Obsah (8)

§ 113§ 142§ 624§ 164§ 171§ 195§ 76§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuli 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-106112 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi H.

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras alates 30.07.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud 55% ulatuses hageja ja 45% ulatuses kostja kanda.
2. Mõista H. O. ilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud 99 eurot.
3. Menetluskuludelt tuleb alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4. OÜ Aktiva Finants esitas Tartu Maakohtule hagi, milles palus H. O. ilt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 105,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 24,73 eurot ning viivised alates 19.04.2022 kuni põhinõude tasumiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 06.11.2018 tähtajatu seadmete kasutuslepingu, mille alusel tarbis kostja interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenust, üüris seadet digiboks Arris VIP1113, ruuter Inteno DG200A ning optilise võrgu terminal Huawei GPON ONT HG8010H. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Kostja ei ole arvete eest alates 20.03.2019 tasunud ning on võlgu 105,80 eurot. Telia Eesti AS saatis kostjale korduvalt ülesütlemise hoiatusi. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles Telia Eesti AS 16.09.2021 lepingu üles. Telia Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt lepingute lisaks olevatele üldtingimuste punktile 4.10 nõuab hageja viivist 0,15 % päevas. Hageja leidis vastuseks kostja väidetele, et kostja ei öelnud lepingut kirjalikult üles vastavalt seadmete kasutustingimuste punktile 5.

1. Seadmete tagastamine ei lõpeta automaatselt lepingut. KOSTJA VASTUVÄITED
2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt tegi ta kõik endast oleneva, et leping lõpetada ja seadmed tagastada. Kostja vend tagastas seadmed 12.03.2019 ning teatas, et kuna kostja on vanglas ja ei saa enam teenuseid tarbida, soovib ta lepingu lõpetada. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ja Telia Eesti AS sõlmisid 06.11.2018 tähtajatu seadmete kasutuslepingu, mille alusel kostja üüris digiboksi Arris VIP1113, ruuteri Inteno DG200A ning optilise võrgu terminali Huawei GPON ONT HG8010H (dtl 31-32). Kohus loeb nimetatud asjaolu tõendatuks TsMS § 231 lg 4 ja § 272 alusel. Hageja esitatud akti kohaselt tagastas kostja esindaja seadmed 12.03.2019 (dtl 33-35). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole alates
5. aasta märtsist talle esitatud arveid tasunud (dtl 36-44).
6. Seadmete kasutuslepingust nähtuvalt on seadmed kostja kasutusse antud interneti ja/või nuti TV ja/või telefoni teenuse tarbimiseks. Seega sõlmisid kostja ja Telia Eesti AS 06.11.2018 teenuste osutamise lepingu, mille kohaselt Telia Eesti AS andis kostja kasutusse seadmed ning kohustus pakkuma interneti, nutiTV ja/või telefoniteenust ning kostja kohustus selle eest tasuma. Tegemist on digitaalse teenusega

§ 142

lg 2 mõttes ning kostja on sõlminud

§ 624kohase lepingu.

2/4 Hageja viitas seadmete kasutustingimuste punktile 5.3, mille järgi on kliendil õigus leping konkreetse seadme osas igal ajal üles öelda, teatades sellest Teliale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil vähemalt 5 (viis) kalendripäeva ette ja tagastades Seadme Teliale (dtl 77-79). Kohus leiab, et kuna pooled on sõlminud kirjalikult seadmete tagastamise kokkuleppe, tuleb ka lugeda, et kostja on seadme tagastamise akti allkirjastamisega teavitanud teist lepingupoolt konkreetse seadme osas lepingu üles ütlemisest. Telia pidi aru saama, et ilma digiboksi, ruuteri ning optilise võrgu terminalita ei ole kostjal võimalik teenust kasutada ning kostja soovib seega teenuste ostmise lõpetada. Mõistlik tarbija peab saama tugineda sellele, et kui ta viib seadmed tagasi ning pooled allkirjastavad sellekohase akti, on tema jaoks sõlmitud lepingust tulenevad kohustused lõppenud (v.a võimalikud kahju hüvitamise nõuded). Kui Telia Eesti AS-le jäi kostja tahe arusaamatuks, oli klienditeenindajal võimalik seda kostja esindajalt seadmete tagastamisel üle küsida. 6. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et võlanõue on loovutatud hagejale.

§ 164

lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

§ 171

lg 1 järgi võib võlgnik esitada hageja nõudele vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Tulenevalt kostja vastuväitest leiab kohus, et võlanõude aluseks olevad lepingud on

§ 195kohaselt üles ütlemisega lõppenud.

Kuna kostja pidi lepingute lõpetamisest teatama seadmete kasutustingimuste punkti 5.3 kohaselt teisele poolele 5 kalendripäeva ette, lõppesid lepingud 17.03.2019. Telia Eesti AS esitatud arvete kohaselt on kostja jätnud tasumata veebruaris kasutatud teenuste eest 30,31 eurot (dtl 36). Lisaks sellele pidi kostja tasuma kuni 17.03.2019 kasutatud teenuste eest 17,49 eurot (31,9 eurot / 31 päeva x 17 päeva, dtl 37).

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt seadusele või lepingule.

Kuna kostja ei täitnud kohustust vastavalt lepingule, siis on ta kohustust rikkunud. Seega tuleb

§ 101lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 47,80 eurot.

7.

§ 113

lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 101

lg 1 p 6 ja

§ 113lg 1 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist.

Arvestades arvete maksetähtaegu mõistab kohus kuni otsuse kuulutamiseni 29.07.2022 välja viivised seadusjärgses ulatuses.

1. a veebruaris kasutatud teenuste eest tuleb maksta viivist 8,08 eurot ning märtsis kasutatud teenuste eest 4,55 eurot. Kokku mõistab kohus välja viivised 12,62 eurot. TsMS § 367 lubab esitada viivisenõude koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab välja edasiulatuvad viivised alates otsuse tegemisest.
2. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise määrale 45% ulatuses kostja ja 55% ulatuses hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. 3/4 Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 600 eurot koos käibemaksuga. Kohus leiab, et kuna tsiviilasi ei olnud õiguslikult ega tõendamise seisukohalt keeruline, pole hageja lepingulise esindaja tasu taotletud suuruses kostjalt väljamõistmine põhjendatud. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 120 eurot. Riigilõivu on hageja tasunud seadusega sätestatud määras. Seega on hageja menetluskulud põhjendatud kokku 220 euro ulatuses. Kohus mõistab sellest kostjalt hageja kasuks välja 45%, s.t 99 eurot. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4/4