Obsah (4)

§ 15§ 151§ 3§ 31

Väärteoasi 4-20-5230 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mail 2021 Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistungi sekretär Julia S

§ 15lg 1 järgi.

Kaebuse esitaja S.N ja tema esindaja advokaat Indrek Kukk. Istungil osalenud isikud Kohtuväline menetleja – Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseiosakonna esindaja Kristel Proos. LÕPPOSA Jätta S.N kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna 17.12.2020 otsus väärteoasjas nr. 2316,20,005297 tema karistamises

§ 151lg 1 alusel rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest. Kassatsioonkaebuse teate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna menetlusosalistele kättesaadav 01.06.2021. Asjaolud ja menetluse käik 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse 17.12.2020. a otsusega väärteoasjas nr 2316,20,005297 karistati S.N-i (S.N) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (

) § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses s.o 120 eurot selle eest, et S.N oli eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet (kokaiin) ilma arsti ettekirjutuseta. Väärteootsuses määrati tasuda menetlusalusel isikul ka menetluskulud kogusummas 35 eurot.

1. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles taotleb tühistada kohtuvälise menetleja 17.12.2020 otsus ja lõpetada menetlus väärteoasjas nr 2316,20,005297 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise tõttu. Samuti taotles kaebaja menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaebaja põhjendas oma taotlust järgmiselt. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja protokollis viidatud tunnistaja ütlused on tõendina lubamatud. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ei tõenda võimalikku narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist menetlusaluse isiku poolt, kontrollitud on vaid alkoholijoovet. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga nr 1202Tei ole tuvastatud menetlusaluse isiku poolt lubamatute ainete tarvitamine, protokolli kohaselt on tuvastatud määratlemata koguses ainet „Kokaun“. www.eki.ee andmetel sellist ainet/sõna ei eksisteeri. Samuti leidis kaebaja kaitsja, et meditsiinitöötaja poolt narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokolli nr 483/15, kui tõendit ei ole kohtuvälise menetleja väärteoprotokollis ega ka väärteoasjas tehtud otsuses viidatud, mistõttu ei ole selle arvestamine väärteoasjas otsuse tegemisel lubatav. Samuti ei ole kaitsja hinnangul lubatavaks tõendiks narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 483/15 ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja/uuringuakti nr xxxx põhjal ning arst-kohtutoksikoloogiaekspert M. T´i poolt antud hinnang kuivõrd nimetatut, kui tõendit ei ole väärteoprotokollis ega ka väärteoasjas tehtud otsuses viidatud. Kaitsja hinnangul on ilmne, et väärteoprotokoll ei vasta nõuetele, mis võtab sisuliselt võimaluse menetlusalusel isikul oma kaitseõigust rakendada, kuna jääb mõistetamatuks, millega on väidetav rikkumine tõendatud, rääkimata võimalusest loogiliselt mõista, kuidas menetleja vastava veendumuseni, et menetlusalune isik midagi keelatut toime pannud, on jõudnud. Lisaks ei nähtu otsusest, millist mõju avaldavad isikule tarbitud medikamendid Mirtazapin ja Xanax, mis on mõlemad tugevatoimelised rahustid. Samuti viitab kaitsja mitmetele rikkumistele uriiniproovi võtmisel Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korras. Täpsemalt viidatud korra § 3 lg 2 p 1, § 6 lg 1, § 4 lg 3, § 7 lg 4 rikkumistele. Kaitsja hinnangul on kohtuväline menetleja rikkunud väärteomenetlusõigust olulisel määral (VTMS § 150 lg 2 mõttes, vt ka 3-1-1-20-15) ning rikkumist ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
2. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde. 2
3. Kohtuväline menetleja palus jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata, leides, et S.N-ile inkrimineeritud väärtegu on kaebaja poolt toimepandud ning tõendatud. Väärtegu on tõendatud toimikus olevate väärteomaterjalidega ning leiab, et S.N kaebus ei ole piisav tõendamaks, et tema ei ole väärteoasjas 2316,20,005297 talle süüks pandavat tegu toime pannud. Kohtuväline menetleja viitas tunnistaja A T ütlustele ning asjaolule, et indikaatorvahendi kasutamise protokollist lähtuvalt esinesid S.N joobele viitavad tunnused: Lisaks selgitas kohtuväline menetleja, et S.N toimetati politseiametnike poolt Xxxx, kus isiku tervisliku seisundile andis hinnangu 08.08.2020 kell 21:10 meditsiinitöötaja arst dr B ja bioloogilise proovi võtjaks oli meditsiiniõde V D. Kuna haiglas kontrollimisel ei näidanud indikaatorvahend S.N'1 enam alkoholi väljapuhutavas hingeõhus aga joobele viitavad tunnused olid olemas ning ka sõidukist leiti läbivaatuse käigus valget pulbrilist ainet, otsustati kontrollida S.N´l narkootilise ja/või psühhotroopse ainest tulenevat joovet. Kaebaja väitele proovi võtmise segaduse, inimeste viibimise kohta proovi võtmise juures, topsi määrdumise ning kaebaja poolt antud proovi markeerimise mittenägemise kohta selgitas kohtuväline menetleja, et bioloogilise proovi võib võtta tervishoiuteenuse osutaja, riikliku ekspertiisiasutuse või ametiisiku ruumides, kus on välistatud proovi võltsimise võimalus. Antud protseduur viidi läbi Xxxx ametiruumis, proovi võtmise juures on viibinud tervishoiutöötajad ja politseiametnik(ud). Proovi võtja annab prooviandjale uriinitopsi, saadab ta proovivõtmise kohta ja jälgib, et prooviandja ei saaks rikkuda proovi. Kuna S.N puhul on tegemist isikuga, kes kasutab liikumiseks ratastooli ehk tegemist on liikumispuudega isikuga, siis proovi võtmisel tuleb arvestada tema erivajadustega ning kohtuvälise menetleja seisukohast tulenevalt kasutati algselt proovivõtmisel narko kiirtesti proovitopsi ning hiljem valati ümber. Pärast uriinitopsi täitumist vajalikus koguses proovimaterjaliga võtab proovivõtja uriinitopsi prooviandjalt vahetult vastu, markeerib uriinitopsi märgumiskindla sildi või veekindla kirjutusvahendiga ning sulgeb turvapakendisse. Lisaks selgitas kohtuväline menetleja, et VV määruses, mis käsitleb bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korrast, ei ole eraldi välja toodud, et tervishoiutöötaja peab olema samuti proovi andjaga samast soost. Seega on igati õigustatud, et antud tegevuse viisid läbi naissoost tervisehoiutöötajad. Seisukohast nähtub, et S.N-ilt võetud uriiniproovi edastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile analüüsimiseks ning ekspertiisi teostanud ekspert M.L on selgitanud, et proovi uuriti kahe eri meetodiga ning uuringu käigus identifitseeriti kokaiin ja tema 10 metaboliite kõrges kontsentratsioonis. Seejärel andis EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi M. T hinnangu joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta ning hinnangu järgi esinesid S.N ´l küll narkootilise aine tarvitamise tunnused, kuid tal ei olnud joovet. Kohtuvälise menetleja hinnangul ajal, kui S.N toimetati proovi andmiseks Xxxx (kell 21:05) on vähe tõenäoline, et sel kellaajal, kui haigla uksed on lukustatud, said haigla ametiruumi siseneda kõrvalised isikud. Lisaks puudub joobeseisundi tuvastamise saatekirja/uuringuakti peal märge selle kohta, et proov on rikutud ja/või nõuetekohaselt markeerimata. Kaebaja oletus, et temalt võetud proov on rikutud, kuna anum ei vastanud nõuetele ja see võis olla määrdunud, ei pea paika, kuna ekspert M.L on selgitanud (LISA 1), et on vähe tõenäoline, et nn määrdunud anum, millesse proov võeti, võiks olla sellise suure kontsentratsiooniga kokaiin. Lisaks pole kohtuvälise menetleja hinnangul usutav, et kaebajal 3 puudus võimalus näha pakendi sulgemist ja markeerimist, kuid samas nägi proovi ümber valamist teise topsi. Kohtuvälisele menetlejale jääb arusaamatuks, millest on tingitud kaebaja väide, et proovi võtmisel kasutatud tops on saastunud, kes olid need kõrvalised isikud, kes proovi võtmise juures viibisid ning miks kaebajal puudus peale uriiniproovi ümber vaallamist võimalus näha pakendamist ja markeerimist. Kohtuvälise menetleja hinnangul on antud väited kaebaja oletused ning kohtuvälise menetleja hinnangul on asunud kaebaja aktiivselt ennast kaitsma vabanemaks vastutusest narkootilise aine tarvitamise eest. Viitega sündmuskoha vaatlusprotokollile kui lubamatule tõendile, selgitas kohtuväline menetleja, et antud sündmuskoha vaatlusprotokoll ja selles olev sisu on konkreetses väärteomenetluses ebaoluline ning ei ole käsitletud tõendina antud väärteoasjas, kuna kaebajale heidetakse ette Kaebuses viidatud sündmuskoha vaatlusprotokoll on inimliku eksimuse tõttu jäänud materjali juurde, kuna kajastab sõiduauto Xxxx reg-nr xxxx vaatlust ning sealt läbivaatuse käigus leitud aine kohta, mida menetletakse väärteoasjas nr 2316,20,007941, mis kuulus teisele sõiduautos viibinud isikule.
4. Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja oma seisukohas toodud argumentide juurde. Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et tema 08.08.2020.a kella 20:15 ajal Xxxx oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet kokaiin ilma arsti ettekirjutuseta, millega rikkus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (

