anamneesi kohaselt kukkus patsient 19.12.2018 rõdul, vasaku silmaümbruse hematoom. Kannatanu lahkus haiglast samal päeval (tlk 195-197). 2.3.
15. Antud juhul on vaidlus selles, kas süüdistuses kirjeldatud tervisekahjustused on tekitanud süüdistatav süüdistuses nimetatud ajal. Kuigi kaitsja poolt esitatud SA PERH väljavõttest haigusloost nr 1930073 nähtub, et vigastus on saadud rõdul kukkudes ning ka Z. M.le, J. P.le ja H. K.ule on algselt selgitatud, et vigastused on saadud kukkumise tagajärjel, on kohus seisukohal, et kannatanu ütlused, et tervisekahjustused tekitas talle tegelikult süüdistatav, on usaldusväärsed, kuna tema ütlused riimuvad ka tunnistajate Z. M., J. P., A. P.i ja L. A. ütlustega ning kirjalike tõenditega, eelkõige kohtule esitatud ekspertiisiaktiga. 2.3.
16. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatava väidet selle kohta, et ta ei viibinud sellel kuupäeval Eestis, kuna süüdistatav ei ole esitanud kohtule mitte ühtegi tõendit selle kohta, et ta sellel ajal oleks viibinud välismaal, kuigi selle tõendamine peaks olema küllaltki lihtne, vaatamata sellele, et süüdistatava ütluste kohaselt on kannatanu tema arvuti sisu tühjendanud, kuna piiriületusi on võimalik tõendada ka ametiasutustest saadud teabega, välismaal viibimist võib kinnitada majutusasutuse vastus päringule, arvelduskonto väljavõte vms. Sealjuures esineb lahknevusi ka süüdistatava ja tunnistaja H. K.u ütlustes, mis puudutab süüdistatava jõudmist Saksamaalt Eestisse. Tunnistaja H. K.u ütluste kohaselt jõudis R. Rosenthal Eestisse kaks või kolm päeva enne jõule, süüdistatava ütlustest selgub seevastu, et: „Kas päev või järgmine päev“. 2.3.
17. Veenev ei ole ka süüdistatava väide, et kannatanu vigastused võisid olla tekkinud kukkudes, kui kannatanu jalutas prantsuse buldogiga. Sellised ütlused on ennast õigustavad ja ümberlükatud eksperdi arvamusega, mille kohaselt võivad tervisekahjustused olla tekitatud tömbi vägivalla toimel ekspertiisi-määrusel märgitud ajal ja kannatanu poolt kirjeldatud viisil, s.o 19.12.2018; kusjuures vasaku maksillaarsiinuse ehk põskkoopa eesmise ja külgmise seina ning silmakoopa alumise ja külgmise seina nihkega murrus ja vasaku sarnaluu murd koos nahaaluse verevalumiga vasaku silma üla- ja alalaul ja nahakriimustustega vasaku sarna piirkonnas võivad olla tekitatud löögist/löökidest kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega (nt rusika, jala vms esemega); nahakriimustused/pindmised haavad pealae piirkonnas juustega kaetud peanahal ja parema kõrvalesta tagaosa ning nahaalune verevalum paremal õlavarrel võivad olla tekitatud nii löökidest (vähemalt 2 löögist) kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega (rusika, jala vms esemega) kui ka kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid esemeid ja pindu (tlk 58). Seega on välistatud, et vasaku maksillaarsiinuse ning silmakoopa alumise ja külgmise seina nihkega murrud ja vasaku sarnaluu murd koos nahaaluse verevalumiga vasaku silma üla- ja alalaul ja nahakriimustustega vasaku sarna piirkonnas, on tekkinud kukkumise tagajärjel. Kuigi ekspert on möönnud, et nahakriimustused/pindmised haavad pealae piirkonnas juustega kaetud peanahal ja parema kõrvalesta tagaosa ning nahaalune verevalum paremal õlavarrel võivad olla tekitatud nii löökidest (vähemalt 2 löögist) kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega (rusika, jala vms esemega) kui ka kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid esemeid ja pindu, on kohus veendunud, et ka need vigastused on tekkinud süüdistatava tegevuse tagajärjel, mitte kukkumisest koeraga jalutades. Kannatanu ütluste kohaselt süüdistatava löök rusikaga vasakusse silma oli nii tugev, et ta lõi oma pea parema poolega kapiriiuli vastu ja kukkus 12 põrandale. Kui ta lamas, siis Raido jätkas peksmist käte ja jalgade vastu keha ja pead. Raido lõi teda ühe jalaga, kuid ta ei mäleta, millisega. Peksmine kestis, kuni ta oli üleni verine. Verd jooksis ninast ja kõrvast. Seega võisid eelnevalt kirjeldatud vigastused tekkida nii kukkumisest nt vastu kappi, nagu on kannatanu kirjeldanud oma ütlustes, või olla tekitatud ka löökidest rusikaga, jalaga vms. Samuti on usutavad kannatanu väited, et süüdistatav tegi löögi kannatanu vasakusse silma, kuna kohtuistungitel nähtus, et süüdistatav on paremakäeline, tehes just selle käega märkmeid. Nimetatu kinnitab veelkordselt kannatanu ütluste usaldusväärsust ning seda ei väära ka asjaolu, et süüdistatav on andnud ütlusi, et tema ei saa jalgadega üldse lüüa, kuna sellise väite kontrollimiseks pole ta kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit. Samuti on tema ütlused vastuolus tunnistaja H. K.u ütlustega, mille kohaselt käis süüdistatav karkudega kaks kuud, kuid tema enda väidete kohaselt neli kuud. 2.3.
18. Kohtul ei ole alust kahelda ka kannatanu ütluste selles osas, mis puudutab tervisekahjustuse tekitamise kuupäeva, kuna see on kooskõlas eksperdi antud arvamusega ning ka 19.02.2021 asitõendi vaatlusprotokolli ja selle juures oleva fototabeliga, millelt nähtub 20.12.2018 kell 09.45 tehtud fotolt, et kannatanu silma ümber on punast ja lillat värvi nahapiirkonnad ja põsel kaks punast värvi viirgu. Samuti on 23.12.2018 ja 24.12.2018 tehtud fotod, millelt nähtuvad haav pealae piirkonnas, haavad parema kõrvalesta taga ja verevalum paremal õlavarrel. Eluliselt usutavad on kannatanu ütlused selle kohta, et selliste vigastuste tekkimisel soovis ta kiiremas korras haiglasse sõita, kuid süüdistatav võttis telefoni ära ja ütles, et kui ta teatab kuhugi, siis lööb tal kõik hambad välja ja paneb ratastooli. Sellel päeval ta arstile ei pöördunud, sest Raido ei lasknud teda välja. Asjaolu, et kannatanu pöördus alles 27.12.2018 erakorralise meditsiini osakonda, on leidnud kinnitust ekspertiisiaktis kajastatud kokkuvõttes tervishoiuteenuste kajastamise dokumentidest, kust nähtub, et kannatanu viibis erakorralisel visiidil 27.12.2018 (tlk 56). 2.3.
19. Mis puudutab süüdistatava ja tema kaistja väiteid kannatanul esineva immuunpuudulikkuse kohta, siis süüdistuse kontekstis ei oma see mingisugust tähendust. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid ka selle kohta, et kannatanu on võltsinud esialgset haiguslugu, kust on välja jäetud HIviirus, sest kohtule ei ole sellist dokumenti esitatud. Kohus peab vajalikuks märkida sedagi, et kohtule esitatud ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisi alusdokumendiks olev EMO-kaart kuupäevast 27.12.2018 ei sisaldagi kannatanul esinevaid kaasuvaid haigusi, mistõttu ei ole välistatud ka see, et kaitsja on osundanud just sellele dokumendile, kust puudubki kaasuvdiagnoos. 2.3.15.

§ 118objektiivne koosseis seisneb raske tervisekahjustuse tekitamises.

Kaitstav õigushüve on tervis. Tervisekahjustus on inimese kehaline või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist. Kannatanu T. M. suhtes viidi läbi kohtuarstlik ekspertiis, mille käigus ekspert tuvastas, et kannatanul esinenud tervisekahjustused (vasakpoolsed näokoljuluude murrud) põhjustavad tervisehäire kestusega üle 4 kuu (peale vigastuste paranemist jäid püsima tundehäired vasaku silma ja sarna piirkonnas ning tekkis posttraumaatiline kolmiknärvi neuropaatia ehk närvikahjustus) (tlk 58). Vabariigi Valitsuse

1. augusti 2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 p 2 kohaselt on tervisekahjustus käesoleva määruse mõttes organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Määruse § 8 lg 1 kohaselt on tervisehäire käesoleva määruse tähenduses selline tervisekahjustus, mis seisneb organismi elutegevuse häires, mida hinnatakse sellest paranemise kestuse või üldise püsiva töövõime kaotuse protsendiga. Kohus märgib, et ekspert on andnud arvamuse, et kannatanul esinenud tervisekahjustused vasaku maksillaarsiinuse ehk põskkoopa eesmise ja külgmise seina ning silmakoopa alumise ja külgmise seina nihkega murrus ja vasaku sarnaluu murd koos nahaaluse verevalumiga vasaku silma üla- ja alalaul ja nahakriimustustega vasaku sarna piirkonnas on tekkinud löögist/löökidest kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega (nt rusika, jala vms esemega) ning nahakriimustused/pindmised haavad pealae piirkonnas juustega kaetud peanahal ja parema kõrvalesta tagaosa ning nahaalune 13 verevalum paremal õlavarrel võivad olla tekitatud nii löökidest (vähemalt 2 löögist) kõvade tömpide piiratud löögipinnaga esemetega (rusika, jala vms esemega) kui ka kukkumisest/hooga paiskumisest vastu ümbritsevaid kõvasid esemeid ja pindu. Kohtule ei ole esitaud ühtki tõendit, mis seaks eksperdi arvamuse kahtluse alla. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõendid kinnitavad, et just Raido Rosetnhali tegevuse tagajärjel sai kannatanu raske tervisekahjustuse, millega on põhjustatud tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud. 2.3.
2. Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et kannatanu ütlustest lähtudes tegutses süüdistatav kannatanu löömisel tahtlikult, täpsemalt kavatsetult. Samuti oli süüdistataval ka kannatanule tervisekahjustuse tekitamise tahtlus, sest teise isiku löömisel ühel korral rusikaga peapiirkonda ja seejärel korduvalt pikali lamavat kannatanut käte ja jalgadega mh ka peapiirkonda lüües, põhjustatakse kannatanule eelduslikult kehavigastusi. Pea on teadaolevalt elutähtis piirkond. Iga keskmine inimene saab aru, et rusikaga inimest elutähtsasse piirkonda lüües tekitatakse talle kehavigastusi. Kannatanut pekstes, mõistis süüdistatav suurepäraselt, et tekitab teisele isikule kehavigastusi ja see oligi tema eesmärk. Vigastused, mis T. M.l tekkisid löömise tagajärjel, viitavad löökide jõulisusele ja intensiivsusele. Asjaolu, et süüdistatav tabas löökidega kannatanu peapiirkonda, kinnitavad välised jäljed kannatanu näol, mis on kajastatud 19.02.2021 asitõendi vaatlusprotokollis koos fotodega ning ekspertiisi aktis nr 21E-AOI
3. Kohus leiab, et ka tagajärje osas on Raido Rosenthal tegutsenud tahtlikult, s.o kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 mõttes.

