Obsah (9)

§ 124§ 152§ 46§ 38§ 150§ 45§ 37§ 121§ 104

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 12. august 2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-389 Haldusasi Päästame Eesti Metsad MTÜ

) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt

§ 152lg 1 punkt 2).

Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (

§ 124lg 4).

7. Tühistamiskaebuse esitamise tähtaega reguleerib

§ 46ning keskkonnaseadustiku üldosa seadus ei tee sellest erandit.

Nii võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (

§ 46lg 1).

30-päevasest kaebetähtajast sätestab erandi

§ 46

lg 7 ning selle kohaselt loetakse kaebetähtaeg möödunuks, kui haldusakti ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamiskaebuse esitamisega. Kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused (

§ 38lg 5).

1. Kaebaja taotleb registreeritud metsateatiste nr 50000495539, 50000517559 ja 50000490543 tühistamist. Kuna metsateatis nr 50000517559 oli enne kaebuse esitamist realiseeritud, siis selle tühistamise nõue ei ole enam asjakohane. Seega lahendab kohus esmalt metsateatiste nr 50000495539 ja 50000490543 kaebetähtaja ennistamise küsimuse ning seejärel otsustab kehtivuse kaotanud metsateatiste õigusvastasuse tuvastamise nõuete menetlusse võtmise üle. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamine
2. Metsateatised nr 50000495539 ja 50000490543 registreeriti vastavalt 06.08.2021 ning 10.07.
3. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud nende metsateatiste osas eelnevalt vaide 5 Keskkonnaametile1, vaid kaebaja esitas 17.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse nende tühistamiseks.
4. Kohus nõustub nii vastustaja kui ka kolmanda isikuga, et tühistamisnõuetes on kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Ehkki kohus möönab, et kaebaja võis vaidlustatud metsateatistest teada saada millalgi
5. aasta detsembris, siis ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et reaalselt olid metsateatised avalikustatud nende väljastamise hetkest ning kaebajal oli võimalik nendega ka tutvuda. Seda möönab kaebaja ka kaebetähtaja ennistamise taotluses, ehkki kaebaja sõnul eeldaks metsateatiste jooksev vaidlustamine pidevat registri jälgimist. Lisaks märgib kaebaja, et metsateatiste registrist jälgimine eeldaks kahe töökoha loomist, kuid kohus selgitab, et MTÜ-del ei ole keelatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks töötajaid palgata. See kaebaja väide kinnitab ka üheselt, et kaebajal oli võimalik tähtaegselt kaebuse esitamine võimalik, kui ta oleks oma tegevuse vastavalt korraldanud. Et kaebaja seda ei teinud, on tema enda valik ja risk. Lisaks märgib kohus, et WFS-teenuse vahendusel võtab eelmise päeva metsateatiste analüüsimine aega ca 1 tund. Selle ajaga on võimalik välja võtta kõik 11.08.2022 väljastatud metsateatised
7. Kaebetähtaja ennistamine on lubatud mõjuval põhjusel ning seejuures eristatakse, kas kaebetähtaja möödalaskmine toimus objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Vastavalt kohtupraktikale peab kaebetähtaja möödalaskmise korral olema üldjuhul esinenud objektiivne põhjus, mille tekkimist isik ise mõjutada ei saa (vt ka

§ 150ja nt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määrus nr 3-21-645).

Kohtu hinnangul on aga kaebaja välja toodud asjaolud liigitatavad subjektiivsete põhjuste alla ning nendest nähtub, et kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolas, et hankida tähtaegselt teavet metsateatiste registreerimiste kohta.