) § 3 lg 1 nõudeid pannes toime

§ 15'1 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

1 lg-s 1 Kohus hindab esmalt, kas S.N käitumises on tuvastatud

§ 15kirjeldatud süükoosseisu objektiivsed tunnused.

Väärteokoosseis eeldab narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist arsti ettekirjutuseta.

§ 3

lg 1 kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sealhulgas tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, 3fluoroamfetamiin (3FA), metamfetamiin, 4-fluorometamfetamiin kuuluvad

§ 31lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.

mai 2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirja I. Kohus leiab, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud

§ 151

lg 1 objektiivne koosseis, s.o väärteoprotokollis loetletud narkootilise aine (kokaiin) tarvitamine ilma arsti ettekirjutuseta enne

1. augustit 2020 kell 20.
2. Kohtu hinnangul kinnitavad narkootilise aine tarvitamist järgmised kohtus uuritud ja avaldatud kirjalikud tõendid. 4 08.08.2020 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati S.N mootorsõiduki juhtimiselt samal päeval kell 20.26 LS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna oli alust arvata, et juht on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid või muu sarnase toimega aineid. 08.08.2021 kell 20.24 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt reageeris indikaatorvahend alkoholi tarvitamise tunnustele (tuvastatud 0.23 mg/l). Samuti on protokollis fikseeritud isiku joobeseisundile viitavad tunnused – silmade punetus, pupillid on väikesed, reaktsioonikiiruseks on märgitud normaalne ning märkusena lisatud kerge uimasus, isiku kõne, aja-, isiku ja kohataju on olnud selge ning käitumine normaalne. Narkootilise aine tarvitamist kinnitab joobeseisundi tuvastamise saatekiri (uuringuakt nr 12025), millest nähtub, et S.N-i uriinist leiti ERI-5.1 metoodikat kasutades kokaiini. Kokaiini metaboliidid on organismis tuvastatavad umbes 2-3 päeva jooksul pärast tarvitamist (vt nt xxxx), mistõttu on tuvastatav, et isik pidi tarvitama narkootilist ainet 2-3 päeva jooksul enne tema juhitud sõiduki kinnipidamist. Narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr xxxx ja joobeseisundi tuvastamise saatekirja lisas xxxx ekspert M T antud eksperthinnangust S.N joobeseisundi esinemise kohta nähtub, et menetlusalusel isikul ei esine joovet, kuid S.N esinevad narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused – uriinist tuvastatud narkootilist ainet kokaiin. Keskseks küsimuseks käesolevas menetluses on tõusetunud küsimus kas uriin, millest tuvastati narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused kuulus S.N-ile. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja hinnangul rikuti uriini võtmisel bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra § 3 lg 2 p 1, § 6 lg 1, § 4 lg 3 ja § 7 lg
3. Kaitsja hinnangul rikuti uriiniproovi võtmisel bioloogilise vedeliku võtmise korda § 1 p 1, mis sätestab, kes on volitatud isik, kes võib võtta uriiniproovi. Kaitsja hinnangul peab selleks olema meditsiinitöötaja. Kohus selgitab, et viidatud § 1 lg 1 järgi võib proovi võtta ka politseiametnik või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan, kellel on õigus võtta uriiniproovi indikaatorvahendiga kontrollimiseks ning indikaatorvahendi positiivse näidu korral proovi uuringuks edastamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Kaitsja viited 2013 aasta maakohtu lahendile 1-13-6898 lk 4 toodule on siinkohal kohtu hinnangul asjakohatud kuivõrd esiteks käsitletakse viidatud lahendis hoopis vereproovi võtmist VV 17.12.2009 määruse 204 järgi millises puutumuses ei ole kuidagi käesolevas menetluses võetud uriiniproov. Seega kaitsja seisukoht, et isik, kes on proovi võtja ja kui ta töötab meditsiiniasutuses, peab olema eraldi dokumendiga volitatud seda tegema ja selleks vastava väljaõppe omandanud ning selle kohta esitatud päring Xxxxle, millise dokumendi vastuvõtmist kaitsja kohtult taotles ning mille kohus vastu võttis tuleb jätta tõendikogumist välja. Kaitsja hinnangul meditsiiniõde V D S.N-ilt uriiniproovi ei võtnud, talle selle keegi andis ja ta valas selle ümber õigesse topsi. Kaitsja hinnangul ei ole proovi ümbervalmaine lubatud Bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ja nende toimingute tasustamise korra kohaselt, milles uriini proovi võtmist reguleerib §
4. Kaitsja hinnangul peab isik andma uriiniproovi sellesse konkreetsesse topsi, 5 mis on steriilne ja mis suletakse. Kaitsja selgitas, et S.N lasi oma uriini Saku Lätte joogitopsi, peale mida valati mingisugusesse teise topsi ümber ja vahepeal menetlusalune isik ei näinud seda topsikut. Kaitsja selgitab, et see tops peab olema menetlusaluse isiku silma all ning seda ei tehtud. Kaitsja viitab kohtuvälise menetleja poolt kohtule esitatud Xxxx kirjale, millest nähtub, et meditsiiniõena tol päeval töötanud V D ei mäleta sellest konkreetsest proovi võtmisest väga palju, kuid ta mäletab, et seal midagi ümber valati. 15.03.2021 kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistaja E L´u, kes mäletas 08.08.20 juhtumit. Ütluste kohaselt ta mäletas, et päevast vahetust lõpetav patrull palus abi, nad pidasid kinni võimaliku joobes juhi ja kuna nende vahetus hakkas lõppema, siis nad tahtsid, et tunnistaja ja tema paariline selle juhtumiga edasi tegeleks. Kui nad kohapeale jõudsid, siis abistas tunnistaja koos paarilisega juhi autost välja ja nad paigutasid ta politsei sõiduki kongi ja edasi sõitis tunnistaja sõiduki juhiga Xxxx. Tunnistaja sõnul sõitsid nad Xxxx sellepärast, et juhil esinesid joobele viitavad tunnused ja nad tahtsid teda toimetada joobe ekspertiisi. Tunnistaja sõnul olid menetlusaluse isiku pupillid väikesed ja reageerisid aeglaselt valgusele ja olek oli tal uimane. Ütluste kohaselt peale Xxxx jõudmist suundusid nad joobe ekspertiiside ruumi, kuhu minnakse alati joobe ekspertiisi teostamiseks. Peale tunnistaja viibis ruumis medõde, arst ja tunnistaja patrulli liikmed politseiametnik K M ja abipolitseinik A A. Tunnistaja ütluste kohaselt