4-21-3126 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. september 2021. a Tallinn Väärteoasja number 4-21-3126 (2302,21,010759) Kohtunik Märt Toming R.A kaebus

§ 227lg 2 alusel rahatrahviga 33 trahviühiku ulatuses, s.o 132 eurot.

Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp Menetlusalune isik: R.A , ik: 38006290233, elukoht: xxxx, tel: xxxx, e-post: xxxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras RESOLUTSIOON 1. Rahuldada R.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse patrulligrupi I liikluspolitseiniku M. V. 30.07.2021 otsusele nr 2302,21,010759 R.

§ 227

lg 2 alusel rahatrahviga 33 trahviühiku ulatuses, s.o 132 eurot, osaliselt, s.o põhikaristuse täitmise tähtaja osas. 2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse patrulligrupi I liikluspolitseiniku M. V. 30.07.2021 otsus nr 2302,21,010759 R.

§ 227

lg 2 alusel rahatrahviga 33 trahviühiku ulatuses, s.o 132 eurot, osaliselt, s.o karistuse täitmise tähtaja, s.o täitmise lõpptähtaja 17.08.2021 osas. Muus osas jätta otsus muutmata ja tühistamata.

1. Teha põhikaristuse täitmise tähtaja osas uus otsus ja määrata, et vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv kogusummas 132 eurot tuleb KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast 6 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades 22 euro kaupa kuus tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, 1 kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 08.09.
4. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 08.10.
5. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 09.10.
6. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse patrulltalituse patrulligrupi I liikluspolitseiniku M. V. 30.07.2021 otsusega nr 2302,21,010759 karistati R.A LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 33 trahviühiku ulatuses, s.o 132 eurot selles, et R.A 30.07.2021 kella 09:33 paiku Paldiski maanteel Tallinnas, Harju maakonnas, Ehitajate tee ja Piibelehe tänava vahel, suunaga Piibelehe tänava poole, juhtis mootorsõidukit kiirusega 74+/-3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 21 km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõuet ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kohtuvälise menetleja otsuse nr 10220182503088, 30.07.
7. Otsuse vaidlustan liikluspolitseinik M. V. suhtes. Vaidlustan trahvisumma 132 eurot. Nimelt mina R.A ületasin autoga xxxx Paldiski mnt
8. Juulil 20 km/h Olukord oli selline, kus tegin möödasõitu Paldiski mnt viadukti all ainult mõne sekundi, et saada parempoolsesse ritta, sest vasakpoolne rida lihtsalt lõpeb ära. Parempoolses reas olevad autod kiirust maha ei võtnud, et mind vahele lasta. Kiirmenetluse otsus 10220182503088 tegi mulle
9. EUR trahvi. Kahjuks mul seda võimalik maksta pole, sest mul on 4 alaealist last ja kõige pisem xxxx. Laste isikukoodid, alaealised lapsed: • H. A. I. | xxxx • R. L. I. | xxxx • E. I. I. | xxxx • T. R. I. | xxxx Hetkel minu sissetulek alla miinimumpalga. Palka olen saanud alles 2 kuud, kuna Covid viirus ei võimaldanud minu tööd teha. Varasemaid rikkumisi ei ole. Tõendid on laste isikukoodid. Muid tõendeid esitada pole. Sobib kirjalik menetlus! Kaebusele lisas menetlusealune isik kiirmenetluse otsuse. Kohtuvälise menetleja esindaja kirjalik seisukoht Seoses kaebusega kohtuvälise menetleja otsuse peale edastame Teile R.A’i väärteoasja nr 2302,21,010759 toimiku. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Toimik palume vajaduse möödumisel tagastada. Kaebuses Harju Maakohtule vaidlustab kaebaja kiirmenetluses määratud trahvisummat, 132 eurot. Kaebaja selgitab, et tegi möödasõitu Paldiski mnt viadukti all, mõne sekundi vältel. Nimelt soovis ta reastuda parempoolsesse ritta, sest vasakpoolne rida hakkas ära lõppema, kuid parempoolses reas olevad autod ei vähendanud kiirust, et teda vahele lasta. Kaebaja sõnul ei ole tal võimalik talle määratud trahvi maksta, sest tal on 4 alaealist last. Hetkel on tema sissetulek alla miinimumpalga ning Covid piirangute tõttu on ta ainult 2 kuud palka saanud. 2 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et R.A’i süüline käitumine LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ja KarS § 30 ja § 27 alusel õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Vaidlustatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt karistati kaebajat LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 33 trahviühikut, mis on 132 eurot. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis R.A mootorsõidukit asulasisesel teel, kus suurim lubatud kiirus oli 50 km/h kiirusega 74+-3km/h, kusjuures laiendmääramatus 3 km/h arvestatakse isiku kasuks. Seega on lõplikuks lugemiks, millest lähtuti süüteo kvalifitseerimisel mitte vähem kui 21 km/h. Menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse kiiruse ja lubatud suurima sõidukiiruse vahe pidi olema menetlusaluse isiku poolt tajutav, ega saanud märkamatuks jääda. Ütluste andmisel kinnitas menetlusalune isik, et oli teadlik toime pandud rikkumisest. Kiiruse mõõtmist teostanud politseiametnik M. V. on läbinud pädeva mõõtja koolituse ja omab õigust kasutada kiirusemõõteseadet LaserCam4 nr LE