1. Arvestades kaebaja tegevust ning põhikirjas märgitud eesmärke, siis võib metsade ning nende koosluse kaitset pidada kaebaja põhikirjaliseks eesmärgiks. Seega pidi kaebaja keskkonnaorganisatsioonina looma ka võimekuse, et põhikirjalisi eesmärke saavutada. Kohus ei nõustu kaebaja loogikaga, et keskkonnaorganisatsioonil on passiivne kohustus oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks keskkonnaalaste otsustest teadasaamisel ning kogu teavitamiskohustus lasub haldusorganil. Keskkonnaorganisatsioonil on kohustus hoida end kursis ning hankida teavet. Seda on möönnud ka Riigikohus 07.05.2003 määruse nr 3-3-1-3103 punktis 31: „Keskkonna kaitsmisest huvitatud isik peab oma huvi realiseerimiseks näitama ka ise üles teatud aktiivsust. Keskkonnaorganisatsioonidel on võimalik korraldada riigi ja kohalike omavalitsuste avaldatud otsuste pidev jälgimine ja õigeaegne vaidlustamine.“. Kohtu hinnangul on see seisukoht kehtiv ka täna ning arvestades infotehnoloogilist arengut, siis peab keskkonnaorganisatsioon ka teabe hankimisel riigi loodud lahendusi kasutama.
2. Kaebaja leiab, et tema kaebetähtaja rikkumine on vabandatav asjaoluga, et metsaregistri kasutamine on keeruline ning otsingusüsteem ei võimalda kõiksuguste parameetritega otsinguid. Samuti toob kaebaja välja personaliküsimuse. Samas jätab kaebaja täielikult tähelepanuta, et lisaks metsaregistrile on riik loonud metsateatistega tutvumiseks ka WFSteenuse ning seda juba vähemalt
3. aastast3 alates. Seejuures on meelevaldne kaebaja väide, et WFS-teenuse kasutamine oleks kuidagi ebamõistlikult keeruline. Vastupidi, tegemist on väga lihtsa ja toimiva tööriistaga, mida ka asja lahendav kohtunik kasutab metsateatiste vaidlustes. 1 Vt Vastustaja 11.04.2022 seisukoha lisa. 11.08.2022 väljastati 295 metsateatist, millest nt märksõna „metsis“ esines ühel juhul. 3 Vt Tallinna Halduskohtu 20.05.2020 määrus nr 3-20-605, kus Keskkonnaamet selgitas WFS-teenuse olemasolu ning selle toimimist. 2 6
4. Kaebaja asutati
5. aastal ning tal oli võimalik enam kui aasta jooksul end süsteemiga kurssi viia. Kui kaebaja ei saanud WFS-teenuse kasutamisega hakkama, siis oleks tulnud pöörduda Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnoloogiakeskuse või Keskkonnaameti poole, mitte väita, et riik väljastab metsateatisi salaja ning et vastav info ei ole leitav või selle töötlemine on ebamõistlikult keeruline. Samuti oleks kaebajal olnud võimalik sõlmida leping, mis võimaldaks tal regulaarselt kasutada või väljastada metsaregistri andmeid (keskkonnaministri 28.08.2017 määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 15 lg 7), kuid kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja ka seda teinud.
6. WFS-teenusesse süvenedes ning kasutusjuhenditega tutvudes selgus, et metsateatistega tutvumiseks tuleb laadida alla nt vabatarkvara QGIS. Kohus tegi seda ning veendus, et teenuse abil on metsateatistega tutvumine võimalik ning selle kaudu on võimalik teha ka erinevaid päringuid ning otsida teatisi märksõnade abil. WFS-teenus võimaldab mh: − teha suuremahulisemaid päringuid, sh päringuid konkreetse ajaperioodi kohta (sh kuupäevade alusel) ja ka konkreetsete kaardikihtide osas; − otsida metsateatiste registreeringuid nii alade kui kuupäevade kaupa, st just nende parameetrite järgi, mis on kaebaja jaoks olulised; − ühe katastriüksuse piires jälgida metsateatiste registreerimist, kusjuures neid saab otsida kindla kuupäeva järgi või alates teatud kuupäevast ehk kontrollida, kas võrreldes mingi aja seisuga on metsateatisi juurde registreeritud või ei; − erinevaid kaardikihte kasutades välja selgitada, kas mõni eraldis, millele metsateatis on väljastatud, asub alal, millel üldplaneeringu kohaselt on lubatud raied vaid valikraie põhimõttel; − teha märksõnaotsinguid (nt metsis või erinevad kaitsealad).
7. Kaebaja on algatanud arvukalt kohtuasju ning nendes selgunud asjaoludest nähtuvalt ei pea kohus täna enam kohtupraktikas väljendatud kolmekuulist kaebetähtaega põhjendatuks. Kui haldusasjas 3-21-1203 põhjendati 3-kuulist kaebetähtaega muu hulgas sellega, et WFS-teenuse kasutamine on problemaatiline, siis tänaseks on selgunud, et selle arvamuse taga oli Keskkonnaametist saadud puudulik info. Nimelt ilmnes, et kohtupraktikas välja toodud probleem WFS-teenuse kasutamisel oli tingitud asjaolust, et Keskkonnaamet jagas kohtutega veebilinki, ent jättis selgitamata, et teenus ei toimi pelgalt lingile klikkides, vaid vajalik on kasutada programmi, kus tuleb veebilinki kasutades luua vastav ühendus. Kohus laadis endale vastava programmi (QGIS) arvutisse ning WFS-teenus toimib tõrgeteta. Seejuures on võimalik WFS-teenuse kasutamisel analüüsida suuri andmemahte, kuid seda väga kiiresti. Sel põhjusel ei ole kohtu hinnangul asjakohane ka seni kohtupraktikas väljendatud seisukoht, et keskkonnaorganisatsiooni osas võiks kaebetähtaja osas kohalduda