hakkas tema pabereid, mis on joobeseisundi ekspertiisi määramiseks vajalik täita, samuti saatekirja joobe tuvastamiseks EKEIsse. Tunnistaja sõnul prooviti teha teatud koordinatsiooni harjutusi juhile. Tunnistaja ütluste kohaselt tehti menetlusalusele isikule narkoproov kuna tema alkoholijoove oli üpris väike, ning tulenevalt tema seisundist arvasid nad, et tegemist võib olla narkootilise joobega, kuna selline väike alkoholijoove ei tohiks põhjustada sellist seisundit. Tunnistaja selgitas, et tavaliselt minnakse uriiniproovi võtmiseks WC-sse mida nad soovisid ka tol korral teha kuid menetlusalune isik ütles, et tal ei ole vaja WC-sse minna, ta saab kohapeal seda proovi anda. Tunnistaja selgitas, et proovi võtmine käib nii, et uriin tuleb anda väiksesse topsi. Tunnistaja sõnul oli menetlusalusel isikul olemas uriinikott, kuhu oli uriin kogunenud ja ta võttis lihtsalt selle koti välja ja sealt ise pani vajaliku koguse sellesse topsi. Tunnistaja sõnul ei eemaldanud menetlusalune isik enda riideid, uriinikotti jooksis uriin kusagilt põie piirkonnast, tunnistaja täpselt ei näinud kus see kott menetlusalusel isikul asus kuivõrd menetlusalune isik ise võttis selle uriinikoti välja ja ise pani tagasi. Analüüsitops mis menetlusalusele isikule anti oli väike plastik läbipaistev topsik punase korgiga. Selle ulatasid menetlusalusele isikule kas tema või ta võttis ise laua nurga pealt kuhu medõde selle pannud on. Peale proovi võtmist antakse proov medõe kätte ja tema pakendab menetlusaluse isiku silme all proovi. Tunnistaja sõnul ei ole võimalik võtta muud topsikut selles ruumis ning seda eelkõige seetõttu, et terve selle protseduuri vältel tunnistaja ja teised ruumis viibinud politseiametnikud jälgisid teda. Tunnistaja sõnul ühtegi muud topsikut läheduses ei olnud. Tunnistaja kirjeldas oma ütlustest küllaltki detailselt ruumi suurust – ca 6 m2 ning mööbliesemeid mis ruumis olid – kolm lauda, millest 1 arstile, 1 õele ja 1 teistele inimestele dokumentide täitmiseks ning tunnistaja sõnul algas proovi andmine siis kui paberid olid täidetud ja ta täitis kõigepealt paberid ära ja siis nad hakkasid proovi võtma. Tunnistaja ütluste kohaselt ei viinud nad menetlusalust isikut Xxxx alkoholijoobe kahtlusega, kohapeal indikaatorvahendi näit oli nii väike, et tunnistaja koos teiste politseiametnikega arvasid, et tegemist võib olla narkootilise joobega ja seetõttu viisid ta narkootilise joobe tuvastamiseks ekspertiisi. Tunnistaja sõnul esinesid menetlusalusel isikul narkojoobele viitavad tunnused käitumine oli uimane, pupillid väikesed, reageerisid valgusele aeglaselt. Kaitsja küsimusele täpsustas tunnistaja, et topsikust ei valatud uriini ümber. Topsik oli koguaeg tunnistajale nähtav, alates proovi andmisest kuni pakendisse sulgemiseni ning oli kogu selle aja nähtav ka menetlusalusele isikule. Kaitsja küsimusele, et kui proovi võtmine toimus kotist, miks 6 tunnistaja seda ei märkinud, et see proovi võtmine ei olnud tavapärane vastas tunnistaja, et seda märkuste lahtrit politseinikud ei täida, seda teevad meditsiinitöötajad. Kohtu hinnangul on tunnistaja E L´u ütlused usaldusväärsed ja lubatavad. Ütlused on igati loogilised, jälgitavad ning eluliselt usutavad. Ütlused tõendavad asjaolu, et menetlusalusel isikul S.N ilmnesid narkojoobele viitavad tunnused ning otsustati võtta uriiniproov joobeseisundi tuvastamiseks. Kohus selgitab, et erinevalt alkoholijoobest pole narkojoobe tuvastamiseks välja töötatud spetsiaalseid mõõtevahendeid kohapeal, seega pole sellise joobe kindlakstegemine kohapeal võimalik. Seetõttu tuleb narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobe kahtluse korral toimetada isik bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks kohe tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. [...] Samas on siiski olemas indikaatorvahendeid, millega on võimalik esialgu kindlaks teha, kas isikul võib üldse teatud ainete põhjustatud narkojoove esineda. Politseil on õigus kontrollida isiku narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest tingitud joobeseisundit indikaatorvahendi abil. Nagu alkoholijoobe puhulgi, ei tuvasta indikaatorvahend joovet ega oma tõenduslikku iseloomu, tõendiks saab süüteomenetluses olla bioloogilise vedeliku proovi uuringuga tehtud joobe tuvastamine (Liiklusseaduse ja karistusseadustiku ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (179 SE, XI koosseis). Kättesaadav elektrooniliselt: www.riigikogu.ee). Seega ei heida kohus praegusel juhul ette kohtuvälisele menetlejale, et ei tehtud kiirtesti kuivõrd narkojoobe tuvastamiseks on nagunii vajalik uriiniproov saata ekspertiisi, mida käesoleval juhul ka tehti. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et uriiniproov võeti S.N-i küljes olnud uriinikotist, see proov pakendati nõuetekohaselt S.N-i silme all ning saadeti EKEI-sse analüüsimiseks. Eelnimetatu on kooskõlas ka Korrakaitseseaduse teises jaotises sätestatuga. 15.03.2021 kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistaja V D, kes töötab Xxxxs psühhiaatriaõena. Tunnistaja ütluste kohaselt ta mäletab ühte detaili, tegemist oli ratastooliga patsiendiga tema meelest dr Jänes rääkis niimoodi, Xxxx juhataja. Ütluste kohaselt tunnistaja mäletab kuidas politseinikud andsid talle proovi kätte, purgiproovi. See ei ole see purk, mis peab olema, see oli teistsugune purk, kuskil ta tegi. Mitte see punase korgiga purk, uriinipurk. Tunnistaja sõnul valas ta ümber sellest purgist, mis politseinikud andsid ja menetlusaluse isiku juuresolekul. Proov oli valmis tehtud ja anti tunnistajale üle, tema pani õigesse purki ja vormistas ära. Tunnistaja meelest isik proovi Xxxxs ei andnud, tema meelest oli see valmis proov, nii nagu tema mäletan. Protseduur näeb välja nii, et politseinikud lähevad WC-sse, on ettenähtud koht ja see keda viidi, kes saadi kätte teeb WC-s valmis ja politseinikud annavad meditsiinitöötajatele. Ja vahest, hästi tihti politseinikud toovad inimest, kellel on juba valmis tehtud uriiniproov. Ja tookord oli see valmis tehtud uriiniproov tunnistaja meelest. Alkoholi testi tunnistaja