Süüdistatav pidi võimalikuks pidama, et teist isikut rusikaga peapiirkonda lüües ning hiljem maas lamavat kannatanut käte ja jalaga peapiirkonda lüües võib kaasneda äärmiselt raske tervisekahjustus. On tavapärane, et peapiirkonda löömisel võivad kaasneda luumurrud. Inimese löömisel pea piirkonda on objektiivselt võimalik, et kannatanule põhjustatakse ka raskemaid tagajärgi, mis kaasnevad näiteks erinevate luude kahjustamisega. Üldteada on asjaolu, et pea vigastamine võib kaasa tuua ka inimese surma. Samuti näitab süüdistatava kaudset tahtlust raske tervisekahjustuse tekitamise suhtes asjaolu, et süüdistatav võttis kannatanult telefoni ära ning ei kutsunud ise ega lasknud ka kannatanul endal abi kutsuda. Seega pidi Raido Rosenthal möönma, et kannatanu võib saada ka raskeid tervisekahjustusi. 2.3.17. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Raido Rosenthali süüdi

§ 118lg 1 p 2 järgi.

2.4. Süüdistus

§ 120

lg 1 järgi (12.07.2017 ja 10.09.2020 episoodid) 2.4.1.

§ 120

lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Võttes arvesse, et

§-ga 120 kaitstakse inimese vaimset tervist, on ähvardamine karistatav põhjusel, et sellega tekitatakse kannatanus hirmutunnet. Seega kujutab ähvardamine endast psüühilise vägivalla kasutamist. Järelikult saab süüdlase karistamine ähvardamise eest kõne alla tulla vaid siis, kui ähvardatu peab süüdlase käitumise tõttu oma elu või tervist ohustatuks (Riigikohtu otsus 3-1-1-7-07, p 13). Asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada. Seega ei saa kannatanu hirmutunne tuleneda pelgalt tema enda isikulisest eripärast ja alust karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused. Viimatimärgitu tõttu peab ähvardus reeglina tunduma lisaks kannatanule reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et süüdlane täidab

§ 120

objektiivse koosseisu siis, kui ta paneb oma tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitaks hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale (Riigikohtu lahend 3-1-1-59-11). 2.4.

1. Süüdistatav Raido Rosenthal end süüdi ei tunnista. 12.07.2017 episoodi kohta andis süüdistatav ütlusi, et ta üldse ei mäleta, mis päeval ta kusagil oli ja seda on raske meenutada. Ähvardanud ta kannatanut ei ole ning see on ulmejutt. 10.09.2020 episoodi kohta andis süüdistatav ütlusi, et kõnesid on T.ga palju olnud ning rääkisid pikalt juttu, kuid sellist kõnet nagu kannatanu 14 väidab, et teda on ähvardatud selliste absurdsete sõnadega, siis ta ei kujuta ette, mis kannatanu mõistusega on. Vanglas viibis ta alates 07.12.2019 kuni 07.12.2020 (tlk 202-210). 2.4.
2. Kannatanu T. M. ütluste kohaselt 12.07.2017 pärast kehalise väärkohtlemise toimepanemist, kui ta ütles süüdistatavale, et ta peab kiiremas korras tööle minema, siis süüdistatav ütles talle, et mine, aga kui teatad politseisse, siis lööb hambad välja ja paneb ratastooli istuma. Kannatanu võttis süüdistatava ähvardust reaalsena, kuna Raido on korduvalt teda peksnud ja ähvardanud. Peksmisest ei rääkinud ta kellelegi, kuna kartis oma elu pärast. Ka politsei poole ei pöördunud, kuna kartis, et süüdistatav täidab oma lubaduse. 10.09.2020 helistas talle süüdistatav vangalast ja kutsus kokkusaamisele. Kui kannatanu keeldus, siis süüdistatav hakkas teda solvama ja alandama. Süüdistatav ütles talle, et ükskõik, kuhu kannatanu jookseb, leiab ta kannatanu niikuinii üles ja vigastab teda kõvasti, et ema ei tunne teda ära, teraga lõikab kannatanu nägu ja kallab happega üle ja paneb ratastooli. Varasemate peksmiste ja ähvarduste tõttu võttis kannatanu ähvardusi reaalsena (tlk 15-26). 2.4.
3. Tunnistaja Z. M. ütluste kohaselt kartis kannatanu Raido Rosenthali ning see oli juba pärast teist läbipeksmist. Küsimusele, miks vaatamata kehalise väärkohtlemise juhtumite kordumisele kannatanu süüdistatava korterisse tagasi elama läks, vastas tunnistaja, et süüdistatav on T.t taga otsinud ja teda ähvardanud. Kannatanu ütles, et kui süüdistatav ta üles leiab, siis peksab ta läbi või tapab üldse ära (tlk 28-32). 2.4.
4. Tunnistaja J. P. ütluste kohaselt kartis kannatanu Raido Rosenthali ja kannatanu rääkis sellest ka emale. Teda süüdistatav ähvardanud ei ole, kuid süüdistatav on saatnud sõnumeid ähvardustega emale (tlk 32-34). 2.4.
5. Tunnistaja L. A. ütluste kohaselt, kui süüdistatav saatis ähvardavaid, alandavaid sõnumeid, siis kannatanu oli väga hirmul, ei julgenud väljas käia ja istus ainult kodus. Kannatanu ütles, et Raido Rosenthal on tema endine elukaaslane ning tunnistaja ei kujuta ette, milleks süüdistatav on võimeline. Kannatanu kirjeldas, et Raido võib füüsiliselt viga teha, teda üles leida, samamoodi hakkab ähvardama lähedasi, ema ja õde. Kannatanu jaoks oli kõige raskem, kui tema lähedaste kallale minnakse. Süüdistatav oli T. suhtes olnud nii vaimselt kui füüsiliselt vägivaldne. Kannatanu kolis Hispaaniasse, kuna kartis Raidot ja soovis alustada kuskil kaugemal uut elu, et süüdistatav teda kätte ei saaks (tlk 35-38). 2.4.
6. 12.07.2017 episoodis on kohus lugenud kannatanu ütlused Raido Rosenthali poolt toime pandud kehalise väärkohtlemise osas usaldusväärseks, kuna need haakusid kirjalike tõenditega ning tunnistajate ütlustega. Kohus luges käesoleva kohtuotsuse punktis 2.
7. tõendatuks kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemise süüdistatava poolt ning ei hakka nimetatud asjaolusid uuesti kordama. Kohtul ei ole alust kahelda ka kannatanu ütlustes, mis puudutavad 12.07.2017 pärast kehalise väärkohtlemise toimepanemist asjaolu, et süüdistatav Raido Rosenthal ähvardas teda politseisse pöördumise puhul ratastooli panna. Kannatanu ütluste kohaselt lubas süüdistatav lisaks ka kannatanu hambad välja lüüa. Seega kinnitavad kriminaalasjas uuritud tõendid, et Raido Rosenthal ähvardas oma endist elukaaslast T. M. tervisekahjustuse tekitamisega, s.o „ratastooli panemisega“, mis on sisuliselt hinnatav kannatanu invaliidistamisega. Kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna eelnevalt on tõendamist leidnud, et Raido Rosenthal kasutas vahetult eelnevalt, s.o 12.07.2017 kannatanu suhtes vägivalda. Kannatanu T. M. ütlused haakuvad tunnistajate Z. M., J. P. ja L. A. ütlustega, mille kohaselt on Raido Rosenthal kannatanut ähvardanud ning kannatanu kartis teda. Raido Rosenthali poolt eelnev vägivalla kasutamine kannatanu suhtes suurendab ähvarduse tõsiseltvõetavust. Ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast on antud olukorras ähvarduse täideviimise võimalus veenev. 2.4.
8. Puutuvalt 10.09.2020 episoodi, siis märgib kohus, et vaidlust ei ole selles, et kannatanu ja süüdistatava vahel toimus telefonikõne, mida on kinnitanud nii süüdistatav kui ka kannatanu ning 15 mida tõendab ka kuriteoteate lisa 6 kaks viimast lehte, mis on Tele2 kõnede eristus ning millelt nähtub, et kannatanu mobiilinumbrile on samalt numbrilt helistatud 10.09.2020 kl 12.07, 12.24 ja 12.28 ning kõnede kestus on kokku 41,22 minutit (tlk 171-172). Samas on süüdistatav kategooriliselt eitanud 10.09.2020 toimunud sündmuste asetleidmist selliselt nagu nähtub süüdistusest ja nagu kannatanu on oma ütlustes kirjeldanud: „Süüdistatav ütles talle, et ükskõik, kuhu kannatanu jookseb, leiab ta kannatanu niikuinii üles ja vigastab teda kõvasti, et ema ei tunne teda ära, teraga lõikab kannatanu nägu ja kallab happega üle ja paneb ratastooli.“ Süüdistatava ütlused erinevad süüdistuse sisuks olevate asjaolude osas muudest tõenditest diametraalselt. Kohtul ei ole alust kannatanu ütlustes kahelda, kuna ka 12.07.2017 toimunud ähvardamise episoodis on süüdistatav kannatanut ähvardanud „ratastooli panna“ ning tema ütlused on kontrollitavad ka teiste kriminaalasjas ülekuulatud isikuliste tõendiallikate kaudu ja need riimuvad ka kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega. Kannatanu T. M. ütlused haakuvad tunnistajate Z. M., J. P. ja L. A. ütlustega, mille kohaselt on Raido Rosenthal kannatanut ähvardanud ning kannatanu kartis teda. Samuti on tunnistajad Z. M. ja J. P. näinud kannatanul kehavigastusi ning kannatanu on tunnistajatele hiljem ka toimunust rääkinud. Kohtu hinnangul kinnitavad kriminaalasjas uuritud tõendid, et Raido Rosenthal ähvardas 10.09.2020 oma endist elukaaslast T. M. telefoni teel tervisekahjustuste tekitamisega, s.o rikub kannatanu välimuse näole tekitavate lõikehaavade ja happega ning „ratastooli panemisega“, mis on sisuliselt hinnatav kannatanu invaliidistamisega. Kannatanu tundis ähvarduse tõttu ohtu enda elule ja tervisele, sest süüdistatav oli varem tema suhtes korduvalt vägivalda kasutanud. Alus selleks tuleneb süüdistatava varasemast käitumisest. Kohus on tuvastanud, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes korduvalt vägivalda. Raido Rosenthali poolt kannatanu suhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemine 12.07.2017 ja raske tervisekahjustuse tekitamine 19.12.2018 on tõendamist leidnud käesoleva kohtuotsuse p-des 2.
9. ja 2.
10. ning kohus ei hakka neid siinkohal uuesti välja tooma. Asjaolu, et ähvardus on 12.07.2017 episoodis järgnenud füüsilisele vägivallale ning süüdistatav on 19.12.2018 tekitanud raske tervisekahjustuse, mis põhjustas tervisehäire üle 4 kuu, suurendab ähvarduse tõsiseltvõetavust ja ka objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast on antud olukorras ähvarduse täideviimise võimalus veenev. 2.4.
11. Tulenevalt eeltoodust on 12.07.2017 ja 10.09.2020 episoodides täidetud

§ 120lg 1 süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.

2.4.

1. Süüdistatavale inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtlust. Kohtu hinnangul pani Raido Rosenthal 12.07.2017 ja 10.09.2020 episoodid toime kavatsetult. Kannatanu tundis süüdistatava poolt talle öeldud ähvardusi tervisekahjustuse tekitamiseks tõesena ning tundis vastava ähvarduse täideviimise ees tõelist hirmu. Süüdistatava eesmärk oli kannatanut ähvardada ja ta teadis, et tekitab sellega kannatanus hirmu. Kuna Raido Rosenthal oli käesolevas kohtuotsuses tuvastatu kohaselt kannatanu vastu varasemalt ka korduvalt füüsilist vägivalda kasutanud, sai ta aru, et kannatanu tunneb ähvarduste täideviimise ees hirmu. 2.4.
2. Raido Rosenthali teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Raido Rosenthali süüdi

§ 120lg 1 järgi.

