← Eesti

3-22-1575/5

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-22-1575 Haldusasi M. V. kaebus Tallinna Vangla tegevusele RESOLUTSIOON
  3. Tagastada M. V. kaebus.
  4. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kättetoimetamisest arvates. Tallinna määruse
  5. M. V. esitas 22.07.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebuse kohaselt hoiti kaebajat kambris 3 tundi kinni ilma meditsiinilise abita. Kaebaja terviseprobleem algas kell 15.00, kuid meedik tuli alles kell 16.45 ega andnud ravimeid. Kaebaja palus oma ravimeid anda üks tund varem, kuna tal oli halb olla, aga meedik keeldus. Kaebaja leiab, et see on ebainimlik piinamine. Kaebaja sai ravimid kell 18.
  6. Kaebaja esitas ka taotluse saada esmajärgulist õigusabi (kaebaja sõnastus).
  7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS-s sätestatud kehtib kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue ka juhul, kui kinnipeetav vaidlustab vangla meditsiinitöötaja tegevust ravi osutamisel või selle kvaliteeti (vt selle kohta nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2022 määrus asjas nr 3-22-527, p-d 9–11). Ka tuleb kohustuslik kohtunõue läbida kahjunõude esitamisel (VangS § 1¹ lg 8).
  8. Kohus tegi 25.07.2022 Tallinna Vanglale kohtunõude, et välja selgitada, kas kaebaja on kaebuses nimetatud sündmuse vaidlustamiseks mis tahes nõudega vangla poole pöördunud. 1

(2)Tallinna Vangla vastas kohtunõudele, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale 27.07.2022 vaide täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjale. Samuti on kaebaja esitanud Tallinna Vanglale pöördumise 21.07.2022 toimunud sündmuse videosalvestise säilitamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja 21.07.2022 sündmusega seoses kohustuslikku kohtumenetlust läbinud. Kaebusest ei ole küll üheselt selge, mis on kaebaja täpne nõue ning kas kaebaja vaidlustab üksnes arstiabi andmata jätmist või ka kambris kinni hoidmist, kuid see ei muuda kohtu järeldust. Tallinna Vangla vastuse kohaselt on kaebaja esitanud 21.07.2022 lukustatud kambrisse paigutamise osas vaide, mida võib olla võimalik tõlgendada ka kahju hüvitamise taotlusena. Samas avalduses on ka viidatud meediku mittekutsumisele, kuid ei ole selge, kas see puudutab üksnes kambrisse paigutamist või ka kaebaja kirjeldatud ajavahemikku. Igal juhul ei ole kaebaja taotlus jäetud rahuldamata, tagastatud või jäetud tähtaegselt läbi vaatamata. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
  1. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Seega on kaebajal õigus uuesti tühistamiskaebusega halduskohtu poole pöörduda pärast kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, kui kaebaja vaie või taotlus tagastatakse, jäetakse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata.
  2. Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, kuivõrd kohus tagastab kaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ja seega on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas kohtuasjas ilmselgelt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). Tallinna Ringkonnakohus on sama kaebaja sarnase mure kohta 02.08.2022 määruses nr 3-22-490 selgitanud, et kaebaja on RÕS § 7 lg 1 p 1 tähenduses ise võimeline kaitsma oma õigusi. Praegune vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kaebaja ei pea viitama õigusnormidele ega asjakohasele kohtupraktikale. Piisab, kui ta toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Riigi õigusabi määramine ei ole vajalik poolte võrdsuse tagamiseks. Puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta (vt ka HKMS § 2 lg-d 4–6).
  3. Kaebaja on esitanud ka palve, et kohus edastaks selle koos teiste dokumentidega (kaebaja sõnastus) Ringkonnaprokuratuuri. Kaebajal on võimalik esitada ise dokumente Ringkonnaprokuratuuri, mistõttu ei asu kohus ka välja selgitama, milliste dokumentide prokuratuuri edastamist kaebaja soovib. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.