meelset ei tehtud, ainult uriiniproov oli. Tunnistaja sõnul võtavad nad spetsiaalsed topsikud sahtlist, laudadele pandud ei ole ja kui antakse valmis proov, nad võtavad selle valmis proovi, valavad politsei ja kahtlusaluse ees ja pakivad ning räägivad, et nad nüüd vormistavad ja pakivad isiku proovi. Tunnistaja ei mäletanud täpselt missugune oli tops kus uriin oli, ütluste kohaselt võis topsik milles anti uriiniproov olla mitte päris suur, keskmise suurusega ja sinise korgiga, korrates et see tema meelset võis olla midagi sarnast. Ütluste kohaselt andis talle proovi politseinik. Seejärel selgitas tunnistaja, et neid on juhendatud kuidas erinevaid proove võtta. Selleks on spetsiaalne kord kui määratakse alkoholi sisaldust verest, siis nad võtavad vereproovi samas ruumis, kui uriiniproov narkootikumide peale, siis ootavad kuni inimene teeb ära teatud kohas ja siis politseinikud ja tema koos tulevad ja toovad nendele proovi. Tookord oli valmis analüüs, anti üle tunnistajale, tema 7 pakkis ja vormistas selle paki ära. Siis selgitas tunnistaja kuidas uriiniproovi täpsemalt võetakse ning pakitakse. Tunnistaja kirjeldas, et pakkimine käib niimoodi, et kui inimene sai proovi tehtud, siis meditsiinitöötajad kirjutavad valmiskleepsud, uriiniproov narkootikumide jaoks on spetsiaalsel kleepsul. Uriini topsiku peale kirjutavad nad inimese ees –ja perekonnanime ja isik paneb allkirja. Kui analüüs on valmis ja politseinikud annavad selle meditsiinitöötajale, siis nad kleebivad kinni selle proovi, kõigi ees, et kõik näeksid. Ütlustest nähtub, et meditsiinitöötajad räägivad kaamerate sees, et nad kleebivad kinni ja pakivad ära. Kleebitakse kinni üles alla, inimese nimega ja inimese allkirjaga. Ühtlasi selgitab tunnistaja, et oli uus töötaja ega osanud täpselt öelda mille alusel nad kleebivad topsikuid nõnda. Juhised on haiglas olemas. Tunnistaja sõnul on lubatud proovi ühest topsikusse teise valada, seda on ta teinud. Tunnistaja sõnul ei ole kleebist võimalik eemaldada ja avada. Peale kinni kleepimist ei saa keegi seda proovi enam lahti teha ja seda ei lubata. Ekspert saab aru, kui on avatud peale seda kui on kinni kleebitud, paber läheb katki ja on näha, et see on rebitud. Kohtu küsimustele vastas tunnistaja, et ta ei näinud üldse seal ruumis uriini võtmise protseduuri. Politsei tõi inimese ja andsid selles ruumis, kus nad vormistavad ja pakivad ja nad andsid meile proovi üle, et pakiks õigesti üle ja vormistaksime paki ära ekspertiisi. Kohtu hinnangul ei mäleta tunnistaja V D seda sündmust ise, kohe ütluste alguses viitab, et temale meenutas seda sündmust Xxxx juhataja, kes ei viibinud seal ruumis ning seejärel hakkas tuletama kuidas proovi võtmine võis toimuda. Korduvalt toonitas tunnistaja, et ta pole kindel, rääkides üldiselt kuidas tavaliselt tehakse ning kasutades väljendit korduvalt. See viitab kohtu hinnangul asjaoludele, et isik ei mäleta seda sündmust kuid kuna ta justkui peaks seda mäletama siis räägibki isik nii nagu ta mäletama peaks. Kohtu hinnangul ei saa taolisi ütlusi usaldusväärseks pidada vaatamata asjaoludele, et protseduuri üldine käik ja proovi markeerimine kattuvad teiste tunnistajate ütlustega ning on eluliselt usutavad ja loogilised. Asjaolu, et tunnistaja mäletamist mööda tema valas proovi ümber teisest topsist on ümber lükatud teiste ruumis viibinud tunnistajate ütlustega. Mittemäletamist ei saa kuidagi tunnistajale ette heita, arvestades, et Xxxxs käib palju patsiente, kellelt vaja proove võtta, see on rutiinne ning tavapärane protseduur ning 8 kuud hiljem ei pruugi tõesti meditsiiniõde mäletada konkreetse proovi protseduuri, see on inimlik ja arusaadav. 15.03.2021 kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistaja K P, kes töötab PPA-s koerajuhina ning 08.08.2020 oli ta patrullis paarimehega M E ja ilmselt olid nad lähim patrull, kui said väljakutse, et Linnahalli Circle K juures võib olla narkojoobes autojuht. Keegi inimene teatas, et vist oli talle peaaegu otsa sõitnud, ja kuidagi kas juht käitus kummaliselt või, ühesõnaga inimesele jäi mulje, et juht võib olla on narkojoobes ja siis nad reageerisid sellele kutsele. Nimesid ja nägusid tunnistaja enam ei mäleta. Autos oli kolm isikut, roolis oli invaliid, teda oli vaja välja aidata sealt, kõrval istus üks meesterahvas ja juhi taga istus üks meesterahvas. Tunnistaja arvab, et alkoholi testi kindlasti nad tegid, aga enam ei mäleta täpselt ja tunnistaja ei mäleta kas juhil oli joove. Kindlasti nad fikseerisid selle kui oli. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli sinna suhteliselt kiiresti peale sõiduki peatamist ka patrull, kes juhi ära toimetas. Tunnistaja mäletab, et kindlasti ei olnud tal suurt sellist joovet, juht ikkagi ajas ja kohas orienteerus ja koordinatsioonihäireid ei saanud vaadata. Muus osas tunnistaja ei mäleta kahjuks. Samuti ei mäleta kas tehti narkootilise aine kiirtest kohapeal, tunnistaja juhiga ei tegelenud kuid tunnistaja sõnul tavaliselt viiakse ikkagi ekspertiisi ning ekspertiisis tema kohapeale ei läinud. 8 Kohtu hinnangul on tunnistaja K P ütlused lubatavad ja usaldusväärsed kuid ei tõenda muud kui sõiduki kinnipidamist, asjaolu, et juhiks oli liikumispuudega isik ning seda, et ta viidi teise patrulliga ekspertiisi. 