2.5. Süüdistus

§ 1572

lg 1 järgi 2.5.1.

§ 1572

lg 1 näeb ette vastutuse teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu. 16 2.5.

1. Kannatanu T. M. ütluste kohaselt olles Hispaanias, sai ta sõnumi: „Tere, kuidas käsi käib, räägime“. Ta küsis, kes see on ja sai vastuseks R. R oli Raido hüüdnimi. Kannatanu vastas, et on talle juba kõik öelnud ja pärast seda blokeeris telefoninumbri ära. Rohkem sõnumeid ja kõnesid ei olnud, kuid ühel päeval hakkas tema sõbra L. A. telefonile xxx laekuma kõned ja sõnumid. Need on kannatanule adresseeritud. Alguses ta ei saanud aru, kus Raido võis selle numbri saada, kuid siis meenus, et tema e-maili xxx kaudu, kus oli telefoninumber seoses auto transportimisega Hispaaniasse. Ise ta seda numbrit pole kunagi kasutanud. Raido on murdnud tema meilile sisse ja arvates, et see on kannatanu number, hakkas sinna kirjutama ja helistama. Ainult Raido teadis tema e-maili esimest osa. Neil ei olnud internetis ühist aadressi, kuid tema arvuti jäi Raido kätte ja süüdistatav viis enda oma kannatanu ema juurde. Tema meilile tuli turvahoiatus, et meilile siseneti võõralt seadmelt ja sealt oli vahetatud paroole. Meilile sai ta pärast sisse, kui ta läbi oma telefoni taastas parooli. Alguses oli sõnumite sisu: „Tere, räägime nagu vanad sõbrad“, aga kui ta nendele ei reageerinud, siis hakkasid ähvardused ja alandamised tulema, perepildid, ema-õde-lapsed ja ütles, et kui ta ei vasta siis need lendavad petiste gruppi Facebookis. Pärast seda saatis süüdistatav talle intiimfotosid, mis olid tehtud nende kooselu ajal ja ütles, et kui ta ei võta lähiajal ühendust, siis need pildid lendavad laiali kogu internetis ja las terve maailm vaatab, milline ta on. Kooselu ajal tehtud intiimfotod saatis ta sellel ajal ainult Raidole ja palus need ära kustutada, et need kusagile edasi ei läheks. Fotod saatis ta Raidole läbi interneti. Intiimsisuga fotod pani Raido veebilehtedele üles, oli leht petised Facebookis ja veebilehtedele, mis pakuvad intiimteenuseid. Kannatanu Hispaania numbrile hakkas laekuma intiimsisuga sõnumeid. Ta kirjutas veebilehtede administraatoritele, et need on tema isiklikud andmed ja ta pole andnud kellelegi luba neid levitada ja palus need koheselt kustutada, sest see häiris teda, kuna Raido mustas tema mainet Hispaanias ja Eestis. Kuulutusi oli umbes seitse. Teab, et süüdistatav tegi need, kuna kannatanu ei reageerinud tema sõnumitele. Samuti on Raido samad pildid koos samade andmetega saatnud tema sugulastele. Politseisse pöördus ta detsembris
2. M. R. on see nimi, mille nimelt Raido neid fotosid internetis levitas. Intiimteenuseid ta osutanud ei ole. Tema alasti pildid olid tema telefonis ja ka arvutis, internetti ta neid pilte postitanud ei ole (tlk 15-26). 2.5.
3. Kannatanu ütlused on kooskõlas ka tunnistaja L. A. ütlustega, mille kohaselt saatis süüdistatav tema numbrile xxx fotosid. Sõnumite sisu järgi võib eeldada, et süüdistatav arvas, et number kuulub T.le. Lisaks intiimsetele fotodele oli ka palju sõnumeid, mille sisu oli kohati solvav. Olid ka ähvardused, et ta paneb kuulutusi üles ja näitab kannatanut kogu maailmale. Tunnistaja näitas sõnumeid kannatanule ja kannatanu oli sellest hirmul, nuttis, oli endast väljas ja ei tahtnud või ei julgenud väljas käia. Esimene sõnum tuli
4. detsembril 2020 ja see kestis kuni
5. või
6. jaanuarini
7. Telefon, millele sõnumid tulid, asus Eestis ühe töölise käes, kes hiljem edastas talle screenshotid. Mõni aeg hiljem tuli kannatanule sõnum või meil, et tema gmaili kontole on keegi võõralt seadmelt sisse loginud. Tunnistaja telefoni numbri sai süüdistatav ühelt kannatanu arvutis olevalt dokumendilt, mis puudutas Toyota Land Cruiseri Hispaaniasse toimetamist. Samuti olid sõnumites kuulutused intiimteenuste osutamiseks, kuid tunnistaja silmis olid need fabritseeritud, sest nendel kuulutustel oli tema telefoninumber ja see pole kuidagi loogiline ega võimalik. Sel hetkel oli tal telefon Huawei P30 pro. Kui ta Eestisse tagasi jõudis, siis ta kasutas seda igapäevaselt kuni selle ajani kui see paluti anda menetlejale (tlk 35-38). 2.5.
8. Süüdistatavalt intiimsisuga piltide saamist kinnitavad ka teised tunnistajad. Tunnistaja Z. M. ütluste kohaselt elas tema tütar 2020 Hispaanias. Sellel ajal helistas talle Raido Rosenthal palju kordi ja otsis T.t. Lisaks saatis süüdistatav talle ka pilte, kus peal oli alasti naine koos kommentaaridega. Ühel pildil oli alasti naine ja kirjas Alicante, kuigi kannatanu seal ei elanud. Teine pilt oli samuti alasti ja seal oli kirjas, et vaadake, millega teie tüar tegeleb Hispaanias, et ta on lita ja prostituut (tlk 28-32). Tunnistaja J. P. ütluste kohaselt süüdistatav tunnistajaga kontakti ei otsinud, kuid üks kord novembris-detsembris 2020 oli Facebookis postitus koos kommentaaridega. Fotod olid T.st ja need olid intiimse sisuga. Kuigi postitus oli tehtud M. R. nimelt, sai tunnistaja kohe aru, et see on Raido poolt tehtud, kuna ta teadis piltide päritolu. Tunnistaja oli neid pilte T. ja süüdistatava kooselu ajal arvutis näinud. Ta saatis need 17 ekraanitõmmised T.le edasi ja siis kannatanu ütles, et väga paljud inimesed on talle juba need edasi saatnud. Tunnistaja pöördus Faecbooki tugisse, sest tegemist on valeinfoga. Temale teadaolevalt ei ole kannatanu prostitutsiooniga tegelenud (tlk 32-34). Tunnistaja A. P.i ütluste kohaselt oli üks kord Facebookis kommentaarides link kannatanu piltidega ja infoga, et ta töötab prostituudina (tlk 34-25). 2.5.
9. Süüdistatav Raido Rosenthal end antud episoodis süüdi ei tunnista ja andis ütlusi, et ta vabanes vanglast 07.12.2020 ennelõunat ning vabanemise päeval võttis ta kannatanuga ühendust. Kuna kannatanu oli tema karistuse kandmise ajal hävitanud kõik sotsiaalmeediakontod, siis ei olnud tal võimalik kusagile ligi saada. Ta helistas 07.12 peale lõunat kannatanule M. telefoniga, mille numbri lõpp on 5155 või midagi sellist. M. tuli talle järgi ja ütles, et su naine on Hispaanias prostituut. M. näitas talle oma telefonist T.st pilte. M.l oli kaks telefoni, ühe andis süüdistatavale kasutada. Kui süüdistatav ostis endale uue telefoni, siis tema isiklik number oli 203 lõpuga ja see avati Telias
10. või
11. kuupäeval. Sel päeval ta kannatanut kätte ei saanud. Saatis talle sõnumi ja ütles, et on Raido ja soovib oma asju kätte saada. T. ütles, et ta on hõivatud, telefon on tühi ja saatis talle numbri, et helista poole tunni pärast. Number, mille ta andis, oli L. A. number. Keegi ei vastanud ja siis ta lubas oma sõnumites väga selgelt, et paneb petiste lehele üles, kuna temalt on varastatud raha ja arvuti kogu sisuga. Kannatanu ütles talle, et arvuti on katki, ta viskas selle metsa, kuid kogu sisu on plaadi peal ja tema käes. Plaati ta kätte ei ole saanud. Samuti selgitas süüdistatav enda ütlustes, et tal ei olnud juurdepääsu kannatanu telefonile, kuid sai 2020 detsembri lõpus enda kätte kannatanu arvuti, mis oli ilma koodita. Süüdistatava selgituste kohaselt oli kannatanu arvuti tema käes, kuna nende arvutid olid identsed ning kolimisel võttis kannatanu tema arvuti kaasa.
12. ja
13. detsembril ta ei saanud seda arvutit kasutada, kuna see jäi Paveli kätte
14. aastal, tagasi sai selle detsembri lõpus
15. Pavelit oli vaja selleks, et vaadata ajalugu, mis kannatanu nende kooselu ajal on teinud. Pavel elab Moskvas, tema perekonnanime ei tea. Kui ta pani kannatanust näopildi üles petiste lehele, siis hakkas tulema igasuguseid pornolehti. Petiste lehel pani ta juurde, et tegemist on petisega, varastas asju ja lisas juurde, et tüdrukul on HIV. Tema ühtegi pornopilti üles ei ole pannud (tlk 202-210). 2.5.
16. Kannatanu ja tunnistaja L. A. ütlusi selle kohta, et kannatanu meliaadressilt xxx on edastatud järelepäring rahvusvahelise transpordi teenuse osutamise kohta on tõendatud kannatanu täiendava ülekuulamise protokolli juurde esitatud ekraanitõmmisega nimetatud kirjast. Samuti nähtub sellelt, et transporti soovitakse autole Toyota Land Cruiser suunal Tallinn-Alicante ning kontaktnumbriks on xxx (tlk 75). Samuti kinnitab kannatanu täiendava ülekuulamise juurde esitatud foto nr 2, et 07.12.2020 kell 23.56 on tema Google kontole sisselogitud Eesti IP-aadressilt xxx (tlk 76). Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt oli 07.12.2020 kell 23.56 IP-aadressi nr xxx kasutanud mh abonent number xxx (tlk 167-170), mida süüdistatav enda ütluste kohaselt alates 07.12.2020 kuni 11.12.2020 ka kasutas. Seega ei ole kohtule usutavad süüdistatava ütlused kannatanult L. A. numbri saamise kohta, kuna kannatanu ja tunnistaja on andnud omavahel riimuvaid ning kohtule esitatud kirjalike tõenditega kooskõlas olevaid ütlusi. Seejuures väärib märkimist seegi, et kannatanu ning tunnistaja L. A. ütlustest tulenevalt viibisid nad sellel ajal Hispaanias ning ka tunnistaja Z. M. on avaldanud, et kannatanu oli 2020 Hispaanias. Nimetatut ei ole ka süüdistatav oma ütlustest eitanud. Seega kinnitavad kõik kohtus uuritud tõendid kogumis, et süüdistatav on loginud kannatanu e-posti kontole xxx ilma kannatanu nõusolekuta ning hakkas kasutama sealt saadud telefoninumbrit xxx kannatanule helistamiseks ja sõnumite saatmiseks, pidades telefoninumbrit kannatanu omaks. 2.5.
17. Süüdistatava ütlused selle kohta, et tema ei ole kannatanu nõusolekuta teda tuvastada võimaldavaid isikuandmeid intiimteenuseid pakkuvatele portaalidele sisestanud, luues nendes portaalides kasutajakontod ning lisades kannatanu andmed ja intiimpildid, ei ole kohtule usutavad ning on ümberlükatud kannatanu ja tunnistajate ütlustega, mis on kooskõlas kohtus uuritud kirjalike tõenditega. 18 2.5.
18. L. A. telefoni vaatlusel on leidnud tõendamist, et süüdistatav Raido Rosenthal on saatnud kannatanule mitmeid ähvardusi sisaldavaid sõnumeid intiimsisuga piltide avaldamiseks internetis. 08.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mida kohus on refereerinud juba käesoleva kohtuotsuse punktis 2.6., tõendab, et mh on numbrilt +xxx 07.12.2020 kell 15.54 laekunud sõnum sisuga „xxx“ (foto 3). Samuti on kell 16.01 saadetud foto naise paljast kehast, millel ei ole nägu näha ning sõnum sisuga „xxx“ (foto 4). Kell 23.06 laekus sõnum „xxx (foto 8). Kell 23.26 on edastatud foto naise paljast suguelundist koos sõnumiga „xxx“ (foto 9) ning kell 23.27 samuti foto paljast suguelundist sõnumiga „xxx“ (foto 10). Samuti on +xxx 08.12.2020 kell 01.45 sõnum sisuga „xxx“ (foto 13) ning kell 02.01 sõnum „xxx“ (foto 14). Kell 02.02 on laekunud sõnum „xxx“ (foto 15). Kell 02.07 laekus sõnum „xxx“ (foto 17) ja kell 02.23 sõnum „xxx“ (foto 18). Kell 12.41 on laekus sõnum „xxx“ (foto 24). Kell 12.24 on samalt kontaktilt laekunud foto, millelt nähtub kolm kontakti xxx poolt eelnevalt saadetud fotot pealkirjaga „T.. A.. (Escort Independent)“ veebikeskkonnas (foto 25). Kell 12.44 on laekunud sõnum sisuga „xxx(foto 26) ja sama kell sõnum „xxx“ (foto 27). Kell 12.48 edastati sõnum „xxx“ (foto 28). Kell 12.50 on edastatud sõnum „xxx“ (foto 29) ja kell 12.51 sõnum „xxx“ (foto 30). Kell 12.58 on laekunud sõnum „xxx“ (foto 31) (tlk 78-103). 2.5.