§ 46lg 7 regulatsioon.

1. Seega nähtub eelnevast, et objektiivseid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks ei esinenud ning kaebetähtaja rikkumine on põhjendatud üksnes subjektiivsete asjaoludega. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja soovimatusega nt palgata lisatööjõudu, kasutada WFS-teenust või sõlmida andmete töötlemiseks lepingut, õigustada kaebetähtaja ületamist. Tegemist on olnud kaebaja enda teadliku otsustusega.
2. Eeltoodust tulenevalt on metsateatiste registreeringute nr 50000495539 ja 50000490543 osas kaebus esitatud kohtule kaebetähtaja rikkumisega, kuivõrd nende vaidlustamise hetkeks (so 17.01.2022) on metsateatiste väljastamisest möödunud enam kui 30 päeva ning enam ka kui seni kohtupraktikas aktsepteeritud kolm kuud. Kohus leiab, et viidatud metsateatiste osas 7 puudub alus ka kaebetähtaja ennistamiseks. Kuivõrd halduskohus ei ole kaebust veel menetlusse võtnud, siis tuleb haldusasja menetlus metsateatiste nr 50000495539 ja 50000490543 tühistamiseks

§ 124

lg 2 ning § 152 lg 1 punkti 2 ja lg 3 alusel lõpetada kaebust menetlusse võtmata. Kaebuse osaline tagastamine

1. Lisaks metsateatiste registreeringutele nr 50000495539 ja 50000490543 vaidlustab kaebaja haldusasjas 3-22-389 täiendavalt metsateatisi nr 50000492005, 50000492003, 50000492007, 50000518787, 50000518441, 50000494181, 50000494183, 50000494185, 50000486555, 50000492009, 50000477653, 50000518461, 50000517559 ja 50000517557, mis kõik olid kaebuse esitamise hetke seisuga realiseeritud. Viidatud metsateatistest nr 50000517559 osas soovib kaebaja selle tühistamist, kuid teiste osas esitas kaebaja õigusvastasuse tuvastamise nõude.
2. Kaebaja taotleb metsateatiste nr 50000492005, 50000492003, 50000492007, 50000518787, 50000518441, 50000494181, 50000494183, 50000494185, 50000486555, 50000492009, 50000477653, 50000518461 ja 50000517557 õigusvastasuse tuvastamist.

§ 45

lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Tuvastamisnõuete esitamisel tõi kaebaja välja preventiivse eesmärgi, et vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust ning et kaebuse lahendamisel võtta arvesse metsateatiste kumulatiivset mõju. Viidatud metsateatiste osas ei ole õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine põhjendatud, lähtudes

§ 45lg-st 2 tulenevatest piirangutest.