03.05.2021 kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistaja T B, kes töötas 08.08.2020 Xxxxs psühhiaatrina. Ütluste kohaselt ta absoluutselt kõike ei mäleta, aga tavaliselt see süsteem, mis neil haiglas on, toimib. Ütlustest nähtub, et on olemas valvekabinet kuhu tuuakse isik. Topsi uriinianalüüsiks annab õde, ta võtab selle sahtlist, see on keeratava korgiga. Laua pealt isik ise ei saa võtta kuna laua peal ei ole ruumis topsikuid. Uriiniproovi annab uuritav politsei juuresolekul, läheb WC-sse, on kaks politseinikku juures ja ta annab proovi. Ütlustest nähtub, et käesoleval juhul ei olnud uriini andmine vaid isikul oli kateeter, see oli ühendatud sellega, see oli uriiniga. Tunnistaja vastas kaitsja küsimusele, et see on väga harva, kui politseil on kaasas proov, tavaliselt ei ole. Tavaliselt ei tooda uriini, tavaliselt tuleb politsei ekspertiisile isikuga koos, näitavad vastavad dokumendid. Väga uduselt mäletab tunnistaja, et menetlusalusel isikul oli uriini kott ja sealt valati välja. Tunnistaja oli samas ruumis ning kuigi ta täpselt ei mäleta seda situatsiooni siis seda ta mäletab, et sealt uriinikotist valati uriin välja. Kohtu küsimustele vastas tunnistaja, et tavaliselt nad kirjutavad, et uriin on selliselt toodud kuid antud juhul jäi see vist kirjutamata. Tunnistaja sõnul kui uriin on selliselt saadud, siis see on küllaltki korrektne ja usutav fakt, näitab ka inimese seisundit. Tunnistaja sõnul kohapeal nad mingeid analüüse ei tee, see läheb kõik politsei laborisse. Tunnistaja sõnul oli uriinikott menetlusaluse isiku kõrval ja ütlustest nähtuvalt oli see tunnistaja sõnul menetlusaluse isiku uriin. Kohtu hinnangul on tunnistaja T B ütlused usaldusväärsed. Kuigi tunnistaja mäletab sündmust ähmaselt, mäletas ta asjaolu, et uriin valati arsti kabinetis otse proovitopsi uriinikotist, samuti on ütlustest tuvastatav, et tegemist oli menetlusaluse isiku uriiniga, kes seal ruumis viibis kuivõrd isikule oli paigaldatud kateeter. Ei ole kahtlust, et kateeter oli paigaldatud menetlusalusele isikule, seda kinnitavad lisaks T B ütlusetele teised ruumis viibinud tunnistajad. 03.05.2021 kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistaja A A´i, kelle ütluste kohaselt on ta abipolitseinik ning 08.08.2020 said nad väljakutse, et Linnahalli juures on narkojoobes juht ja siis nad läksid sinna, et viia menetlusalune isik Xxxx, kuna nad olid teenistuses politseibussiga. Ütluste kohaselt nad kusagil mujal ei käinud, läksid otse Xxxx. Ütluste kohaselt ei ole võimalik, et S.N andis proovi enne Xxxx, ta tahtis minna Kesklinna, et tõendusliku alkoholi tuvastada. Tunnistaja selgitas, et politseijaoskonnas ei ole isikul kohustust proovi anda, Xxxx aga peab. Tunnistaja sõnade kohaselt ajaga nähud vähenevad. Tunnistaja selgitas, et Xxxx on selline süsteem, et kõigepealt lasid nad kella, siis tuldi neile vastu ja siis läksid nad vasakut kätt, kuni jõudsid sinna ruumi kus nendega tegelevad arstid. Kõrvalisi isikuid ruumis ei viibinud. Tunnistaja sõnul tegeles nendega kaks meditsiinitöötajat, E L peamiselt täitis pabereid. Tunnistajal ei olnud otsest funktsiooni, kuna tema ei saa dokumente täita, ühe korra tõi ta S.N-ile vett. Tunnistaja ütlustest nähtub, et arstide lauad oli seinale väga lähedal ja S.N oli sellest ees pool ukse poole. Tunnistaja sõnul ei olnud S.N kordagi seljaga, pigem kas otse või küljega. Tunnistaja ei näinud kuidas võeti uriiniproov, selgitades, et menetlusalune isik ei andnud seda nii nagu teised inimesed, tal oli uriinikott. Kuna tunnistaja seda vaatama ei pidanud, siis ta ei vaadanud uriini võtmist kuid nägi pakendamist. Ütluste kohaselt S.N seisis seal samas laua ees. Topsiku andis medõele, medõde oli enda laua taga ja S.N oli samas ruumis arsti laua ees. Tunnistaja sõnul oli S.N võimalik näha pakendamist. Tunnistaja sõnul 9 ei olnud võimalik muud topsi võtta, S.N-ile anti tops, ta ei saanud seda valid ning talle anti konkreetne tops. Kaitsja küsimustele vastas tunnistaja, et on tavapärane praktika viia joobekahtlusega isik alkoproovi kuna ta oli roolis. Alkoholijoovet kontrolliti tavalise alkomeetriga ka Xxxx. Ütluste kohaselt tõi ta S.N-ile vett plasttopsikuga, mis oli tavaline valge, nagu Saku Läte tünnide juures. Tunnistaja ei mäleta millal ta seda küsis, aga ta andis S.N-ile vett peale proovi andmist. Proovitops oli punase äärega, läbipaistev tops. Selle topsi ulatas kas nende patrullpolitseinikud või medõde. Tunnistaja sõnul andis menetlusalune isik proovi suletud topsikusse. Proovi andmise hetkel oli nii tunnistaja kui ka kõik teised isikud (tunnistaja, kaks patrullpolitseinikku, arst ja medõde) seal samas vastuvõtu ruumis, menetlusalune isik sai enda uriinikotist välja lasta vajaliku koguse. Tunnistaja sõnul liikumisruumi oli, aga pigem see ruum oli tema arvates väiksemapoolne. Pärast seda kui menetlusalune isik oli lasknud uriini topsi siis hakkas medõde tegelema pakendamisega, et saata see EKEIsse. See läks minigripp kotti. Tunnistaja ei mäleta millal kaas peale pandi, ta ilmselt ei näinud seda. Tunnistaja on üldse Xxxx käinud ainult ühe korra, uriinitops läks minigripp kotti, lõpuks pandi ümbrikusse kuid tema täpselt ma ei mäleta, kuidas proove võtta kuna tunnistaja sellega ei tegele. Kohtu küsimustele vastas tunnistaja, et mingisugust umbjoovet ei olnud, neil olid narkokoerad ja autos mida menetlusalune isik juhtis oli kokaiini ja nad arvasid, et ta tarvitas. Tunnistaja selgitas, et tema oli kolmanda liikmena kaasas ning juht viidi Xxxx, kuna autos oli kokaiini. Ütluste kohaselt oli sõidukis veel isikuid vähemalt üks. Kohtu hinnangul on tunnistaja A A´i ütlused usaldusväärsed ning kattuvad teiste tunnistajate K P, E Lu ja K M ´i ütlustega. Kohtu hinnangul kirjeldavad tunnistaja ütlused sündmusi sõiduki peatamisest kuni Xxxx proovi pakendamiseni. 03.05.2021 kohtuistungil kuulas kohus üle tunnistaja K M ´i, kes töötab koerte grupis koerajuhina. 08.08.2020 tegi ta lisavahetust xxxx koos L, nad käisid Linnahalli juures võimaliku narkojoobe juhi väljakutsel. Kohale jõudes oli ees kaks patrulli, koerte patrull, kes sõiduki peatasid ja teine kes tegeles isikuga. Tunnistaja mäletab, et neile anti ülesanne isik Xxxx viia, kahtlustati narkojoovet ja alkoholi joovet. Kohapeal tunnistaja isiku joovet ei kontrollinud ning tunnistaja ei teadnud kas teine patrull kontrollis aga Xxxx kohapeal kontrollisid nad isiku alkoholijoovet. Alguses menetlusalune isik keeldus, nõudis, et läheksime Kesklinna tõendusliku alkomeetrisse alkoholijoovet tuvastama, lõpuks kontrollisid nad jah indikaatorvahendiga. Tunnistaja ütluste kohaselt esinesid isikul narkojoobe tunnused, autost leiti ka narkootilisi aineid. Tunnisaja ei mäletanud ütlusi andes millised täpselt narkojoobe tunnused sel isikul olid kuid midagi tal oli. Xxxx oli vaja täita vajalik dokumentatsioon, mida täitis Lepik ja tunnistaja jälgis isikut. S.N paiknes kabinetis paremat kätt, kohe meditsiinitöötaja