19. 17.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille vaadeldavaks objektiks on T. M.le kuuluv mobiiltelefon Iphone 11 Pro Max (IMEI xxx, IMEI xxx) tõendab, et kannatanu nimel ja tema andmete ning fotodega on tehtud intiimteenuse osutamist sisaldavad kuulutused erinevatesse portaalidesse ning et kannatanu on nende portaalidega kontakteerunud. Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt mobiiltelefoni ekraani avamisel asub ekraanilehel kaust: Gmail, mille avanemisel avaneb Gmail T. M. Google konto, xxx. Seejärel vaatleb uurija e-kirju, mis omavad kriminaalasjas tähtsust. Sealjuures on vaadeldud 08.12.2020 kell 00.28 kirja Googlelt, milles teade: Teie konto taastamine õnnestus (foto 3) ja 08.12.2020 kell 00.28 kirja googlelt: Turvahoiatus, milles on teade, et konto xxx parooli muudeti (foto 4). Samuti vaadeldi 08.12.2020 kirjavahetust kontaktiga Cityoflove (xxx), mille pealkiri on RE: Delete order ning kirja sisust nähtub, et aadressilt xxx on 08.12.2020 kell 10.23 saadetud kiri City Of Love portaalile, milles antakse teada, et tema e-kirja konto on kaaperdatud ning kõik kontod, kus on kontaktnumber +xxx ja e-post xxx on võltsitud. Pildid kontol on kannatanu omad ja ta ei ole andnud kellegile luba neid kasutada ning palub eemaldada kõik kontod koos nende kontaktinfo ja piltidega viivitamatult. Kirjale lisatakse lingid kontodele (fotod 5-7). Seejärel vastab portaal, et pildid on eemaldatud. Lisaks vaadeldi 15.12.2020 kirjavahetust kontaktiga Citytourgirls (xxx ), millelt nähtub, et portaal on edastanud kirja aadressile Rike xxx ning sisust nähtub samuti, et adressaat on Rike, kellelt küsitakse hinnangut klienditeenindusele, mida ta sai (foto 8). 14.12.2020 nähtub kirjavahetus kontaktiga Euro Girls Escort (xxx) (foto 9) ja 24.12.2020 kontaktiga xxx (foto 10), mille sisu kohaselt on profiilid portaalides kustutatud. Seejärel on vaadeldud kannatanu telefonis fotode kaustas olevaid ekraanifotosid 08.12.2020 kell 09.53-09.54 Cityoflove.com lehel olevast kuulutusest, millel on näha naise paljad rinnad ja näo alumine osa, ühel fotol on kuulutuse päises nimi T. M. ja teisel T., mõlemal on päises telefoninumber +xxx (fotod 11-13). 13.12.2020 kell 22.00 ja 22.04 on tehtud ekraanipildid veebilehelt Euroescort.com, kus on pilt naisterahva näost ja päises kiri T., Independent ning veebilehel olevatest andmetest intiimteenuste osutamiseks. 13.12.2020 kell 22.18 on tehtud ekraanifoto citytourgirls veebilehelt, millel on näha joonistus naisterahva portreest ning all nimi T.. Kell 22.23 on tehtud ekraanipilt samalt veebilehelt, kus on näha naisterahva paljas alakeha, kõhul ja jalal tattoo. Vaatluse juures viibunud kannatanu kinnitas, et need on fotod temast (foto 16). Asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab ka, et ajavahemikul 14.12.2020-23.12.2020 on kannatanu Whatsup kontole sisse tulnud kümnelt erinevalt numbrilt sõnumid, mille adressaadid on blokeeritud (fotod 17-26) (tlk 104-138). 2.5.
20. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et intiimteenuseid pakkuvale veebilehele xxx on 08.12.2020 kuni 10.12.2020 lisatud viis kuulutust, milles on kasutatud kannatanu hüüdnime T. kui ka tema ees- ja perekonnanime T. M., tunnistaja L. A. telefoninumbrit ning kannatanust intiimseid fotosid. 17.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga 19 kinnitab, et sellise sisu ja piltidega kuulutus on aktiveeritud cityoflove.com portaalis (fotod 11-13, tlk 111-112). Fotod 11-13 kinnitavad, et tehtud ekraanitõmmised kuulutustest nimedega T. ja T. M. on tehtud 08.12.2020 kell 09.53 ja 09.
21. Samuti kinnitab sama asitõendi vaatlusprotokoll kannatanu kontakteerumist eelnevalt nimetatud portaaliga ning 08.12.2020 kirjavahetust kontaktiga Cityoflove (xxx mille pealkiri on RE: Delete order ning kirja sisust koos tõlkega nähtub, et aadressilt xxx on 08.12.2020 kell 10.23 saadetud kiri City Of Love portaalile, milles antakse teada, et tema e-kirja konto on kaaperdatud ning kõik kontod, kus on kontaktnumber +xxx ja e-post xxx on võltsitud. Pildid kontol on kannatanu omad ja ta ei ole andnud kellegile luba neid kasutada ning palub eemaldada kõik kontod koos nende kontaktinfo ja piltidega viivitamatult. 09.12.2021 on kirjale lisatud kaks linki kontodele ning 10.12.2020 on kirjale lisatud 3 linki kontodele (fotod 5-7t, lk 108-109). Seejärel vastab portaal, et pildid on eemaldatud. Seega on nimetatud asitõendi vaatlusprotokolliga tõendatud, et kannatanu on pöördunud portaali City of Love poole 5 konto kustutamiseks, mis on portaalis tema andmete ja piltidega avaldatud. Vastav pöördumine kinnitab kohtule ka asjaolu, et intiimteenust osutavasse portaali on konto tehtud kannatanu tahtevastaselt ning tema teadmata. Cityoflove.com vastus päringule portaalis avatud kolme konto kohta kinnitab, et Cityoflove.com lehel on kannatanu piltide ja andmetega registreeritud kontod, mille registreerimiseks kasutati e-maili xxx. Esimene konto registreeriti 08.12.2020 kell 03.42 IP-aadressilt xxx, teine 10.12.2020 kell 01.09 IP-aadressilt 46.131.52.209 ning kolmas 10.12.2020 kell 09.36 IP-aadressilt xxx. Kõik kontod aktiveeriti. Samuti anti teada, et kõik registreerimised kõrvaldati 10.12.2020 T. M. nõudmisel ja blokeeriti registreerimisel kasutatud e-posti aadressid, telefoninumbrid ja IP-aadressid, et vältida uuesti registreerimist (tlk 143-147, 157). Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab, et IP-aadressi xxx kasutas 10.12.2020 kell 01.09 ja 09.36 (UTC + 1h) ajal mh abonentnumber xxx (tlk 167-170). Kuigi eelnev sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei kinnita, et esmane registreerimine 08.12.2020 IPaadressilt xxx oleks seotud Raido Rosenthali poolt kasutatavate abonentnumbritega, on leidnud tõendamist teise ning kolmanda konto registreerimine Raido Rosenthali poolt. Samuti ei ole PPA poolt City of Love portaalile tehtud päringut veel kahe konto registreerimise kohta, kuid 17.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll ja selles sisalduv kirjavahetus kannatanu ja portaali vahel kinnitavad, et kontosid, mille eemaldamist kannatanu portaalilt nõuab ja annab teada, et tema pilte on kasutatud tahtevastaselt, oli just viis nagu ka on süüdistuses märgitud. Kohtul ei ole alust kahelda, et intiimteenust pakkuvas portaalis cityoflove.com, on kuulutused avaldatud Raido Rosenthali poolt. Seda kinnitab sideettevõtjalt saadud A.mete protokoll, Cityoflove.com vastus päringule, kannatanu ja tunnistajate riimuvad ütlused ning 08.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles süüdistatav on korduvalt saatnud tunnistaja L. A. numbrile, arvates, et see kuulub kannatanule, intiimsisuga pilte ning ähvardanud need pildid interneti üles panna. Samuti on kuulutuste päises kasutatud tunnistaja L. A. numbrit, mille süüdistatav sai kannatanu Gmaili kontole sisse murdes, pidades seda ekslikult kannatanu omaks. Kui kannatanu oleks ise avaldanud sellise sisuga kuulutused intiimteenuseid pakkuvas portaalis, siis ei oleks kannatanu kontaktiks märkinud kellegi teise telefoninumbrit. Portaalis avaldatatud kuulutuste ja seal avaldatud andmete põhjal, on võimalik tuvastada konkreetne isik ehk antud juhul kannatanu. Portaalis on avaldatud kuulutusi nii kannatanu ees- ja perekonnanimega kui ka tema hüüdnimega T.. Lisaks sellele on lisatud portaali paljastava sisuga fotod kanntanust. Seega on kohtu hinnangul kontod seostatavad kannatanu isikuga. Kasutajatunnuse järgi on võimalik tuvastada kannatanu nimi ning fotode järgi viia need kokku konkreetse isikuga. Mis puudutab süüdistuses märgitud ajavahemikku 08.12.2020 kuni 12.12.2020, märgib kohus, et antud ajavahemik on ebatäpne, seda põhjusel, et antud kriminaalasjas on käesoleva kohtuotsuse punkti põhjal tõendamist, et kuulutusi on avaldatud ajavahemikul 08.12.2020 kuni 10.12.
22. Kuriteosündmust saab ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. Asjaolu, et kohus on piiritlenud antud episoodis ajavahemikku kitsamalt, kui süüdistuses näidatud, ei ole rikkunud 20 süüdistatava kaitseõigust ning ei väära ka seda, et kuriteosündmus on toimunud ja see on toimunud selles vahemikus, mis süüdistuses toodud, kuigi kitsama perioodi ulatuses. 2.5.
23. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et intiimteenuseid pakkuvale veebilehele xxx on 12.12.2020 lisatud kuulutus „xxx“ (Tõlge inglise keelest: „xxxmilles on kasutatud kannatanu hüüdnime T. ning kannatanu fotot, sh fotot tema suguelundiga. 17.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja tõlgetega kinnitab, et sellise sisu ja piltidega kuulutus on aktiveeritud citytourgirls.com portaalis (foto 16, tlk 113, 134-137). Fotod kinnitavad, et tehtud ekraanitõmmised kuulutusest nimega T. on tehtud 13.12.2020 kell 22.18 ja 22.
24. Lisaks vaadeldi 15.12.2020 kirjavahetust kontaktiga Citytourgirls (xxx ), millelt nähtub, et portaal on edastanud kirja aadressile Rike xxx ning sisust nähtub samuti, et adressaat on Rike, kellelt küsitakse hinnangut klienditeenindusele, mida ta sai (foto 8). Citytourgirls vastus päringule kinnitab, et kannatanu piltide ja andmetega loodud konto registreeriti 12.12.2020 kell 14.38 kasutades e-posti aadressi xxx ning IP-aadressilt 46.131.41.
25. Konto kustutati 14.12.2020 e-kirjalt xxx saadud taotluse alusel (tlk 148-150). Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab, et IP-aadressi xxx kasutas 12.12.2020 kella 11.22, 12.50 ja kella 14.29 ajal mh abonentnumber 5041203, mis on Telia lepinguline number ja mille omanik on Raido Rosenthal alates 11.12.2020 (tlk 167-170). Kõik eelnevad tõendid kinnitavad üheselt, et intiimteenust pakkuvas portaalis citytourgirls.com, on kuulutus avaldatud Raido Rosenthali poolt. Seda kinnitab sideettevõtjalt saadud A.mete protokoll, Citytourgirls vastus päringule, kannatanu ja tunnistajate riimuvad ütlused ning 08.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles süüdistatav on korduvalt saatnud tunnistaja L. A. numbrile, arvates, et see kuulub kannatanule, samu pilte (18.02.2021 asitõendi vaatlusporotkolli juures olev videovaatlus CD-plaadil. 05.32 minutil), mis on avaldatud portaalis citytourgirls.com ning ähvardanud need pildid interneti üles panna. Konto registreerimise tahtevastasust kinnitavad kannatanu ütlused ning Citytourgirls vastus, mille kohaselt kustutati konto 14.12.2020 xxx saadud kirja alusel. Portaalis avaldatatud kuulutuse ja seal avaldatud andmete põhjal, on võimalik tuvastada konkreetne isik ehk antud juhul kannatanu. Portaalis on avaldatud kuulutus kannatanu hüüdnimega „T.“. Lisaks sellele on lisatud portaali paljastava sisuga fotod ja näokujutisega pilt kanntanust. Seega on kohtu hinnangul konto seostatav kannatanu isikuga. Kasutajatunnuse järgi on võimalik tuvastada kannatanu nimi ning fotode järgi viia need kokku konkreetse isikuga. Kuigi kohtule ei nähtu portaalist tehtud väljavõtetel kannatanu telefoninumbrit (tlk 134-135), millele on viidatud ka süüdistuses, siis kohtu hinnangul ei oma see asjaolu tähtsus, kuna ülejäänud andmete alusel on konto seostatav kannatanu isikuga. 2.5.
26. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et intiimteenuseid pakkuvale veebilehele xxx on 12.12.2020 lisatud kuulutus „xxx.“ (Tõlge inglise keelest: „xxx.“), milles on kasutatud kannatanu eesnime T., vanust, juuste pikkust ja värvi, silmavärvi, pikkust, kaalu, telefoninumbrit ja intiimseid fotosid. 17.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja tõlgetega kinnitab, et sellise sisu ja piltidega kuulutus on aktiveeritud hescort.com portaalis (tlk 130-133, 138). Support Payads.io vastus päringule koos tõlkega kinnitab, et hEscort.com leheküljel on kannatanu piltide ja andmetega registreeritud konto 12.12.2020 kell 12.50 IPaadressilt xxx EE kasutades e-posti aadressi xxx, telefoninumber +xxx. Kontot on viimati kasutatud 12.12.2020 kell 14.29 samalt IP-aadressilt. Kirjale on lisatud 2 intiimset fotot, s.o kannatanu paljast ülakehast, millest viimaselt nähtub väike foto süüdistatavast (tlk 151-157). Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab, et IP-aadressi xxx kasutas 12.12.2020 kell 14.29 Raido Rosenthalile kuuluv abonentnumber xxx, mis on Telia lepinguline number (tlk 167-170). Kõik eelnevad tõendid kinnitavad üheselt, et intiimteenust pakkuvas portaalis hescort.com, on kuulutus avaldatud Raido Rosenthali poolt. Seda kinnitab sideettevõtjalt saadud A.mete protokoll, kannatanu ja tunnistajate riimuvad ütlused ning 08.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles süüdistatav on korduvalt saatnud tunnistaja L. A. numbrile, arvates, et see kuulub kannatanule, samu pilte (tlk 80, 83), mis on avaldatud portaalis hescort.com ning ähvardanud need pildid interneti üles panna. Süüdistatava poolt sellise konto registreerimist kinnitab üheselt ka Support Payads.io vastus, milles on edastatud konto registreerimisel kasutatud 21 fotosid ja kannatanu foto üleslaadimisel olev väike pilt Raido Rosenthalist. Konto registreerimise tahtevastasust kinnitavad kannatanu ütlused ning 17.02.2021 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud 24.12.2020 kirjavahetus kontaktiga xxx (foto 10), mille sisu kohaselt on profiil portaalis kustutatud. Portaalis avaldatatud kuulutuse ja seal avaldatud andmete põhjal, on võimalik tuvastada konkreetne isik ehk antud juhul kannatanu. Portaalis on avaldatud kuulutus kannatanu eesnimega „T.“ ning tema vanus ja füüsilised parameetreid. Lisaks sellele on lisatud portaali paljastava sisuga fotod kannatanust. Seega on kohtu hinnangul konto seostatav kannatanu isikuga. Kasutajatunnuse järgi on võimalik tuvastada kannatanu nimi ning fotode ja kontol avaldatud kannatanut iseloomustavate parameetrite järgi, on võimalik need viia kokku konkreetse isikuga. 2.5.
27. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et intiimteenuseid pakkuvale veebilehele xxx on 12.12.2020 lisatud kuulutus „xxx“ ( Tõlge: „xxx.“), milles on kasutatud kannatanu eesnime, vanust, silmade värvi, pikkust, kaalu, juuste värvi ja pikkust, rahvust, telefoninumbrit ja intiimseid fotosid. 17.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja tõlgetega kinnitab, et sellise sisu ja piltidega kuulutus on aktiveeritud eurogirlsescort.com portaalis (fotod 14-15, tlk 112-113, 126-129). Fotod 14-15 kinnitavad, et tehtud ekraanitõmmised kuulutustest nimedega T. on tehtud 13.12.2020 kell 22.00 ja 22.
28. samuti on vaadeldud 14.12.2020 e-kirja, millest nähtub kirjavahetus kontaktiga Euro Girls Escort (xxx) (foto 9), mille sisu kohaselt on profiil portaalist kustutatud (tlk 110). EuroGirlsEscort vastus päringule kinnitab, et eurogirlsescort.com lehel T. M. piltide ja andmetega loodud konto registreeriti 12.12.2020 kell 11.22 IP-aadressilt xxx, telefoninumbriks on märgitud +xxx. Kuulutus on deaktiveeritud 14.12.2020 kell 10.17 e-kirja alusel, mille kohaselt oli kannatanu e-posti konto kaaperdatud ning kõik kontod kontaktnumbriga +xxx on võltsitud. Kontol olevad pildid on kannatanu omad ja nende kasutamiseks ei ole kellelegi luba antud, palutakse eemaldada kõik kontod nende kontaktandmete ja piltidega (tlk 157-159). Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab, et IP-aadressi 46.131.41.239 kasutas 12.12.2020 kell 11.22 mh abonentnumber 5041203, mis on Telia lepinguline number ja mille omanik on Raido Rosenthal alates 11.12.2020 (tlk 167-170). Kõik eelnevad tõendid kinnitavad üheselt, et intiimteenust pakkuvas portaalis eurogirlsescort.com, on kuulutus avaldatud Raido Rosenthali poolt. Seda kinnitab sideettevõtjalt saadud A.mete protokoll, EuroGirlsEscort vastus päringule, kannatanu ja tunnistajate riimuvad ütlused ning 08.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, milles süüdistatav on korduvalt saatnud tunnistaja L. A. numbrile, arvates, et see kuulub kannatanule, samu pilte (tlk 80, 83), mis on avaldatud portaalis eurogirlsescort.com ning ähvardanud need pildid interneti üles panna. Konto registreerimise tahtevastasust kinnitavad kannatanu ütlused, 17.02.2021 asitõendi vaatlusprotokollis kajastatud 14.12.2020 kirjavahetus kontaktiga Euro Girls Escort (xxx (foto 9), mille sisu kohaselt on profiil portaalis kustutatud ning EuroGirlsEscort vastus, mille kohaselt on kuulutus deaktiveeritud 14.12.2020 kell 10.17 e-kirja alusel, mille kohaselt oli kannatanu e-posti konto kaaperdatud ning kõik kontod kontaktnumbriga +xxx on võltsitud. Kontol olevad pildid on kannatanu omad ja nende kasutamiseks ei ole kellelegi luba antud, palutakse eemaldada kõik kontod nende kontaktandmete ja piltidega. Portaalis avaldatatud kuulutuse ja seal avaldatud andmete põhjal, on võimalik tuvastada konkreetne isik ehk antud juhul kannatanu. Portaalis on avaldatud kuulutus kannatanu eesnimega „T.“ ning tema vanus, telefoninumber ja füüsilised parameetreid. Lisaks sellele on lisatud portaali paljastava sisuga fotod kannatanust. Seega on kohtu hinnangul konto seostatav kannatanu isikuga. Kasutajatunnuse järgi on võimalik tuvastada kannatanu nimi ning fotode ja kontol avaldatud kannatanut iseloomustavate parameetrite järgi, on võimalik need viia kokku konkreetse isikuga. 2.5.
29. Kohtule esitatud kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et intiimteenuseid pakkuvale veebilehele xxx on 10.12.2020 lisatud kuulutus, milles on kasutatud kanatanu eesnime, silmade värvi, juuste värvi ja pikkust, pikkust, kaalu ja intiimseid fotosid. 17.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeli ja tõlgetega kinnitab, et sellise sisu ja piltidega kuulutus on aktiveeritud escortdirectory.com portaalis (tlk 123-125). Escortdirectory vastus päringule kinnitab, et nimetatud leheküljel on kuulutus blokeeritud, kuna kannatanu võttis nendega ühendust 22 detsembris ja nad blokeerisid konto. Konto e-post on xxx ning kontol on olnud kaks sisselogimist: 10.12.2020 kell 17.56 IP-aadressilt xxx ja 10.12.2020 kell 16.20 IP-aadressilt xxx (tlk 160-166). Kõik eelnevad tõendid kinnitavad üheselt, et intiimteenust pakkuvas portaalis escortdirectory.com on kuulutus avaldatud Raido Rosenthali poolt. Seda kinnitavad x vastus päringule, kannatanu ja tunnistajate riimuvad ütlused ning 08.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga. Kuigi intiimteenust pakkuva portaali vastuses kajastatud IP-aadressid ei ole sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt sostatavad süüdistatava kasutuses olevate abonentnumbritega, on tegemist Eesti IP-aadressidega, kuid kannatanu ning tunnistajate L. A. ja Z. M. ütluste kohaselt viibis kannatanu Hispaanias. Samuti on portaalis avaldatud samal ajavahemikul ja samu andmeid ja fotosid, mida süüdistatav oli kasutanud varasemalt teistes intiimteenust osutavates portaalides kannatanu kohta. Seega ei ole kohtul kahtlust, et kuulutuse on sisestanud just süüdistatav, mitte kannatanu ega keegi kolmas isik. Konto registreerimise tahtevastasust kinnitavad kannatanu ütlused ning Escortdirectory vastus, mille kohaselt on kuulutus blokeeritud, kuna kannatanu võttis nendega ühendust detsembris ja nad blokeerisid konto. Portaalis avaldatatud kuulutuse ja seal avaldatud andmete põhjal on võimalik tuvastada konkreetne isik ehk antud juhul kannatanu. Portaalis on avaldatud kuulutus kannatanu eesnimega „T.“ ja füüsilised parameetrid. Lisaks sellele on lisatud portaali paljastava sisuga fotod kannatanust. Seega on kohtu hinnangul konto seostatav kannatanu isikuga. Kasutajatunnuse järgi on võimalik tuvastada kannatanu nimi ning fotode ja kontol avaldatud kannatanut iseloomustavate parameetrite järgi, on võimalik need viia kokku konkreetse isikuga. Kuigi kohtule ei nähtu portaalist tehtud väljavõtetel kannatanu telefoninumbrit (tlk 123-125), millele on viidatud ka süüdistuses, siis kohtu hinnangul ei oma see asjaolu tähtsus, kuna ülejäänud andmete alusel on konto seostatav kannatanu isikuga. Mis puudutab süüdistuses märgitud kuulutuse sisestamise kuupäeva 12.12.2020, märgib kohus, et antud kuupäev on ebatäpne, seda põhjusel, et antud kriminaalasjas on käesoleva otsuse punkti põhjal tõendamist, et kuulutusi on avaldatud 10.12.
30. Ebatäpsust on kinnitanud ka prokurör oma teesides. Kuriteosündmust saab ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. See sõltub konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest. Asjaolu, et süüdistusaktis on märgitud kuulutuse sisestamise ajaks ekslikult 12.12.2020 tegeliku sisestamise aja 10.12.2020 asemel, ei väära seda, et kuriteosündmus on toimunud ning kohtu hinnangul ei riku kuriteosündmuse varasema toimepanemise aja tuvastamine süüdistatava kaitseõigust. 2.5.
31. Mis puudutab intiimteenuseid pakkuvale veebilehele iha.ee 08.12.2020 tehtud kasutajakontot „Xxx“, siis XOÜ vastusega päringule on tõendatud, et iha.ee kontol on loodud 08.12.2020 kell 03.19 konto Xxx e-mailiga xxx IP-aadressilt xxx. Kontole on sisestatud informatsioon kannatanu nime T., sünniaja, silmade värvi, pikkuse, kaalu ja intiimteenuse osutamise soovi kohta. Kontole on lisatud fotofailid, mille kohta on tehtud märge „xxx“. Kasutaja kuulutused ja foorumi postitused puuduvad (139-142). Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendab, et IP-aadressi xxx 08.12.2020 kell 03.19 kasutas mh abonentnumber xxx (tlk 167-170). Kohtule ei ole esitatud andmeid nagu eelnevate intiimteenust osutavate portaalide kohta, et kannatanu andmeid sisaldav kuulutus oleks avaldatud internetikeskkonnas kõigile vaatamiseks, vaid x OÜ vastusest päringule sisaldub märge, et fotofailid on avaldamata ja kasutajaprofiilis kuvatud ei ole. Kuigi kohtus tuvastatu kohaselt ei saa tõsikindlalt väita, et kannatanu andmete ja fotodega kuulutus intiimteenuse osutamiseks oleks iha.ee portaalis kõigile avalikuks saanud, annavad kohtus tuvastatud asjaolud aluse jaatada, et kannatanut puudutavate andmete ja fotodega kuulutuse sisestamise taga on Raido Rosenthal. Seda kinnitavad x OÜ vastus ja sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Konto registreerimise tahtevastasust kinnitavad kannatanu ütlused ning kohtul ei ole alust nendes kahelda, kuna ka teiste intiimteenust osutavates portaalides registreeritud kasutajaprofiilide osas leidis kannatanu tahtevastasus tuvastamist. Konto registreerimiseks on süüdistatav sisestanud portaali kasutajakonto „Xxx“ loomiseks kannatanu hüüdnime T., tema sünniaja ning füüsilised parameetrid sooviga osutada intiimteenust. Samuti on lisatud registreerimise juurde fotofailid. xxx portaalis registreeritud andmete põhjal on kohtu hinnangul 23 võimalik tuvastada konkreetne isik ehk antud juhul kannatanu, kuna see sisaldab kannatanu hüüdnime, sünniaega ja kannatanu füüsilisi parameetreid. Fotofailide nimedest selgub, et need sisaldavad fotosid kannatanust. Kohtu hinnangul on konto loomisel avaldatud andmed seostatavad kannatanu isikuga. Kannatanu andmeid sisaldava informatsiooni sisestamine iha.ee portaali on kannatanu andmete edastamine ning kasutamine, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ning kohtu hinnangul kaasnes sellega kahju ka kannatanu seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Seega on käesolevas punktis kajastatud tegu karistatav. 2.5.
32. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et Raido Rosenthal kasutas kannatanu T. M. tuvastada võimaldavaid isikuandmeid ilma kannatanu nõusolekuta. Samuti lisas süüdistatav eelnevalt nimetatud intiimteenust osutavatesse portaalidesse kannatanu kuulutused, millele lisas kannatanut tuvastada võimaldavaid isikuandmeid ja intiimsisuga fotod kannatanust. Selle kõige eesmärgiks oli luua teise isikuna esinemise teel kannatanust teadvalt ebaõige ettekujutus ja kahjustada tema mainet, luues mulje, et kannatanu pakub intiimteenust. Kannatanu ütluste kohaselt on süüdistatava poolt toime pandud tegu kahjustanud tema mainet Hispaanias ja Eestis. Kui tema Hispaania numbrile hakkas laekuma intiimsisuga sõnumeid, siis ta hakkas kuulutusi internetis otsima ja niipea, kui ta need leidis, siis kirjutas veebilehtede administraatoritele, et need on tema isiklikud andmed ja ta pole andnud kellelegi luba neid levitada. Ta palus need koheselt kustutada, sest see häiris teda. Kohtu hinnangul on täiskasvanutele mõeldud veebiportaalides ebasündsate kontode loomisega kahtlemata kahjustatud kannatanu põhiseadusest tulenevaid õigusi enesemääramisele ja eraelu puutumatusele. Sellise tegevusega luuakse kannatanust ebaõige ettekujutus ja kahjustatakse tema seadusega kaitstud huvisid. Seega leiab kohus, et süüdistatava tegevus vastab eeltoodud põhjustel