Kaebaja ise on kaebuses märkinud, et raiete teostamise järgselt on kaebusega õiguste kaitse sisuliselt välistatud, kuna kaebaja eesmärgiks oli vältida raiete teostamist. Nendest metsateatistest on lageraied teostatud 7 eraldisel4 ja raadamine 3 eraldisel5 ning sanitaarraie 4 eraldisel6. Eraldistel, kus on tehtud raadamine ja lageraie, ei ole lähitulevikus teist liiki metsateatiste väljastamine võimalik. Ehkki sanitaarraie järgselt ei ole lageraie tegemine tulevikus välistatud, siis ei saa üksnes sel põhjusel jaatada kaebaja õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtupraktikas ei ole välistatud keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamisel (Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2018 määrus nr 3-17-2275), kuid preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab esiteks olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda, ning teiseks peaksid kaebajal tulevikus sarnases olukorras puuduma õigusvastasuse tuvastamisest tõhusamad vahendid oma õiguste kaitsmiseks (nt Riigikohtu 09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, punktid 8.1 ja 9). Seejuures selgitas Riigikohus asjas 3-20-580, et soovist muuta vastustaja halduspraktikat metsateatiste menetlemisel (ehk eelkõige avalike huvide kaitsest kantud argument) ei piisa, et sedastada menetluse vajalikkust kaebaja enda õiguste kaitseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ka tuvastamiskaebuse eeldus, et kaebajal puudub tõhusam õiguskaitsevahend. Kui kaebajal on põhjust arvata, et vastustaja kavatseb samadel asjaoludel registreerida uued metsateatised ja need võidakse viivitamatult realiseerida, siis oleks tal võimalik pöörduda halduskohtusse keelamiskaebusega (

§ 37lg 2 punkt 3, § 45 lg 1).

Samuti on kaebajal võimalik esitada 4 Metsateatised 50000492005, 50000492003, 50000492007, 50000486555, 50000517559, 50000517557, 50000477653 5 Metsateatised 50000494181, 50000494183, 50000494185 6 Metsateatised 50000518787, 50000518441, 50000492009, 50000518461 8 kohtule

§ 46

lg-s 1 sätestatud tähtajal tühistamisnõue, kuna kaebajal on võimalik jooksvalt teatiste väljastamisega tutvuda. WFS-teenuse kasutamisel on kaebajal võimalik jooksavalt jälgida ka metsaregistrist, ega ei ole väljastatud metsateatisi eraldistele, mis olid hõlmatud sanitaarraie metsateatistega.

1. Eeltoodud põhjustel ei ole põhjendatud lubada ka metsateatise nr 50000517559 tühistamise nõude asendamist selle tuvastamise nõudega.
2. Kohtu hinnangul ei ole metsateatiste õigusvastasuse tuvastamine vajalik ka kumulatiivse mõju hindamiseks, kuivõrd kumulatiivse mõju hindamine ei eelda metsateatiste õigusvastasuse tuvastamist. Kumulatiivne mõju ning selle hindamise vajadus saab tekkida ka õiguspärasest metsateatisest.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kooskõlas

§ 121

lg 2 punktiga 1 tuleb kaebus tagastada nõuetes tühistada metsateatis nr 50000517559 ning tuvastada metsateatiste nr 50000492005, 50000492003, 50000492007, 50000518787, 50000518441, 50000494181, 50000494183, 50000494185, 50000486555, 50000492009, 50000477653, 50000518461 ja 50000517557 õigusvastasus. 24. Käesoleva määruse jõustumisega lõppeb haldusasja 3-22-389 menetlus halduskohtus. Kohus ei tagasta tasutud riigilõivu, sest suuremas osas kuulub kaebus tagastamisele

§ 121

lg 2 punkti 1 alusel (vt

§ 104lg 5 punkt 2).

(allkirjastatud digitaalselt) 9