kõrval. Selle topsiku andis talle õde. Tunnistaja sõnul ei ole võimalik, et S.N võis võtta ise laua pealt topsi kuna õde ulatas talle selle. Tunnistaja kirjeldas, et topsik oli väike punase korgiga. S.N võttis uriinikoti ja sealt kallas, lasi topsi sisse uriiniproovi. Peale seda proov ulatati õele, õde pani korgi peale ja sinna peale läks allkirjaga lipik. Sinna läheb kahtlustatava allkiri. Ja pakendatakse ja saadetakse EKEIsse. Tunnistaja sõnul on seal spetsiaalne kott, mida ei ole võimalik lahti rebida. Tunnistaja ei osanud kommenteerida kas õde või arst eksisid proovi võtmisel, S.N ei pidanud proovi andmiseks ühtegi riideeset eemaldama seljast. Kaitsja küsimustele vastas tunnistaja, et nad läksid väljakutsele mis teatas joobes juhist ning tunnistaja ei mäleta narkojoobe tunnuseid, millised need täpselt olid kuna sündmus leidis aset augustikuus kuid tunnused isikul olid. Menetlusalune isik keeldus indikaatorvahendisse puhumast, Xxxx ei ole tõenduslikku alkomeetrit. Tunnistaja sõnul nad nägid, et isik keeldub koostööst, viites sellega rohkem aega 10 ja alkoholijoove väheneb. Alkoholijoovet on võimalik tõestada ka vereproovist, aga isik keeldus. Alguses soovisid nad indikaatorvahendiga kuid isik keeldus samamoodi ka sellest, oli pretensioonikas. Tunnistaja sõnul viibis kabinetis maksimaalselt 5 inimest, 6 inimest koos S.N-iga. Tunnistaja ei mäleta, et ta oleks juua küsinud. Proovi andis tunnistaja ütluste kohaselt õe kätte, S.N-i silme all keerati kork peale. Tunnistaja selgitas, et selleks, et seda lahti teha jääks tunnused, silt pandi peale ja pakendati ekspertiisi. Kogu see protsess toimus S.N-i silme all. Kohtu hinnangul on tunnistaja K M´i ütlused usaldusväärsed, kattuvad teiste tunnistajate ütlustega, on loogilised ja jälgitavad. Ütlustega on tõendatud, et menetlusalune isik toimetati Xxxx uriiniproovi teostamiseks selgitamaks välja narkootilist joovet, milline kahtlus politseiametnikule sõiduki peatades tekkisid. Proovi andmise osas kirjeldab tunnistaja täpselt, et ei ole võimalik, et menetlusalune isik lasi oma uriinikotis oleva uriini kuhugi mujale, peale selle topsi mis õde menetlusaluse isikule ulatas, tunnistaja jälgis menetlusalust isikut terve proovi andmise aja. Ka markeerimise osas mäletas tunnistaja, et topsi peale läks kahtlustatava allkirjaga lipik, tops pandi spetsiaalsesse kotti mida avada kahjustamata ei ole võimalik. Seega on tuvastatud tunnistaja ütlustega, et uriin mis uriinitopsi läks oli S.N oma ning ei olnud võimalik, et tegemist võis olla kellegi teise uriiniga. Menetlusalune isik S.N andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt viidi ta alkoholi kontrollimiseks Xxxx. Menetlusalune isik selgitas, et ta ei tea miks ta kinni üldse peeti, ta ei teinud midagi valesti. Kui ta oli Xxxx koos politseinikega alkoholi kontrolli jõudnud oli kabinet kuhu ta viidi inimesi täis. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt pandi ta puhuma ja tulemus kuna sealt ei tulnud midagi välja tuli teemaks, et temalt on vajalik uriini proov võtta. Kogu tegevus toimus menetlusaluse isiku ütluste kohaselt arsti kabinetis. Ütluste kohaselt ta mäletas, et ta võttis topsi, lasi oma uriini sinna topsi, täpsustades, et see oli talle hea ja mugav. Kelle kätte ta proovi andis menetlusalune isik ei mäleta kuna seal oli rahvast palju ja kitsas. Oma ütluste kohaselt ta tarvitanud ei olnud absoluutselt midagi ning tarvitamised on jäänud minevikku millest ta on õppinud. Sõidukis olnud narkootilise aine kohta ei oska ta midagi öelda, selgitades, et tal oli sõber V autos ja nad võtsid tee pealt peale Vassi sõbra, keda menetlusalune isik ei tunne. Menetlusalune isik selgitas, et see tops millesse ta uriini lasi oli valget värvi joogitops (meenutab joogiautomaatide topsi), see asus kapi peal ning sinna oli tal hea lasta. Täpselt ta ei mäleta kas talle anti tops või ta ise võttis selle kapi pealt kuid keegi ei keelanud lasta tal uriini sellesse topsi ja sealt valati uriin ümber kuna seda ei saanud kinni panna, kaant ei saanud peale panna. Kohtuvälise menetleja küsimusele vastas menetlusalune isik, et ta ei tea milline on õige tops, sellepärast ta ei küsinud õiget topsi ning täpsustas, et ta ei näinud mis edasi toimus, viidates, et ruum oli pisike, rahvast palju. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt viibis ruumis peale tema veel kaks meditsiinitöötajat ja kokku kolm politseinikku (2 meest ja 1 naine). Menetlusalune isik ütles istungil, et ta ei näinud seda kui see uriin ümber valati kuid kuhugi see ju pidi minema viidates, et kindlasti ei olnud sellel topsil kaant kuna ta ei mäleta, et oli kaas. Menetlusaluse isiku hinnangul oli tegemist joogitopsiga. Protseduuri hetkel seisid kõik inimesed seal kabinetis püsti ja segamini ümber tema, andes proovi kõigi ees. Kohtu küsimustele vastas menetlusalune isik, et ta teab milline on analüüsi tops ja sinna ta analüüsi ei andnud, väites, et tema meelest oli tegemist siiski joogitopsiga, talle oli see mugav ja seepärast tegi ta sinna analüüsi ning muud topsi talle ei pakutud. Topsist uriiniga edasi, kuhu see kadus, mis sai menetlusalune isik ei tea ja siis tuli tulemus, et on kokaiini tarvitamise 11 tunnused. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei ole ta viimase aasta jooksul kokaiini tarvitanud. Kohtu hinnangul kattuvad menetlusaluse isiku ütlused kinnipidamisega ning kuni olukorrani mil isik hakkas uriiniproovi andma arsti kabinetis. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et menetlusalune isik S.N on liikumispuudega isik, kes kasutab uriini väljutamiseks kateetrit, mis talle oli juba paigaldatud varasemalt. Samuti ei ole vaidlust asjaolu üle, et menetlusalune isik uriiniproovi Xxxx andis, kohtus uuritud tõenditega on tuvastamist leidnud asjaolu, et menetlusalune isik esitas ettepaneku anda oma uriinikotist oma uriini, arstil T B ei tekkinud kahtlust, et selles uriinikotis oli just menetlusaluse isiku uriin kuivõrd kateeterist jooksis isiku uriin (vt 03.05.2021 kohtuistungi protokoll lk 1-2), kohtus antud ütlused lahknevad osas kas just see uriin mille menetlusalune isik oma uriinikotist topsi lasi ka markeeriti nõuetekohaselt kuna menetlusalune isik ei näinud markeerimist ning tema andis proovi Saku Lätte joogitopsi mitte uriinitopsi. Kohtu hinnangul pole menetlusalune isik endas kindel, mis tema proovist edasi sai, kuhu see tema poolt antud proov pandi, oletades, et kuna see oli joogitopsis siis keegi pidi selle ümber valama. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli ruum väike ja kokku oli seal 6 inimest koos temaga, samal ajal tehti mitu asja korraga – politsei küsis ankeetandmeid tema käest, siis mingi tütarlaps seal toimetas ja teine politseinik küsis midagi, arst vaatas teda lastes kätt tõsta ja selle kõige jooksul andis ta proovi, lastes oma uriini topsikusse (vt 03.03.2021 kohtuistungi protokoll lk 2-3). Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et menetlusalune isik selles väikeses ruumis ei pannud tähele mis tema uriiniga seal tehti. Kohtueelses menetluses on menetlusalune isik väitnud, et tema uriin valati õe poolt korgiga suletavasse topsikusse ning pandi suletud ümbrikusse (vt kohtueelses menetluses teostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 17.11.2020 lk 2). Seega ei ole menetlusaluse isiku kohtus antud ütlused, selles osas usaldusväärsed, et ta ei näinud mis tema uriiniga edasi tehti kuivõrd need on vastuolus kohtus antud ütlustega. Mis puudutab markeerimist siis kohtueelses menetluses ütles menetlusalune isik, et ta ei näinud topsiku kinni kleepimist (vt kohtueelses menetluses teostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll 17.11.2020 lk 2). Selles osas on ütlused taas kohtueelses ja kohtus olnud vastuolulised kuivõrd kohtueelses menetluses nägi isik kuidas ta uriiniproov pandi suletud ümbrikusse, sellest järeldatuna võiks eeldada, et tops mis ümbrikusse läks oli suletud ja suletud ümbrik tähendab kinni kleebitud ümbrikku. On tuvastatud asjaolu, et isik, kellelt proov võetakse annab allkirja kleebisele, mis pannakse analüüsi topsi ja selle korgi peale selliselt, et analüüsitopsi ei saa avada ilma, et rikutaks kleebist (vt ka tunnistaja K M kohtus antud ütlusi, tunnistaja V D ütlused). Kleebisel olev number kattub saatekirjal oleva numbriga. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et proov mis EKEI-sse jõudis oleks olnud rikutud, samuti, et kleebisel olnuks kellegi teise peale menetlusaluse isiku allkiri. Mis puutub topsiku markeerimist, et menetlusalune isik ei mäleta, et seda oleks tehtud tema silme all ei ole eluliselt usutav kuivõrd proovi andmise juures viibisid tunnistajad, kes mäletavad proovi nõuetekohast markeerimist ning mittemäletamise fakt võiks olla eluliselt usutav vaid inimlikust aspektist kuivõrd kohtuistungi ja sündmuse toimumise vahele on jäänud märgatav ajavahe (8 kuud). Mis puutub kaitseversiooni üldiselt siis kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et isik sai oma uriini lasta Saku Lätte joogitopsi kuivõrd selleks ei ole ühtegi loogilist seletust miks see nii pidi olema. Küll aga on kohtule esitatud kohtuvälise menetleja e-kirjavahetus Xxxx peaarstiga, millest nähtub, et 08.08.2020 valveõde ei mäleta seda juhtumit ning oletab, et politsei võis tuua proovi oma anumas proovinõus mis võimaldavad teha kiirtesti uimastitele. Ühtlasi kirjutab peaarst, et haiglas 12 kasutatakse ühekordseid laboratoorseid proovinõusid (patsientidele 125 ml ja EKEI-le 50 ml uriinitopsid). Kohtule on esitatud ka kohtuvälise menetleja kirjavahetus eksperdi M L´iga, millest nähtub, et S.N uurini uuriti kahe meetodiga: esiteks tehti kiirtest, mis osutus positiivseks kokaiini suhtes ja teiseks analüüsiti uriini gaasikromatograaf-massispektromeetria (Gc-MS) meetodiga, mille käigus identifitseeriti kokaiin ja tema 10 metaboliite kõrges kontsentratsioonis. Kirjavahetusest nähtub eksperdi selgitus, et kui tulemused kokku võtta oli tegemist positiivse vastusega kokaiinile. Ühtlasi selgitab ekspert, et kuigi anuma infot ta ei saa kommenteerida, tundub vähetõenäoline, et Xxxxs kasutatud anumas võiks olla sellise suure kontsentratsiooniga kokaiin. Kohtu hinnangul kinnitab eeltoodu kohtu veendumust, et proovinõu saastumine on menetlusaluse isiku ja tema kaitsja kaitseversioon mis ei kattu teiste väärteomenetluses kogutud tõenditega. Mis puutub kaitsja poolsele väitele, et otsusest ei nähtu, millist mõju avaldavad S.N-ile tarbitud medikamendid Mirtazapin ja Xanax, mis on mõlemad tugevatoimelised rahustid selgitab kohus, et on üldtuntud teada asjaolu, et tegemist on ravimitega, mis on ärevusvastase ja rahustava toimega ning mille tarvitamisest ei ole võimalik kokaiini sisaldust uriinist tuvastada nagu käesoleval juhul. Kohtuväline menetleja väärteootsuses ei ole kohustatud analüüsima menetlusaluse isiku poolt tarvitatavate muude ravimite mõju organismile. Väärteootsuse kohaselt menetlusalune isik S.N-i toimetati Xxxx, kus isiku tervisliku seisundile andis hinnangu 08.08.2020 kell 21:10 meditsiinitöötaja – arst dr B ja meditsiiniõde V.P ning narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr xxxx nähtub järgmist: uuritava välimus ja käitumine - on invaliidikärus, ei liigu; kaebused tervise suhtes – unehäirete tõttu tarvitab Mirtazapini 1-2 tabletti päevas; viimase 24 tunni jooksul tarvitanud ravimeid Xanax; vegetatiivsed reaktsioonidena fikseeriti nõrk näo punetus; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele on olnud väga nõrk; tasakaalu ja koordinatsiooni ei saanud kontrollida ning sõrmeninakatses on fikseeritud, et sõrmed ei liigu. Eeltoodu viitab, et arstliku läbivaatuse tulemusel tuvastati menetlusalusel isikul teatavad narkootilisele joobele viitavad tunnused nõrk näo punetus ning pupillide väga nõrk reaktsioon valgusele. Maakohus möönab, et väärteoprotokollis ei ole nimetatud narkootilise aine tarvitamise kui teo toimepanemise aeg ja koht, mistõttu tuleb hinnata, kas praeguses väärteoasjas oli tagatud isiku kaitseõigus. Nagu eespool märgitud, on kohtu hinnangul võimalik järeldada, et tarvitamine toimus umbes 2-3 päeva jooksul enne isiku juhitud sõiduki kinnipidamist, mis võttes arvesse