§ 1572lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustele.

2.5.

1. Kuriteo asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et tegu pandi toime etteplaneeritult, s.t süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub. Süüdistatava eesmärgiks oli intiimteenust osutavatesse portaalidesse kannatanu andmete üleslaadimine teadmises, et kannatanut peetakse isikuks, kes osutab intiimteenust ja kannatanuga hakatakse intiimteenuse osutamise osas kontakti otsima. Tegemist oli kavatsetusega toime pandud süüteoga. Selliseks tegevuseks puudus kannatanu nõusolek ning püstitatud eesmärk sai täidetud, kuna kohtus tuvastatud asjaolude kohaselt võtsid kolmandad isikud avaldatud kuulutuste alusel ühendust tema isiklikul Whatsup kontol (tlk 105, 114-117). 2.5.
2. Raido Rosenthali teos õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Raido Rosenthali süüdi

§ 1572lg 1 järgi.

2.6. Süüdistus

§ 1573lg 1 järgi 2.6.1.

Süüdistatav Raido Rosenthal andis ütlusi, et ta vabanes vanglast 07.12.2020 ennelõunat ning vabanemise päeval võttis ta kannatanuga ühendust. Kuna kannatanu oli tema karistuse kandmise ajal hävitanud kõik sotsiaalmeediakontod, siis ei olnud tal võimalik kusagile ligi saada. Ka Valges Klaaris polnud tal võimalik iCloudi taastada. Ta helistas 07.12 peale lõunat kannatanule M. telefoniga, mille numbri lõpp on xxx või midagi sellist. M. tuli talle järgi ja ütles, et su naine on Hispaanias prostituut. M. näitas talle oma telefonist T.st pilte. M.l oli kaks telefoni. Ühe andis ta süüdistatavale kasutada, kuni süüdistatav ostis endale uue telefoni. Sel päeval ta kannatanut kätte ei saanud. Saatis talle sõnumi ja ütles, et on Raido ja soovib oma asju kätte saada. T. ütles, et ta on hõivatud, telefon on tühi ja saatis talle numbri, et helista poole tunni pärast. Number, mille ta andis, oli L. A. number. Keegi ei vastanud ja siis ta lubas oma sõnumites väga selgelt, et paneb petiste lehele üles, kuna temalt on varastatud raha ja arvuti kogu sisuga. Kui ta ostis omale uue telefoni, siis tema isiklik number oli 203 lõpuga ja see avati Telias