10. Kiirusemõõteseadme LaserCam4 nr LE1149, taatlustunnistuse TTRS-21/00114 andmetel on seadme taatlus teostatud 01.07.2021, kehtivusajaga 1 aasta. Seega 30.07.2021 kell 09:33 omas kiirusemõõteseade kehtivat taatlustunnistust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-6-17 viidanud kohtupraktikas välja kujunenud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Menetluse käigus on tuvastamist leidnud KarS § 57 tulenev karistust kergendav asjaolu, süü tunnistamine. Lisaks on menetleja arvestanud, et isikul puuduvad varasemad karistused ning tal on perekonnas ülalpeetavad. KarS § 58 tulenevad karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tulenevalt kiiruse ületamise numbrilisest näidust ning karistust kergendavast asjaolust on kohtuväline menetleja hinnanud menetlusaluse isiku süü keskmisest väiksemaks. LS § 227 lg 2 ette nähtud rikkumise eest karistatakse rahatrahviga 100 trahviühikut (s.o 400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Menetlusalust isikut karistati rahatrahviga 33 trahviühikut ehk 132 eurot, mis on tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohaldatud karistus on kooskõlas isiku süü suurusega ja arvestab süüdlase isikut. Kohtuväline menetleja ei ole vastu, kui kohus otsustab määrata rahatrahvi ositi tasumisele, et see menetlusalust isikut ja tema perekonda ülemääraselt ei koormaks. Muus osas alused kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Menetlusalune isik on kaebuses märkinud, et soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetlus. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohtadega, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. 3 VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteotoimikus asuva kiirusemõõturi kasutamise salvestise andmete väljatrükist nähtub, et kaebuse esitaja R.A juhitud sõiduki xxxx reg. märk xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 30.07.2021 kella 09:33 ajal lasertüüpi mõõteseadet LaserCam 4 nr LE
11. Menetlusaluse isiku juhitud sõiduki sõidukiiruseks mõõdeti 74 km/h asulasisesel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt oli 50 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 3 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 71 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 21 km/h. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja M. V., kasutades taadeldud mõõtevahendit (TTRS-21/00114), järgides seejuures mõõtemetoodikat. Seega on tuvastamist leidnud LS § 227 lg 2 objektiivne koosseis, s.o menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust asulasisesel teel mitte vähem kui 21 km/h võrra, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 21 km/h, siis rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja tegemist on väärteoga LS § 227 lg 2 mõttes ning see süütegu on õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse patrulltalituse patrullpolitseinik M. V., kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 33 trahviühiku ulatuses, s.o 132 eurot. LS § 227 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). 4 Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 21 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata ja menetlusalune isik oli ilmselgelt teadlik sellest, et läbitaval teelõigul on maksimaalseks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, on tegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Menetlusaluse isiku põhjendus, et sõidurada lõppes ja teda ei lastud vahele, ei saa olla väärteo toimepanemist õigustavaks asjaoluks. Juhul, kui teised liiklejad ei võimalda juhil ümber reastuda, tuleb kiirust vähendada või isegi peatuda, et ära oodata võimalus ümber reastumiseks, mitte vajutada gaasi, ületada lubatud suurimat sõidukiirust ja ohustada sellega liiklust. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 21 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Seejuures võib LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt lisakaristusena ära võtta ka juhtimisõiguse ühest kuust kuni kolme kuuni. Hinnates menetlusaluse isiku süüd LS § 227 lg 2 ettenähtud teo toimepanemisel leiab kohus, et süü suurus sõltub numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest mõistetavaid karistusi, leiab kohus, et LS § 227 lg 2 ettenähtud väärtegu toime pannes on süüdlase süü suurem kui LS § 227 lg 1 ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus üldjuhul ületama LS § 227 lg 1 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (rahatrahv kuni 30 trahviühikut). Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 2 mõttes on alla keskmise, kuna lubatud suurimat sõidukiirust on LS § 227 lg-s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h, silmas pidades ületatud alammääras, s.o 21 km/h võrra. See omakorda tähendab, et karistuse määra valikul tuleks lähtuda ettenähtud sanktsiooni alumisest määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Menetlusalune isik on kohtuvälisel menetlusel avaldanud kahetsust ning samuti on tal ülalpidamisel alaealised lapsed, mida on kergendavate asjaoludena arvestanud ka kohtuväline menetleja oma otsuses. 