§ 151

lg-s 1 kirjeldatud koosseisu eripära, on piisavalt täpne ega mõjuta teole antavat õiguslikku hinnangut (muuhulgas ei tõusetu näiteks teo aegumise küsimust). Kokkuvõttes kesksele küsimusele, kas uriin, mis saadeti EKEI-sse on ikka kaebaja isiku oma on kohus objektiivsete tõendite abil tuvastanud, et S.N viidi Xxxx, et ta uriiniproov ekspertiisi saata, kohapeal protseduurireegleid ei rikutud kuivõrd bioloogilise vedeliku proovi võtmise ja säilitamise kord ei sätesta proovi võtmist isiku küljes olevast uriinikotist (ehk juba paigaldatud kateetrist). Kuna see kord ei reguleeri taolist ebatavalist olukorda siis uriini väljutamist kehast proovivõtu ajal tegelikult ei toimunud – see oli juba seal kotis olemas. Kaitsja poolsed viited, mis vihjavad eelnimetatud korra rikkumisele puuduvad – suguelundeid näha polnud, kaebaja ise tegi ettepaneku lasta kotist uriini, asjaolusid arvestades oli see ka loogiline (liikumispuudega isikule oli juba varasemalt paigaldatud kateeter). Uriiniproovi võtmise korra rikkumisetele millele viitab kaitsja, et ruumis oli palju isikuid ja proovi võtmine 13 oleks pidanud toimuma wc-s ei kohaldu, kuivõrd esiteks kaebaja ise tegi ettepaneku lasta enda kotist välja uriini, järelikult selle toimingu tegemise ajal ei rikutud kuidagi ka tema privaatsust. Seda kinnitab ka asjaolu, et ühtegi riideeset kaebaja ei pidanud seljast võtma, suguelundeid ei olnud näha jne. Kellegi privaatsust ei riivatud ning arvestades seda ebatavalist olukorda ja lähtudes, et isik ise tegi ettepaneku, et tal pole wc-sse vajalik minna viidates oma uriinikotile. Kohtu hinnangul ei ole konkreetset sellist situatsiooni võimalik seaduse konteksti panna ning eeltooduga hindas kohus asjaolusid, kas isiku privaatsust on taolise uriiniproovi võtmisel kuidagi rikutud. Kohtu hinnangul oleks pidanud meditsiini töötaja hindama, kas menetlusalusele isikule paigaldatud kateeter oli õigesti paigaldatud, oli see ikka kaebaja küljes kinni ja veenduma, et see uriin, mis sinna kotti tuleb on just kaebaja uriin – välise vaatluse pinnalt on seda täiesti võimalik teha ning valvearsti ütluste kohaselt ta oli kindel, et selles uriinikotis oli just selle isiku uriin. Sellise kontrolli kohta pidanuks olema ka märge protokollis, et proov on võetud ebatavalisel moel selliselt. Seda tehtud ei ole kuid kohtu hinnangul ei ole tegemist sedavõrd suure minetusega mis annaks aluse arvata, et tegemist ei olnud menetlusaluse isiku uriiniga. Kohtu hinnangul on tõenditest tulenevalt tuvastatud, et märkuse mittetegemine ei muuda olukorda, et isiku uriin sisaldas kokaiini tarvitamise tunnuseid. Mis puudutab uriini ümbervalamist, mille osas tekitas segadust meditsiinitöötaja konkreetsete asjaolude mittemäletamine selgitab kohus, et bioloogilise vedeliku proovi võtmise ja säilitamise kord ei reguleeri ümbervalamist ja isegi alternatiivina kui taoline sündmus aset leiaks selgitab kohus, et ümbervalmine ei oleks ka keelatud tegevus. On eluliselt usutav, et isikud, kes tavapärasel moel uriiniproovi annavad, teevad seda esmalt suuremasse anumasse, millest valatakse sobiv kogus analüüsitopsi. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et uriin lasti siiski korraga analüüsitopsi ning anti seejärel meditsiiniõe kätte. Seda kinnitavad kõik ruumis viibinud isikud v.a medõde kes ei ole kindel, et uriiniproov seal võeti kuna ta ei näinud selle võtmist ega mäletanud üldse seda sündmust sedavõrd, et saaks järeldusi teha ja kohtus asus sellise verisooni juurde ka menetlusalune isik. Ülejäänud 4 tunnistajat, kes ruumis viibisid väidavad, et uriin tuli uriinikotist ja kõik nägid ka seda protseduuri kus medõde uriini vastu võttis, kes koheselt markeeris ja kinni kleepis. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ei ole ta viimase aasta jooksul kokaiini tarvitanud (vt käesoleva otsuse lk 11). Seega tunnistas S.N, et on varem vahetult kokku puutunud just selle narkootilise ainega, mille tarvitamist talle praeguses asjas ette heidetakse. Kohtu hinnangul on järelikult tegemist isikuga, kes tõenäoliselt teab narkootilise aine omadusi, selle mõju inimorganismile ja selle tarvitamise viise. Kohtu hinnangul ei saa kokaiini tarvitada ka kuidagi enese teadmata, nähtavasti avaldab aine mõju selle sissehingamisel või süstimisel. Vaatamata nendele teadmisetele asus ta sõidukit juhtima seades samal ajal ohtu sõidukis viibinud ülejäänud isikud kellest üks oli menetlusalusele isikule väidetavalt võõras. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidele teatas sõidustiili tõttu politseile võimalikult joobes juhist ka Circle K tanklas viibinud isik (vt 08.08.2020 politseiametniku ettekanne, politseiametnikest tunnistajate ütlused), kes teatas, et sõiduki xxxx reg nr xxxx roolis võib teataja arvates olla narkojoobes juht ja sõiduki juures olevad sõbrad käituvad kummaliselt, peale mida politsei peatas sõiduki, mille juht S.N-i´l ilmnesid alkoholi tarvitamise tunnused (0.23mg/l) ning pupillide suurus ning silmade punetus andsid aluse isik ekspertiisi toimetada. Kohtu hinnangul ei ole politseiametniku ettekanne tõendiks, tegemist on kohtu hinnangul iseloomustava materjaliga mis on koos materjalidega kohtule esitatud ning praegusel juhul aitab tuvastada subjektiivset koosseisu kuivõrd ettekandest on tuvastatav politseile tehtud väljakutse sisu millest omakorda on võimalik järeldada, et S.N-i poolt juhitud 14 sõiduki sõidustiil äratas kahtlust millest tulenvalt pidanuks ka S.N ise enne sõidukit juhtima asudes aru saama ja tajuma, et tema seisundis ei tohi sõidukit juhtida. Kohtu hinnangul on olemuslikult ebausutav menetlusaluse isiku ja tema kaitsja väide, et ekspertiisi saadetud uriin ei saanud olla menetlusaluse isiku oma või oli sedavõrd rikutud ja seda eelkõige seepärast, et analüüsi tulemus sisaldas kokaiini. Põhjendused on sisaldanud mitmeid viiteid uriiniproovi võtmisel bioloogilise vedeliku võtmise korra rikkumisele mis on objektiivsete tõenditega ümber lükatud ning millist olukorda kohtu hinnangul esinenud ei ole. Tegemist on absurde kaitseversiooniga, mida kaitsja ja kaitsealune pole suutnud loogiliselt selgitada ega tõendada. Seega on kohtul põhjust arvata, et ka menetlusaluse isiku ütlused on tingitud soovist vältida narkootilise aine tarvitamises süüdimõistmisega kaasnevaid ebameeldivaid tagajärgi.

§ 151

lg 1 sisalduv tegu on väärteona karistatav nii tahtliku kui ka ettevaatamatusest toimepanduna. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega ehk menetlusalune isik pidas võimalikuks, et tarbib narkootilist ainet ja suhtus sellesse ükskõikselt. Eeltoodust tulenevalt kõiki asjaolusid kogumina hinnates leiab kohus, et S.N-ile

§ 151

lg 1 kohaselt etteheidetav tegu on tõendatud ja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. Kohus on seisukohal, et väärtegu on väärteootsuses õigesti tuvastatud, S.N-i tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. Kohtus ei tuvastatud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Samuti ei leidnud kohtuliku menetluse käigus tuvastamist isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Karistus Kohtu hinnangul ei ole alust kohtuvälise menetleja otsusega mõistetud karistuse muutmiseks. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku süü suurust hinnates võtab kohus arvesse asjaolu, et isikul puuduvad kehtivad karistused mis oleksid seotud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamisega. Süü suurust mõjutab kohtu hinnangul asjaolu, et isik juhtis sõidukit olles eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet kokaiin tajumata, mis tagajärjed võinuksid olla kui tal oleks esinenud tarvitamise tunnuste asemele joove. Ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et isik juhtis ka sõidukit seisundis, mil ta oli tarvitanud alkoholi – S.N´l isikul esinesid alkoholi tarvitamise tunnused ning kohus peab seda käesolevalt iseloomustavaks asjaoluks. Sõiduki juhtimise hetkel viibis sõidukis veel kaks isikut, seega seadis menetlusaluse isik ohtu lisaks iseenda ja teiste liiklejate elu ja tervise kui ka sõidukis viibinud isikute turvalisuse. Kohtu hinnangul on lisaks eeltoodule äärmiselt kahetsusväärne, et isik tarvitas narkootilisi aineid koos teiste rahustitega, suhtudes kehtivatesse õigusnormidesse ükskõikselt. Kohus ei saa vaadata läbi sõrmede asjaolule, et narkootiliste ainete tarbimine on Eesti ühiskonnas äärmiselt laialtlevinud väärtegu, mille tagajärjed on ennast kahjustavad ning viivad tihti laialdaste õigusvastaste tegude toimepanemiseni ja üldpreventiivselt omab nimetatu ka käesoleval juhul suurt kaalu.

§ 151

lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kuivõrd S.N on kehtivaid väärteokaristusi küll kolm, nähtub karistusregistri väljavõttest, et tegemist on liiklusalaste rikkumistega, ega ole need puutumuses narkootiliste ainete tarbimisega. Kokkuvõttes nõustub kohus kohtuvälise menetleja hinnanguga süü 15 suuruse osas antud süüteo puhul ning leiab, et S.N süü on väike ning määratud karistus 30 trahviühikut s.o 120 eurot vastab üld- ja eripreventiivsetele kaalutlustele. Eeltoodust tulenevalt juhindudes VTMS § 132 p-st 1 jätab maakohus kaebaja kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Väärteomenetluses tekkinud menetluskulud, mis on tekkinud S.N joobeseisundi olemasolu või selle puudumise kohta summas 52 on jäetud riigi kanda. Vastavalt VTMS § 74 lg 1 p 15 tuleb menetlusalusel isikul tasuda ekspertiisi tegemisega seotud kulud 35 eurot. Ka selles osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 111-113; §132 p 1; § 133-135. Piret Liivo kohtunik 16