1. või
2. kuupäeval. Süüdistatava ütluste kohaselt jäi tema arvuti kannatanu kätte ning kannatanu ütles, et arvuti on katki, ta viskas selle metsa, kuid kogu sisu on plaadi peal ja tema käes. Plaati ta kätte ei ole saanud. Samuti selgitas süüdistatav enda ütlustes, et tal ei olnud juurdepääsu kannatanu telefonile, kuid sai 24 2020 detsembri lõpus enda kätte kannatanu arvuti, kuna nende arvutid olid identsed ning kolimisel võttis kannatanu tema arvuti kaasa. 09.12 võttis temaga politsei ühendust ja ütles, et T. kurdab, et tema on saatnud talle solvavaid sõnumeid ja siis ta seletas politseile, et T. on temalt kõik varastanud. Ta saatis selle kohta kannatanule 7 meili ja mitte ühelegi vastust ei tulnud. Tal ei olnud eesmärki kannatanut ahistada, vaid soovis tagasi saada oma elu, kontod, meilid, pildid. Süüdistatav tunnistab, et helistas kannatanule kahe kuu vältel ja saatis sõnumeid, kuna tema eesmärk oli saada tagasi kõik, mis kannatanu on temalt võtnud. Kõik kõned ja sõnumid, mis ta saatis numbrile 248 lõpuga, arvas, et need olid adresseeritud T.le (tlk 202-210). 2.6.
3. Kannatanu Tatajana M. ütluste kohaselt enne seda, kui ta sõitis Hispaaniasse tööle, siis ta suhtles süüdistatavaga telefonis ja spetsiaalselt ütles talle, et jätaks kannatanu rahule. Hispaaniasse kolis seetõttu, et Raido koguaeg jälitas teda ja ta sai aru, et Eestis elu pole. Kui ta oli Hispaanias, siis sai ta sõnumi: „xxx“. Ta küsis, kes see on ja sai vastuseks R. R oli Raido hüüdnimi. Pärast seda, kui ta blokeeris selle kontakti ära, siis rohkem sõnumeid ja kõnesid ei olnud, kuid ühel päeval hakkas tema sõbra L. A. telefonile xxx laekuma kõned ja sõnumid, mis olid talle adresseeritud. Süüdistatav on tema e-maililt xxx saanud L. A. numbri, mis oli arvutis seoses Hispaaniasse kolimisega. Ise ta seda numbrit pole kunagi kasutanud. Raido murdis tema meilile sisse, arvates, et see on kannatanu number ja hakkas sinna kirjutama ja helistama. Sõnumeid, mis süüdistatav saatis, võis olla 50-60 ja rohkem. SMS-e ja kõnesid oli iga päev. Viimane oli kusagil jaanuaris 2021, siis kui ta vahistati. Süüdistatav kasutas kahte numbrit. Teab, et see oli Raido, kuna tema ja ta sõbra telefonile tuli sama tekstiga sõnumeid. Selline korduv helistamine ja sõnumite saatmine häiris teda väga ja segas tema elu. Ta oli väga hirmul ja kartis isegi tänavale minna. Ta jättis töö ja kolis Eestisse selleks, et pöörduda politseisse ja otsida abi. Raido asjad jäid kannatanu ema juurde (15-26). 2.6.
4. Tunnistaja L. A. ütluste kohaselt tunneb ta kannatanut 2020 sügisest. Tunnistaja ütluste kohaselt saatis süüdistatav tema numbrile xxx fotosid. Sõnumite sisu järgi otsustades arvas süüdistatav, et number kuulub T.le. Lisaks fotodele oli ka palju sõnumeid, mille sisu oli solvav, lisaks agressiivne. Tunnistaja telefoni numbri sai süüdistatav ühelt kannatanu arvutis olevalt dokumendilt, mis puudutas Toyota Land Cruiseri Hispaaniasse toimetamist. Kohe kui sõnumid tulid, siis näitas neid ka kannatanule. Kannatanu oli sellest hirmul, nuttis, oli endast väljas. Esimene sõnum tuli
5. detsembril 2020 ja see kestis kuni
6. või
7. jaanuarini
8. Esimene sõnum tuli kell 14 millegagi. Ta arvab, et tegemist oli Eesti ajaga. Kui telefon viia Hispaania ajatsooni, siis muutub sõnumite sisse tulemise aeg ühe tunni võrra. Need välja prinditud ja screenshotid on erinevate aegadega. Ta tegi telefonist kuvatõmmiseid ja edastas need T.le. See on tunniajase vahega, oleneb kus kohas neid on vaadatud, kas Eestis või Hispaanias. Sõnumeid olid mitusada. Samuti on sellele numbrile helistatud. Ühelegi kõnele ta ei vastanud. Numbrid, kus enamus kõnesid tulid olid 50 algusega ja 203 lõpuga, mingi periood ka 515 lõpuga. Sõnumite alusel järeldas, et need numbrid kuulusid Raidole, kuna sõnumite sisu ja numbrid olida samad. Kui sõnumid talle tulema hakkasid, siis ta oli Hispaanias T.l külas. Vahetult enne seda, kui need sõnumid hakkasid tulema, siis tuli samalt numbrilt T.le enne paar sõnumit, millele vastati, et on R. Kannatanu ütles, et Raido hüüdnimi on R. T. Eesti telefoni number, kuhu need sõnumid tulid olid 1006 lõpuga (35-38). 2.6.
9. Kannatanuga kontakti otsimist on kinnitanud ka tunnistajad Z. M., J. P. ja A. P.. Tunnistaja Z. M. ütluste kohaselt elas tema tütar 2020 Hispaanias. Sellel ajal helistas talle Raido Rosenthal ja otsis T.t. Ta tahtis, et T. lülitaks telefoni sisse. Süüdistatavat nägi ta viimati 2019 oktoobris, kui ta tõi asjad – mingi ärikohver või vutlari moodi asi. Süüdistatav helistas eelnevalt T.le ja küsis, kas tohib asjad tuua. Tunnistaja ütles, et las toob ja süüdistatav tõi. 2020 helistas ta palju kordi ja kui ta vanglast välja tuli, siis 2021 jaanuaris võttis süüdistatav oma asjad ära. Peale asjade kättesaamist on süüdistatav ainult arvuti kohta rääkinud, et seal oli üks arvuti, aga tunnistaja ei tea, kas oli arvuti või mitte. Teab, et T.l oli oma arvuti, aga mis seal oli, tunnistaja ei tea (tlk 28-32). Tunnistaja J. P. ütluste kohaselt süüdistatav tunnistajaga kontakti ei otsinud, kuid süüdistatav on tema abikaasa 25 A. P.ile helistanud 2020 lõpus ning otsinud tema kaudu T.t. Miks ta T.t otsis, seda tunnistaja ei tea. Pöödumisi oli abikaasa poole rohkem, mistõttu blokeeris abikaasa selle numbri ära (tlk 3234). Tunnistaja A. P.i ütluste kohaselt on süüdistatav temaga pärast kannatanust lahkuminekut tunnistajaga kontakti otsinud telefoni teel. Telefonis uuris süüdistatav, kus kannatanu on ja kus ta elab. Kõnesid oli novembris, detsembris 2020 rohkem (tlk 34-35). 2.6.
10. Antud episoodis puudub vaidlus selles, et süüdistatav Raido Rosenthal on alates 07.12.2020 kuni 29.01.2021 otsinud korduvalt kontakti kannatanu T. M.ga süüdistuses kirjeldatud telefoninumbritelt ning saatnud hulgaliselt sõnumeid süüdistuses märgitud tekstidega. Kannatanu ütlusi sõnumite ja telefonikõnede saamise kohta kinnitab ka 18.02.2021 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille vaadeldavaks objektiks on T. M. poolt politseile asitõendina üleantud mobiiltelefoni Huawei P30 Pro (IMEI 1: xxx, IMEI 2: xxx), mis kinnitab, et nimetatud mobiiltelefoni vaatlusel nähtub kõnelogist, et vastamata kõnede hulgas on numbrid xxx ja xxx. Kõnelogist nähtub, et 07.12.2020 on numbrilt xxx ajavehmikul 15.30-23.51 helistatud 33 korda, 08.12.2020 ajavahemikul 00.30-14.21 22 korda ning 09.12.202 kell 12.49 ühe korra. Samuti on tõendatud, et numbrilt xxx on 11.12.2020 nimetatud numbrilt helistatud 2 korda, 12.12.2020 2 korda, 14.12.2020 1 kord, 17.12.2020 2 korda, 18.12.2020 ajavahemikul 20.01-20.40 8 korda, 19.12.2020 1 kord, 20.12.2020 ajavahemikul 16.01-16.13 5 korda, 21.12.2020 2 korda, 23.12.2020 1 kord, 28.12.2020 ajavahemikul 12.09-22.10 29 korda, 30.12.2020 ajavahemikul 12.22-22.46 29 korda, 31.12.2020 ajavahemikul 11.42-18.58 6 korda, 01.01.2021 ajavahemikul 14.00-22.20 9 korda, 02.01.2021 ajavahemikul 00.32-01.27 11 korda, 04.01.2021 kell 16.01 1 kord, 05.01.2021 kell 18.04 1 kord, 11.01.2021 ajavahemikul 17.15-17.17 3 korda, 12.01.2021 kell 14.18 1 kord, 14.01.2021 kell 13.36 1 kord, 15.01.2021 2 korda, 24.01.2021 kell 22.49 1 kord, 25.01.2021 kell 11.06 1 kord, 26.01.2021 kell 19.34 1 kord, 27.01.2021 kell 18.05 1 kord, 28.01.2021 kell 19.50 1 kord, 29.01.2021 ajavahemikul 12.52-17.14 3 korda (tlk 78-103). Seega on lisaks kannatanu, süüdistatava ja tunnistaja L. A. ütlustele leidnud ka eelnevalt viidatud asitõendi vaatlusprotokolliga tõendamist, et Raido Rosenthal on numbrit xxx helistanud ajavahemikul 07.12.2020 kuni 09.12.2020 56 korda ja numbrilt xxx ajavahemikul 11.12.2020 kuni 29.01.2020 125 korda. 2.6.
11. Samuti tõendab eelnevalt nimetatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, et numbrilt xxx on 07.12.2020 ajavahemikul 14.55-23.34 laekunud 94 sõnumit, millest mitmed on solvava ja alandava sisuga. Nii on kell 15.54 laekunud sõnum sisuga „xxx“ (foto 3). Samuti on kell 16.01 saadetud foto naise paljast kehast, millel ei ole nägu näha ning sõnum sisuga „xxx“ (foto 4). Kell 16.20 laekus sõnum sisuga: „xxx(foto 5). Kell 16.37 laekus sõnum sisuga „xxx(foto 6). Kell 22.27 laekus sõnum „xxx“ (foto 7). Kell 23.06 laekus sõnum „xxx (foto 8). Kell 23.26 on edastatud foto naise paljast suguelundist koos sõnumiga „xxx“ (foto 9) ning kell 23.27 samuti foto paljast suguelundist sõnumiga „xxx….“ (foto 11). Samuti on xxx 08.12.2020 ajavahemikul 00.33-22.59 laekunud 123 sõnumit, millest mitmed on solvava ja alandava sisuga, sh kell 00.51 on saadetud foto naise paljast suguelundist ja sõnum sisuga „xxx (foto 12). Kell 01.45 sõnum sisuga „Piider kasutad iphone 11 pro max oota sa varganägu“ (foto 13) ning kell 02.01 sõnum „xxx“ (foto 14). Kell 02.02 on laekunud sõnum „xxx (foto 15) ja kell 02.03 sõnum „xxx“ (foto 16). Kell 02.07 laekus sõnum „xxx“ (foto 17) ja kell 02.23 sõnum „xxx“ (foto 18). Kell 03.03 on laekunud sõnum sisuga „xxx“ (foto 19). Kell 07.37 laekus sõnum sisuga „xxx (foto 20). Kell 07.50 on laekunud sõnum „xxx“ (foto 21) ning kell 07.58 sõnu „xxx (foto 22). Kell 08.41 on saadetud sõnum sisuga „xxx (foto 23). Kell 12.41 on laekunus sõnum „xxx“ (foto 24). Kell 12.24 on samalt kontaktilt laekunu foto, millelt nähtub kolm kontakti xxx poolt eelnevalt saadetud fotot pealkirjaga „T.. Alicante. (Escort Independent)“ veebikeskkonnas (foto 25). Kell 12.44 on laekunud sõnum sisuga „ xxx (foto 26) ja sama kell sõnum „xxx“ (foto 27). Kell 12.48 edastati sõnum „xxx“ (foto 28). Kell 12.50 on edastatud sõnum „xxx“ (foto 29) ja kell 12.51 sõnum „xxx“ (foto 30). Kell 12.58 on laekunud sõnum „xxx“ (foto 31) ja kell 13.00 laekus sõnum „xxx“ (foto 33). Kell 13.04 laekus sõnum „xxx“ (foto 34) ja kell 13.48 „xxx“ (foto 35). Kell 13.51 laekus sõnum „xxx (foto 36). 26 09.12.2020 ajavahemikul kell 12.15-13.24 on laekunud samalt kontaktilt 8 sõnumit, millest nähtub, et adressaati hoiatatakse ametlike pöördumistega politseisse seoses petmiste, varguste ja nakkushaiguste tahtliku levikuga ning haigena prostituudina töötamises (fotod 37-38). Neli sõnumit on saadetud ka 10.12.202 ajavahemikul kell 22.12-23.22, sh laekus kell 22.16 sõnum „xxx(foto 39) (tlk 78-103). Seega on tõendatud ka asjaolu, et Raido Rosenthal on perioodil 07.12.2020 kuni 10.12.2020 telefoninumbrilt xxx numbrile xxx edastanud hulgaliselt, s.o 229 sõnumit, millest osad olid kannatanut solvava, ähvardava ja häiriva sisuga. 2.6.
12. Lisaks on tõendatud sama asitõendi vaatlusprotokolliga ka fakt, et ajavahemikul 12.12.2020 kuni 28.01.2021 on numbrilt xxx numbrile edastatud hulgaliselt sõnumeid, s.o 110 sõnumit, millest osa on kannatanut solvava, ähvardava ja häiriva sisuga. Nimelt nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et 12.12.2020 kell 20.11 on edastatud sõnum sisuga: „xxx“ (foto 40). 18.12.2020 kell 21.32 laekus sõnum sisuga „xxx“ (foto 41). 19.12.2020 kell 15.24 laekus sõnum „xxx“ (foto 42). 28.12.2020 kell 21.04 laekus sõnum sisuga „xxx…“ (foto 43) xxx…“ (foto 44). 30.12.2020 kell 22.53 laekus sõnum „xxx (foto 45). 2.6.
13. Süüdistatava ütluste kohaselt ei olnud tema eesmärgiks kannatanut kuidagimoodi ahistada, vaid tema eesmärk oli oma asjad kätte saada. Sealjuures on süüdistatav avaldanud, et kannatanu on talle ise avaldanud L. A. numbri, et ta helistaks poole tunni pärast. Kannatanu seevastu avaldas oma ütlustes, et ta sai süüdistatavalt sõnumi: „Tere, kuidas käsi käib, räägime“. Ta küsis, kes see on ja sai vastuseks R, mis on Raido hüüdnimi. Kannatanu ütlustest tuleneb, et ta ei soovinud mitte mingisugust kontakti süüdistatavaga ning blokeeris selle telefoninumbri ära, kuid siis hakkasid tema sõbra L. A. telefonile xxx laekuma kõned ja sõnumid. L. näitas talle sõnumite ekraanitõmmiseid ja siis sai aru, et need on talle adresseeritud. Kannatanu ütlustest tuleneb, et tema ei ole seda numbrit Raidole andnud ning ilmselt on süüdistatav saanud numbri, kui ta murdis sisse kannatanu Gmaili kontole xxx, kuna seal on kiri järelepärimisega transpordivahendi transportimise kohta, kuhu ta jättis L. A. numbri. Samasid asjaolusid kinnitas oma ütlustes ka tunnistaja L. A.. Kannatanu ja tunnistaja L. A. ütlusi selle kohta, et kannatanu meliaadressilt xxx on edastatud järelepäring rahvusvahelise transpordi teenuse osutamise kohta on tõendatud kannatanu täiendava ülekuulamise protokolli juurde esitatud ekraanitõmmisega nimetatud kirjast. Samuti nähtub sellelt, et transporti soovitakse autole Toyota Landcruiser suunal Tallinn-Alicante ning kontaktnumbriks on xxx (tlk 75). Samuti kinnitab kannatanu täiendava ülekuulamise juurde esitatud foto nr 2, et 07.12.2020 kell 23.56 on tema Google kontole sisselogitud Eesti IP-aadressilt xxx (tlk 76). Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt oli 07.12.2020 kell 23.56 IP-aadressi nr xxx kasutanud mh abonent number xxx (tlk 167-170), mida süüdistatav enda ütluste kohaselt alates 07.12.2020 kuni 11.12.2020 ka kasutas. Seega ei ole kohtule usutavad süüdistatava ütlused kannatanult L. A. numbri saamise kohta, kuna kannatanu ja tunnistaja on andnud omavahel riimuvaid ning kohtule esitatud kirjalike tõenditega kooskõlas olevaid ütlusi. Seejuures väärib märkimist seegi, et kannatanu ning tunnistaja L. A. ütlustest tulenevalt viibisid nad sellel ajal Hispaanias ning ka tunnistaja Z. M. on avaldanud, et kannatanu oli 2020 Hispaanias. Seega kinnitavad kõik kohtus uuritud tõendid kogumis, et süüdistatav on loginud kannatanu e-posti kontole xxx ilma kannatanu nõusolekuta ning hakkas sealt saadud telefoninumbrile xxx helistama ja sõnumeid saatma, pidades telefoninumbrit kannatanu omaks. 2.6.
14. Seega on eelnevaga tõendatud, et kõik telefonikõned ning sõnumid on tehtud ja saadetud Raido Rosenthali poolt. Kuna kannatanu blokeeris esimese sõnumi saamisel Raido Rosenthali telefoninumbri, ei jäänud süüdistataval muud üle kui kannatanu nõusolekuta logida sisse kannatanu e-postiaadressile ning hakkas kasutama kõnede ja sõnumite saatmiseks sealt saadud tunnistaja L. A. telefoninumbrit xxx, arvates et see kuulub kannatanule. Asjaolu, et just Raido Rosenthal on kannatanule telefoninumbritelt xxx ja xxx helistamise ja sõnumite saatmise taga, viitab ka asjaolu, et korduvad ja järjepidevad kõned algasid tema vabanemisel vangistuse kandmiselt, s.o 07.12.2020 ning lõppesid tema kahtlustatavana kinnipidamisega, s.o 30.01.2021 kell 04.00 (määrus 1-21-774). Arvukate sõnumite saatmist süüdistatava poolt kinnitab ka asjaolu, 27 et kannatanule saadetud sõnumite sisu on sama kirjastiiliga, sh nähtub eelnevalt kajastatud 18.02.2021 asitõendi vaatlusprotokollist, et süüdistatav on saatnud ka endaga seonduvaid pilte (tlk 100). Kuigi kohus tuvastas antud juhul, et telefoninumbrilt xxx on ajavahemikul 07.12.202010.12.2020 saadetud kannatanule süüdistuses märgitud 232 sõnumi asemel 229 sõnumit ja telefoninumbrilt 5041203 ajavahemikul 12.12.2020-28.01.2021 105 sõnumi asemel 110 sõnumit, ei oma see süüdistuse seisukohalt märkimisväärset tähtsust, kuna see ei muuda süüdistuse sisu ja seal väljatoodud ähvarduste ja solvangute mahtu, mis on kajastatud kohtule esitatud süüdistusaktis. 2.6.
15. Kohtus uuritud kiriminaalasja materjalidest lähtuvalt, on kohus seisukohal, et süüdistatava selline tegevus on ilmselgelt häiriv, saadetud sõnumite sisu on äärmiselt vulgaarne ja ropp ning kannatanut solvav, alandav ning ähvardav.