5 Karistuse määramisel tuleb lisaks ka arvestada võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitajal puuduvad kehtivad karistused. Kohus leiab, et sellise asjaoluga on kohtuväline menetleja ka arvestanud, arvestades ka kahetsust, kuivõrd kehtivate karistuste olemasolul olnuks ilmselgelt ka karistus rangem ja oleks kohaldatud ka lisakaristust. Karistuse määramisel tuleb lisaks eelmärgitule lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukijuhid, kes ei täida liikluskorda tagavaid õigusnorme korrektselt. Kaebuse esitanud isiku väärteoasja materjalidest nähtuvalt eiras kaebuse esitaja teadlikult liiklusnõudeid. Antud juhul ületas menetlusalune isik asulasisesel teel sõidukiirust 21 km/h, millega pani ohtu nii tema enda kui ka kõigi teiste kaasliiklejate elu, tervise ja vara, mis näitab juhi hoolimatust nii liiklusohutusse kui ka kõigisse teistesse liiklejatesse. Kõike eelnevat arvesse võttes nõustub kohus kohtuvälise menetlja määratud karistusega ning leiab, et karistust võib pidada proportsionaalseks nii isiku süü suurusest kui üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et 1/3 ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast määratud karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kaebuses on menetlusalune isik selgitanud, et tal ei ole võimalik määratud rahatrahvi tasuda. Kuna menetlusalune isik on tunnistanud väärteo toimepanemist ja kiirmenetluse otsust ei vaidlusta, vaid on kohtusse pöördunud seoses raskustega rahatrahvi tasumisel, tõlgendab kohus menetlusaluse isikut kaebust kui taotlust rahatrahvi ositi tasumiseks. Vastavalt KarS § 66 lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Käesoleval juhul on menetlusalune isik kohtule kaebuses avaldanud, et tal on ülalpidamisel neli alaealist last, sissetulek on alla miinimumpalga ja tööl saanud käia Covid-19 viirusest tingitud olukorra tõttu vaid viimased kaks kuud. Seejuures ei ole kaebuse esitaja kohtule esitanud ühtegi sissetulekuid puudutavat tõendit, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et esitatud väide on tõendamata. Menetlusalune isik väitis politseile esitatud päringus, et saab palka umbes 300 eurot kuus, kuid ka see väide jäeti tõendamata. Seega kaebuse esitaja väited trahvi tasumiseks ebapiisava sissetuleku kohta on jäetud tõendamata. Lisaks sellele on kaebuses põhjendatud sissetulekute vähesust ülalpeetavate paljususega ning kaebusesse on lisatud ülalpeetavate isikukoodid. Kohtul ei ole nende isikukoodidega võimalik midagi peale hakata, kuivõrd isikukoodid ei sisalda endas andmeid kaebuse esitaja sissetuleku kohta. Küll võib laste sünniaegadest teha järeldusi, et kaebuse esitaja saab eeldatavalt lapsetoetusi. Transpordiameti liiklusregistri andmete kohaselt on sõiduki omanikuks kaebuse esitaja, s.t kaebuse esitajal on olnud piisavalt rahalisi vahendeid nii sõiduki soetamiseks kui on ka sõiduki kasutamisega kaasnevate regulaarsete kulutuste katmiseks. Seevastu määratud rahatrahv on oma suuruselt kohtu arvates tühine eelmärgitud kulutustega võrreldes ning kohtul ei ole veendumust selles, et kaebuse esitaja majanduslik olukord on niivõrd halb, et ei võimalda määratud rahatrahvi tasuda. Seega võrreldes kaebuse esitaja nimele registreeritud vara väärtust ja selle vara kasutamisega kaasnevate regulaarsete kulutuste suurust, ei pea kohus võimalikuks isegi kaaluda määratud rahatrahvi vähendamist, kuivõrd kaebuse esitaja väliselt hinnatav elatustase ja varaline seisund viitavad sellele, et kaebuse esitajal peaks määratud rahatrahvi tasumiseks olema piisavaid vahendeid. Arvestades esitatud kaebust peab kohus võimalikuks muuta vaidlustatud otsust vaid määratud rahatrahvi tasumise tähtaja osas, pidades kaebuses esitatud, kuid tõendamata väiteid piisavalt mõjuvateks, et määrata rahatrahvi tasumine ositi 6 kuu jooksul. Seetõttu tühistab kohus vaidlustatud otsuse osaliselt, s.o otsuse täitmise tähtaja osas ning määrab uue otsusega menetlusalusele isikule uue tähtaja rahatrahvi tasumiseks, määrates 6 vaidlustatud otsusega määratud rahatrahvi tasumise ositi, võimaldades määratud rahatrahvi ositi tasumise 6 kuu jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Kohus peab vajalikuks kaebuse esitajale selgitada, et vastavalt KarRegS § 24 lg 1 p 1 sätetele kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse arhiivi kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud üks aasta. Seega mida kiiremini kaebuse esitaja määratud rahatrahvi täies ulatuses ära tasub, seda varem algab karistusandmete kustumise tähtaeg. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks, kuid kohus peab võimalikuks põhikaristuse täitmise osas otsust muuta ja võimaldada isikul tasuda rahatrahv ositi. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7