§ 1573

lg 1 näeb ette vastutuse teise isikuga korduva või järjepideva kontakti otsimise, tema jälgimise või muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise eest, kui selle eesmärk või tagajärg on teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, kui puudub käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud süüteokoosseis. Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) seletuskiri on selgitanud, et ahistava jälitamise alla kuulub igasugune konkreetsele isikule suunatud korduv ähvardava iseloomuga käitumine, mis tekitab isikus hirmu. Soovimatu suhtlemise aktid hõlmavad igasuguseid ohvriga aktiivse kontakti loomise katseid käepärast olevate kommunikatsioonivahendite kaudu, sealhulgas moodsate meedia- ja infotehnoloogiaseadmete kaudu (vt https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f9a7291c-8c46-4ad8-a7404e1c55c83964/Karistusseadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20s eaduste%20muutmise%20seadus ). Kõigi koosseisule vastavate tegude puhul on nõutav, et need on toime pandud kannatanu tahte vastaselt ning ühtlasi korduvalt või järjepidevalt. Ahistavale jälitamisele hakkavad sellised teod viitama aga siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu ning palunud see lõpetada. Süüteokoosseisule vastava teo eesmärk peab olema kannatanu hirmutamine või alandamine või muul viisil oluline häirimine. Hirmutamine tähendab kannatanus hirmutunde tekitamist. Oluline häirimine tähendab ohvri eraelu puutumatuse rikkumist sellise intensiivsusega, millega kaasneb turvatunde märkimisväärne vähenemine või igapäevaelu toimetuste märkimisväärne raskendatus pikema perioodi vältel. Kuivõrd oluline häirimine on objektiivse koosseisu tunnus, siis selle tuvastamisel tuleb eelkõige lähtuda objektiivse kõrvalseisja seisukohast. 2.6.11. Kohus leiab, et kannatanu ja tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud, et Raido Rosenthal otsis korduvalt ja järjepidevalt kannatanuga kontakti, kuigi kannatanu oli süüdistatavale korduvalt öelnud, et ei soovi süüdistatavaga kontakti. Kannatanu ütluste kohaselt suhtles ta süüdistatavaga telefonis ja spetsiaalselt ütles talle, et jätaks kannatanu rahule, et ta saaks aru, et ta sõitis ära ja rohkem nad üksteist ei näe. Samuti kolis ta Hispaaniasse seetõttu, et Raido koguaeg jälitas teda ja ta sai aru, et Eestis elu pole. Kui süüdistatav vanglast vabanes, saatis ta kannatanu numbrile sõnumi, mille peale kannatanu vastas, et ta on talle juba kõik öelnud ja pärast seda blokeeris telefoninumbri ära. Vaatamata eelnevale jätkas süüdistatav sõnumite saatmist ja helistamist L. A. telefoninumbrile, arvates, et see on kannatanu oma. Järjepidevale kontakti otsimisele süüdistatava poolt kinnitavad ka tunnistajate Z. M., J. P. ja A. P.i ütlused, mille kohaselt on süüdistatav korduvalt kontakteerunud 2020 lõpus nii Z. M. kui ka A. P.iga, kelle kaudu ta on kannatanut otsinud. Sealjuures viitab süüdistatava poolt intensiivsele kontakti otsimisele ka asjaolu, et tunnistaja A. P. blokeeris tema kontakti, kuna kõnesid oli palju. Soovimatule kontaktile ehk kannatanu tahtevastasele tegevusele viitab ka asjaolu, et kannatanu ei vastanud kõnedele ega sõnumitele. Samuti kinnitavad tunnistajate L. A. ja Z. M. ütlused, et kannatanu ei soovinud süüdistatavaga suhelda ja temaga kontaktis olla. Kannatanu ütlused selle kohta, et ta jättis töö Hispaanias ja kolis Eestisse selleks, et pöörduda politseisse ja otsida abi, näitavad ilmekalt Raido Rosenthali helistamise ja sõnumite saamise soovimatust kannatanu poolt. Kannatanu ütluste 28 kohaselt selline süüdistatava korduv helistamine ja sõnumite saatmine häiris teda väga ja segas tema elu. Ta oli väga hirmul ja karti